P ARTEI VALLAKOMITEEDE MOODUSTAMINE

Uued institutsionaalsed ümberkorraldused partei vallaorganisatsioonide osas algasid 1947. aasta suvel. 25. aprillil 1947 taotles EK(b)P Keskkomitee ÜK(b)P Keskkomiteelt luba luua valdades 10 partei liikme olemasolu korral partei val-lakomiteed. Nii suuri algorganisatsioone oli sel hetkel umbes 90.¹⁷⁵ 1. juulil tegi ÜK(b)P KK Sekretariaat vajaliku otsuse ning selle põhjal EK(b)P KK büroo 12.

juulil 1947 omakorda otsuse “Partei vallakomiteede asutamisest”, millega “lu-bati” maakonnakomiteedel moodustada 3–5 liikmelised vallakomiteed nendes valdades, kus on vähemalt 10 partei liiget. Vallakomiteede koosseisud määrati kaheliikmelised, st palgalisi ametikohti nähti vallakomitees ette kaks: vallako-mitee sekretär ja propagandist. Tingimustele vastavates valdades tuli maakon-nakomiteede juhtimisel 1. septembriks 1947 läbi viia valimiskoosolekud. Kesk-komitee kaadriosakond pidi koos maakonnaKesk-komiteede sekretäridega enne valla-komitee asutamiskoosolekut läbi vaatama vallavalla-komiteede sekretäride kandida-tuurid.¹⁷⁶

Vallakomiteede moodustamine oli matemaatika – kus oli 10 liiget, seal ko-mitee ka teha tuli. Tegelikult võttis aga osa vallakoko-miteede asutamine, mis olid KK otsusega moodustatud, palju aega. Vallakomiteede moodustamises ei saa hoopiski näha kohalikku initsiatiivi, vaid tegu oli üleval pool otsustatud ja ellu viidud protsessiga. Tegemist oli parteibürokraatliku rutiiniga, näiteks kinnitati osal juhtudest vallakomitee sekretär EK(b)P KK büroo poolt ametisse enne vallakomitee ametlikku moodustamist.

Vallakomitee sekretär polnud kohalike parteilaste valida. Nende kandidaadid valis välja partei maakonnakomitee ja kinnitas ametisse keskkomitee büroo.

Seejärel viidi vallas läbi valimiskoosolek, kus ülevalt määratud inimene “valiti”

vallakomitee sekretäriks. Tagasilööke reeglina ei olnud, ehkki leidub erandeid.

Silmapaistvaks erandiks oli Lohusuu vallakomitee sekretäri valimine. Sellele

174EK(b)P Hageri valla parteialgorganisatsiooni koosolekute protokollid, 1946, ERAF.768.1.1, 1–4.

175 EK(b)P KK büroo otsus, 25.04.1947, ERAF.1.4.419, 248.

176 EK(b)P KK büroo otsus, 12.07.1947, ERAF.1.4.439, 141–142

kohale oli otsustatud suunata kauaaegne Kaarepere partorg Saveli Korotkov, kes oli andnud ka oma nõusoleku. 25. augustil saabus maakonnakomitee instruktor valimiskoosolekut läbi viima ning esitas koosolekul Korotkovi kandidatuuri, iseloomustades teda kui tublit parteitöölist, kes senises ametis oli oma kohustusi hästi täitnud. Nüüd aga selgus, et Korotkov oli vahepeal ümber mõelnud ja keeldus kategooriliselt vallakomitee sekretäri kohale asumast. Sellega kukutas Korotkov vallakomitee moodustamise läbi ja kuna see tähendas parteidistsip-liini jämedat rikkumist, otsustas maakonnakomitee ta parteitöölt vabastada ja suunata nõukogude tööle.¹⁷⁷ Tõsi, seda otsust keskkomitee ei kinnitanud ja Korotkov jäi Kaarepere valda kuni 1949. aasta märtsini, mil ta toimetulematuse tõttu ametist vabastati. Lohusuu valda pidi maakonnakomitee aga leidma uue kandidaadi, kes 26. augustil uuesti kinnitati. Ametisse määramise bürokraatiat, mis ei pruukinud vastata reaalsusele, markeerib siinkohal aga asjaolu, et ehkki maakonnakomitee kinnitas 5. septembril vallakomitee valimiste tulemused Lo-husuu vallas, märgiti valimiste läbiviimise kuupäevaks hoopis 24. august 1947.

Kõige esimene vallakomitee moodustati 4. augustil 1947 Harjumaal Jõe-lähtme vallas ning viimane 28. aprillil 1950 Võrumaal Orava vallas. Tartu maa-konnakomitee moodustas 22. juulil 1947 esimesed 12 vallakomiteed (vt ka lisas olevat kaarti). Ahja vallakomitee jäi tegelikult moodustamata, ehkki Keskko-mitee selle kinnitas. Arvu suurendamiseks kasutati kõiki võimalusi. Kus see oli võimalik, liideti valla ja selle sisse jääva linna algorganisatsioonid (Elva, Jõ-geva, Kallaste, Mustvee), saades niiviisi vallakomitee moodustamiseks täis vajalik parteilaste arv. Maakonnakomitee organiseerimise-instrueerimise osa-kond pidi 4. augustiks läbi viima valdade algorganisatsioonide sekretäride se-minari, et tagada vallakomiteede koosolekute edukas läbiviimine. Maakonna-komitee kaadrisekretär aga sai ülesande läbi vaadata ja KeskMaakonna-komiteele kinnita-miseks esitada vallakomiteede sekretäride ja propagandistide kandidaadid. Kin-nitati ka valimiskoosolekute plaan-graafik.¹⁷⁸ KK büroo kinnitas Tartu maa-konna vallakomiteede moodustamise 8. septembril, asutamiskoosolekud peeti enne seda, 13.–28. augustil.

8. septembril 1947 kinnitas EK(b)P KK büroo korraga esimese 70 vallako-mitee moodustamise.¹⁷⁹ Kokku kinnitas KK büroo kuni valdade likvideerimi-seni 139 vallakomiteed, seega moodustati vallakomiteed ligi 60% valdadest.

Üks vallakomitee ka likvideeriti – 1949. a likvideeriti Kasepää vald ja ühendati see Saare vallaga, mistõttu likvideeriti ka Kasepää vallakomitee ja moodustati Saare oma.

Vallakomitee moodustamine oli kohutavalt bürokraatlik ja sellega kaasnes palju formaalsusi, kus oli oma roll valla parteilastel, maakonnakomiteel ja kesk-komiteel. EK(b)P KK pidi eraldi otsustega kinnitama vallakomitee moodusta-mise ja ametisse vallakomitee sekretäri. Maakonnakomitee pidi vormistama vähemalt seitse eraldi otsust. Valla parteilaste ülesandeks jäi õigel ajal koosolekul

177 EK(b)P Tartu maakonnakomitee büroo koosoleku protokoll, ERAF.12.7.7, 140.

178 EK(b)P Tartu maakonnakomitee otsus, 22.07.1947, ERAF.12.7.7, 29.

179 EK(b)P KK büroo otsus, 08.09.1947, ERAF.1.4.451, 143–144.

kohal olla ja hääletada. Vaatame Äksi valla näitel, mismoodi see aegrida välja nägi, tehes seda kronoloogilises järjekorras ja detailidesse süvenedes.

1) 22. juuli 1947 – partei maakonnakomitee büroo otsus Äksi vallakomitee moodustamise kohta (partei valla algorganisatsioonis oli arvel 14 partei lii-get ja 2 kandidaati), määrati kindlaks asutamiskoosoleku tähtaeg (14. au-gust) ning ettevalmistamise ja läbiviimise eest vastutavad maakonnakomitee töötajad (kummagi jaoks eraldi inimene).

2) 12. august 1947 – maakonnakomitee büroo otsus Äksi vallakomitee sekre-täri kandidaadi kinnitamise kohta. Selleks oli Eduard Fuchs, kes sel hetkel töötas naabervalla Tartu parteialgorganisatsiooni sekretärina.¹⁸⁰ Senine algorganisatsiooni sekretär Ivan Kanošin oli ennast kompromiteerinud ega kõlvanud vallakomiteed juhtima. Ta oli Äksi valda toodud 1946. aastal, kuna oli eelmises vallas end samuti kompromiteerinud (peamiselt joomise tõttu). Äksi vallas olles võttis Kanošin naise ja esialgu tundus, et see on joomisele piiri pannud, aga nii see siiski ei olnud. 1947. aasta õiendis ise-loomustas maakonnakomitee teda parandamatu joodikuna, kes pealegi ei tule vähese hariduse tõttu toime paberitööga (“kirjutab võimatult halvasti ja vigadega”), mistõttu – kuna valda tuleb moodustamisele vallakomitee, siis Kanošin selle kohale ei sobi.¹⁸¹

3) 24. august 1947 – valla aruandlus-valimiskoosolek (10 päeva tähtajast hil-jem). Kohal viibis maakonnakomitee töötaja August Kolk. Esimese päevakorrapunktina esines aruandekõnega senine algorganisatsiooni sekre-tär. Teine päevakorrapunkt oli vallakomitee valimine. Kõigepealt valiti 3-liikmeline valimiskomisjon, selle esimees esitas omakorda kolm kandidaati vallakomitee liikmeteks, kes kandsid ette oma eluloo. Järgnesid soovitavad sõnavõtud teistelt parteilastelt ja viidi läbi valimisprotseduur, kus kõik kolm valiti ühehäälselt. Valla koosolekul ei toimunud vallakomitee moodusta-mist, sest see oli maakonnakomitees juba tehtud, kohapeal oli vaja vaid läbi viia valimislavastus, sest partei põhikirja järgi valiti vallakomitee liikmed valla parteiorganisatsiooni üldkoosoleku poolt. Äksi Vallakomitee esimene protokoll arhiivis puudub ning järgmine koosolek peeti alles 19. oktoobril 1947. a.

4) 26. august 1947 – maakonnakomitee büroo otsus vallakomitee sekretäri ametisse kinnitamise kohta. Et see oleks võimalik, tuli Fuchs vabastada oma seniselt ametikohalt, mistõttu maakonnakomitee vormistas 5. septembril

180 Eduard Fuchs (1895–1953) sündis Tartu vallas, oli rahvuselt eestlane, abielus ja teismelise poja isa. Ta oli kolm talve koolis käinud ja enne 1940. aastat töötanud king-sepana. 1940. aastal asus karjääri tegema, sai natsionaliseerimiskomitee osakonna-juhatajaks, siis Tartus jalatsivabriku direktoriks ja Tartu linna täitevkomitee sekretäriks.

Sõja ajal oli Punaarmees, kust augustis 1945 demobiliseeriti ja määrati esialgu ETKVLi Tööstuskombinaadi poliit- ja majandusala instruktoriks. 1945 oktoobris suunati Tartu valla partei algorganisatsiooni sekretäriks ja vallapartorgiks. – Eduard Fuchsi kaadri-arvestustoimik, ERAF.12.2.19, 1–5.

181 Ivan Kanošini kaadriarvestustoimik, ERAF.12.12.500, 10, 13.

veel eraldi otsuse Fuchsi vabastamise kohta Tartu valla algorganisatsiooni sekretäri kohalt seoses edutamisega Äksi vallakomitee sekretäriks.

5) 5. september 1947 – maakonnakomitee büroo otsus valimiste tulemuste kinnitamise kohta. Otsuses loetleti kolm valitud seltsimeest koos peamiste isikuandmetega, lisades, et neist Fuchs on valitud vallakomitee sekretäriks.

6) 5. september 1947 – maakonnakomitee büroo otsus Äksi valla territoriaalse parteialgorganisatsiooni likvideerimise kohta seoses vallakomitee moodus-tamisega.

7) 5. september 1947 – maakonnakomitee büroo otsus partei algorganisatsioo-nide moodustamise kohta Äksi vallas “vastavalt vallakomitee ettepane-kule”. Selle ettepaneku tegemine vallakomitee protokollides ei kajastu, ilm-selt seda ei tehtud, sest tegu oli formaalsusega. Moodustati üks algorgani-satsioon, Äksi valla täitevkomitee oma ja number jäi samaks, mis oli senisel territoriaalsel algorganisatsioonil. Anti ka uuesti tähtaeg ja määrati vastutaja uue algorganisatsiooni asutamiskoosoleku läbiviimiseks. Seega muutus alg-organisatsiooni staatus ametliku klassifikatsiooni järgi ehk territoriaalse algorganisatsiooni asemele loodi asutuse oma. Uus algorganisatsioon oli eelmisest mõnevõrra väiksem, sest kõik valla parteilased ei töötanud täitev-komitee süsteemis. Uue algorganisatsiooni asutamiskoosolek protokollides ei kajastu, võimalik, et ka seda ei toimunud. Rõhutagem, et kõik need 5.

septembri otsused vormistati eraldi otsustega.

8) 8. september 1947 – EK(b)P KK büroo otsus Äksi vallakomitee moodusta-mise kinnitamoodusta-mise kohta. Kinnitati otsus, mille maakonnakomitee oli teinud 22. juulil.

9) 9. september 1947 – maakonnakomitee büroo otsus Äksi vallakomitee propagandisti ametisse kinnitamise kohta, kelleks oli teine kolmest valla-komitee liikmest.

10) 22. märts 1948 – EK(b)P KK büroo otsusega kinnitati maakonnakomitee otsus Eduard Fuchsi Äksi vallakomitee sekretäriks nimetamise ja Tartu valla partei algorganisatsiooni sekretäri ja parteiorganisaatori kohalt vabas-tamise kohta.¹⁸²

Vallakomitee volituste aeg oli partei põhikirja järgi üks aasta, seega tuli aasta tagant korraldada uus valimiskoosolek ning sellega kaasnes iga kord uuesti suur hulk erinevaid otsuseid. Näiteks ei võinud vallakomitee korralist aruandlus-va-limiskoosolekut korraldada omal algatusel, vaid pidi eelnema maakonnakomitee vastavasisuline otsus. Sellega pandi jälle paika tähtaeg, määrati maakonnako-mitee emissar jne.

Vallakomitee erinevus valla algorganisatsioonist seisnes võimu ulatuses.

Selle ülesanne oli valla kogu parteitöö juhtimine. See funktsioon kattus valla-partorgi omaga, mistõttu vallakomitee loomisel kuulus valla-partorgi koht kaotami-sele. Osa seniseid vallapartorge said loodavate vallakomiteede sekretärideks (seejuures pidi maakonnakomitee tagama, et palk ei väheneks), aga nagu alg-

182 EK(b)P KK büroo ja Tartu mkk otsused, ERAF.1.4.451, 144; ERAF.1.4.560, 95;

ERAF.12.7.7, 39, 101, 173, 178, 179, 196; ERAF.207.3.1, 24–28.

organisatsioonide loomisel, nii ka nüüd ja suuremal määral kaasnesid valla-komiteede loomisega kaadrimuutused. Vallakomitee sekretäri ametikohta loeti võrreldes vallapartorgi omaga parteihierarhias tähtsamaks ning partorgi üleviimist vallakomitee sekretäriks käsitleti edutamisena. Seetõttu püüti inimesi nendele ametikohtadele hoolikamalt valida ja vallakomitee moodustamist võidi kasutada ettekäändena nõrkadest partorgidest vabanemisest. Tartumaal viidi 1947. aastal seoses vallakomiteede moodustamisega “töö kindlustamise mõttes”

teise valda üle 5 senist algorganisatsiooni sekretäri.¹⁸³ 1948. aastal kirjutas Tartu maakonnakomitee sekretär Kuzma Bauman õiendi Kursi valla kohta, kus nõudis kaadrite ümberpaigutamist seoses vallakomitee moodustamisega. Ta tõi põhju-seks, et algorganisatsiooni sekretär Oskar Lusti “senine töö on näidanud, et ta ei ole võimeline toime tulema vallakomitee juhtimisega, kuna ei oma küllaldaselt organiseerimisvõimeid ning poliitiliste teadmiste poolest ei ole vastuvõetav vallakomitee sekretäri ametikohale”. Maakonnakomitee tegi ettepaneku Lusti vabastada ja paigutada ta Laeva valla algorganisatsiooni sekretäri kohale, “mil-line ametkoht meil on praegu vakantne”.¹⁸⁴

Vallakomiteede sekretäride ja partorgide kaader oli iseloomult samas väga sarnane. Kui võrrelda kaadrite iseloomu (vt ka peatükk 3.3), selgub, et kesk-mine partorg oli üsna sarnane keskmisele vallakomitee sekretärile. Ainuke eri-nevus oli parteipoliitilise hariduse määras, mida sekretärid olid omandanud roh-kem kui partorgid. See tulenebki asjaolust, et sekretäri ametikohta peeti for-maalselt tähtsamaks.

2.6.6.TERRITORIAALSED ALGORGANISATSIOONID