P ARTEI ALGORGANISATSIOONIDE MOODUSTAMINE

Tüüpiline, ehkki mitte reegel, oli partei-komsomoligrupi asemele kandidaadi-grupi ja selle asemele omakorda algorganisatsiooni moodustamine. Partei ideo-loogia ja sovetlik ajalookirjandus käsitleski neid poolkohustuslike astmetena,

148 Aruanne EK(b)P Tartu maakonnakomitee tööst 1944 augustist – 1945 novembrini, ERAF.12.4.9, 125.

149EK(b)P Tartu maakonnakomitee büroo koosoleku protokoll, 15.11.1945, ERAF.12.4.8, 3–5.

150EK(b)P Tartu maakonnakomitee büroo koosoleku protokoll, 25.06.1946, ERAF.12.6.9, 174.

151EK(b)P Tartu maakonnakomitee büroo koosoleku protokoll, 21.02.1946, ERAF.12.6.6, 175–177.

rääkides “ülekasvamisest” uueks organisatsioonitüübiks. Seda ei saa käsitleda loomuliku arenguna, sest nii gruppe kui algorganisatsioone loodi kampaania ja käsu korras ülevalt ning kasutades põhikirja raamesse jäämiseks laveerimist.

Kasutati kommunistide suunamist ühest vallast teise ning isegi mitte füüsiliselt vaid paberil, et saaks arvu täis. Kuremaa vallapartorg Elfriede Borotkina rääkis seltsimeestele: “Alguses oli mul raske, sest olin üksi, siis märtsis [1946] sai moodustatud algorganisatsioon ja olime kahekesi, kolmas oli Tartus, kes abistas meid niikaua, kui saime vallast vastava kandidaadi liikmeks, siis oli meil oma-ette algorganisatsioon.”¹⁵²

Enamasti sai algorganisatsiooni loomine võimalikuks läbi parteilaste juur-detuleku väljast ja enim mõjutas seda protsessi punaarmeelaste demobiliseeri-mine. Nõukogude Armee rivikoosseisu demobiliseerimine algas 23. juuni 1945.

a NSVL ÜN Presiidiumi seadluse alusel, mille põhjal ENSV RKN ja EK(b)P KK andsid 1. juulil 1945 ühismääruse vanemate aastakäikude demobiliseeri-mise läbiviidemobiliseeri-mise korrast Eestis. ENSV Sõjakomissar Karl Kanger sai ülesande organiseerida linnade ja maakondade sõjakomissariaatides demobiliseeritute vastuvõtupunktid ja demobiliseeritud nendes reservarvele võtta, kohalikke par-tei- ja nõukogude organeid tuli demobilisatsiooni käiguga kursis hoida.¹⁵³

Armeest vabanemine toimus mitmes järgus vastavalt aastakäigule. Enamik demobiliseeritavatest vabanes 1946. aasta jooksul. Kui 1. detsembriks 1945 oli demobiliseeritud kokku 8743 inimest, siis 1. oktoobriks 1946 juba 23 745 ini-mest.¹⁵⁴ 1. jaanuariks 1946 Tartumaale saabunud 829 demobiliseeritu seas oli 102 partei liiget. 1. oktoobriks 1946 demobiliseeritud ligi 24 000 inimese hulgas oli parteilasi üle 5000 ning oma elukohta maapiirkondadesse oli asunud üle 10 000 inimese.¹⁵⁵ Samal ajal oli neist tööle suunatud üle 18 000 inimese, kellest ligi pooled oli saadetud tööstusse ja 33% põllumajandusse. EK(b)P ja ELKNÜ liinis oli tööle suunatud ainult 4% ning nõukogude asutusse 9% demobiliseeritutest.¹⁵⁶

152Vallapartorgide ja valla partei algorganisatsioonide sekretäride nõupidamise stenogramm, august 1946, ERAF.1.4.374, 83.

153 Peeter Kaasik, “Demobilisation” in Toomas Hiio, Meelis Maripuu & Indrek Paavle, Estonia since 1944: reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity, Tallinn, 2009, 98–103.

154 Список демобилизованных взятых на военный учет в городах и уездных военкоматах Эстонской ССР на 1.1.1945, ERAF.1.48.30, 75; “Сведения о количестве офицерского, сержанского /старшинского/ и рядового состава демобилизированных из Красной Армиии, Военно-морского Флота по состоянию на 1 октября 1946 года.”, ERAF.1.5.144, 84. Siin pole arvestatud üksnes Eesti laskurkorpusest demo-biliseerituid, vaid kõik Eestis demobiliseeritud, kellest osa hiljem Eestist lahkus.

155 EK(b)P KK I sekretäri N. Karotamme informatsioon ÜK(b)P Keskkomiteele “О трудоустроистве и материально-бытовый обеспеченности демобилизированных из Вооруженных Сил в Эстонской ССР”, 11.10.1946, ERAF.1.5.108, 14–20; Kaasik,

“Demobilisation”, 98–103.

156 “Сведения о количестве офицерского, сержанского /старшинского/ и рядового состава демобилизированных из Красной Армиии, Военно-морского Флота по состоянию на 1 октября 1946 года”, ERAF.1.5.144, 84. Andmed puuduvad Valgamaa kohta, kus oli 15. septembri 1946. a seisuga demobiliseeritud kokku 533 isikut.

Algorganisatsioonide loomist hakati forsseerima 1945. aasta suvel. Juulis 1945 peetud EK(b)P KK VII pleenumi otsustes nenditi partei-komsomoligrup-pide rohkust maal ning tehti maakonnakomiteedele ülesandeks asuda neid kas-vatama partei algorganisatsioonideks.¹⁵⁷

Tabel 5. Partei valla algorganisatsioonide arv 1945–50 ¹⁵⁸

PAO-de arv liikmete koguarv

1945 1. jaanuar 0 45

1. juuli 3 ...

1946 1. jaanuar 28 683

1. juuli 129 1081

1947 1. jaanuar 202 1922

1948 1. jaanuar 303 2616

1949 1. jaanuar 310 2401

1950 1. jaanuar 346 2422

1951 1. jaanuar 219 1500

Esimesed algorganisatsioonid moodustati 1945. aasta esimesel poolel Lihula, Lehtse ja Põltsamaa valdades.¹⁵⁹ Algorganisatsioonide massiline moodustamine toimus 1946. aasta kevadest 1947. aasta suveni (vt Tabelid 5 ja 6). Koos partei-komsomoli ja kandidaadigruppidega oli 1. jaanuaril 1947 parteiorganisatsioon ametlikult moodustatud 221 vallas ning puudus seega üldse 15 vallas. 1. juuliks 1947 oli parteiorganisatsioonid kõikides valdades olemas.¹⁶⁰ See ei tähenda, et kõik need oleks kohe tegutsema hakanud, sest organisatsiooni töö tegelik käi-vitumine võis toimuda oluliselt hiljem, kui selle vormiline moodustamine vas-tavate otsustega.

157 EK(b)P KK VII Pleenumi protokoll, 05.–07.07.1945, ERAF.1.4.140, 163.

158 Коммунистическая партия Эстонии в цифрах, 117–118; Kivimaa, Partei-organisatsioonide loomine, 94. 1945. aasta andmeid tuleb mõista nii, et 1. jaanuari seisuga oli valdades arvel üldse kokku 45 kommunisti. 1945–1947 arv hõlmab üksnes valla territoriaalseid algorganisatsioone, 1948–1951 arv ka küla territoriaalseid alg-organisatsioone, mida hakati moodustama pärast partei vallakomiteede moodustamist (vt Peatükk 2.6.5).

159 Отчет о работе, ERAF.1.48.4, 1, 4.

160 Kivimaa, Parteiorganisatsioonide loomine, 100, 102.

Tabel 6. Partei valla algorganisatsioonide arv maakondade 1946–47 ¹⁶¹

maakond 01.01.1946 01.09.1946 01.03.1947

Harju 6 26 28

Järva 3 12 13

Lääne 1 15 13

Pärnu 4 13 16

Saare – 14 15

Tartu 4 17 39

Valga – 7 9

Viljandi 4 17 21

Viru 6 22 25

Võru 1 7 25

Kokku 29 150 204

Valdade algorganisatsioonid olid suhteliselt väikesed. 1. juulil 1947 oli ligi 2/3 algorganisatsioonidest kuni 10-liikmelised, viiendikus algorganisatsioonidest oli liikmeid alla viie.¹⁶² 1947. aasta alguses oli EK(b)P-s ametlikult kokku 12 965 kommunisti (9666 liiget ja 3299 kandidaati) ning aasta hiljem 16 390 kommunisti (12 758 liiget ja 3632 kandidaati). Vallakommunistide osakaal oli neil aastatel seega 15–16%, samas kui maaelanikkonna osakaal rahvastikust oli umbes 60%.¹⁶³

Kui parteigruppe pidi juhtima partorg, siis algorganisatsiooni pidi partei põhi-kirja järgi juhtima üldkoosoleku poolt valitav sekretär. Valimine oli formaalsus ja algorganisatsiooni sekretär oli eelnevalt määratud kõrgemal asetsevate partei-komiteede poolt. Valimisprotseduur viidi sellele vaatamata eeskujulikult läbi, mis nägi välja seda kummalisem, et enamasti oli asjaosalisi kolm. Säilinud alg-organisatsiooni protokollide juurest leiab selle tunnistusena näiteks vihikupabe-rist välja lõigatud valimissedeleid.

161 Maakonnakomiteede teatised EK(b)P KK-le, märts 1947, ERAF.1.61.4, 168, 173, 179, 183, 187, 195, 199, 204, 208, 210. 1. jaanuariks 1946 moodustatud algorganisat-sioonide arv on tabelites erinev (28 ja 29). Väiksem arv pärinev publitseeritud parteistatistika kogumikust (Коммунистическая партия Эстонии в цифрах, 117–

118). Tegemist on kas publikatsiooni koostajate veaga või tõenäolisemalt erinevates algallikates esinevate andmetega. Tabelis 6 esitatud andmed pärinevad partei maa-konnakomiteede kokkuvõtetest, mida tuleb lugeda usaldusväärsemaks, kui KK kaadriosakonnas koostatud üldkokkuvõtteid.

162 Samas, 101, 102.

163 Коммунистическая партия Эстонии в цифрах, 88; Olaf, Mertelsmann, Der stalinistische Umbau in Estland: von der Markt- zur Kommandowirtschaft, Hamburg, 2006, 120.

Teoreetiliselt pidi algorganisatsiooni sekretär juhtima konkreetset algorgani-satsiooni ja partorg kogu valla parteitööd ning kuna vallas võis olla veel algor-ganisatsioone (sovhoosis, masina-traktorijaamas, hiljem kindlasti ka kolhoosis), siis partorgi ametikoht ei kuulunud automaatselt kaotamisele. Praktikas eksis-teeris Eesti oludes enne kollektiviseerimist ühes vallas harva mitu algorganisat-siooni, sest parteilasi ei jätkunud ja sisuline vajadus selle järgi puudus. Seetõttu määrati ametisolev partorg tavaliselt ka algorganisatsiooni sekretäriks, kusjuu-res ta jäi edasi ka partorgiks. Mingil määral kasutati ka algorganisatsioonide loomist kaadripuhastuse läbiviimiseks ja asendati ebasobivaid partorge uutega.

Võidi ka deklareerida, et algorganisatsiooni loomisega on parteitöö vallas jõud-nud heale tasemele ja tubli partorg suunati järgmist valda “tugevdama”. Mõle-mal juhul määrati algorganisatsiooni sekretäriks uus inimene, kes võidi leida kohapealt või saata mujalt.

Vaatame valitud valdade näitel, kuidas toimus parteiorganisatsiooni moodusta-mine konkreetses vallas.

Äksi vald. Punaarmee hõivas Äksi valla territooriumi 1944. aasta 19. sep-tembri hommikuks.¹⁶⁴ Samal päeval jõudsid kohale tsiviilvõimu esindajad. 20.

septembril moodustas Tartumaa operatiivgrupi töötaja Ida Padevest valla täitev-komitee. 21. septembril saatis maakonna täitevkomitee esindaja Ella Kirs oma esimese ettekande “Teateid Äksist”, kus kirjeldati Nõukogude võimu esimese samme. Esimese asjana seati Lähte Majandusühisuse majja (vallamaja oli maha põlenud) sisse täitevkomitee ruumid, pandi vardasse lipp ja seintele loosungid.

Seejärel inventeeriti täitevkomitee vara ja hakati seda tegema ka talude osas, loeti kokku peremeheta talud jne. Ettekanne mainib ka partorgi, kes koos maa-konna täitevkomitee volinikuga käis läbi kõik valla külad. Määrati ametisse külavolinikud, vesteldi elanikega ja levitati ajalehti. Rahva meeleolu kohta jäi volinikule mulje, et see on “kaunis soodus” ning Siberisse saatmist ja kolhoo-side moodustamist kardeti vähem, kui näiteks Võrumaal.¹⁶⁵ Ka Äksi valla täitevkomitee esimene tööaruanne ütleb, et see alustas tööd 20. septembril. Täi-tevkomitee esimene säilinud otsus pärineb 22. oktoobrist 1944 (sellega moo-dustati saksa fašistlike vallutajate ja nende käsilaste poolt toimepandud roimade kindlakstegemise komisjon) ning esimene koosoleku protokoll pärineb alles 8.

jaanuarist 1945.¹⁶⁶

11. oktoobril 1944 kinnitas partei maakonnakomitee ametisse esimese par-torgi, tehes seda tagasiulatuvalt arvates 15. augustist.¹⁶⁷ Esimese partorgi tööst on vähe teada. Lisaks tema mainimisele tsiteeritud ettekandes, on temast säili-nud ka paar oktoobrikuus valdadest saadetud napisõnalist informatsiooni.

164 Laar, Emajõgi 1944, 220. Valla “vabastamise päeva” tähistati hiljem millegipärast hoopis 16. septembril.

165 Teateid Äksist, 21.09.1944, ERAF.12.3.12, 34–38; Ida Padevesti kaadriarvestus-toimik, ERAF.12.12.1383, 6.

166 Äksi valla TK aruanne, dateerimata, EAA.T-178.1.4, 1; Äksi valla TK koosoleku protokoll, 08.01.1945, EAA.T-178.1.15, 1.

167 EK(b)P Tartu maakonnakomitee otsus, 11.10.1944, ERAF.12.3.2, 3.

Esimeseks partorgiks määratud Renee Maidla oli värvikas kuju, kes hiljem töötas mitmetel kohtadel (sh jõudis olla partorg kokku neljas vallas), sattus parteidokumentidesse korduvate distsipliinirikkumiste ja karistustega. Ta sai valju noomituse arvestuskaardile kandmisega joomise ja huligaanitsemise eest ning aprillis 1947 otsustas Sootaga sovhoosi algorganisatsioon ta üldse parteist välja heita, kuna ta oli Tartus turul käies ära kaotanud rahakoti koos kõigi dokumentide, sh partepiletiga. Maakonnakomitee pidas seda karistust siiski liiga karmiks ja määras teenekale seltsimehele karistuseks valju noomituse hoiatusega koos arvestuskaardile kandmisega.¹⁶⁸

Partorg vahetus Äksi vallas Nõukogude võimu esimesel aastal mitu korda.

Maidla viidi juba 16. detsembril 1944 maakonnakomitee otsusega üle mujale.

Tema asemele nimetati ametisse Ida Padevest, kes pidi sellega loobuma valla täitevkomitee esimehe kohast. Padevest jõudis ametis olla pool aastat ja viidi 15. juunil 1945. a “tervislikel põhjustel” üle naabervalda Tähtveresse. Kolman-daks partorgiks sai Edgar Vegalke, kes sai ametis olla alla kahe kuu ja vabastati augustis 1945, kuna ei saanud tööga hakkama, oma sõnul seetõttu, et oli ühe käega (käe kaotas ta Sõrve Sääre lahingutes). Arvult neljandaks partorgiks nimetas maakonnakomitee vahetult enne seda demobiliseeritud Ain Toompalu.

Maakonnakomitee kinnitas ta ametisse 18. juulil, palk hakkas jooksma augus-tist. Enne sõda oli Toompalu olnud naabervalla Saadjärve täitevkomitee esi-mees. Ka tema ei püsinud ametis kuigi kaua, viidi pool aastat hiljem üle teise valda ja visati 1947. aastal parteist välja, kuna selgus, et ta oli nooruses kuulu-nud sotsiaaldemokraatlikku parteisse. Äksi vallas oli pärast tema lahkumist ametis veel kaks partorgi.

21. märtsil 1945 tegi maakonnakomitee korralduse moodustada partei-kom-somoli grupp, määras selle organisaatoriks partorg Edgar Vegalke ning andis tähtajaks 26. märtsi. Grupi tegeliku moodustamise või tegevuse kohta pole min-geid andmeid ja teades, et partorg Vegalke peagi “toimetulematuse” tõttu vallandati, võib oletada, et grupp jäi moodustamata, isegi kui formaalne asuta-miskoosolek toimus.

30. juunil tegi maakonnakomitee korralduse moodustada vallas kandidaatide grupp, määras selle organisaatoriks uue partorgi Ain Toompalu ja tähtajaks 1.

augusti. Ka kandidaadigrupi tegevusest ei tea me midagi ja selle tegevusest pole jäänud dokumentaalseid jälgi. Üsna võimalik, et ka seda tegelikult ei moodus-tatud, sest kadus vajadus: partei liikmeid oli valda juurde tulnud ning 21. au-gustil tegi maakonnakomitee otsuse moodustada vallas algorganisatsioon. See kandis numbrit 7, st oli maakonnas arvult seitsmes ja ühtlasi esimene “valla territoriaalne” algorganisatsioon.¹⁶⁹ Asutamiskoosolek tuli läbi viia hiljemalt 25.

augustil ja millalgi siis see ka toimus. Ajaliselt esimene dokument Äksi

168 EK(b)P Tartu maakonnakomitee otsus, 27.05.1947, ERAF.12.7.6, 144.

169 Esimesed kuus olid maakonnakomitee, maakonna täitevkomitee, Tartu linna täitev-komitee, maakonna sõjakomissariaadi, Tartu linna sõjakomissariaadi ning NKGB ja NKVD maakonna osakondade algorganisatsioonid, mille moodustamine toimus maa-konnakomitee otsusega 1. septembrist 1944. – ERAF.12.3.2, 1.

algorganisatsiooni arhiivis pärineb 19. augustist 1945. Sellest kuupäevast on säilinud vallapartorg Ain Toompalu aruanne maakonnakomiteele. Valla algorganisatsioonist veel juttu ei olnud, küll aga oli vallas juba olemas kolm partei liiget ja üks kandidaat.¹⁷⁰ Algorganisatsiooni esimesed protokollid arhii-vis puuduvad, kõige esimene on järjekorranumbrit 4 kandev algorganisatsiooni üldkoosoleku protokoll 4. jaanuarist 1946.¹⁷¹ Siin ei pruugi põhjus olla doku-mentide mittesäilimises, vaid asjaolus, et koosolekud küll toimusid, aga neid ei protokollitud. Pidev kriitika parteivõimudelt ning teiste algorganisatsioonide arhiivide vaatlus kinnitab, et taoline praktika oli alguses laialt levinud. Jaanuaris 1946 kuulus Äksi algorganisatsiooni koosseisu kuus liiget, sh partorg, täitev-komitee esimees ja kaks endist partorgi.

31. oktoobril 1945 arutas partei maakonnakomitee büroo Äksi valla parteialgorganisatsiooni tööd, mis oli ühtlasi esimene sellelaadne otsus Tartu maakonnakomitees. Organisatsioon sai kiita ja seda nimetati üheks maakonna eesrindlikumaks. Algorganisatsioon oli oma “lühikese olemasolu vältel” suut-nud luua plaanikindla poliitmassilise töö valla elanike hulgas ja aidasuut-nud tõhu-salt kaasa valla täitevkomitee tööle.¹⁷² Nii parteigruppide kui algorganisatsioo-nide puhul kiideti parteivõimude poolt just esimeste seas loodud organisat-sioone, ilmselt selleks, et teistele piirkondadele positiivselt eelsoodumust luua.

Rõuge vallas peeti algorganisatsiooni asutamiskoosolek 17. juunil 1946 partei maakonnakomitee venelasest töötaja osalusel (sel põhjusel oli ka esimese koos-oleku protokoll erinevalt enamikust järgnevatest venekeelne). Viimane teatas, et on “hädavajalik” luua partei valla algorganisatsioon, kuna vallas on 5 parteilast.

Vastavalt protseduurile valiti organisatsioonile sekretär ja sekretäri asetäitja, kandidaadi esitas maakonnakomitee esindaja.

Sellega oli algorganisatsioon ametlikult loodud, aga töö käivitamine ei läi-nud nähtavasti hõlpsasti. Järgmine koosolek toimus alles 31. augustil 1946. Tõ-deti, et kaks ja pool kuud tagasi moodustatud algorganisatsioon “pole veel täie-likult süvenenud rahvamajanduse ja kultuuri taastamisele ja nõukogude organite abistamisele”. See tähendas, et tehtud polnud midagi. Ka vormistatud otsused ja nendes võetud kohustused olid väga üldsõnalised. Enesekriitikast polnud kasu, sest järgmine koosolek toimus jälle alles pooleteise kuu pärast, 15. oktoobril.

Vahetult enne seda oli algorganisatsioonile uueks sekretäriks nimetatud Jaan Teplenkov ning näib, et alles pärast seda on töö tasapisi käivitunud, vähemalt muutus regulaarseks koosolekute protokollimine.¹⁷³ Näeme, et konkreetses val-las sõltus väga palju vastutavast inimesest, st partorgist. Jaan Teplenkov tapeti

170 Informatsioon EK(b)P Tartu maakonnakomitee organiseerimise-instrueerimise osa-konna juhatajale, 19.08.1945, ERAF.207.1.1, 1–2.

171EK(b)P Äksi valla parteialgorganisatsiooni koosoleku protokoll, 04.01.1946, ERAF.207.2.1, 1–2.

172 EK(b)P Tartu maakonnakomitee otsus, 31.10.1945, ERAF.12.4.7, 336–337.

173EK(b)P Rõuge valla parteialgorganisatsiooni koosolekute protokollid, 1946, ERAF.1175.1.1, 1–8.

hiljem metsavendade poolt ja tema nimi omistati Rõuge vallas moodustatud esimesele kolhoosile.

Hageri vallas toimus algorganisatsiooni asutamiskoosolek 14. augustil 1946, koos oli 3 partei liiget ja Harju maakonnakomiteest saadetud instruktor.

Viimane tegi ettekande partei põhikirjast ja selgitas parteiorganite valimiste korda. Seejärel tegi üks kohalik kommunist ettepaneku valida sekretäriks teine, kolmas kohalviibija toetas ettepanekut. Kandidaat kandis ette oma elulookirjel-duse, järgnes valimisprotseduur. Järgmine koosolek peeti 29. augustil 1946.¹⁷⁴ Hageri algorganisatsioon loodi suhteliselt hilja, segased ajad olid möödumas ja sestap näib, et algorganisatsiooni töö käivitus ilma suuremate viperusteta.

Im Dokument Kohaliku halduse sovetiseerimine Eestis 1940–1950 (Seite 129-136)