L IIKUVUSE PÕHJUSED ÜLDISES KAADRISTATISTIKAS

Kaadristatistikas kasutati töötajate ametist vabastamise kirjeldamiseks tüüp-põhjuseid või klassifikaatoreid, mille alla tuli mahutada kõik vabastamisjuhud (vt Tabel 15). Näiteks EK(b)P KK juhtivtöötajate vabastamise kõige levinum põhjus 1940. aastate teisel poolel oli “edutamine” (33% põhjustest), sagedase-mad põhjused olid ka vallandamine “enda kompromiteerimise tõttu” ja “tööga mittetoimetulemise tõttu” ning vabastamine “õigema kasutamise eesmärgil” või õppima suunamise tõttu.¹¹⁴

Kohalike kaadrite puhul tuli kasutada samu klassifikaatoreid, aga maakon-dadest saadud informatsiooni ühtlustamisega oli probleeme, sest seal kiputi kirja panema klassifikaatorite asemel tegelikke põhjusi. Näiteks oli Harju, Lääne, Pärnu ja Saare maakonnakomiteedes kasutusel eraldi klassifikaator

113 ERAF.1.5.11, 108–110; ERAF.1.307.78, 1–41.

114 Olev Liivik teeb vahet “vallandamise” ja “vabastamise” vahel – esimese puhul oli tegemist töösuhte lõpetamisega tööandja algatusel ja teisel puhul töötaja algatusel – aga tunnistab, et praktikas ei kasutatud neid juriidiliselt täpselt. – Liivik, Eestimaa, 148;

Eestimaa Kommunistliku Partei kohalikud organisatsioonid, 150.

“joomine”, samas kui Tartu ja Viru maakonnas kasutati klassifikaatorit “mo-raalne laostumine ja enda kompromiteerimine”.¹¹⁵ Sisuliselt võivad need tähen-dada sama asja, aga samas pole vähimatki põhjust uskuda, et teistes maakondades neid probleeme ei esinenud. Rohkem probleeme oli kohalike nõukogude kaadrite statistikaga, mille puhul aruannetes esinevad põhjused ei langenud partei klassifikaatoritega üldse kokku. Ka nende puhul toodi aruandes sagedase põhjusena “joomine”, mis andis vabastamise põhjuse ilmselt küll täpselt edasi, aga ei sellist klassifikaatorit polnud lihtsalt ette nähtud. Pärast 1947. a suvel kogutud aruandeid kohalike nõukogude kaadrite kohta, saatis partei keskaparaat laiali uued juhtnöörid, kuidas tuleb statistikat koostada ning käskis koostada uued aruanded. 1947. a lõpus valmis mitu komplekti uusi aruandeid, kus osa põhjuseid topiti kohustuslike klassifikaatorite alla ja osa, mis kuhugi ei mahtunud jäeti nähtavasti üldse välja. Sealtpeale hakkas nõukogude kaadrite statistika tegelikkusega vastuollu minema.

Tabel 15. Valla parteijuhtide vabastamise põhjused 1945–47 ¹¹⁶

1945 1946 1947 Σ %

Toimetulematus 45 57 22 124 32

Enese kompromiteerimine 14 22 19 55 14

Edutamine 8 6 27 41 11

Tervislikud ja perekondlikud põhjused 14 13 13 40 10

Õigema kasutamise huvides 12 13 10 35 9

Suunati õppima 10 7 4 21 5

Direktiivide mittetäitmine 2 5 5 12 3

Poliitilised põhjused 3 6 2 11 3

Suunamine loodavale ametikohale - 1 10 11 3

Surnud 4 3 2 9 2

Tugevdama mahajäänud töölõike 1 2 4 7 2

Muud põhjused 4 15 5 24 6

Kokku 117 150 123 390

115 Сведения о волостных парторгах-секретарях первичных партийных органи-заций, 1946–1947, ERAF.1.61.4, kogu toimik.

116 ERAF.1.48.158, 36, 53, 71, 81, 87, 89, 91, 92, 101, 108, 110; ERAF.11.8.150, 32.

Kuna statistika koostati tagantjärele 1947. aastal, siis jäid 1945. ja 1946. aasta osas arvestusest välja 1946. aastal moodustatud neli Hiiu maakonna valda.

Torkab silma ka andmete lahknevust, näiteks KK kaadriosakonna üldise kaadriaruande järgi vabastati 1946. aastal ametist 133 vallapartorgi, kui aga liita vastavad arvud maakkonnakomiteede kokkuvõtetest, saame summaks 150.¹¹⁷

Vahed pole enamasti siiski suured ega mõjuta vabastamiste levinumate põh-juste selgitamist. Partorgide levinuim vabastamispõhjus oli nii 1945. kui 1946.

aastal “toimetulematus”. Seoses partorgide lülitamisega EK(b)P KK nomenk-latuuri 1946. aasta septembrist, koguti uuesti põhjalikke andmeid vabastamiste põhjuste kohta, võrreldes põhjuseid 1947. a septembrile eelnenud ja järgnenud aja osas. Muutusi ei olnud, sest toimetulematus kui levinuim põhjus oli jäänud samaks, sest 1947. aastal partorgide statistiliselt suur edutamine väljendab partei vallakomiteede moodustamist, kus suurel osas juhtudest sai vallapartorg sama valla vallakomitee sekretäriks. Sisulist muutust seega ei toimunud, ehkki for-maalselt oli tõepoolest tegu edutamisega.

Täitevkomiteede kaadrite osas on üldpilt sarnane parteikaadrite omaga ning sagedaseim ametist vabastamise põhjus ametliku statistika järgi oli samuti toi-metulematus. Tartu maakonnas võeti esimene ulatuslik kaadrite puhastamine ette juba oktoobris 1944, kasutades ära 15. oktoobrist kehtima hakanud uusi koosseise. Ametist lahkus vähemalt 27 esimeest, kes olid augustis–septembris ametisse pandud, aga kuna neid käsitleti ajutiste koosseisudena, siis nende väl-javahetamist kaadristatistikas ei kajastatud ning põhjused pole dokumenteeritud.

Tõenäoliselt oli tegu vahetult pärast maa hõivamist kiirkorras kohapealt leitud inimeste kõrvaletõrjumisega. Valdavalt oli tegu sovetliku kaadripoliitika tähen-duses mitteusaldusväärsete ehk sõja ajal Eestis elanud inimestega, kellest vähe-malt osa oli Saksa ajal töötanud vallavalitsustes. Saksa okupatsiooni ajal tsiviil-asutustes teeninud isikuid võidi käsitleda nii “kodumaa reeturite” kui “vaenlase käsilastena”, keda tuvastamisel ootas suure tõenäosusega arreteerimine ja süüdi-mõistmine.¹¹⁸ Sellest tulenevalt oligi alguskuudel suur arreteerimise ja süüdi-mõistmise tõttu vabastatud ametnike osakaal.

117 Tegu võib olla sellega, et maakondade kokkuvõtted hõlmavad ka valdadega võrdses staatuses olnud maakondliku alluvusega linnu. Nii see pigem siiski ei ole, sest üldiselt märgiti linnade kaasamine aruandes ära, mida antud juhul tehtud pole. Maakondlikud andmed tunduvad usaldusväärsemad, seda enam, et partei keskaparaadis koostatud muudes aruannetes leidub tuvastatavaid arvutusvigu.

118 Ehkki neid mõisteid ei kasutatud kunagi juriidiliselt täpselt, olid need siiski mää-ratletud NSVL Ülemkohtu Pleenumi määrusega. “Kodumaa reeturite” kategooriasse kuulusid muuhulgas NSV Liidu kodanikud, kes Saksa okupatsiooni ajal töötasid Ges-tapos või vastutavates administratiivametites (linnapead, politseiülemad, komandandid jt), andsid välja või jälitasid partisane, punaarmeelasi, nõukogude aktiviste, osalesid elanikkonna vastu suunatus vägivallas jne. Nemad kuulusid vastutusele võtmisele VNFSV Krk § 58-1“a” ja § 58-1“b” järgi. “Vaenlase abistajateks” tuli lugeda NSV Liidu kodanikud, kes Saksa võimude ülesandel olid tegelenud toiduainete, hobuse-moona või Saksa sõjaväele vajalike asjade kogumisega, tööstuse, transpordi ja põllu-majanduse ülesehitamisega või kes muul viisil tegid saksa võimudega “aktiivset koos-tööd”, eeldades, et puudusid eelmisel punktis nimetatud tegevuse tunnused. Nemad tuli vastutusele võtta Krk §58-3 järgi, mis nägi ülemmäärana ette surmanuhtluse ja miinimumkaristusena 3 aastat vabaduskaotust. – О квалификации действий советских

1945. esimese poolaasta jooksul vaheti kokku välja 128 täitevkomitee esi-meest, neist 55 ei saanud tööga hakkama, 13 edutati ning 8 arreteeriti.¹¹⁹ Uuesti analüüsiti vabastamiste põhjusi 1946. aasta kokkuvõttes. Kokku vabastati selle aasta jooksul ametist 200 esimeest ja 97 sekretäri. Esimeeste vabastamispõh-juste pingerida oli toimetulematus (31%), töödistsipliini rikkumine (20%), “po-liitilised motiivid” (11%), arreteerimine ja süüdimõistmine (7%) ning eduta-mine (4%). Ülejäänud (27%) vabastamisi ei suudetudki täpsemalt määratleda ja need paigutusid “muude põhjuste” alla. Sekretäride osas oli “muid põhjusi”

koguni 51%, aga klassifitseeritud põhjustest oli esikohal “poliitilised motiivid”

(19%), milles avaldub kaadrite erinevus ehk Saksa okupatsiooni aegsete amet-nike massiline kasutamine. Lisaks oli 12% sekretäridest vabastatud toimetule-matuse, 8% töödistsipliini rikkumise, 7% edutamise ja 3% arreteerimise tõttu.¹²⁰

Tabel 16. Vallatäitevkomiteede liikmete vabastamise põhjused 1944 – märts 1947 ¹²¹

arv %

Toimetulematus 236 35,6

Üleviimine teisele tööle 156 23,5

Tervislikud põhjused 52 7,8

“Vastutegevus” 42 6,3

Poliitilise usalduse kaotus 35 5,3

Joomine 28 4,2

Muud põhjused 111 16,7

Põhjus teadmata 3 0,5

Kokku 663

Näeme, et võrdlust parteikaadritega segab erinevate klassifikaatorite kasuta-mine. Näiteks ei kasutatud parteiorganite puhul klassifikaatorit “töödistsipliini rikkumine”. Klassifikaatoreid “poliitilise usalduse kaotamine” ja “poliitilistel motiividel” võib pidada küll sisuliselt sarnasteks põhjusteks, aga et tegu on üld-sõnalise määratlusega, siis ilma detailidesse laskumata ei julgeks neid siiski sünonüümideks pidada. Näeme ka seda, et partorgide andmed olid täpsemad ja täielikumad (“muu” puudumine), mis tulenes ametikohtade erinevusest

граждан по оказанию помощи врагу в районах, временно оккупированных немецкими захватчиками, 25.11.1943. – Võimatu vaikida. II osa, koostanud Hilda Sabbo, Tallinn, 1996, 1019–1020.

119 Сведения, 14.07.1945, ERAF.1.48.22, 23.

120 Отчет отдела кадров ЦК КП(б) Эстонии за 1946 год, ERAF.1.5.11, 111.

121 Samas, 110.

menklatuurses mõttes. Sellega oli seotud parteivõimude sagedane kriitika maa-konnakomiteede aadressil, kes vahetavad inimesi suvaliselt välja ning põhjused pole teada, kuna maakonnakomiteed ei informeeri keskkomitee kaadriosakonda.

Täitevkomiteede kaadrite osas koostati 1947. a suvel ka koondstatistika, mis käsitles vabastamisi alates täitevkomiteede moodustamisest kuni 1947. aasta kevadeni (vt Tabel 16). Selles avaldusid kõik eelpoolkirjeldatud omadused.