Uurimisküsimuste moodustamine

Doktoritöö eesmärgiks on selgitada välja, kuidas mõtestatakse kristlikku väärtus-kasvatust kristlikes koolides ning vaadelda kristlike koolide rolli 21. sajandi alguse Eesti ühiskonnas. Alustasin küsimusest „Kuidas üldse koolide väärtus-kasvatust uurida?“ ning alles siis liikusin sealt edasi konkreetsemate uurimis-küsimuste juurde.

Kuidas mõõta või kirjeldada väärtuskasvatust? Tartu Ülikooli eetikakeskus on välja töötanud Hea kooli mudeli¹⁰, mille alusel on võimalik kirjeldada ja ana-lüüsida koolis tehtavat. Mudeli raames on võimalik kirjeldada ja anaana-lüüsida koolikultuuri ning ka väärtuskasvatuse praktikaid. Kaalusin mudeli kasutamist ka oma doktoritöös, kuid jätsin selle siiski kõrvale, sest Hea kooli mudeli eesmärk on toetada kooli sisehindamist, mis tähendab, et see on pigem eneseanalüüsi peegliks ning väärtuskasvatus on selle üks osa¹¹. Olles aga olnud osaline mudeli väljatöötamisel, siis aitas see mul läbi mõelda, milliseid küsimusi soovin oma doktoritöö raames küsida. Näiteks pööratakse mudelis tähelepanu neljale olu-lisele valdkonnale koolis: 1) õppe- ja kasvatustöö, 2) koolikeskkond, 3) juhti-mine, 4) koostöö ja head suhted – see oli alusmaterjaliks, mis valdkondade kohta hakkasin küsimusi leidma. Seejärel ma neid aga siiski kitsendasin oma töö huvides, kuigi lõppkokkuvõttes on kajastatud kõik neli valdkonda: õppe- ja

8 Märt Põder, Pille Valk ja Margit Sutrop, „Pööre teadmistekeskselt koolilt väärtuste-kesksele koolile. Sissejuhatus“, Väärtused, iseloom ja kool: väärtuskasvatuse lugemik (Tartu Ülikooli eetikakeskus, 2009), 10.

9 Beaumie Kim, „Social Constructivism“, Emerging perspectives on learning, teaching, and technology., toim Michael Orey, 2001, https://cmapspublic2.ihmc.us/rid=1N5PWL1K5-24DX4GM-380D/Kim%20Social%20constructivism.pdf.

10 Tartu Ülikooli eetikakeskus, „Hea kooli mudel“, Eetikaveeb, s.d.

https://www.eetika.ee/et/hea-kool-lasteaed/hea-kooli-mudel Vaadatud 27.04.2020.

11 Tartu Ülikooli eetikakeskus, „Hea kool ja lasteaed“, Eetikaveeb, s.d.

https://www.eetika.ee/et/hea-kool/kas-kooli-headust-saab-uldse-moota Vaadatud 02.06.2020.

kasvatustöö (mida õpetajad ise väärtuskasvatusena näevad?), juhtimine (kuidas koolijuhid ja -pidajad näevad oma koolis väärtuskasvatuse rakendumist ning mis nende jaoks üldse väärtuskasvatus on?) ning koostöö ja head suhted (Mida rõhutab kooli väärtuskasvatuse juures lapsevanem? Millist rolli kannab kooli väärtuskasvatuse juures seos kiriku(te)ga?). Koolikeskkonnaga tegelesin kõige vähem ning see tuleb peamiselt välja seoses suhete küsimusega ning ka klasside suurusega, otseselt koolikeskkonna analüüs jäi uuringust välja, kuna oleks eel-danud suurema uurimisgrupi olemasolu.

Teine oluline aspekt oli see, kelle käest neid küsimusi küsida. Kooliga on seo-tud palju erinevaid inimesi: õpilased, õpetajad, lapsevanemad, juhtkond, kooli pidaja. Igaühel neist on oma arvamus või ettekujutus sellest, milline on või peaks olema koolis ellu viidav väärtuskasvatus. Koolil võivad väärtuskasvatuslikud aluspõhimõtted olla kirja pandud, kuid lisaks sellele on alati veel kirjutamata, kuid suuliselt väljendatud ning ka sõnastamata arusaamad väärtuskasvatusest.

Lisaks võivad kirjapandud väärtused ning nende tõlgendused üksteisest omajagu erineda. Mis on see, mida on peetud oluliseks kirja panna ja kuidas see suhestub sellega, mida väärtused ja väärtuskasvatus erinevate siht- ja sidusgruppide jaoks tähendavad ning kuidas need koolikeskkonnas ilmnevad? Neile küsimustele võimalikult ammendava vastuse saamiseks otsustasin kasutada kombineeritud metoodikat, kus kogutakse andmeid mitme erineva meetodiga nagu intervjuud, peamiselt avatud ja üksikute suletud küsimustega küsimustikud ning dokumen-tatsiooni analüüs, ning kaasata võimalikult palju huvigruppe. See omakorda tähendas, et mul ei olnud võimalik kõigi uuringus osalejatega teha süva-intervjuusid. Seetõttu püüdsin pigem konstrueerida võimalikult sisutiheda ning avatud vastustega küsimustiku. Omaette väljakutseks osutus küsimus, kas ja kuidas uurida laste endi arvamust väärtuskasvatusest. Esialgne uurimiskava ka laste arvamuse uurimist sisaldas ning katsetasin seda fotojahi meetodi abil, kus lapsi suunatakse tõlgendama koolis tehtavat väärtuskasvatust läbi konkreetsetele küsimustele fotovastuste leidmise ning nende üle arutamise. Katsetasin seda kahes koolis, kust ühest sain ülevaatliku sisendi, kuid teises koolis katse eba-õnnestus. Jättes aga uurimisküsimuste kitsendamisel välja ka väärtuskasvatuse rakendumise uurimise, kuna enamik muust materjalist oli pigem väärtuskasvatust tõlgendav, otsustasin lapsed kui huvigrupi välja jätta. Peamiseks põhjenduseks, et mitmes koolis, mida uurisin, olid uuringu läbiviimise ajal vaid algklassid ning nende intervjueerimine väärtuskasvatuse tõlgendamise osas ei osutunud mõist-likuks. Kogutud andmed võimaldavad analüüsida, kuidas koolid oma väärtus-kasvatust mõtestavad ning mida see kooliga seotud erinevatele osapooltele tähendab. Käesoleva uuringu jätku-uuring saaks vaadelda pikema perioodi jook-sul, kuidas väärtuskasvatust koolides rakendatakse ning seejärel võrrelda saadud tulemusi siinse uuringu tulemustega.

Selleks, et asetada koolide sõnastatud väärtused laiemasse pilti, analüüsisin Eestis viimati läbi viidud uuringu „Elust, usust ja usuelust 2015“¹² tulemusi ning võtsin kõrvale maailma väärtuste-uuringu koos Ingleharti ja Welzeli väärtus-kaardiga¹³ ning Eestis läbi viidud uuringu „Mina. Maailm. Meedia“¹⁴, mis võimaldas lisaks väärtuskasvatuse mõtestamise analüüsile küsida kristlike koolide rolli kohta 21. sajandi sekulaarses ühiskonnas. Väga oluline oli ka teoreetilise tausta avamine näitamaks, kuidas antud töös on mõistetud väärtuskasvatust, väärtusi või eetikat, millist sisu need mõisted just selles töös kannavad. Kokku-võtlikult sõnastasin oma uuringu jaoks alljärgnevad uurimisküsimused koos alaküsimustega:

• Mida tähendab kristlike koolide jaoks kristlik väärtuskasvatus?

o Milliseid väärtusi kristlikud koolid toovad esile oma dokumentatsioonis?

o Milline on koolide väärtuskasvatus koolijuhtide, õpetajate, vanemate ja laste pilgu läbi?

o Milline väärtuskasvatuslik lähenemine sobib kristliku väärtuskasvatusega?

• Milline on kristlike koolide roll 21. sajandi Eestis o koolijuhtide pilgu läbi;

o uuringu „Usust, elust ja usuelust“ tulemuste põhjal;

o Eesti üldisemas väärtuspildis;

o võrdluses teiste riikidega?

Kuna teemat ei ole Eestis varem süstemaatiliselt uuritud, siis on käesoleva töö eesmärgiks kaardistada Eesti kristlike koolide väärtuskasvatuse mõtestamine ning positsioneerida see konkreetses ühiskondlikus ajaraamistikus. Seejuures tuleb silmas pidada, et ka kristlik kool kui selline ei ole ei Eestis ega maailmas üheselt defineeritav mõiste, vaid siia alla saab paigutada väga eripalgelisi haridusasutusi. Küsimus on niisiis selles, kuidas kirjeldada Eesti kristlikke koole maailmas tegutsevate väga eripalgeliste kristlike koolide seas. Koostan oma töö käigus erinevad analüüsimudelid, mida on võimalik kasutada koolide väärtus-kasvatuse kirjeldamiseks.

12 EUU 2015, küsimused K48–K52; Kai Maasoo, „Elust, usust ja usuelust 2015“, http://www.saarpoll.ee/UserFiles/File/Elus,%20usust%20ja%20usuelust_2015_ESITLU S_FINAL.pdf. „Elust, usust ja usuelust“ (Saar Poll, 2015).

13 Inglehart, R., C. Haerpfer, A. Moreno, C. Welzel, K. Kizilova, J. Diez-Medrano, M. Lagos, P. Norris, E. Ponarin & B. Puranen et al. (eds.). 2014. World Values Survey: All Rounds – Country-Pooled Datafile Version: http://www.worldvaluessurvey.org/WVSDocumen-tationWVL.jsp. Madrid: JD Systems Institute.

14 Peeter Vihalemm et al., Eesti ühiskond kiirenevas ajas uuringu „Mina. Maailm. Meedia“

2002–2014 tulemused, 2017.