Elust, usust ja usuelust 2015

Käesolev alapeatükk annab ülevaate uuringus kasutatud meetodist. Uuringu enda sisuline analüüs on leitav peatükis 3.6.

Esimene religioonisotsioloogiline uuring sarjas „Elust, usust ja usuelust“

(EUU) toimus taasiseseisvunud Eestis aastal 1995 ning sellest alates on Eesti Kirikute Nõukogu eestvedamisel viieaastase intervalliga järjepidevalt uuritud eestlaste usulisi vaateid sotsioloogiliste meetoditega. Tegu on (alates aastast 2010) juhuvalimi silmast silma intervjuudega, kokku küsitletakse ca 1000 inimest. Aastal 2015 oli vastanuid 1002, sh 48% mehi ja 52% naisi, vastanute profiile vaadates on näha, et esindatud olid võrdse osakaaluga nii erinevad vanused kui ka geograafilised piirkonnad, samuti erinesid vastajate haridustase ning netosissetulek²².

Alljärgnev tabel 1 kirjeldab täpsemalt vastanute jaotust soo, vanuse, rahvuse, hariduse, perekonnaseisu, (ristitud) laste arvu järgi ning seoses suhtega usku²³:

21 Stefan Timmermans ja Iddo Tavory, „Theory Construction in Qualitative Research: From Grounded Theory to Abductive Analysis“, Sociological Theory 30, nr 3 (september 2012):

167–186, https://doi.org/10.1177/0735275112457914.

22 Maasoo, „Elust, usust ja usuelust 2015“.

23 EUU 2015. Küsimused D1 „Sugu“, D6 „Milline on Teie kõrgeim lõpetatud arengutase?“, D11 „Milline on Teie praegune perekonnaseis“, D9 „Kui mitu alla 18-aastast (0–17) last elab Teie leibkonnas?“, D10 „Kas Teie leibkonnas elavad lapsed on ristitud?“, K18

„Sõltumata sellest, kas Te olete mõne kogudusega liitunud või mitte, kas peate end…“, vastanuid kõigi küsimuste puhul 1002.

Tabel 1. Uuringule „Elust, usust ja usuelust 2015“ vastanute kirjeldus.

Vähem kui põhiharidus (vähem kui 9, 8 või 7 klassi, olenevalt

lõpetamise ajast) 3%

Põhiharidus või lõpetamata keskharidus 12%

Ametikool, mis ei anna keskharidust (kutsekool, tööstuskool) 4%

Ametikool, mis annab ka keskhariduse (kutsekeskkool,

tehnikum) 31%

Üksik, pole kunagi olnud abielus 24%

Ametlikult abielus ja kiriklikult laulatatud 7%

Ametlikult abielus, kuid ei ole kiriklikult laulatatud 28%

Elate partneriga, kuid ei ole ametlikult abielus 21%

Elate lahus / lahutatud 13% uuringus tagatud, esindatud on erinevad perekonnaseisud ning haridustasemed.

Käesoleva töö seisukohalt on oluline märkida, et 64% vastanute leibkonnas ei ole alla 18-aastaseid lapsi, mis tähendab, et neid vastanuid põhiharidusega seonduv otseselt oma laste kaudu ei kõneta. 2/3 vastanute leibkondades elavatest lastest ei ole ristitud. Suhe usuga on vastanutel samuti üpris mitmekesine, kristlike koolide kontekstis on huvitav vastajate grupp „usu poole kalduvad“, keda on 26%

vastanutest. 35% ehk kolmandik on usu suhtes ükskõiksed. Usklikuna määratleb end 20% vastanutest.

EUU 2015 uuris ühe küsimusena inimeste suhtumist religiooniõpetusse²⁴ tavakoolides ja kristlikesse koolidesse kui nähtusesse, küsides: „Oletagem, et Teil on kooliminev laps – kas Te paneksite oma lapse kristlikku üldhariduskooli?“

„Palun põhjendage, miks Te paneksite/olete pannud/ei paneks oma lapse kristlikku üldhariduskooli?“²⁵ Kristlikesse koolidesse puutuvate küsimuste vastuste puhul ei saa kahjuks vaadelda muutusi ajas, kuna need küsimused olid uuringus esimest korda. Küsimuste lisamise uuringusse pakkus välja töörühm koosseisus Virge Kuris, Triin Käpp, Einike Pilli ja Olga Schihalejev.

Saamaks laiemat pilti suhtumises religiooniõpetusse ning kristlikesse kooli-desse ehk otsides vastust küsimusele, millist rolli mängivad kristlikud koolid sekulaarses ühiskonnas, analüüsin alapeatükkides 3.4 ja 9.5 küsimusi nii reli-giooniõpetuse kui kristlike koolide kohta. Kokku kasutan EUU 2015 küsitlusest küsimusi K48–K52:

‒ K48 „Millistes kooliastmetes peaks religiooniõpetuse aine kuuluma põhiainete hulka, millistes valikainete hulka ja millistes ei peaks seda õppeainet üldse õpetatama?“, vastanuid 1002.

‒ K49 „Palun põhjendage oma üldist suhtumist religiooniõpetusse“, vastanuid 1002.

‒ K50 „Kuidas te suhtute kristlikesse üldhariduskoolidesse Eestis? A. Suhtun toetavalt, sest kristlikud üldhariduskoolid rikastavad Eesti ühiskonda;

B. Suhtun taunivalt, sest üldhariduskoolid ei peaks olema seotud kirikute või usuga“, vastanuid 1002.

‒ K51 „Oletagem, et Teil on kooliminev laps – kas Te paneksite oma lapse kristlikku üldhariduskooli?“, vastanuid 1002.

‒ K51A „Palun põhjendage, miks Te paneksite/olete pannud oma lapse kristlikku üldhariduskooli“, vastanuid 178.

‒ K51B „Palun põhjendage, miks Te ei paneks oma last kristlikku üldharidus-kooli“, vastanuid 713.

‒ K52 „Mis teeb Teie arvates üldhariduskoolist kristliku kooli?“ vastanuid 1002, vastajad võisid anda mitu vastust.

Esimese kahe küsimuse (K48 ja K49) vastuseid analüüsisin, saamaks taustainfot suhtumisest religiooniõpetusse üldiselt, täpsemalt analüüsisin küsimuste K50–

K52 vastuseid vastajate profiilidest lähtuvalt. Kristlastena identifitseerisin vasta-jate seas neid, kes ise ennast sääraselt nimetavad.

Avatud küsimuste (K51A, K51B, K52) vastused koondasin sisuanalüüsi abil suuremateks teemaplokkideks, mis võimaldasid anda üldisemat ülevaadet vastajate seisukohtadest.

24 Religiooniõpetuse all pean käesolevas töös silmas maailmavaatest sõltumatut religiooni-õpetust nii nagu see on sätestatud riiklikus õppekavas usundiõpetuse nime all. PRÕK, lisa 9 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1140/7202/0024/1m%20lisa9.pdf#.

25 EUU 2015.

Kokkuvõte

Lähtusin oma töös sotsiaalkonstuktivislikust lähenemisest, kuna uuritavad koolid on pidevas arengus ja seetõttu on võimalik kirjeldada ning analüüsida vaid teatavas ajaperioodis määratletud lähenemist kristlikule väärtuskasvatusele ning samuti koolide rollile nimelt uuritud ajalis-ruumilises olemises. Nagu eelnevalt öeldud, siis töö meetodite valikul lähtusin eesmärgist kaasata võimalikult erinevaid huvigruppe ning seetõttu püüdsin pigem konstrueerida võimalikult sisutiheda ning avatud vastustega küsimustiku ning koolide juhtkonna liikmetega tegin küsi-mustikele vastamise järel siiski ka intervjuu, mis võimaldas mul küsida lisaks mõningaid täpsustusi ning teha edasiarendusi küsitlusele. Sotsiaalkonstrukti-vistlikust vaatenurgast lähtudes oli minu jaoks oluline lasta neil ise konstrueerida ka sõnastus, kuidas nemad väärtuskasvatust näevad. Vastuseid analüüsisin abduk-tiivselt – hakkasin induktiivse sisuanalüüsi meetodil kodeerima nii küsitluste avatud vastustega küsimusi kui ka intervjuudest saadud materjali. Kuna samal ajal lugesin ka vastavasisulist teoreetilist materjali, siis hakkas kujunema tervik-pilt kahe poole koosmõjul. Algselt induktiivsena mõeldud analüüsile lisandus deduktiivselt mõningad kategooriad, mille alusel lõpuks moodustasin analüüsi-mudeli. Töö eksplitsiitselt dokumentides kirjas olevate väärtustega käis vastu-pidises järjekorras – esmalt püüdsin neid kategoriseerida kristliku eetika peatükis välja toodud kategooriate alusel, kuid peatselt mõistsin, et nendest kategooriatest ei piisa, vaid lisada oli vaja induktiivselt tekstist välja tulnud kategooriad. Selli-selt korraga uurimismaterjali ja teooriaga töötades kristalliseerus lõpuks välja kaks erinevat mudelit, millest ühega on võimalik kirjeldada ja analüüsida koolide kirjapandud väärtusi ning teisega seda, kuidas mõtestatakse koolides kristlikku väärtuskasvatust. Kaks mudelit täiendavad teineteist ning võimaldavad ühelt poolt näha, kuidas võtta kokku seda, mida koolid väärtustavad ning teisalt seda, kuidas nad enda väärtustatavat ellu viivad. Mudeleid kirjeldan täpsemalt peatükis 7.

Kuna uuringut alustades ei olnud päris täpselt selge, kuhu see välja viib ning kui mahukaks saadav materjal osutub, siis tuleb tõdeda, et kõiki mõtteid ei olnud võimalik teoks teha. Kõrvale jäänud intervjuud teiste huvigruppidega lisaks juhtkonnale, koolikultuuri analüüs ning õpilaste arusaam kooli väärtus-kasvatusest on alusmaterjaliks mõne järgmise töö jaoks.

Sotsiaalkonstruktivistlikust vaatenurgast lähtuvalt on äärmiselt oluline näha, millisesse konteksti asetuvad Eesti kristlikud koolid ühelt poolt Eesti väärtus-maailmast lähtuvalt, aga teisalt ka teiste riikide kontekstis. Mis on see aeg ja ruum, milles koolid tegutsevad, nii füüsiliselt kui mentaalselt. Olen tänulik, et mul oli võimalik kaasa rääkida Eestis läbiviidava suurema uuringu EUU 2015 küsimuste koostamisel, mis andis väärtusliku sisendi minu tööle tervikuna, kuna võimaldas väga olulisel määral mõista Eesti konteksti täpsemalt. Lisaks EUU 2015 kasutan oma töös ka teisi uuringuid²⁶, kuid nende puhul lähtun juba analüüsitud tulemustest.

26 Maailma väärtuste uuring ning „Mina. Maailm. Meedia“.