Eesti ühiskonna väärtuspilt ja kristlike koolide nominaalsed

Käesoleva alapeatüki alguses tulen tagasi juba a-kultuursusest kõnelevas peatükis nimetatud Cairnsi juurde, kes väidab, et traditsiooniliselt on haridus olnud seotud moraalsete väärtustega⁹ ning Hargeravesi juurde, kelle jaoks on tänase hariduse üks põhiprobleeme fakt, et kool ei ole enam seotud ühe konkreetse kogukonna ning selle väärtussüsteemiga¹⁰. Kristlikud koolid aga nimelt selle kogukondlikkuse poole püüdlevadki, ainult et nende kogukond on väiksem kooslus suurema kogu-konna – Eesti ühiskogu-konna – sees.

Vaatlen seega siinkohal kristlike koolide väärtusvalikuid Eesti ühiskonna väärtuste peatükis välja toodud Eesti ühiskonna väärtushinnangute taustal. Maa-ilma väärtuste uuringul põhineval Inglehart-Welzeli väärtuskaardil nägime, et Eesti asetus sekulaar-ratsionaalsete ning ellujäämisega seotud väärtuste mõju-sfääri¹¹. Uuringu „Mina. Maailm. Meedia“ andmetel on eestlaste jaoks esiplaanil füüsilise heaolu ja turvalise keskkonnaga seonduvad väärtused ning madalamas otsas individualistlikud väärtused¹². Üks oluline fakt, mis ilmneb, on rahvus-kultuuri ja isamaalisuse rõhutamine, mis Inglehart-Welzeli väärtuskaardil paigutub pigem traditsioonilist maailmapilti rõhutavasse otsa, samas on ilmselt tegu n-ö erandiga, kuna tõepoolest ka antud uuringust tuleb välja, et 71,6% vastanutest on väga uhked selle üle, et nad on Eesti elanikud¹³ ning enamik (98,6%) ka tunneb, et nad kuuluvad siia riiki¹⁴. Siin on kindlasti oma roll meie ajalool, geograafial ning rahvuse väiksusel. Analüüsimudel A omab suisa eraldi kategooriat, mis kõneleb rahvuskultuurist ja isamaalisusest – see on tõukunud koolide endi poolt rõhutatust, et see valdkond on oluline ning seda väärtustatakse.

8 Selle kohta saab lisainfot lugeda järgnevate peatükkide küsitluse tulemustest.

9 Cairns, Faith schools and society, 37.

10 Hargreaves, Changing teachers, changing times, 58.

11 Inglehart et al, World Values Survey.

12 Kalmus ja Vihalemm, „Väärtused ja identiteedid“, 113.

13 Inglehart et al, World Values Survey. Küsimus: V211 „Kui uhke te olete selle üle, et olete Eesti elanik?“.

14 Ibid., Küsimus V214: „Pean ennast Eesti elanikuks“.

Maailma väärtuste uuringus tuuakse ka välja, et religioon ei oma olulist rolli inimeste elus, pigem tähtsustatakse enda vabadusi ja õigusi oma elu üle otsusta-misel.¹⁵ Religiooni osas võiksime tuua lihtsa võrdluse, et loomulikult on see krist-likes koolides oluline, kuid siin on lisaks vaja näha ka seda, mil viisil religioonile lähenetakse ning mida religiooni ja Jumala oluliseks pidamine kristlike koolide jaoks tähendab. See ilmneb kristliku väärtuskasvatuse rakendamisel. Selle juurde tulen järgmises peatükis lähemalt, kui analüüsin küsitluse vastuseid. Autonoomia vajadus ja selle rõhutamine eestimaalaste seas on ühelt poolt mõistetav taaskord meie ajalugu silmas pidades ning ka kristlike koolide väärtuste nimekirjas on vabadus ja vastutus kindlal kohal. Siia alla võib paigutada ka arengu ja isikupära rõhutamise.

Ka uuringu „Mina. Maailm. Meedia“ tulemused näitavad selgelt Eesti positsio-neerumist ellujäämise poole, kuna enim väärtustatud on tervis, rahu maailmas, tugev perekond ja riiklik julgeolek. Kui me võiksime eeldada, et tugev perekond on kindlasti ka kristlik väärtus, siis seda mõtet kohtab kristliku hariduse kon-tekstis pigem mõttekäigus, et igal perel peaks olema võimalus valida oma lastele sobiv haridustee, mis aga on ühtlasi ka liberaalse ühiskonna alustala – võimalus mitmekultuurilises ühiskonnas valida endale lähedasem maailmavaade. Teisalt soovitakse kasvatada lapsi, kes väärtustavad kodu ja perekonda, kuid see otseselt ei ole siin välja toodud, missugust perekonda väärtustama peab. Tervise väärtus-tamise osas toovad kristlikud koolid välja terviklikkuse – hoitud peab olema kogu inimene tervikuna. Seda võib tõlgendada nii, et väärtustatud peab olema nii füüsiline kui vaimne tervis. Kõige lähedasemas seoses on kristlike koolide väärtused uuringu „Mina. Maailm. Meedia“ järgmiste oluliste väärtustega: õnn, tõeline sõprus, austus ja eneseaustus. Nii saab vaadata nt, et tõeline sõprus on seotud tugevalt hoolivuse, usalduse ja inimväärikusega, mis on kõik kristlike koolide väärtusnimestikes välja toodud. Samuti austus nii enda kui teiste vastu, mida peetakse vajalikuks rõhutada.

Nende kahe uuringu järelmite kõrvutamisel kristlike koolide nominaalsete väärtustega võib näha, et väga suuri erinevusi ei ole, kui üldse, siis saab kõneleda rõhuasetustest, kuid seegi ei ole silmatorkav. Samuti võib kohati kahtlustada ka keelelist eripära, eriti kui asi puudutab religiooniga rohkem seotud termineid, mis eestimaalastele kipuvad kaugeks jääma. Niisamuti kui vaadelda liberaalse demokraatia kui filosoofia kahte peamist postulaati nii nagu Perry¹⁶ need sõnastas: inimväärikus ja inimõigused, siis just esimene on see, mida ka kristlikud koolid rõhutavad, tuues siinkohal välja ka iga inimese Jumala-näolisuse (Imago Dei), millest tuleneb ka iga inimese väärikus. Sellest kirjutan samuti pikemalt järgmises peatükis. Inimõiguste osas ei ole kristlikud koolid sellises sõnastuses oma väärtusi postuleerinud. Inimõiguste valdkond tuleb hariduses sisse nii

15 Realo, „Eesti elanike väärtused ja nende muutus viimase 25 aasta jooksul“.

16 Perry, The Political Morality of Liberal Democracy, 9–11.

põhikooli¹⁷ kui ka gümnaasiumi¹⁸ riiklikus õppekavas ning seega on kõigi haridus-asutustega põhimõtteliselt seotud.

Millised on aga need nüansid ja rõhuasetused, kus kristlikud koolid eristuvad ülejäänud riigi väärtussüsteemist? Kindlasti on peamisel kohal usuga seotud küsimused. Usk kui keskne väärtus, mis avaldub kristlikus koolis ühelt poolt läbi deklareeritud väärtuse, mis omakorda viib kristliku inimesekäsituse juurde, millest kirjutasin lähemalt alapeatükis 4.4.1. Loomine, pattulangus ja lunastus kui inimese pärisosa ei tule küll terminoloogiliselt välja, niisamuti ka hing, vaim ja ihu, kuigi arusaam inimese terviklikkusest on ka nominaalsetes väärtustes olulisel kohal.

Kas ja kuidas aitavad kristlikud koolid oma sõnastatud väärtuste kohaselt kaasa Eesti kui ühiskonna liikumisel ellujäämiselt eneseteostusele? Seda võib näha järgmistes väljendustes, nagu „tuleb toime muutuvas maailmas“ või „märga-takse lapse andeid“. Olulisel kohal on kaasaegne õpikäsitus, mis rõhutab loovust, isikupära ja koostööd ning mis seetõttu peaks olema pigem positiivne programm eneseteostuse suunal.

Kokkuvõtlikult võibki öelda, et kristlike koolide väärtus Eesti ühiskondlikus väärtuspildis on võimalikult terviklik lähenemine väärtustele. Olukorras, kus a-kultuurses ühiskonnas on tarvis suuremat süsteemsust, aga teisalt on tegemist demokaartliku ühiskonnaga, kus tulebki hakkama saada mitmekultuurilisusega, on see asi, mida ei saa näha vastanduvana, vaid pigem ühe võimaliku kooslusena suuremas tervikus. Nii nagu põhiseadus on kompromiss erinevate väärtus-lahenduste osas, nii saavad ka koolid oma deklareeritud väärtustega neid erinevaid pooli esindada.

17 PRÕK § 2 lg 3.

18 GRÕK § 2 lg 3.