Kristlike koolide õpetajate (personali) vaade kristlikule väärtus-

Kristlike koolide personalile saatsin analoogselt küsimustiku laiali sügisel 2015.

Küsitlusele vastas 22 töötajat kõigist kuuest uuritavast koolist.² Vastanutest 82%

olid naised ja 18% mehed kõikidest küsitluses pakutud vanusegruppidest (alla 20 kuni 61+). Vastajad töötasid erinevatel ametikohtadel, neist 8 klassiõpetajana, 10 aineõpetajana, 1 tugispetsialist, 1 õppejuht, 2 koolieelset õpetajat ning 2 muu personali alla kvalifitseeruvat töötajat – seega ei saa nimetada vastanuid õpeta-jateks, vaid targem on koondada need personali alla. Nende vastused konfessio-naalse kuuluvuse kohta on esitatud alljärgnevas tabelis 9.

Tabel 9. Küsitlusele vastanud koolide personali konfessionaalne kuuluvus.

Konfessioon Vastanute arv

Luterlane 8

Baptist 6

Ei kuulu konfessiooni 2

EAÕK 2

Ei soovi täpsustada/konfessiooni rõhutada 2

Metodist 1

Elu Sõna 1

9.2.1. Kristliku kooli indikaatorid

Analoogselt juhtkondadele esitatud küsimustele küsisin ka personali käest, kuidas nad mõtestavad seda, mis teeb kristlikust koolist kristliku, kahe erineva küsimuse kaudu. Indikaatoritest peeti kõige olulisemaks, et koolis järgitakse kristlikke põhimõtteid, koolis antakse usuõpetust ja palvetatakse ühiselt ning ühiselt tähistatakse kristliku kalendri pühi, mõtestades neid kristlikult. Vähem oluliseks peeti nii õpetajate kui laste konfessionaalset kuuluvust, oli ka vastuseid, et see ei ole üldse tähtis. Küsimustele, kas on oluline, et järgitakse kristlikke põhi-mõtteid ja antakse usuõpetust, ei olnud ühtegi neutraalset ega negatiivset vastust, mõlemaid peetakse olemuslikult kristliku kooli juurde kuuluvateks. Kõige suurem erinevus vastamises oli koolis õppivate laste kristliku tausta kohta, kus keegi ei arvanud, et see on väga oluline, kuid üldiselt tundus, samamoodi nagu juhtkondade vastuste puhul, et tegu on pigem neutraalse teemaga. Avatud küsi-musele „Mis teeb koolist kristliku kooli?“ antud vastused koondusid mõtte ümber, et peamiseks on igapäevane kristlike väärtuste järgimine, mitte ainult usuõpetuse tunnis, vaid läbivalt, ja õpetajate ja personali sisuline maailmavaade ning sellest lähtuvalt ka armastav suhtumine lastesse. Oluliseks peeti ka koostööd kirikuga ning elamist kristliku kalendri rütmis.

2 Kolmes uuritavas koolis oli uuringu läbiviimise ajal alla 10 õpetaja.

9.2.2. Kool märksõnades

Küsimuse „Milliste märksõnadega te kirjeldaksite just oma kooli?“ vastustes oli esikohal sõna väärtus – väärtuskeskne, väärtustel põhinev, kristlikud väärtused.

Seega võib öelda, et kristlike koolide kõige tugevam joon on ka õpetajate seisukohast kooli mõtestamine väärtustest lähtuvalt. Lisaks rõhutasid vastajad koostöö olulisust ja üldõpetuslikku lähenemist³. Töötajate hinnangul on oluline , et väärtuseid rakendatakse päriselt, et õpetajad ise ongi antud väärtuste kandjad igapäevaselt. Üks vastanu kirjeldab kooli väga põhjalikult, tema vastus võtab kokku ka paljude teiste töötajate omad:

„Esiteks, meie kooli moto – Puu mis kannab head vilja – usun, et siit tuleb midagi olulist välja. Nimelt see, et püüame esile tuua parimaid vilju, seda küll nii hariduslikult, kuid eelkõige läbi selle, et lapsed, kes meie koolis käivad, kasvaksid headeks viljadeks personaalsel inimeseks olemise tasandil. Et nende väärtused oleksid kõrged ja nende hakkama saamine elus oleks tugev ja teovõimeline. Olulist rõhku paneme sotsiaalsusele ja eneseväljendusele. Et laps oskaks ise mõelda ja teha vahet õigel ning valel. Oskaks teha parimaid valikuid. Teine märksõna oleks ühine praktiline kogemus – nii kristlike tavade puhul (üheskoos palvetamine, kristlikud pühad jne) kui ka õppe puhul, teeme palju õppekäike ning kogemusõpet, meie koolis on kasutusel üldõpe. Kolmas märksõna on väärtused. Räägime, õpetame ja tegeleme loomulikul viisil väärtustega, millesse usume. Mitte neid kunstlikult esile tuues, vaid need saavad reaalsuseks ja tulevad esile läbi iga-päevase loomuliku koolielu. Ning neljandaks – seoste loomine. Kasutame üldõpet, mis annab võimaluse, et laps ei õpi lihtsalt raamatuteadmisi, vaid suudab erinevaid asju omavahel seostada ja seeläbi tervikuks kujundada.“ (PK15)

9.2.3. Väärtuskasvatuse rakendamisvõimalused

Lisaks juba mainitud väärtuste tõeks elamisele, mida mainiti üldisemate küsi-muste all, küsisin eraldi, kuidas näevad õpetajad ja kooli töötajad kasvatuse rakendamisvõimalusi, sest just õpetaja on antud küsimuses väärtus-kasvatuse võtmeisik – tema on see, kes loob suhte lastega ning see suhe on väärtuskasvatuse aluseks. Kuid lisaks õpetajale on ka igal teisel kooli töötajal oluline roll mängida selles, et iga hetk lapse koolipäevast neid väärtusi kannaks.

„Mina õpetajana olen peamine eeskuju õpilasele selles, kuidas kristlikud põhi-mõtted ja väärtused igapäeva elus ja otsustes kajastuvad – vastastikune austus ja lugupidamine kõige loodu suhtes, ausus ja oma inimlikkuse tunnistamine ja sellega leppimine, andestus ja võimalus alati alustada uuesti – need kõik on väär-tused, mida ma annan edasi oma aine kaudu ja mille põhinedes ma õpetan oma õpilasi.“ (PK6)

3 Siin tuleb arvestada kahe asjaoluga: 1) mitmel vastanul ei olnud selleks hetkeks veel II kooliastet; 2) üldõpe ei toimi kõikides koolides.

Rakendamismeetodite juures toodi enim välja arutelu, lugude, sh piiblilugude sidumist laste igapäevaeluga, eeskuju, üksteise ära kuulamist ja selleks ka aja võtmist, kristliku elu praktiseerimist, nt jumalateenistustel osalemist ja ühist palvet. „Püüan hommikupalvetes tutvustada piibellikke väärtusi, käituda ise kooskõlas Jumala Sõnaga, juhinduda suhtumises õpilastesse kristlikest põhi-mõtetest – näidata üles hoolivust ja austust.“ (PK14)

9.2.4. Lapsed

Laste kirjeldamisel toodi välja, et üldjoontes on lapsed nagu lapsed ikka, siiski rõhutati enam laste empaatiavõimelisust ning üks vastaja kirjeldas, kuidas nende koolis võimaldatakse lastel olla kauem lapsed ja mitte kohe eelteismelised.

„Väga oluliseks erinevuseks minu jaoks on see, et lapsed on ikkagi lapsed, mitte noored teismelised, keda ümbritseva maailma teemad on liiga vara puudutanud.

Seetõttu võib öelda, et nad on teistest eakaaslastest pisut naiivsemad, lapsikumad ja kaitstumad. Isiklikult arvan, et kaasaegses maailmas on äärmiselt oluline, et lapsed saaksid olla lapsed võimalikult kaua.“ (PK15)

9.2.5. Koolipere

Palusin ka töötajatel kirjeldada oma kooli õpetajaskonda. Õpetajate kirjeldustes kõlab rohkelt kollegiaalsust, vanuseline variaablus on lai, samuti konfessionaalne kuuluvus – on näha, et kooli enda kuuluvus teatava konfessiooni juurde ei taga vastavast konfessioonist pedagooge. Kristlaste hulka määratletakse erinevalt:

kolmandik, pool või ülevaatlikult, et mõned on mittekristlased, osad ei oska oma kolleegide konfessionaalse kuuluvuse kohta midagi vastata.

„Kui vaadata nende diplomeid, siis on tegemist kõrgelt haritud ja nõuetele vasta-vate inimestega. Kui nendega vestelda, siis leian, et nende diplomid on vägagi õigustatud. Vanuseliselt on väga erinevaid töötajaid. On värskelt ülikooli lõpe-tanuid ja ka varsti pensionile minejaid. Üldiselt on keskmine töötaja pigem vara-jases täiskasvanueas. Naisi on rohkem kui mehi. Paljud õpetajad on kristlased.“

(PK17)

9.2.6. Personali küsitluse tulemused B mudelis

Vaatlen personali vastuseid lisaks ülaltoodud punktidele ka analüüsimudeli B alusel, mille koostamist ja kasutamist kirjeldasin täpsemalt metodoloogia pea-tükis 1 ja peapea-tükis 7.

Mudelisse sobituvad alljärgnevad küsimused:

1) Mis teeb koolist kristliku kooli?

2) Milliseid elemente oma tegevusest õpetajana nimetaksite kristlikuks väärtus-kasvatuseks?

Toon alljärgnevalt tabelites 10 ja 11 ära erinevad võimalikud vastused ülaltoodud küsimustele koolide personali arvates.

Tabel 10. Kristliku kooli märksõnad koolide personali arvates.

Kategooria Märksõnad

Imago Dei üksteisest hoolimine ja toetamine; armastus ligimese vastu Riituslik ühine palve, jumalateenistused; hommikupalvused, -ringid

Piiblikeskne Piibli õpetus; Piibli näidete kasutamine; piiblikohaste põhimõtete kasutamine kasvatustöös

Jüngerlik mõtteviis; toetumine kristlikele väärtustele; väärtuskasvatus erineval moel tundides, vahetundides, üritustel, omavahelistes suhetes; isiklik eeskuju igapäevaselt kristlike väärtuste kandmisel; kristlik maailmavaade töötajatel ja selle pooldamine peredel; eeskujud, õppematerjal ja kogu tegevus toetub kristlikule maailmavaatele; tee alati veidi rohkem kui sult oodatakse

Õpetuslik usuõpetus; ühised väärtused, mis põhinevad kristlikul õpetusel; sümboolika; tihe koostöö kirikuga

Milliseid elemente oma tegevusest õpetajana nimetaksite kristlikuks väärtus-kasvatuseks?

Tabel 11. Kristliku väärtuskasvatuse märksõnad koolide personali arvates.

Kategooria Märksõnad

Imago Dei üksteisest hoolimine; armastuse tegu; üksteise arvamuse ära kuulamine ja aktsepteerimine, sallivus; õpetaja ja lapse mõlema nägemine; meid ümbritsevate inimeste ja maailma armastavalt kohtlemine

Riituslik palvetamine, hommikuringid; jumalateenistused

Piiblikeskne siduda ka vabaajategevused Piibli lugudega; saame vabalt rääkida Jumala armastusest ja õppida üheskoos Piibli lugusid ning kanda neid oma igapäeva ellu; tuua Piibli narratiivid tänasesse ellu, Jumal on kohal; süvendatud teadmised Piiblis kirjutatust

Jüngerlik eeskuju igas sõnas, hoiakus ja teos; kristlik sõnum peab kandma kogu elu ja iga tegu; Jeesus on kutsunud meid üksteist armastama ja andnud parima eeskuju;

probleemide lahendamine, maailma ja õpitu avatud mõtestamine; turvaline keskkond

Õpetuslik tähtpäevade tähistamine

Personali vastusest võib näha, et domineerivad Imago Dei, piiblikeskne ja jüngerlik lähenemine. Riituslik ja õpetuslik on pigem taustsüsteemina toetamas. Piibel annab õpetajatele väärtuslikku materjali, mille üle arutada ning mida siduda õpetatava ja igapäevase eluga. Kuigi ehk tundub, et korduseid esines vähem, siis

oli see põhjustatud pigem inimeste väga erinevast sõnastusest, siiski oli läbiv mõte, et Piiblit saab kasutada väga mitmekülgselt ning sellel on kanda oluline roll kristliku kooli olemuses. Jüngerlikus lähenemises peitub kooli kui kollektiivi koostoimimine, Imago Dei annab igale kollektiivi liikmele oma näo ja olulisuse.

Kristus on ise õpetaja eeskuju ja jüngerlik lähenemine toob selle vaate sisse.

Siiski on oluline märkida, et piiblikeskne lähenemine ei tähenda nagu oleks Piibel olulisel kohal kogu õpetustegevuses. Küsimuse rõhuasetus oli siiski krist-luse osakaalu kirjeldamine kooli toimimises tervikuna ning siin on Piiblil oluline koht. Võib küsida, kas vastused oleksid teistsugused, kui neid küsida uuesti aastal 2022, kui kõikides koolides on olemas 9 klassi. Arvestama peab, et siinkohal olid vastajate seas pooled klassiõpetajad ning algklassides on üldõpetuse raames piiblilugude sidumine õpetatava ainega loomulikum kui vanema astme aine-tundides. See on aga hetkel üksnes spekulatsioon ning seda saab adekvaatselt hinnata vaid kordus-uuringu kaudu.

9.3. Kristlike koolide lapsevanemate vaade kristlikule