8. KOOLIDE SÕNASTATUD VÄÄRTUSTE ANALÜÜS
8.1. Deklareeritud ehk nominaalsed väärtused
Selgitamaks välja, mis on koolide sõnastatud ehk nominaalsed väärtused, analüü-sisin koolide põhikirju, arengukavasid ning õppekavade üldosi, samuti vaatasin üle koolide kodulehtedel koolide kirjeldused, et tuvastada, kas ja millises sekt-sioonis on koolid ise sõnastanud enda alusväärtused ning millised need on. Prae-guses koolide dokumentatsioonisüsteemis ei ole ühte kindlat kohta, kus kõik koolid oma väärtused sõnastavad. Väärtustest räägitakse alusdokumentatsioonis visiooni ja missiooni all (TLPK, TKH, TKP, PMK, KMK), eesmärkide all (PMK, KMK), eraldi väärtuste peatükis (TTK, TLPK, TKP, KK) ja kooli kirjelduses (TTK, TKP). Väärtused on kirjas kolmel moel: a) väärtuste nimekirjana; b) selles, millist inimest soovitakse kasvatada ja c) millist koolikultuuri soovitakse saavutada.
1 Halliki Harro-Loit, Väärtusarenduse analüüs – miks ja kuidas? (Tartu Ülikooli eetika-keskus, 2011), 11.
2 Valimis on kaks kooli Tartust ja kaks Tallinnast, võimalikult erineva suurusega koolid, üks maapiirkonna kool ning üks mõisakool. Valitud on sama arv koole kui antud uuringus oli kristlikke koole.
Allpool kirjeldan, milliseid väärtusi on kristlike koolide dokumentides nime-tatud, seejärel asetan need peatükis 7 ära toodud mudelisse ning seejärel toon välja ka võrdluse munitsipaalkooli dokumentides sõnastatud väärtustega.
Milliseid väärtusi välja tuuakse?
Kõik uuritavad koolid rõhutavad toetumist kas kristlikele tõekspidamistele, kristlikule eetikale või kristlikule maailmavaatele. Kõige üldsõnalisemalt on selle sisu esitatud PMK ja KMK eesmärgi sõnastuses, kus esimese puhul öeldakse, et kasvatus põhineb katoliku kiriku õpetusel3 ja teises, et kasvatus tugineb krist-likule väärtussüsteemile4. Üldsõnalisus on aga tingitud sellest, et siit edasi viida-takse mõlema kooli puhul sellele, et haridus- ja kultuurikontseptsiooni alused on sõnastatud VHK pedagoogilises kontseptsioonis5, millest oli põgusalt juttu ka peatükis 5, mis keskendus koolide lähiajaloole.
Alljärgnevad väärtused on leitud uuritavate koolide (TTK, TLPK, TKHK, TKP, KK ja KMK) alusdokumentidest. Koolid toovad nimeliselt välja järgmised väärtused: tarkus, vaprus, mõõdukus, õiglus, usk, lootus, armastus, isamaalisus, loovus, ausus, hoolivus, inimväärikus, tänulikkus, austus, areng, isikupära, usaldus, vabadus, vastutus, koostöö, võrdsus.
Väärtused avalduvad ka selles, mida soovitakse saavutada, mis on eesmärk.
Nii on mitmed koolid sõnastanud, millist isiksust soovitakse kasvatada. Toon siinkohal välja järgmised näited:
Soovitakse kasvatada isiksust, kes:
‒ austab kodanikuühiskonna põhimõtteid;
‒ on vastutustundlik;
‒ väärtustab kristlikku kultuuri;
‒ väärtustab antiikset kultuuri;
‒ väärtustab luterlikku kultuuri;
‒ väärtustab eesti kultuuripärandit;
‒ väärtustab oma kooli ajaloolist pärandit;
‒ väärtustab esivanemate vaimset pärandit;
‒ on terviklik;
‒ tuleb toime muutuvas maailmas;
‒ on väärikas;
‒ hoolib kaasinimestest;
‒ teeb koostööd kogudusega;
‒ väärtustab kodu ja perekonda.
3 Püha Miikaeli Kooli õppekava (MTÜ Miikaeli Ühendus, 27. märts 2014), 2,
http://pmk.vhk.ee/wp-content/uploads/2014/06/Kogu-oppekava-kinnitatud-27.03.2014.pdf.
4 Kohila Mõisakool Kooli õppekava (MTÜ Miikaeli Ühendus, 28. september 2015),
http://www.kohilamoisakool.ee/wp-content/uploads/2014/03/KMK-kinnitatud-%C3%B5ppekava-2016.pdf.
5 Ibid.
Püüdes sõnastada need väärtustena, saame siit välja lugeda järgmised väärtused:
austus, ettevõtlikkus, vastutustundlikkus, traditsioonilisus, terviklikkus, avatus, väärikus ja hoolivus. Austus avaldub siinkohas mitmesuunaliselt, kui kirjel-datakse neid asju, mida koolist väljuv laps väärtustab. Teisiti saamegi öelda, et ta austab oma esivanemate pärandit ja kristlikku kultuuri ning kodu ja perekonda.
Võrreldes nimekirja deklareeritud väärtuste nimekirjaga, siis näeme suures osas kattuvust, lisaks saab välja tuua ettevõtlikkuse (mis on kodanikuühiskonnas osalemise alustala), traditsionaalsuse (kui austada traditsioone ning pärandit) ning avatuse (saamaks hakkama muutuvas maailmas).
Väärtused avalduvad väga olulisel määral ka keskkonnas, milles kogu koolipere viibib. Uuritavate koolide alusdokumentides sõnastatakse, et koolid soovivad luua keskkonda, kus:
‒ on rohkem koolirõõmu;
‒ vähem pingeid;
‒ vähem kooliväsimust;
‒ märgatakse lapse andeid;
‒ toetatakse last raskustes;
‒ ei jäeta kedagi kõrvale / on kaasav / haridus on võrdselt tagatud kõigile;
‒ laps areneb harmooniliselt (hing, vaim ja ihu);
‒ kus arvestatakse, et iga inimene on Jumala looming, loodud Jumala näo järgi ja üks loodu seast ning seetõttu tuleb omada aukartust elu ees ning mõista elu pühadust.
Kokkuvõtlikult näeme siin avalduvana järgmisi väärtusi: hoolivus, võrdsus, terviklikkus, iga inimese elu pühadus – viimane avaldub taaskord võrdsuses, aus-tuses ja hoolivuses. Uue märksõnana on oluline siinkohal aga ära tuua tervik-likkus – inimene kui terviklik olend, kellel on vaim, hing ja ihu.
Oluline on märgata, et konkreetselt väärtustena sõnastatuna korduvad vähesed, enim kolm korda: loovus, hoolivus ja austus. Kaks korda: armastus, õiglus ja areng. Siiski tuleb siinkohal näha, et sarnased asjad on saanud lihtsalt veidi erineva sõnastuse. Nii näiteks toob üks kool välja vastutuse kui väärtuse, kuid teine kirjeldab, et soovib kasvatada vastutustundlikke kodanikke. Alusväärtus on mõlemal sama, kuigi näites nimetatud teine variant liidab vastutustundele ka kodanikuks olemise kui väärtuse ning seeläbi täpsustab väärtuse suunatust.
Loomulikult ei ole võimalik vaadelda väärtuste nimetusi lahus sellest, mida veel oma tegevusega soovitakse luua, siiski on aga oluline tuua välja, millised on need väärtused, mida nimetatakse sõltumata kontekstist, st kas koostöö on väärtus iseenesest või on oluline koostöö kogudusega. Kas me räägime inimväärikusest kui iga inimese baasõigusest või väärikaks kodanikuks kasvamisest. Ühel puhul on tegu üldise väärtusega, mis peaks kehtima igas situatsioonis, teisel juhul on väärtus valdkondlikult kitsendatud. Samuti võime me vaadelda, millised väär-tused peituvad soovitud koolikeskkonna loomise taga. Kui eesmärk on toetada last raskustes, siis võib see olla nii hoolivuse kui ka austuse väljenduseks. Nii nagu peatüki alguses väljendasin, on säärasel kombel võimalik analüüsida kõiki
koolis välja antavaid tekste, kuid siin on antud peamine ülevaade, mida konk-reetselt on püütud sõnadesse panna.
Nagu eelpool analüüsimudeli peatükis kirjeldasin, kasutan siinkohal teoreetilist väärtuste klassifitseerimise mudelit, jaotades väärtused viide alakategooriasse, millest kaks esimest toetuvad piibellikule lähenemisele, kolmas kiriklikule ning antiiktraditsioonile, neljas rahvuslikkusele ning viimane haakub nüüdisaegse õpikäsitlusega. Tabelis 6 on sulgudes ära toodud need väärtused, mis tulenesid teisesest tasandist ehk küsimuse alt, millist inimest me soovime kasvatada või millist keskkonda luua.
Tabel 6. Koolide deklareeritud väärtused analüüsimudelis A.
Kümme käsku Mäejutlus ja pauliinlikud väärtused
Katoliiklikud
voorused Rahvuslik Õpikäsitlus austus (esivanemate
pärandi vastu)
armastus armastus isamaalisus areng
ausus austus lootus kultuuripärand (avatus)
usk Hoolivus mõõdukus (traditsionaalsus) (ettevõtlikkus)
inimväärikus tarkus isikupära
lootus usk koostöö
(terviklikkus) vaprus loovus
Tänulikkus õiglus (terviklikkus)
usaldus võrdsus
usk Vabadus Vastutus
Kui vaadelda tabelit nüüd tervikuna, siis võime näha ühelt poolt, et enim domineerivad uustestamentlikud ning õpikäsitlusele suunatud väärtused, mõned väärtused klassifitseeruvad mitme teema alla.
Esimene tulp näitab, millised nurgad kümne käsu osas on enim esile toodud – koolides väärtustatakse ausust, isiklikku vastustust ning austust esinevanemate vastu läbi kultuuri- ning rahvapärandi. Olulisel kohal on usk, mis moodustab ka kümne käsu tuumaluse esimeste käskude näol, mis kõnelevad inimese ja Jumala omavahelisest suhtest. Teisalt on usu kui väärtuse paigutamine sellesse tulpa kahetise iseloomuga, kuna kümne käsu puhul näeme me väga konkreetseid reegleid Jumalaga suhtlemisel, samas kui koolide puhul usk ilmneb pigem laiemas kontekstis ning ei kõnele ka üksnes ainujumala suhtest6, mida aga välja jätta ometigi ei saa.
6 Siinkohal pean silmas seda, et koolid ei eelda, et nende õpilas- ja õpetajaskond oleksid kõik 100% kristlased ehk kõigi usk oleks monoteistlik. Peatükis 9 saab täpsema ülevaate selle kohta kui oluliseks peetakse, kas nt lapsed tulevad ise kristlikest peredest.
Teine tulp, mis on kõige pikem, võiks olla ka enim kristluse-spetsiifiline, kuna lähtub Kristuse enda sõnadest ning Pauluse tõlgendusest neile. Võrdlesin mainitud tekstidega seda nimekirja: tänulikkus, austus, vabadus, vastutus, usk, lootus, armastus, hoolivus, inimväärikus, usaldus ja terviklikkus. Pauluse kirjas galaat-lastele nimetatud Vaimu viljadega kattub neist armastus ning osaliselt ka hooli-vus, mida Paulus küll headusena sõnastab, kuid headus ilma hoolivuseta ei oleks sisuliselt headus. Esimeses kirjas korintlastele toob Paulus välja usu, lootuse ja armastuse (1Kr 13,13). Terviklikkuse all kõneldakse ka kristliku kooli kontekstis vaimu, hinge ja ihu eest hoolitsemisest, mille leiame Pauluse 1. kirjast tessa-looniklastele (1Ts 5,23). Vabadusest ja sellega seotud vastutusest kõneleb samuti Paulus, nimelt kirjas galaatlastele (5. peatükis). Usaldusest kõneleb nii Paulus mitmes oma kirjas (nt 2Kr 3,4; 2Tm 3,14) kui kohtame seda mõtet ka mäejutluses, kus Jeesus küll sõna usaldus ei kasuta, kuid tema kõne mõtte ja eesmärgina võib näha nimelt Jumala usaldamist (nt Mt 6,20 „koguge endale aardeid taevasse“).
Niisamuti kõneleb mäejutlus meile hoolivusest ja armastusest (suisa vaenlaste armastamisest) ning austusest ja usust. Tänulikkusest kõneleb Paulus oma kirjas koloslastele (Kl 3,15).
Inimväärikuse paigutamine siia tulpa on kaheldav, kuna ühelt poolt tuleneb inimväärikus inimõigustest, teisalt saame siinkohal näha iga inimese väärikuse rõhutamist selle tõttu, et me oleme kõik loodud Jumala näo järgi ja seega võrdselt pühad. Samuti võime inimväärikuse juurest tõmmata paralleele õndsaks-kiitmistele, sest õndsakskiitmised rõhutavad just elu keerulisemate poolte taeva-likku mõõdet, mis omakorda annab tunnistust kõigi inimeste väärikuse kohta.
Erinevates jaotustes korduvad järgmised väärtused: usk, austus ja vastutus.
Neist austuse puhul on kordus kõige mõistetavam, kuna austusel on erinevad sihid (austus Jumala vastu, austus pere vastu, austus elu vastu jne). Kümne käsu alla liigitub austus esivanemate (ja Jumala) vastu, Uue Testamendi tulpa aga austus kaasinimese ja Jumala vastu. Usk on kõige ambivalentsem väärtus, kuna omab kristlikus koolis väga erinevaid tähendusvälju ning just seetõttu paigu-tasingi selle ka erinevatesse tulpadesse, et ükski neist väljadest kaotsi ei läheks.
Esmalt väljendab usk suhet Jumalaga, mis on kümne käsu esimene osa. Kahes järgmises tulbas on usk kui usaldus Kristuse vastu ning usk kui lunastusele pürgiva inimese pärisosa, kusjuures kolmandas tulbas on usu mainimine enesest-mõistetav, kuna see kuulub katoliiklikusse voorusteloendisse. Kohati just usu mõiste juures on tuntav Harro-Loiti poolt välja toodud probleem, et fikseeritud väärtusi annab väga mitmeti tõlgendada7.
Teisalt on huvitav tähele panna, millised väärtused oleksid otsekui puudu kristlike koolide nominaalsete väärtuste seast. Me ei kohta selliseid mõisteid nagu rõõm, rahu, lahkus, tasadus, enesevalitsus, lunastus, arm. Mis võiks olla selle põhjus? Kas nimetatud väärtused ei sobitu kooli konteksti (nt lunastus, arm), või siis ei leia nad küll väljatoomist nominaalsete väärtuste seas, kuid on ometi esindatud (koolirõõm), või on küsimus veelgi põhimõttelisem? Teisalt on vajalik sedastada, et väärtuste valimisel on oluline, et koolid valiksid välja vaid need kõige
7 Harro-Loit, Väärtusarenduse analüüs – miks ja kuidas?, 11.
olulisemad, väärtuste nimekirja pikkus ei ole väärtus iseeneses, pigem vastupidi, kuna ei võimalda oma kooli väärtuste memoriseerimist. Lisaks võib ka arutleda, kas kirjapandud väärtused on miski, mis on otsekui eelduseks või baasiks, mis on see peamine, mida kool soovib kanda või on tegu pigem saavutamisele suunatud väärtustega, ideaalidega, mille poole püüeldakse. Selle kohta vastuseid dokumen-tatsioonist ei leia.
Võrdlus munitsipaalkoolide väärtustega
Toon võrdluseks kõrvale kuue munitsipaalkooli kirjapandud väärtused. Uurita-vates munitsipaalkoolides ja kristlikes koolides kattuvad väärtused olen märkinud paksus kirjas (siinkohal jätsin kõrvale teisesed väärtused, mis tuletasin küsi-mustest, millist last soovitakse kasvatada ja millist keskkonda luua, kuna vaadel-dud munitsipaalkoolides säärane jaotus puudus).
Valimis esindatud munitsipaalkoolide väärtused: koostöö (meeskonnatöö), sallivus, hoolivus, viisakus, ausus, lugupidamine, vastutus(tundlikkus), rahvus-kultuur ja isamaalisus, edasipüüdlikkus, õpioskus, teadmised, töökus, loovus, ettevõtlikkus, terviseteadlikkus, turvalisus, ustavus, otsekohesus, usaldusväärsus, ilutunnetus, sõbralikkus, taktitunne, sotsiaalsus, tarkus, riigi ja kultuuri austa-mine, ühtsus (või meie-tunne), avatus, austus, positiivsus, järjepidevus, tolerant-sus, tervislik eluviis, erinevuste tunnustamine.
Ettevõtlikkus ja avatus olid munitsipaalkoolides märgitud väärtustena, krist-likes koolides ei ole need nimetatud väärtustena, vaid ära toodud teisel tasandil, soovina kasvatada kodanikuühiskonnas aktiivselt toimetavaid ning muutuvas maailmas toime tulevaid kodanikke. Mõned väärtused on sarnased, nii näiteks võib sõbralikkus tähendada nii hoolimist kui ka austust teise inimese vastu.
Ustavus tekitab samuti kohe küsimuse, kellele või millele ustavad ollakse ning siin on olemas seoseline mõõde nii usalduse kui usuga.
Ühised jooned on eriliselt näha riigi ja rahvuse ning meie kultuuri väärtusta-mises. Samamoodi kattuvad kümne käsu alla sobituvad väärtused (peamiselt ausus). Siiski on ka väga palju erinevaid väärtusi, kuid samas ei ole kindlasti näha olulist vastandumist, vaid pigem maailmavaatelist rõhuasetust. Nii rõhutavad munitsipaalkoolid näiteks avatust, solidaarsust ja ja tolerantsust, mis on olulised liberaalse ühiskonna tunnusväärtused, samuti torkas silma edasipüüdlikkus, töökus ja teadmised, mis koondina näitavad soovi elus hästi hakkama saada. Vastandu-mine on ebatõenäoline juba ka põhjusel, et kõik koolid järgivad ühte ja saama riiklikku õppekava, mis annabki aga võimaluse hariduse nüansseerimiseks ning just seda me siin näemegi. Munitsipaalkoolide valimis oli ka kool, kes ei olnud riiklikust õppekavast oma valikuid teinud, vaid sätestas üldiselt, et väärtustame seda, mis riiklikus õppekavas kirjas.
Oluline on aga vaadelda, millised väärtused esinevad üksnes kristlikel koolidel.
Võrdluses antud valimiga munitsipaalkoolidest saame järgmise nimekirja üksnes kristlike koolide dokumentatsioonist leitavatest väärtustest: tänulikkus, vabadus, usk, lootus, armastus, inimväärikus, vaprus, mõõdukus, õiglus, areng, isikupära, võrdsus. Silma torkab katoliiklike vooruste nimekirja peaaegu täielik esinemine,
üksnes tarkus on neist esindatud ka munitsipaalkoolide nimistus. Lisaks võib grupeerida omavahel kokku inimväärikuse, isikupära, arengu ja võrdsuse kui inimeseksolemisega seotud väärtused, mis seostuvad ka kristlike koolide endi poolt toodud Imago Dei mõttega, et kõik inimesed on loodud Jumala näo järgi ning on seetõttu võrdselt austust väärt8. Tänulikkus ja vabadus seostuvad aga nimelt pauliinliku mõttelaadiga, kuna kristlase vabadus on üks põhiteemasid Pauluse kirjas roomlastele ning tänulikkuse motiivi kohtab korduvalt kirjas koloslastele (Kl 3,15.16) ning kirjades Timoteosele (1Tm 1,12; 5.4 ja 2Tm 1,3).
8.2. Eesti ühiskonna väärtuspilt ja