TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TOIMETISED УЧЕНЫЕ ЗАПИСКИ
ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО УНИВЕРСИТЕТА
ALUSTATUD 1893. ж. ХПН1К 122 ВЫПУСК ОСНОВАНЫ в 1883 г.
I. SILDMÄE
FEODAAL-PÄRISORJUSLIKU TOOTMISE JA FEODAALRENDI DÜNAAMIKAST
.EESTIMAAL XVIII SAJANDIL
T A R T U 1 9 6 2
T A R T U R I I K L I K U Ü L I K O O L I T O I M E T I S E D У Ч Е Н Ы Е З А П И С К И
Т А Р Т У С К О Г О Г О С У Д А Р С Т В Е Н Н О Г О У Н И В Е Р С И Т Е Т А
ALUSTATUD 1893. а. VIHIK 122 ВЫПУСК ОСНОВАНЫ в 1893 г.
I. SILDM ÄE
FEODAAL-PÄRISORJUSLIKU TOOTMISE JA FE0DAALREND1 DÜNAAMIKAST
EESTIMAAL XVIII SAJANDIL
T A R T U 1 9 6 2
Redaktsioonikolleegium:
M. Bronštein, R. Hagelberg, A. Kadak, A. Köörna (toimetaja), U. Mereste, E. Rannak, F. Sauks.
Редакционная коллегия:
JVL Бронштейн, А. Кадак, А. Кээрна (редактор), У. Мересте, Э. Раннак, Ф. Саукс, Р. Хагельберг.
S I S S E J U H A T U S
Eessõnas «Kapitali» III köitele kirjutab F. Engels: «Maaval
duse ja põlluharijate ekspluateerimise vormide mitmekesisuse tõttu Venemaal pidi Venemaa etendama maarendi osas sama
s u g u s t osa, n a g u oli Inglismaal esimeses raamatus, tööstusliku palgatöö uurimisel.»1 Eestimaa kubermang, mis moodustas XVIII—XIX sajandil osa Vene tsaaririigist, esindas üht nendest maavalduse ja põlluharijate ekspluateerimise mitmekesistest vor
midest, millest r ä ä g i b F. Engels. Paljuski erines see mujal valit
senud olukorrast ja pakub seetõttu huvitavat materjali maarendi arengu uurimiseks ning võrdlemiseks teiste kubermangude n i n g alade andmetega.
XVIII sajandi materjalide uurimine ei ole a g a vajalik mitte ainult feodaalse maarendi arengu tundmaõppimise seisukohalt.
Korduvalt rõhutas V. I. Lenin, et k a p i t a l i s m i evolutsiooni selgitamiseks põllumajanduses on v ä g a vajalik uurida põllumajan
duse k a p i t a l i s m i e e l s e ökonoomika põhijooni. «Venemaa kapitalismi saatuse küsimuse tuuma kujutatakse meil tihti nii, n a g u oleks peatähtsus küsimusel: k u i k i i r e s t i ? (s. o. kui kiiresti areneb kapitalism?). Tegelikult a g a on võrratult suurema t ä h t s u s e g a k ü s i m u s : k u i d a s n i m e l t ? j a k ü s i m u s : k u s t ?
(s. o. milline oli kapitalismieelne majanduslik kord Vene
maal?) . »2
Paljud tuntud nõukogude majandusteadlased ja ajaloolased on korduvalt märkinud, et meil on seni veel vähe uuritud sellekohast faktilist materjali üksikute territooriumide viisi ja seetõttu on raskusi terves reas küsimustes teoreetiliste üldistuste tegemisel.3
1 К . М а р к с , К а п и т а л , т . I I I , 1 9 5 5 , l k . 8 . K a k i r j a s D a n i e l s o h n i l e (12. dets. 1872. a.) viitab K. Marx sellele, et seoses maarendi küsimustega k a v a t s e b t a ü k s i k a s j a l i k u l t t e g e l d a V e n e m a a o l u k o r r a g a . К - М а р к с и Ф. Э н г е л ь с , Соч., т. XXVI, lk. 306.
2 V . I . L e n i n , T e o s e d , 3 . k d . , l k . 3 1 6 . V t . k a 4 . k d . , l k . 9 0 , 2 2 . k d . , lk. 47 jne.
3 С. Г. С T p у M и л и h, Очерки экономической истории России, Москза I960, lk. 5, 6; Материалы по истории крестьянского и помещичьего хозяйства первой четверти XVIII в. Подгот. к печати К. В. Сивков, Москва 1961, lk. 3;
3
On ka otseselt märgitud nende probleemide uurimise vajalikkust Baltikumi materjalide alusel.4
Kõrvuti teoreetiliste aspektidega on Eestimaa põllumajanduses XVIII sajandil valitsenud tegelike olukordade ja nendes aset
leidnud muutuste esiletoomisel ka aktuaalne poliitiline tähtsus.
XVIII sajand on eesti rahva ajaloos mitmeti pöördelise tähendu
s e g a . Sajandi algul, Põhjasõja tulemusel lõppes ligikaudu viis
sada aastat kestnud läänest tulnud vallutajate võimutsemine Baltikumis. A l g a s selle maa rahvaste elu Vene tsaaririigi koos
seisus. Tähtis ei ole seejuures asjaolu, et ühest rahvusest kuninga asemele tuli teise keisri võim.5 Talurahva ekspluateerimine oli feo
dalismi ajal ränk nii ühe kui ka teise või kolmanda keisri all ja see suurenes üldiselt kogu Venemaal XVIII sajandi jooksul veelgi. Küll a g a on määrava tähtsusega see, millised tingimused olid ühel või teisel puhul tootlike jõudude arenemiseks. S e e on ühiskondliku progressi kõrgemaks kriteeriumiks.6 Marksismi klas
sikud on alati ajalooliste nähtuste hindamisel lähtunud sellest, kuivõrd need konkreetsetes tingimustes teenisid ühiskonna arengu huvisid. «. . . Balti provintsid on oma geograafilise asendi poolest selle rahvuse loomulikuks lisaks, kes valdab maad, mis on selle taga.» Peeter I «vallutas vaid selle, mis oli absoluutselt vaja
lik tema maa loomulikuks arenguks».7 Selliselt hindas K. Marx Balti provintside ja Põhjasõja tulemuste tähtsust Venemaale.
Kuid mitte ainult vene rahva arengu seisukohalt ei olnud see progressiivne sündmus. Ka Baltikumi rahvastele tõi Põhjasõda
А . П . Б а ж о в а , С и м п о з и у м п о а г р а р н о й и с т о р и и В о с т о ч н о й Е в р о п ы . « Вопро
сы истории» 1959, 4,1к. 214—221, vt. akadeemik S. D. Skazkini sõnavõtu referee
ring; С. Д. С к а з к и н, А. Н. Ч и с т о з в о н о в , Задачи изучения проблемы г е н е з и с а к а п и т а л и з м а . « В о п р о с ы и с т о р и и » 1 9 5 9 , 6 , l k . 3 8 — 4 6 ; В . И . Ш у н - ков, [retsensioon raamatule] К вопросу о первоначальном накоплении в России (XVII—XVIII вв.). «Вопросы истории» 1960, 5, lk. 160, 164—165;
К. И. Б о б к о в , В. В. Н а з а р о в , Развивать исследования в области поли
тической экономии. «Вестник высшей школы» 1959, 4, lk. 41—46 (eriti lk. 43); Е. И. И н д о в а, Крепостное хозяйство в начале XIX века. По материалам вотчинного архива Воронцовых, Москва 1955, lk. 3; К вопросу о первоначальном накоплении в России (XVII—XVIII вв.).
С б о р н и к с т а т е й . Р е д . Л . Г . Б е с к р о в н ы й и д р . , М о с к в а 1 9 5 8 ; М . Д . К у р - м а ч е в а, Вопрос о первоначальном накоплении в советской литературе.
Viidatud koguteos, lk. 37.
4 Ф . Я . П о л я н с к и й , Актуальные вопросы истории народного хозяй
ства. К вопросу об истории народного хозяйства Прибалтики, Таллин 1956, lk. 13, 14.
5 Sellist elementaarset käsitlusviisi leiame tavaliselt tsaarivoimuaegsetel keisritruudel autoritel. Vt. näiteks 1903. a. Adam Petersoni väljaandel ilmunud raamatule «Huvitav tükike kodumaa ajaloost. Sakslase Dr. Petri kirjeldus Eesti rahva elust ja olust aastal 1802» tema poolt kirjutatud lõppsõna lk 92 95
6 V . I . L e n i n , Teosed, 13. kd., lk. 215.
7 K . M a r x , S e c r e t D i p l o m a t i c H i s t o r y o f t h e 1 8 t h C e n t u r y , L o n d o n 1899, lk. 87.
kaasa olulisi muutusi. Seni olid need territooriumid olnud mitme
sugustele preisi ja muudele avantüristidele hea elu ning rikastu
mise kohaks; leivavilja puuduse all kannatavale Rootsile alaks, kust seda vilja oli võtta; Venemaa arenevat väliskaubandust enda kätte haarata püüdvatele merekaubanduslikele riikidele a g a ala
deks, mida iga hinna eest tuli hoida Vene riigi koosseisu sattu
mast, et sel teel Venemaa majanduslikku arenemist takistada.
Venemaale a g a ei olnud Baltikum vähearenenud ülemere- kolooniaks,8 mille peamine väärtus seisneb selle maa ja rahva majanduse ekspluateerimisest kasu saamises, nii nagu ta seda oli olnud saksa, taani ja rootsi feodaalidele. Venemaale oli Balti
kum aknaks, mille kaudu toimus elav kaubalis-rahaliste suhete a r e n g teiste Euroopa riikidega. Loomulikult ei jätnud see siinsele majanduselule mõju avaldamata. Erakordselt soodus asend Vene riigi väliskaubanduslikel teedel n i n g uue pealinna Peterburi lähe
dus mõjusid kiirendavalt tootlike jõudude arengule Eestimaal.
Andmed näitavad, et mitte enne Põhjasõda ei olnud põllumajan
dus Eestimaal suhteliselt kaugele arenenud, vaid just pärast seda, s. o. XVIII sajandi jooksul toimus põllumajandusliku tootmise kiire a r e n g (vt. II ptk.). Sajandi lõpuks on vanades feodaalsetes tootmissuhetes tekkinud s ü g a v a d vastuolud ja XIX sajandi a l g u s toobki meie rahvale järkjärgulise pärisorjusest vabastamise ning ülemineku kapitalistlikele tootmissuhetele. Veelgi reljeefsemalt tuleb XVIII sajandi ajalooliste sündmuste tähtsus meie rahva elus esile eesti ja vene töötava rahva võitlusühtsuse näol, mille tule
museks on kõige eesrindlikuma ühiskondliku formatsiooni — sot- sialismi-kommunismi rajamine meie maal.
Põhjasõjale järgnenud majanduslikku olukorda ja arengut Eestimaal faktiliste andmete alusel käsitledes kujuneb see ühtlasi võitluseks mitmesuguste käibel olevate väärkontseptsioonide vastu. Nii näiteks jätkatakse pärast Teist maailmasõda kodan
likus reaktsioonilises ajalookirjanduses, eriti Lääne-Saksamaal, agressiivse « D r a n g n a c h O s t e n » p o l i i t i k a õigustamist ka Balti
kumi puutuvates küsimustes.9
Kõik eelöeldu näitab kapitalismieelse maarendi arengu uuri
mise vajalikkust ja mitmekülgset aktuaalsust Eestimaal.
Kahetsusega tuleb a g a märkida, et seni on erialases kirjandu
s e s ilmunud v ä g a vähe teoseid ja artikleid, mis oleksid pühenda
8 А . В . Ф а д е е в , О р а з в и т и и к а п и т а л и з м а в ш и р ь в п о р е ф о р м е н н о й России. «Вопросы истории» 1956, 8, lk. 196.
9 Vt. sellekohased ülevaated: J. P e t e r s , Die Westdeutsche Historio g r a p h i e ü b e r d i e s c h w e d i s c h e G r o ß m a c h t z e i t . « Z e i t s c h r i f t f ü r G e s c h i c h t s w i s s e n s c h a f t » , V I I I J g . , 5 . H „ B e r l i n 1 9 6 0 , l k . 1 1 0 8—1129; G. H e i t z, Die Erfor
s c h u n g d e r A g r a r g e s c h i c h t e d e s F e o d a l i s m u s i n d e r D D R ( 1 9 4 5—1960).
« Z e i t s c h r i f t f ü r G e s c h i c h t s w i s s e n s c h a f t » . S o n d e r h e f t V I I I , J g . I 9 6 0 , lk 1 1 6—
141.
о
tud feodaal-pärisorjusliku põllumajanduse küsimustele Eestimaal XVIII sajandil. Kuni viimase ajani puuduvad täiesti majandusli
kud käsitlused, milles oleks vaadeldud feodaalrendi arengut ja sellega seotud teoreetilisi probleeme Eestimaa materjalide põhjal.
Nende küsimuste uurijal tuleb pöörduda ajaloolist laadi tööde poole, milles, ühes rohkem, teises vähem, on esitatud mitmesugu
seid juhuslikke majanduslikke andmeid. Põhjaliku ülevaate seni
sest balti-saksa ajalookirjandusest annab J. Zutis.1 0 Nagu ütleb teose pealkiri, leiavad seal eeskätt käsitlemist Läti ala kohta kir
jutanud autorid. Kuid needsamad isikud olid tavaliselt ka pea
misteks kirjameesteks naaberkubermangu Eestimaa küsimus
tes.
Kodanlikus Eestis ei ilmunud ühtki monograafiat XVIII sajandi probleemide kohta. Suurematest koguteostest, milles käsit
letakse XVIII sajandi majandusküsimusi Eestimaal, tuleb nime
tada «Eesti majandusajalugu» 1 1 ja «Eesti rahva a j a l u g u » 1 2. Ilmusid veel mõned artiklid majanduslike üksikküsimuste kohta.1 3 Marksistlik-leninliku teooria seisukohtadelt on feodaal-päris- orjuslikku korda Eestimaal vaadeldud vaid nõukogude aastate ajalookirjanduses. Kuid ka siin puuduvad eesti autoritelt spet
siaalsed uurimused maarendi ja XVIII sajandi ajaloo alal. Üld- käsitlustest on põhjalikumad «Eesti NSV a j a l u g u » 1 4 ja vasta
vad osad teosest «Очерки истории СССР» 1 5. Üksikuid küsimusi ja lühemaid perioode XVIII sajandist on vaadeldud Jaan Konksu doktoriväitekirjas 1 6, Eesti Venemaaga ühendamise 250. aasta
päeva tähistamiseks ilmunud lühiuurimustes n i n g artiklites 1 7 ja
1 0 Я. 3 у г и с, Очерки по историографии Латвии, ч. I. Прибалтийско-
немецкая историография, Рига 1949; vt. ka Я. 3 у т и с. Остзейский вопрос в XVIII веке, Рига 1946, lk. 5—19.
1 1 Eesti majandusajalugu I, toim. H. Sepp, О. Liiv, J. Vasar, Tartu 1937.
12 Eesti rahva ajalugu III, toim. J. Libe, A. Oinas, H Sepp, J. Vasar, Tartu 1935; vt. ka J. U l u o t s , Grundzü g e d e r A g r a r g e s c h i c h t e E s t l a n d s , T a r t u 1 9 3 5 .
1 3 О . L i i v , Om det ekonomiska lä g e t i E s t l a n d u n d e r N o r d i s k a K r i g e t ,
« S v i o - E s t o n i c a » , A k a d e e m i l i s e R o o t s i - E e s t i S e l t s i A a s t a r a a m a t 1 9 3 6 , T a r t u 1 9 3 6 , l k . 2 0—24; H. S e p p , Põllumajanduse teoreetiline käsitlus Liivimaal XVII ja XVIII s. — Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat IX—X, Tartu 1933—34, lk. 204—211; H. S e p p , Majandusolud Eestis XVIII sajandil. Lisandeid talu
rahva vabastamise ajaloole. — Korporatsioon «Sakala» 1909—1934, Tartu 1934.
1 4 Eesti NSV ajalugu kolmes köites, I kd., toim. A. Vassar, Tal
linn 1955.
1 5 Очерки истории СССР. Период феодализма. Россия во второй четверти
XVIII в. Народы СССР в первой половине XVIII в., ред. А. И. Баранович и др., Москва 1957; Очерки Истории СССР. Период феодализма. Россия во второй половине XVIII в., ред. А. И. Баранович и др., Москва 1956.
16 J . K o n k s , E e s t i m a a feodaal-pärisorjuslik põllumajandus ja talurahva olukord XVIII sajandi lõpul ning XIX sajandi esimesel aastakümnel. — Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, vihik nr. 96, Tartu 1960.
1 7 Eesti ühendamisest Venemaaga ja selle ajaloolisest tähtsusest. —
Lühiuurimisi, toim. A. Vassar, Tallinn 1960; Eesti rahva ajaloost Põhjasõja
6
«Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetistes» n i n g «Tartu Riik
liku Ülikooli Toimetistes».
Tutvumine seni ilmunud kirjandusega näitab, et XVIII sajandi feodaal-pärisorjusliku põllumajanduse arengu tendentside hinda
misel kujunes juba balti-saksa autoritel v ä l j a põhiliselt kaks seisukohta. Ühed arvasid, et see s a j a n d oli põllumajanduslikus tootmises täieliku stagnatsiooni perioodiks. A. Gernet, viidates A . Hueck'ile, väidab seda sõnaselgelt kogu põllumajanduse suh
tes.1 8 Need autorid kõnelevad tavaliselt armsast, kuid vaesest
Eestimaast. Teine osa balti-saksa autoreid konstateerib küll mõisa- põldude laiendamist XVIII sajandil, ei ütle a g a peaaegu midagi talumajanduse arengusuundade kohta.1 9 Ka ei esita nad erineva
test perioodidest 'üldisi, omavahel võrreldavaid andmeid, mis või
maldaksid arengutendentse igakülgselt määrata. Balti-saksa auto
ritelt võtsid seisukohad üle ka paljud kodanlikud majandusajaloo
lased ja ajaloolased. H. Sepp väidab, et alles XVIII sajandi lõpuks saavutati Eestimaa põllumajanduses rootsiaegne teravilja üldtoodangu tase.2 0 «Eesti majandusajalugu» arvab selle taseme saavutamise a j a k s küll XVIII sajandi 60-ndate aastate keskpaiga, sellest edasi nähakse a g a vaid talupoja majanduse allakäiku, vae
sumist. Ilma konkreetset faktilist materjali esitamata eitavad H. Sepp ja J. V a s s a r talupoegade kasutuses oleva põllumaa suu
renemist XVIII sajandil ja on seisukohal, et niisama palju, kui tehti juurde uudismaad, mõisastati ka talupõlde.2 1 Teiste sõna
dega, nad väidavad, et seoses talupoegade arvu tunduva kasvami
s e g a XVIII sajandil nende põllumaaga varustatus halvenes oluli
selt. Taolistel seisukohtadel oli ka «Eesti rahva ajalugu».2 2 Paljudes kodanlikul perioodil ilmunud artiklites ja sõnavõttudes kõneldi v ä g a teravalt ja halvustavalt XVIII sajandist ja selle majanduslikust osast meie rahva arengus. Sageli oli see ühenda
aastail 1700—1721, toim. R. Kenkmaa jt., Tallinn 1960; Põhjasõja sündmuste j ä l g e d e l . 2 5 0 a a s t a t E e s t i ü h e n d a m i s e s t V e n e m a a g a , T a l l i n n 1 9 6 0 ; V . M a a m ä g i , A. V a s s a r , 250 aastat Eesti ühendamisest Venemaaga. «Eesti Kommunist» 1 9 6 0 , n r . 9 .
1 8 A . G e r n e t , G e s c h i c h t e u n d S y s t e m d e s b ä u e r l i c h e n A g r a r r e c h t s i n E s t l a n d , R e v a l 1 9 0 1 , l k . 3 9 j j.; A . F r . H u e с к, Darstellung der landwirtschaft l i c h e n V e r h ä l t n i s s e i n E s t h - , L i v - u n d C u r l a n d , L e i p z i g 1 8 4 5 , l k . 7 1 j m . ; A . T o b i e n , D i e A g r a r g e s e t z g e b u n g L i v l a n d s i m 19. J a h r h u n d e r t , B e r l i n 1 8 9 9 l k . 6 7 .
1 9 H . J a n n a u , G e s c h i c h t e v o n L i e f - u n d E h s t l a n d , I I T h e i l , R i g a 1 7 9 6 , l k . 4 4 8 j j . ; G e s c h i c h t e d e r S k l a v e r e y , u n d C h a r a k t e r d e r B a u e r n i n L i e f - u n d E h s t l a n d . E i n B e y t r a g z u r V e r b e s s e r u n g d e r L e i b e i g e n s c h a f t . N e b s t d e r g e n a u e s t e n B e r e c h n u n g e i n e s L i e f l ä n d i s c h e n H a a k e n s , 1 7 8 6 , l k . 8 6 .
2 0 H . S e p p , M a j a n d u s o l u d E e s t i s X V I I I s a j a n d i l , T a r t u 1 9 3 4 .
2 1 E e s t i m a j a n d u s a j a l u g u , l k . 2 6 6 , 3 2 8—329 jm. Enam-vähem samadel
seisukohtadel on olnud ka A. W. H u p e 1, Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland, Bd., II, Riga 1777, lk. 121 jm.
2 2 Eesti rahva ajalugu III, lk. 1311, 1330, 1340—1341, 1344, 1350
1351 jm.
7
tud eelmise sajandi, nn. rootsi aja majanduslike olukordade kiit
misega.2 3 Sellised käsitlused teenisid ilmselt nõukogudevastaseid kod an 1 ik-n at sion ai istlikke eesmärke.
Kui rootsi aja hindamises valitses kodanliku perioodi ajaloo
laste hulgas veel erinevaid seisukohti ja osa neist kritiseeris käi
belolevat «kuldse rootsi a j a » kontseptsiooni2 4, siis Pohjasõja- j ä r g s e majandusliku arengu, selle tendentside ja tähtsuse õ i g e hindamise tasemele ei tõusnud ükski neist. Põhjusi oli siin palju, kõigepealt muidugi balti-saksa ja kodanlike autorite maailma
vaatelised seisukohad, poliitilised ja majanduslikud kaalutlused, põhjalikumate uurimuste puudumine XVIII sajandi kohta jne. jne.
Seejuures ei olnud vastavate uurimuste puudumine tingitud mitte niivõrd vajalike arhiivimaterjalide kasinusest, kui just ideoloogi
listest seisukohtadest, poliitilistest n i n g majanduslikest kaalut
lustest. Nagu järgnevas käsitluses näeme (ptk. I), püüdsid balti
saksa mõisnikud — nende hulka kuulusid või neid teenisid ka ajalookirjutajad —» oma tulude suurendamise eesmärgil näidata mõisate majanduslikku olukorda vaesemana ja viletsamana, kui see tegelikult oli. Sageli pidid faktid taanduma ja andma teed võltsingutele. Kodanlikele autoritele oli a g a kõik see hea ja vastu
võetav, mis oli suunatud Venemaa ja selle kaudu nõukogude korra vastu. Milleks siis veel põhjalikumalt uurida XVIII sajan
dit! Nii kujuneski traditsioon, et ilma vastavate teaduslike uuri- misteta lihtsalt ei tunnustatud või siis alahinnati tootlike jõudude suurt arengut Eestimaal pärast Põhjasõda XVIII sajandil.
Eesti NSV arhiivides on säilinud v ä g a ulatuslik agraarstatis- tiline materjal XVIII sajandist Eestimaa kubermangu põlluma
janduse kohta, mida senini peaaegu üldse ei ole kasutatud, rää
kimata selle kriitilisest läbitöötamisest. Mahult kõige ulatusli
kumad on nendest allikatest nn. maarevisjonide materjalid (esi
mene 1712., viimane 1774. aastal). Maarevisjonidel, mida teostati riigimaksude kindlaksmääramise eesmärgil, märgiti revisjoni
komisjonide poolt üksikasjaliselt talude viisi üles andmed elanike
2 3 Eesti Rootsi 1929, Tallinn 1929. Vt. tolleaegse riigivanema A. Rei sõna
võttu ja endise riigivanema Jaan Tõnissoni sõnavõttu seoses Rootsi kuninga külaskäiguga Eestisse.
Eestimaa õiguse ajalugu II, Tartu 1930 (J. Uluotsa Tartu ülikoolis peetud loengute konspekt); H. P r a n t s, Rootsi aja üldhinnang meie rahva edu- loos. Mis oleksime olnud selleta. «Kaitse Kodu» 1930, nr. 1/2, lk. 9—12;
V. N e g g o, Rootsi hea aeg Eestis. «Kaitse Kodu» 1929, nr. 25/26, lk. 623—630;
[L. J o h a n s o n ] Peatükk teoorjusest. « M e i e M a a» 1920, nr. 38 (114);
T. L[a ur], Mälestused heast Rootsi ajast. «Päevaleht» 1921, nr. 294.
2 4 E. В 1 u m f e 1 d t, Den svenska tiden i estnisk historieforskning. «Svio-
Estonica». Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi Aastaraamat 1934, Tartu 1934, lk. 124—138. Autor ütleb seal, et «terve rida ajaloolisi tõekspidamisi, millistest mõni oli juba kujunemas meie rahva ajalooliste vaadete raudvaraks (hea rootsi aja ülistamine) osutus ekslikuks». O. L i i v , Folkstämringen i Est
l a n d v i d början av det stora nordiska kriget. « S v i o - E s t o n i c a » . A k a d e e m i l i s e R o o t s i - E e s t i S e l t s i A a s t a r a a m a t 1 9 3 4 , T a r t u 1934, l k . 9 5—105.
8
arvu, v a r a ja koormiste kohta. Nende andmete õigsust kontrolliti talupoegade ülekuulamise ja kirikuraamatutega võrdlemise teel.
Mahult haarab see materjal umbes nelikümmend tuhat täisfor- maadis lehte.2 5 Järgmiste ulatuslikumate allikatena on säilinud suure hulga mõisate kohta 1796. a. ankeediandmed2 6 ja üle- kubermanguliselt 1803. aastal koostatud vakuraamatud2 7. Peale nende, ülekubermangulise iseloomuga materjalide on säilinud üksikute mõisate arhiivifonde, mis sisaldavad rikkalikult mitme
suguseid majanduslikke näitajaid XVIII sajandist. Kõrvuti arvu
liste andmete ja sõnaliste kirjeldustega on arhiivis kasutada mitmete mõisate kaarte ja kaardikirjeldusi nii XVII sajandi lõpust kui ka XVIII ja XIX sajandi vahetusest, k u s põllupinna suuruse muutused pinnaliselt on jälgitavad mõisate viisi.2 8
Kogu see ulatuslik materjal võimaldab meil jälgida feodaal- rendi arengut Eestimaa kubermangu mõisates kogu XVIII sajandi jooksul. J a et on säilinud ka 1680-ndatel aastatel koostatud nn.
mõisate inkvisitsiooni r a a m a t u d2 9, mis sisaldavad enam-vähem samasuguseid andmeid kui XVIII sajandi revisjonide materjalid, siis annab see võimaluse võrdlemiseks enne suurt näljahäda ja Põhjasõda valitsenud olukordadega.
Kahjuks ei ole nendest andmeterikastest materjalidest seni peaaegu midagi trükis avaldatud. Nende materjalide originaal
tekstide kättesaadavaks tegemine laiematele uurijate ringkonda
dele on ülesanne, mille tähtsust ei või alahinnata.3 0
Asudes nende materjalide kriitilisele läbitöötamisele, on nõu
2 5 ENSV RAKA, f. 3, nim. 1, s.-ü. 448, 449, 450, 451, 457, 458, 459, 460,
461, 462, 463, 465, 466, 467, 468, 470, 471, 472, 473 474, 475, 476, 478, 479, 480, 481, 482, 483, 484, 486, 487, 488, 489, 490, 491, 492, 493, 495, 496, 497, 498, 499, 500, 502, 503, 504, 505, 506, 507.
2 6 ENSV RAKA, f. 854, nim. 1, s.-ü. 1215—1222.
2 7 ENSV RAKA, f. 864 (Eestimaa vahekohus), nim. 1, s.-ü. 1—245.
2 8 Leningradi ja Moskva arhiivides Baltikumi kohta leiduvate materjalide
ülevaate on toonud J. Z u t i s, Остзейский вопрос в XVIII веке, lk. 9—17.
2 9 RAKA, f. 1, nim. 1, s.-ü. 940, 941, 942 ja fotokoopiate kogu nr. 129.
Maht kokku üle 5000 lehe.
3 0 Материалы по истоири, lk. 3; И. А. В о р о н к о в , Инвентари име
ний — важный источник по истории польской феодальной деревни. «Вопросы
истории» 1959, 4, lk. 124—137; В. К. Я ц у и с к и й, Ежегодник по аграрной
истории Восточной Европы 1958 г., Таллин 1959, lk. 12.
Suhteliselt parem olukord valitseb XVI sajandi viimase veerandi ja X V I I s a j a n d i v a s t a v a t e m a t e r j a l i d e p u b l i t s e e r i m i s e o s a s . V t . P . U n g e r n - S t e r n b e r g , Die Revision vom Jahre 1586 und die Befragung vom Jahre
1589. Ein Beitrag zur Gü t e r g e s c h i c h t e E s t l a n d s . — Beiträ g e z u r K u n d e E s t - , L i v - u n d K u r l a n d s , V I I I , 1 9 1 5 ; T h . S c h i e m a n n , D e r ä l t e s t e s c h w e d i s c h e K a t a s t e r L i v - u n d E s t l a n d s . E i n e E r g ä n z u n g z u d e n B a l t i s c h e n G ü t e r c h r o n i k e n , R e v a l 1 8 8 2 ( v t . s e l l e täiendusena ka A. K o r h o n e n , Rootsi revisjon Baltimaal 1601. aastal. «Ajalooline Ajakiri», 5. aastakäik, 1926, Tartu 1927, lk. 1 — 12, 43—53).
Liivimaa 1638. a. maarevisjon. Eesti asustusala. I. Kaguosa, toim. H. Re
bane, Tartu 1941.
9
kogude uurijale juhtivateks alusteks K. Marxi, F. Engelsi ja V. I. Lenini tööd maarendi, kapitalismi geneesi jt. küsimustes, samuti ka nõukogude majandusteaduslikus ja ajalookirjanduses ilmunud põhjapanevad käsitlused feodalismi, formatsiooni põhilise majandusseaduse, esialgse akumulatsiooni jne. alal.
Käesolevas töös on ajaliselt vaadeldud perioodi Põhjasõjast kuni XVIII—XIX sajandi vahetuseni, s. o. ajast, millal Vene
maa koosseisus tekkis Eestimaale uus olukord ja s o o d s a d majan
dusliku arengu tingimused, kuni f e o d a a l- p ä r i s o r j u s l i k u moisa- majanduse kriisini. Territoriaalselt on piirdutud Eestimaa kuber
mangu, s. o. nelja maakonna (Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa) materjalide analüüsimisega, võrreldes neid ühtlasi lähemate ter
ritooriumide vastavate andmetega.
Käsitlemist vajavad probleemid ühelt poolt ja kasutada ole
vate arhiivimaterjalide iseloom teiselt poolt tingivad töö ülesehi
t u s e . N i m e l t o n k õ i g e p e a l t — e s i m e s e s p e a t ü k i s antud kriitiline ülevaade töö koostamisel aluseks olevatest pea
mistest arhiiviallikatest, s. o. XVIII sajandi maarevisjonidest, 1796. a. ankeediandmetest ja 1803. a. vakuraamatutest. Siit sel-, gub, kuidas neid andmeid koostati ia kuivõrd usaldusväärsed nad on. V ä g a tähtsa asjaoluna ilmneb seejuures, et maarendi dünaamika uurimisel ei või meie olukordade võrdlemisel aluseks võtta adramaad3 1, nii nagu seda ajalookirjanduses seni on teh
tud. Ei või võtta sellepärast, et adramaa mõiste ja teda iseloo
mustavad majanduslikud näitajad (näiteks talupoegade tegu mõisale, talupoegade külv, adramaal elavate inimeste a r v jne.
jne.) olid erinevates mõisates erinevad ja muutusid XVIII sajandi jooksul oluliselt Käsitlused, mis on rajatud talupoegade koor
miste võrdlemisele adramaa kohta, on paratamatult viinud auto
reid vääradele järeldustele maarendi suuruse ja dünaamika hin
damisel.
Töö t e i s e s p e a t ü k i s on vaadeldud teraviljakasva
tuse — tolleaegse põllumajanduse peamise haru — ja karjakas
vatuse taset XVIII sajandil. Andmed näitavad meile külvide ja saakide kasvu nii mõisa- kui ka talupõldudel, nii absoluutarvudes üle kubermangu kui ka ühe inimese kohta arvestatuna. See laseb keskmiselt üle kubermangu konstateerida põllumajandusliku toot
mise taseme ja ühiskondliku töötootlikkuse taseme tõusu vaadel
daval perioodil.'Küsimuse selgitamiseks, kus ja kuidas, s. t. k a s kõikides mõisates ja milliste meetoditega s e e k a s v saavutati, on analüüsitud feodaalrendi arengut mõisate viisi.
K o l m a s p e a t ü k k on pühendatud XVIII sajandil Eesti
3 1 Adramaa oli XVIII sajandil talu suurust tähistav üksus (adratalu,
pooladrik, neljandikadrik jne.) ja sellisena aluseks mõisakoormiste määrami
sel. Peale selle oli veel revisjoniadramaa, mis määrati tööjouliste meeste arvu järgi ja oli aluseks riigimaksude määramisel (vt. lähemalt I ptk.).
10
maal valitsenud feodaalse maarendi vormi ja selle rendi suuruse n i n g dünaamika küsimustele.
Maarendi arengu uurimisel on jälgitud kaht aspekti: esiteks majanduslike näitajate dünaamikat inimese kohta ja teiseks talu
poegade kasutuses oleva maa (külvi) kohta. Esimene nendes!
aspektidest on vajalik selleks, et selgitada mitmesuguseid põllu
majanduse tootmise ja tootlikkuse taseme küsimusi, teoorjuse suurenemist (lisatöö kasv, feo-daalrendi normi kasv) jne. jne.
Teine aspekt täiendab esimest ja aitab paremini käsitleda prob
leeme, mis on seotud talupoegade huviga tootmise laiendamise vastu feodaalse maarendi tingimustes. Majanduslike näitajate väljatoomine inimese ja talupoja külvi kohta võimaldab võrrelda maarendi suurust ja üldist olukorda mitmesugustel ajaloolistel perioodidel ja ka mitmesugustel territooriumidel. Üldistuste ja teoreetiliste järelduste tegemiseks on see a g a v ä g a vajalik. Sel
line võrdlemine osutub v ä g a keeruliseks või isegi peaaegu või
matuks siis, kui uurijatel on andmed esitatud ainult kohalikku laadi maksustus- või mõõtüksustes, mille suurus oli sageli kõi
k u v ja muutuv (näiteks adramaa Eestimaal ja adramaa Liivi- maal, volok Leedu ja Valgevene aladel, kmet Poolas jne.).
Analüüsides talupoegade koormisi nii tööjõulise mehe kohta arvestatuna kui ka talupoegade kasutuses oleva põllumaa (külvi) suhtes, on püütud võrdlevalt näidata, kui suur oli ning kuidas saavutati lisaprodukti suurenemine Eestimaa mõisates sellel sajan
dil. Erilist tähelepanu on seejuures pööratud erinevustele, mis valitsesid erineva suurusega taludes ja mõisates.
N e l j a n d a s p e a t ü k i s o n v a a d e l d u d talupoegade majanduslikku olukorda ja selles toimunud muutusi, vajaliku produkti suurusega seotud küsimusi. Keskseteks probleemideks on siin veel talumajapidamiste suurus ja talupoegade majandus
lik diferentseerumine. Et vaatluse all on pikem periood (ligi
kaudu üks ja veerand sajandit), siis „võimaldab see näha sel alal asetleidnud kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid, sisulisi muutusi. S a m a s peatükis käsitletakse ka naturaalmajapidamise lagunemisest ja kaubalis-rahaliste suhete arengust tulenevaid muutusi mõisamajanduses. On püütud näidata, kuidas leidis Eestimaal sellel ajal aset põllumajanduslike tootjate eraldamine tootmisvahenditest ja feodaalrendi kuhjumine.
Feodaalse maarendi arengu jälgimine XVIII sajandi jooksul selgitab, miks ja kuidas jõudis pärisorjuslik mõisamajandus Eestimaal suhteliselt varakult kriisinähtusteni, milline oli selle kriisi majanduslik olemus ja kuidas tuleb meil hinnata valitseva feodaalide klassi mitmesuguseid katseid, mis tehti olemasolevate vastuolude lahendamiseks XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi esimestel aastatel.
l i
daaJse'т я я г р п Н ; ^ ea* ^ ^ j s on kokku võetud järeldused feo- E e s i L T t n h a r e n g uUa s e l l e iseärasuste kohta, mis tulenevad kus v a l r b v ^ m a n g u XVIII sajandi materjalidest, tingimustes, n a t u r a a l n e V Ke 0 r e n ' produkti ei toodetud mitte ainult
tz a rb i m i s e k s , vaid suures o s a s juba turu jaoks.
s p ] n j L i 3 S 5 o n s u u n at u d sellele, et faktiliste materjalide alu-
m a' m !n e s u u r tootlike jõirdude a r e n g leidis aset Eesti
g a põllumajanduses pärast ühendamist Venemaaga XVIII sajan- ' Ja analüüsida, kuidas ja miks see toimus.
Autor peab endale meeldivaks kohuseks avaldada tänu kõiki
dele isikutele, kes on kaasa aidanud käesoleva töö valmimisele.
Arhiiviandmete 'kogumises on autorit palju abistanud TRÜ riigi- ja haldusõiguse kateedri vanem-laborant R. Nigol, kellele kuulub ka resümee vene- ja saksakeelne tõlge. Alati vastutule
likku suhtumist osutasid materjalide kogumisel ENSV Riikliku Ajaloo Keskarhiivi (Tartus) töötajad, eriti O. V a r e s ja S . Noor
mäe, samuti ka TRÜ Teadusliku Raamatukogu töötajad E. Kudu, M. Liblik jt.
E. Uuspõllule on autor tänulik töö redigeerimise ja korrek
tuuride lugemise eest.
I . M A A R E V I S J O N I D E E S T I M A A L X V I I I S A J A N D I L Igaüks, kes soovib uurida feodaalrendi arengut Eestimaal XVIII sajandil, peab põhjalikult tutvuma arhiivides säilinud nn. maarevisjonide materjalidega. Nimelt toimusid XVIII sajandi kolmel esimesel veerandil Eestimaal regulaarselt maarevisjonid, mille eesmärgiks oli hankida riigivõimule vajalikke andmeid mõi
sate riigimaksude suuruse määramiseks. Kuid maarevisjonide tähtsus ei piirdu ainult sellega. Maarevisjonide läbiviimise põhi
mõtetel ning meetodil oli oluline mõju tervele reale talu ja mõisa arengu majanduslikele küsimustele ning talupoja õiguslikule sei
sundile (vabade inimeste küsimus, suhtumine põgenenud talu
pojasse jm.). Vene keskvõimu ja kohaliku balti-saksa mõisnik- konna seisukohavõtud maarevisjonide läbiviimisel peegeldavad
poolte püüdlusi ja aitavad valgust heita mitmetele XVIII sajandi majanduspoliitika probleemidele.
Ligikaudu poolsada paksu köidet maarevisjonide materjale annavad meile suure hulga statistilisi andmeid Eestimaa põllu
majanduse kohta XVIII sajandil. Kuidas suhtuda sellesse mater
jalisse? Kuivõrd õigesti peegeldab ta tegelikke olukordi? Millised tendentslikud seisukohad temas esinevad? Need ja paljud teised küsimused tõusevad uurija ette, kes tahab neid andmeid kasu
tada. Kahjuks puuduvad maarevisjone käsitlevad monograafiad, mis annaksid vastuse tõusetuvatele küsimustele. Seetõttu oleme sunnitud pühendama esimese peatüki XVIII sajandi maarevis- jonidele Eestimaal. Maarevisjonide materjalide kriitiline läbi
töötamine võimaldab analüüsida ja mõista feodaalrendi arengut Eestimaal XVIII sajandil.
1. 1712. AASTA INKVISITSIOON
Adramaade revisjoni küsimus oli üks nendest, millest kõneldi juba Eestimaa rüütelkonna kapitulatsiooniaktis (29. sept. 1710).1 Rüütelkond teatab uuele riigivõimule, et mõisate ja adramaade revisjon on seni Eestimaal olnud v ä g a ebavõrdne (ebaühtlane)
1 ПСЗ, т. IV, 2299, lk. 567.
13
ja kuna nüüd tulevat adramaalt niisama palju koormisi ja ratsa- teenistust teha kui Liivimaa (täpses sõnastuses: varemaaegse Riia peapiiskopkonna) adramaalt, samal ajal kui siinsed neli adra
maad ei ole võrdsed ühe Liivimaa adramaaga, siis palutakse Eestimaa adramaa Liivimaa omaga võrdsustada. Kohalik Vene sõjavägede ülem kindralleitnant Bauer, nagu nähtub tema vastu
sest, on selle ettepanekuga põhimõtteliselt nõus.2 Kohe peale Tal
linna kapituleerumist asusid sõjaväevõimud kindlaks tegema Eesti
maa majanduslikku olukorda. 5. novembril 1710. a. s a a d a b kind
ralfeldmarssal Seremetjev oma tiibadjutandi Veljaminoviga rüü
telkonnale korralduse teatada, kui suur on adramaade arv, et selle alusel jaotada sõjavägede ülalpidamiseks minevad koormised.3
Kuna puudub ülevaade olukorrast maal, siis teeb kohalolev kindralleitnant Bauer 22. novembril korralduse, et maanouni- kud määraksid iga rügemendi juurde oma komissari (unpassio n i e r t e n K o m i s s a r i u m ) , k e s s i i s k o o s rügementide ülematega_teos- taksid koormiste jaotuse selliselt, et nii s õ j a v ä g i kui ka mõisni
kud rahule jääksid.4 28. novembril viivad maanõunikud läbi komissaride määramise 5 ja paluvad ühtlasi Bauerit, et see nime
taks ohvitserid, kes koos komissaridega töö kohtadel teostaksid.6
Komissaridele tehakse ülesandeks pöörata erilist tähelepanu järg
mistele küsimustele: külvide ja saakide suurus, karja hulk, mitu t a l u p o j a a d r a m a a d on täis külvatud ja mitu adramaad on tühi, kui palju on .sõjaväele juba kontributsiooniks ja maju
tamiseks antud ning mida on s õ j a v ä g i omavoliliselt võtnud, kui palju heina ja muud on üle jäänud, kui palju vilja on järele jäänud külviks jne.7 Mitmesuguste takistuste tõttu ei anna komis
saride töö a g a vajalikke tulemusi ja detsembrikuus teevad maa
nõunikud kindral Bauerile uue ettepaneku: teostada inkvisitsioon 1711. aastal Tallinnas.8
Kuid ka 1711. aastal ei saanud mõisate inkvisitsioon, peami
selt katku suure leviku tõttu, veel teoks ja s õ j a v ä g e d e toitlusta
mine jaotati komissaride poolt mõisate vahel XVII s a j a n d i s t pärineva ratsateenistuse hobuste arvu järgi.9 Jaotuse aluseks võeti 347 ratsateenistuse hobust ä 15 adramaad, s. o. 5205 adra
maad. Mispärast on aluseks võetud just selline arv, see doku
mentidest ei selgu. XVII sajandi viimase (1696. a.) revisjoni
2 ENSV RAKA, paberürikud, nr. 3856.
3 ENSV RAKA, paberürikud, nr. 1677.
4 Samas, nr. 1669.
5 Samas, nr. 1670.
6 Samas, nr. 1675.
' P . O s t e n - S a c k e n , D i e e s t l ä n d i s c h e R i t t e r s c h a f t i m e r s t e n J a h r e - russischer Herrschaft. « B a l t i s c h e M o n a t s s c h r i f t » , L X X I B d . , R i g a 1 9 1 1 , l k . 141.
й ENSV RAKA, paberü r i k u d , n r . 1 6 8 6 ja 1 7 9 0 .
9 E N S V R A K A , f. 8 5 4 , n i m . 1, s . - ü . 1 1 7 , 1. 2 3 . V t . k a E N S V R A K A , f . 3 „ n i m . 1, s . - ü . 1 1 4 , 1 . 1—8.
' /
andmetel oli Eestimaal 8283 adramaad, nendest redutseerimata
mõisates 5288 adramaad. /
Alles 1712. aasta 19. jaanuaril annab Tallinna kindra]kuber- manguvalitsus 1 0 korralduse inkvisitsiooni läbiviimiseks mõisates, lisades ühtlasi ka vajalikud eeskirjad.1 1 Mitte rohkem kui kahe kihelkonna peale määratakse rüütelkonna esindaja, kes kohapeal, nii aadli- kui ka riigimõisates, pidi koostama nimekirjad talupoe
g a d e (peremehed, naised, täiskasvanud pojad-tütred, sulased, tüdrukud, lapsed) ja nende vara (hobused, härjad, lehmad) kohta.1 2 Need materjalid tuli esitada kindralkubermanguvalitsuse kantseleisse hiljemalt 10. veebruariks 1712. a. See inkvisitsioon toimuski, tõsi küll, antud tähtpäevast mõnevõrra hiljem.1 3
Säilinud andmetest nähtub, et maaelanikud ja -majandus olid nälja, sõja n i n g taudi tagajärjel üldiselt raskesti kannatada saa
nud.1 4 Kuid n a g u tunnistab üks mõisnik erakirjas teisele, oli ka
küllalt selliseid mõisnikke, kes elasid õnnelikult.1 5 Järelikult oli peale sõjategevuse lõppemist maal mõisate majanduslik olukord v ä g a g i erinev.
Kindralkubermanguvalitsusele esitatud nimekirjade ja andmete põhjal toimus mõisate suuruse määramine adramaades. Seejuu
res e i l ä h t u t u d a g a mitte senistest, s. o. XVII sajandi adramaa määramise alustest ja suurustest, vaid hoopis uutest seisukohtadest. R ü ü t e l k o n d teatab, nagu oleks enne sõda V4- a d r a m a a l i s e s t a l u s t a v a l i s e l t e l a n u d 6 — 7 i n i m e s t , j a p a l u b k i n d r a l k u b e r n e r M e n š i k o v i , et see kinnitaks ka nüüd У4 a d r a m a a ' s u u r u s e k s vähemalt kolm tööjõulist meesisikut1 6
(kaksteist tööjõulist meesisikut adramaale). Nii 1712. aasta ink
visitsiooni puhul ka tehti.1 7 Paika ei pea balti-saksa ajaloolaste väide, et ei olevat võimalik kindlaks teha, kustpoolt tuli ette
panek üle minna adramaade määramisele tööjõuliste inimeste arvu järgi, või nagu oleks rüütelkond taotlenud rootsiaegse revis-
1 0 Asutuste ja ametiisikute nimedes valitseb tollal teatud ebaühtlus^
Kohalikud võimud tarvitavad nimetusi «Eestimaa kindralkuberner», «Eestimaa kindralkubermanguvalitsus», keskasutused aga valdavalt «Tallinna kuberner»,
«Tallinna kubermangu kantselei jne. Käesolevas töös on kasutatud neid ter
mineid, mis esinevad vastavates originaaldokumentides.
1 1 ENSV RAKA, f. 854, nim. 1, s.-ü. 117, 1. 53—54.
1 2 Riigimoisate kohta oli veel rida täiendavaid küsimusi, mis puudutasid
peamiselt mõisate sissetulekuid ja väljaminekuid 1710. ja 1711. aastal.
1 3 A . G e r n e t , G e s c h i c h t e u n d S y s t e m , l k . 4 5 — 4 6 o n e k s l i k u l t s e i s u kohal, et 1712. a. revisjoni Eestimaal üldse ei toimunud. Täiesti alusetult paneb ta ka R. Uexkülli sellekohase viite artiklis « V e r z e i c h n i ß d e r R i t t e r g ü t e r i n E h s t l a n d » k a h t l u s e a l l a j a a v a l d a b a r v a m u s t , e t a r t i k l i s a n t u d a d r a
maade arv võib kuuluda 1715. a. revisjonile.
1 4 ENSV RAKA, f. 3, nim. 1, s.-ü. 448.
1 5 P . O s t e n - S a c k e n , D i e e s t l ä n d i s c h e R i t t e r s c h a f t , l k . 1 5 2 .
1 6 ENSV RAKA, paberürikud, nr. 4135.
1 7 R. U e x к ü 11, Verzeichniß d e r R i t t e r g ü t e r i n E h s t l a n d n e b s t e i n i g e n
s t a t i s t i s c h e n A n g a b e n , R e v a l 1853, l k . 7 1 .
1 5
jonisüsteemi taastamist.1 8 Just balti-saksa mõisnike eneste poolt tehti sellel esimesel revisjonil ettepanek minna üle_uuele süstet mile ja ka järgmistel revisjonidel tegid mõisnikud koik võimaliku, et v ä l t i d a rootsiaegse revis jonisüsteemi taastamist Vene riigivõimu poolt.
Kokku saadi 1712. a. inkvisitsiooni tulemusel 809 У 1 2 a d r a m a a d , m i s maakonniti jagunesid järgmiselt: Harjumaal 211 V12, viru
maal 264 3/i2, Järvamaal 145 6/ i 2 , Läänemaal 188 3/i2-1 9 | /e t^ .a i!v e tuleb võtta teatud ettevaatusega, sest inkvisitsiooni läbiviimise meetod ei taganud andmete täpsust. Sageli ei võtnud rüütelkonna poolt määratud isikud vaevaks sõita mõisatesse, vaid viibides kihelkonna keskuses, nõudsid andmeid mõisnikelt. Et mingisugust kontrolli kohapeal ei toimunud, siis võisid andmetesse sattuda nii juhuslikud eksitused kui ka mõisnike omakasupüüdlikud võlt
simised — loomulikult andmete vähendamise suunas. Võib arvata, et tegelik inimeste ja loomade a r v oli tunduvalt suurem, kui seda näitavad inkvisitsiooni materjalid2 0, ja kõrvalekaldumine tegelikkusest suurem kui ühegi järgmise revisjoni puhul, mille läbiviimise meetod t a g a s juba mõnel määral täpsemad andmed.
Kõrvuti nende, nn. r e v i s j o n i a d r a m a a d e g a , mis saadi tööjõuliste meeste arvu järgi, säilisid ka vanad, XVII sajan
d i s t p ä r i n e v a d a d r a m a a d , m i d a h a k a t i n i m e t a m a t a l u - v õ i t a l u - p o j a a d r a m a a d e k s . Esimesed olid aluseks riigimaksude jaotamisel, teiste põhjal fikseeriti vakuraamatutes talupoegade kohustused mõisa vastu. Kumb nendest adramaadest oli suurem?
Võrreldes omavahel mõisate revisjoni adramaade a r v e asustatud talude talupojaadramaade arvudega, näeme, et peaaegu kõikides mõisates oli t ä i s taluadramaid 2 1 tunduvalt rohkem kui revis - joniadramaid. Niisiis oli revisjoniadrainaa temale langevate majanduslike näitajate poolest suurem kui taluadramaa. Mingil kindlat suhet me nende vahel a g a ei leia. Just vastupidi. On mõi
said, kus täis talupojaadramaid on üle kolme-nelja ja enamagi korra rohkem kui revisjoniadramaid (Jõgiste, Vallingu ja Klooga
1 8 H . W e d e l , D i e E s t l ä n d i s c h e R i t t e r s c h a f t v o r n e h m l i c h z w i s c h e n 1 7 1 0 und 1783. Das erste Jahrhundert russischer Herrschaft. — Osteuropä i s c h e F o r s c h u n g e n . I m A u f t r a g e d e r D e u t s c h e n G e s e l l s c h a f t z u m S t u d i u m O s t e u r o p a s , h e r a u s g e g e b e n v o n O t t o H o e t z s c h , 1 8 . B d . , B e r l i n 1 9 3 5 , l k . 1 3 5 ; A . T r a n s e h e - R o s e n e c k , G u t s h e r r u n d B a u e r i n L i v l a n d i m 1 7 . u n d 18. J a h r h u n d e r t , S t r a s s b u r g 1 8 9 0 , l k . 1 1 2—113.
1 9 ENSV RAKA, f. 3, nim. 1, s.-ü . 4 4 8 , 1. 1 2 3—300.
2 0 P . U n g e r n - S t e r n b e r g , D a s A n n o t a t i o n s - P r o t o k o l l d e A° 1 7 1 6
f ü r d e n D i s t r i k t H a r r i e n . — Beiträ g e z u r K u n d e E s t - , L i v - u n d K u r l a n d s V I I B d . , R e v a l 1912, l k . 19.
2 1 E t t a l u d e s e l a n i k k e j a v e o l o o m i o l i vähe ning ei suudetud üles harida
kogu põllumaad, mis varemalt talule kuulus, siis kasutas talu vaid teatud osa põllust ja kandis sellele vastavalt vähem ka mõisakoormisi. Siit tuleb talu- adramaade jagunemine « t ä i s » j a «tühjadeks» adramaadeks.
1712. aasta inkvisitsiooniraamatus toodud talude täis ja tühjad adramaad kokku annavad tavaliselt niisama suure arvu kui oli XVII sajandi lõpul taludes adramaid. Kuid sellest on ka kõrvalekaldumisi.
mõis Keila kihelkonnas), ja on ka üksikuid mõisaid, kus need adramaade arvud on teineteisele v ä g a lähedased (Jälgimäe ja S a k u mõis Keila kihelkonnas).2 2
Miks püüdis siis kohalik mõisnikkond üldiselt saavutada seda, et revisjoniadramaa oleks suurem kui talupojaadramaa?
Eelmisel sajandil oli võetud mõisatele riigimaksude (onera publicorum) määramisel aluseks talupojaadramaade a r v mõisas.
Saavutades, et revisjoniadramaa oli nüüd palju suurem kui talu
pojaadramaa, taotlesid mõisnikud sel teel riigimaksude vähenda
mist. Võrreldes revisjoni adramaade arvu XVII sajandi adramaade a r v u g a kui võrdsetes mõõtühikutes mõõdetud suurusi, kõneldi maal valitsevast äärmiselt raskest majanduslikust olukorrast, s e s t oli ju nüüd revisjoniadramaade a r v üle kümne korra väik
sem, kui oli olnud adramaade a r v XVII sajandi revisjonidel. See võte õnnestuski. Eestimaa kubermangule määrati suhteliselt ker
ged sõjaaegsed riigimaksud (vt. IV ptk. 5. osa). Nende jaota
mine mõisate vahel viidi läbi 1712. a. inkvisitsiooni alusel saadud revisjoniadramaade arvu põhjal. Valdav osa mõisnikkonnast, s . o. need, kellel revisjoniadramaid oli vähem kui taluadramaid, oli kehtiva uue korraga rahul. Vaid üksikutel juhtudel tekitas selline riigimaksude jaotamise kord nurisemist ja rahul
olematust.
1713. aasta 21. veebruaril otsustab rüütelkond omakorda, sõl
tumata riigivõimust, läbi viia adramaade inkvisitsiooni, tehes selle ülesandeks meeskohtunikele.2 3 Sama aasta suvel teostatak- segi inkvisitsioon ja saadud uusi adramaid (mis kuigi palju ei erine 1712. a. andmetest) kasutab rüütelkond mitmesuguste rüü- telkonnasiseste maksude (laekaraha) ja kulutuste (näiteks rüütel
konna deputatsioonikulud Peterburis) jaotamisel.2 4
2. ZOTOVI JA MOLTSANOVI
ANNOTATSIOON-INKVISITSIOON (1715—1716)
Viibides 1715. a. augustis Tallinnas, tunneb Menšikov, tolle
aegne Eestimaa kindralkuberner, erilist huvi riigimõisate ja nen
des valitseva olukorra vastu. 28. augustil annab ta brigadir Zotovile 2 5 instruktsiooni keisri käsul läbi viia Tallinna distriktis (Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaal) mõisate annotatsioon.2 5 Instruktsioon koosneb seitsmest punktist ja selles öeldakse muu
22 ENSV RAKA, f. 3, nim. 1, s.-ü. 448, 1. 123—300.
23 ENSV RAKA, paberürikud, nr. 4150.
2 4 Samas, nr. 4154, nr. 4155.
2 5 Brigadir Zotov oli varem Narva komandant ja sellel ajal ühe Eesti
maal seisva rügemendi ülem ning Tallinna ülemkomandant. Vt. Die Civil- und Militä r O b e r b e f e h l s h a b e r i n E s t l a n d z u r Z e i t d e r K a i s e r l i c h - R u s s i s c h e n R e g i e r u n g v o n 1 7 0 4 b i s 1855, D o r p a t 1855, l k . 12.
2 6 E N S V R A K A , f. 3 , n i m . 1, s . - ü . 4 5 1 , 1. 8 j j . ; E N S V R A K A , f . 3 , n i m . 1, s . - ü . 1 0 1 , 1 . 1 1 8 .
2 I . S i l d mä e 1 7
h u l g a s : tuleb üles märkida (annoteerida) kõigi mõisate ja kulade adramaade arv, mees- ja naissoost elanike arv, nende vanu2 ning kes on nende omanik. Samuti tuleb annoteerida hooned, inventar, loomad n i n g nii põllul olev kui ka pekstud vili. Tuleb selgitada, kui palju loomi oli enne linna (Tallinna) alistumist, kui palju neist endale tarvitati ja kuhu ülejääk anti; kui suured j a m i s s u g u s e d o l i d t u l u d R o o t s i v a l i t s u s e a j a l , m i s s u g u s t t u l u nüüd saadakse ja milleks seda kasutatakse. Kästakse selgitada, k a s talupoegade olukord on kergemaks läinud n i n g m i s nad rendiks maksavad. Ühtlasi kästakse küsida, k a s talupojad ei soo
viks üle minna v a b a d e l e k o h u s t u s t e l e (freye Gerech t i g k e i t ) n i n g t a s u d a m a k s u d k e i s e r l i k k u k a s s a s s e . I n s t r u k t s i o o n näeb ette, et kõigepealt tuleb annoteerimine J ä b i viia riigimoisa- tes ja pärast seda annoteerida ka aadlimõisad. Tähtajaks oli esialgselt määratud 5.—6. oktoober, millal materjalid tuli Peter
buri esitada.
Zotov püüab sellest ülesandest lahti saada ja teeb Menšiko- vile ettepaneku nõuda soovitud andmed maanõunikelt. Menšikov jääb a g a oma e s i a l g s e seisukoha juurde ja käsib tööga kohe peale hakata.2 7 Siit ilmneb, et keskvõim ei usaldanud tollal kohalikku aadlit sellise tähtsa ülesande läbiviimisel. Sõjaväevõimude raken
damine annotatsiooni teostamiseks pahandas a g a kohalikku aadlit, mis tuleb ilmsiks katsetes tööd takistada n i n g teravates vastu
oludes Zotoviga.
Annotatsiooni asub läbi viima komisjon, mille koosseisu kuu
luvad brigadir Zotov, oberstleitnant Moltšanov, leitnant Lind- meyer ja fiskaal Ress,2 8 seega siis riigiametnik ja sõjaväevõimude esindajad. Täielikult puudub aadli esindus. Kindralkubermangu- valitsus omaltpoolt peab vajalikuks, et komisjoniga sõidaks i g a s maakonnas k a a s a v a s t a v meeskohtunik koos assessorite n i n g notariga, s. t. kohaliku aadli esindajad. Sellekohane korraldus saadetakse kõigile meeskohtunikele 31. augustil. J ä r g m i s e ! päeval (1. sept. 1715. a.) annab kindralkubermanguvalitsus m ä ä r u s e (generalgouvernementliche Verordnung), milles tehakse teata
v a k s annotatsiooni läbiviimine n i n g kohustatakse kõigepealt Virumaa mõisnikke, sest komisjon alustas tööd Virumaalt, esi
tama komisjonile vajalikke andmeid, komisjoni ülal pidama ja edasi toimetama.
Komisjon alustab tööd Virumaal 20. septembril 1715. a. ja viib annotatsiooni läbi 13 mõisas.2 9 Nagu nähtub protokollidest, oli see töö oige põhjalik ja suunatud sellele, et v ä l j a selgitada
2 7 ENSV RAKA, f. 3, nim. 1, s.-ü. 451, 1. 9.
2 8 ENSV RAKA, f. 3, nim. 1, s.-ü. 3, 1. 193. Abijõududena kuulusid
komisjoni juurde üks saksa kirjutaja, kaks vene kirjutajat, kaks tõlki, üks allohvitser, 4 sõdurit.
2 9 Vohnja, Lasila, Vatku, Kavastu, Vollieli, Püha, Rosendali, Kulina, Mere-
küla, Raeküla, Purtse, Pungerja ja Hirmuse mõisas.
rootsi ajal valitsenud olukord ning fikseerida olemasolev sei
sund.3 0 Andmeid koguti peamiselt talupoegade ülekuulamise teel, kusjuures meeskohtunik võttis neilt enne vande, et nad tõtt kõne
levad.3 1 Talupoegade seletustest ilmneb, et nad komisjoni täiesti usaldavad. Kõikjal kaevatakse mõisarentnike peale, et need nõua
v a d suuremaid koormisi kui varemalt, s. t. enne sõda. Kaevatakse rentnike ja mõisaametnike mitmesuguste omavoliaktide üle, n a g u näiteks tööle rakendamine oma pärusmõisates, omavolüised loo
made ja vilja rekvireerimised, täiendavad vilja ning raha nõud
mised küll posthobuste ostmiseks, küll mõne maanõuniku sõiduks Tallinnast Peterburi jne. jne. Kõikjal küsitakse talupoegade käest, k a s nad ei soovi üle minna vabadele kohustustele. Protokollidest, nähtub, et talupojad on olnud selle vastu kartusest, et nendel puuduvad vajalikud põllutööriistad, kari ja kogemused mõisa põldude harimiseks3 2, a g a samuti ka raha vähesuse t õ t t u3 3. Talu
pojad paluvad vaid, et nende koormisi ei tõstetaks. Näeme, et uus riigivõim teeb katset muuta seni rentnike abil valitsetud riigimõisate talupojad raharendil olevateks riigitalupoegadeks.
Majanduslikult olemuselt oli see progressiivse iseloomuga üritus.
Kui uskuda protokollides toodud talupoegade seletusi, siis olid nad vastu seepärast, et kaubalis-rahalised suhted talumajanduses olid veel vähe arenenud. Oldi harjunud naturaalmajapidamise ja teotööga, mitte a g a arenenud turusuhteid nõudva raharen- diga.
Rüütelkond, kelle suhted Tallinna ülemkomandandi Zotoviga juba algusest peale olid v ä g a pingul ja teravad ning kelle peale korduvalt Menšikovile oli kaevatud3 4, avaldab pahameelt revisjoni läbiviimise meetodi vastu. Kohalikele mõisnikele ei meeldi ei talu
poegadele esitatud küsimused e g a ka andmete kogumisel aadli taha
plaanile tõrjumine ning komisjoni toetumine talupoegade sele
tustele. Üldine rõõm Balti aadli hulgas on suur, kui Zotov siit lahkub ja uueks Tallinna ülemkomandandiks määratakse Bei
d e n .
3 0 E N S V R A K A , 7 . 3 , n i m . 1, s . -ü. 451, 1. 39 jj.
3 1 Vande tekst oli järgmine: «Minna wannun Kolme Aino Jummala
wasto, et minna Suhre Czari Majesteti, meije keike armolissemba Kaisri nink Herra Kerget Sedut Suhre Kochtolle, keike assiade nink küssimiste pehle, nink mis mul mudo Suhre Kaiseri kaswux tullewa tähda õlleks, se puchta tödusse wälja räckma ninck middagit mitte salgada tahan. Nie töist kut mind Jummal Ihho ninck hinge, naise, ning Lapsede, weixede, ning wilja, Ello ninck maja polest, ninck temma pöhha Evangelium mind pähab aitama.»
3 2 Üleminek vabadele kohustustele oli riigimõisates seostatud mõisa enese
majanduse likvideerimise ning kõigi põldude talupoegade kätte andmisega.
Sellises riigimõisas ei olnud enam rentnikku ette nähtud ja talupoeg pidi rendi tasuma otse riigikassasse.
за ENSV RAKA, f. 3, nim. 1, s.-ü. 451, 1. 39, 46.
3 4 ENSV RAKA, paberürikud nr. 1802, 4161; f. 3, nim. 1, s.-ü. 1, 1. 378.
Balti aadlikud nimetasid V. Zotovit «Eestimaa esimeseks russifikaatoriks».
P. O s t e n - S a c k e n , Die estländische Ritterschaft, lk. 133, 138, 154.
2* 19
Komisjoni töö jätkub 1716. aastal.3 5 Nüüd juhatab s e d a esi
mehena Moltšanov ja komisjoni koosseisu on täiendatud Jis.%aa komissar Krompeiniga. Iseloomulik on veel see, et nüüd on komisjonil endise kahe vene kirjutaja asemel üks ja ühe s a k s a kirjutaja asemel kaks. Annotatsiooni ei koostata enam kahes kee
les, nagu see oli Zotovi ajal, vaid ainuüksi s a k s a keeles. Üles
tähendused ise on muutunud palju lühemaks ja pealiskaudsemaks.
Piirdutakse vaid talupoegade nimelise loetlemisega ja nende loo
made ning adramaade arvu esitamisega.3 6 Talupoegade koormisi enam üldse ei käsitleta. Samuti puuduvad protokollides talupoe
g a d e kaebused, mida oli hulgaliselt esinenud eelmisel aastal.
Kõik see näitab, et komisjon on sattunud kohaliku aadli mõju alla ja ei püüagi enam tegelda talupoegade n i n g mõisnike vahe
liste küsimustega.
Mis puutub 1716. aasta andmete tõepärasusse, siis on ilmne, et mõisaomanikud püüavad kõikjal rootsiaegseid talupoiaadra- maid kujutada paliu suurematena, kui nad tegelikult olid. Nii näiteks teatavad Harjumaa mõisnikud, n a g u oleks rootsi aial taluadramaa kohta tulnud 10—20 tööjõulist meest.3 7 Järvamaa mõisnike andmetel olevat taluadramaal elanud 15—16 tööiõulist m e e s t3 8 jne. Tegelikult olid need arvud palju väiksemad, kõikudes Harjumaal 4 — 6 ja Järvamaal 5 — 6 tööjõulise meheni talupoja- adramaa kohta.3 9 Iseloomulik on, et eelmisel aastal, kui andmed rajanesid talukoegfrde seletustel, on Virumaa mõisates taluadra
maa kohta rootsi ajal märgitud tavaliselt 8 — 1 0 tööiõulist meest.
Kuna üldiselt on teada, et talupojaadramaad olid Virumaal kõige suuremad, siis tuleb neid talupoegade andmeid 1715. aastast pidada õige tõepärasteks, mõisnike andmeid 1716. aastast a g a liialdatuteks.4 0
3 5 Harjumaal 2. juunist kuni 14. juulini. Järvamaal 19. juulist kuni
13. septembrini, Virumaal augusti- ja septembrikuul. Läänemaa kohta puudu
vad meil arhiiviandmed, kas ja millal seal annotatsioon läbi viidi.
3 6 Nendele annotatsiooni andmetele järgneb iga mõisa kohta nn. inkvi
sitsioon, s. o. lühike kirjeldus mõisa olukorrast, mis sisaldab andmeid mõisa adramaade arvu, tollivilja hulga, rootsiaegse valdaja jne. kohta.
3 7 ENSV RAKA, f. 3, nim. 1, s.-ü. 449.
3 8 Samas, s.-ü. 450.
3 9 ENSV RAKA, f. 1, nim. 1, s.-ü. 940, 941, 942 ja fotokoopiate kogu
nr. 129.
4 0 Ekslikul seisukohal on selles küsimuses ka P. U n g e r n - S t e r n -
b e r g , Das Annotations-Protokoll de A° 1716, lk. 18. Fr. Bienemann, kes uuris Eestimaa elanikonna suurust, on sunnitud tunnistama, et võttes aluseks need 1716. a. annotatsioonis toodud tööjõuüste meeste arvud adramaa kohta rootsi ajal, kujuneks Eestimaa elanike arv XVII sajandil ebareaalselt suureks.
Vt. Die Landbevö l k e r u n g H a r r i e n s n a c h d e m N o r d i s c h e n K r i e g e . « B a l t i s c h e M o n a t s s c h r i f t » , J g . 5 4 , R i g a 1 9 1 2 , l k . 1 1 5 , 1 2 0 .
H u v i t a v o n märkida, et kui korrutada 1716. a. annotatsioonis toonud eeldatav rootsiaegne tööjõuliste meeste arv adramaa kohta samas esitatud rootsiaegsete adramaade arvudega, siis saame paljudel puhkudel arvud, mis langevad kokku 1712. a. inkvisitsiooni andmetes toodud elavate ja katku ning
