II. PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE TASEME DÜNAAMIKA EESTIMAAL XVIII SAJANDIL
8. TALUPOEGADE KIHISTUMISEST TULENEVAD ERINE
VUSED MÕISA- JA TALUKÜLVI SUURUSES TÖÖJÕULISE MEHE KOHTA
Külvi suurust tööjõulise mehe kohta on meil võimalik jälgida ka konkreetselt, talude viisi, mille külviandmed on säilinud XVIII sajandi esimestest ja viimastest aastakümnetest.
Harjumaal Rapla kihelkonnas asuvas Kabala mõisas tuli 1732.
aastal rukkikülvi ühe tööjõulise mehe kohta mõisapõllul 1,03 tündrit ja talupõllul 0,87 tündrit; 1803. aastal aga vastavalt 1,28 tündrit ja 2,29 tündrit.2 0 9
Olukorda üksikute talude viisi näitab tabel 25.
On ilmne, et erineva suurusega taludes oli külvi hulk tööjõu
lise mehe kohta erinev.
Tabelist ilmneb samuti, et talu adramaade arvu ja talu rukki
külvi vahel oli enam-vähem kindel seos ühel ja samal ajal, näi
teks 1732. aastal või 1803. aastal. Erinevatel aegadel tähistas sama adramaade arv aga hoopis teisi talukülve, samuti ka teisi majanduslikke näitajaid erinevas suuruses.
Harju-Jaani kihelkonnas asuvas Raasiku mõisas oli rukkikülv tööjõulise mehe kohta 1732. aastal mõisapõllul 0,72 tündrit ja talupõllul 0,93 tündrit, 1803. aastal vastavalt 0,78 ja 1,43 tündrit.
Talude viisi oli külv tööjõulise mehe kohta samuti märgatavalt erinev.2 1 0
Juuru kihelkonnas asuvas Kaeva mõisas oli 1732. aastal ruk
kikülvi töövõimelise mehe kohta mõisapõllul 1,04 tündrit ja talu
põllul 1,40 tündrit; 1774. aastal talupõllul 1,69 tündrit.2 1 1
Üksikute talude viisi on muutused selles mõisas toodud tabe
lis 26.
Läänemaal Ridala kihelkonnas Ungru mõisas oli rukkikülv tööjõulise mehe kohta 1732. aastal mõisapõllul 0,42 tündrit, talu
põllul 0,54 tündrit, 1803. aasta vakuraamatu alusel vastavalt 1,00
2 0 9 ENSV RAKA, f. 3, nim. 1, s.-ü. 467, lk. 167; f. 864, nim. 1, s.-ü. 10,
lk. 7.
2 1 0 ENSV RAKA, f. 3, nim. 1, s.-ü. 466, lk. 211; f. 864, nim. 1, s.-ü. 1,
lk. 3 jj.
2 1 1 ENSV RAKA, f. 3, nim. 1, s.-ü. 466; f. 3, nim. 1, s.-ü. 487, lk. 492.
135
OO О) Taluadramaid
T a b e I 26
Talu nimi Taluadramaid Tööjõulisi mehi Rukkikülvi talupõllul (tündrites)
Virumaal Lüganuse kihelkonnas asuvas Purtse mõisas tuli rukkikülvi töövõimelise mehe kohta 1731. aastal talupõldudel 1,15 tündrit, mõisakülvi kohta puuduvad andmed.2 1 4 1803. aastal oli rukkikülv talupõldudel tõusnud 1,43 tündrile ja mõisapõldudel
1,01 tündrile. Andmed talude viisi on järgmised.
T a b e l 2 7 2 1 5
Talu nimi Taluadramaid Tööjõulisi mehi Rukkikülvi talupõllul (tündrites)
sate kaardid. Võrreldes neid omavahel ja samast perioodist päri
nevate vakuraamatutega, on külvide erinevus tööjõulise mehe
2 1 3 ENSV RAKA, f. 3, nim. 1, s.-ü. 468, lk. 828 jj.; f. 864, nim. 1, s.-ü. 167r
lk. 3 jj.
Vakuraamatutes toodud andmed on kontrollitavad mõisniku taskuraamatu põhjal, mis on säilinud Ungern-Sternberg! perekonna arhiivis, f. 1423, nim. 1,
kohta konkreetsetes taludes jälgitav mitte ainult a r v u ise , vaid ka p õ l l u p i n n a l i s e l t.2 1 6 _ . , ,
Et kindlaks määrata keskmisi külve tööjõulise m e h e. 0 a e n"
neva suurusega taludes, on igast maakonnast voetud kumme mõi
sat ja jaotatud nende talud veoloomade arvu järgi kolme rühma.
Esimeses rühmas on väikesed, ilma veoloomata voi une veoloo-maga majapidamised, teises rühmas keskmised majapidamised 2—3 veoloomaga, kolmandas rühmas suuremad, 4 ja rohkema veoloomaga talud.
Sellisel teel saadud neljakümne mõisa keskmised näitavad, et v ä i k e s t e s j a k e s k m i s t e s m a j a p i d a m i s t e s t u l i t a l u r u k k i k ü l v i tööjõulise mehe kohta tavaliselt vähem kui suuremates taludes (vt. tabel 28)x.
Erandi moodustab Järvamaa 1803. aastal, kus külv suuremate talude rühmas on väiksem kui keskmistes taludes. See on tingitud sellest, et Järvamaal on kümne mõisa hulka sattunud rida tuge
vate kriisitunnustega mõisaid (Jäneda, Kuru, Jotme, Moe ja Kirna), kus suuremates taludes tuli talupõllul vähem külvi töö
võimelise mehe kohta kui keskmistes taludes. Muutes valikut, s. t.
asendades mõned sellelaadiliste kriisitunnustega mõisad teistega, kujuneks olukord Järvamaal teiste maakondade taoliseks. Vaja
dust selliseks valiku tegemiseks a g a ei ole, sest erand kinnitab' reeglit. Üldisest erinev olukord esineb vaid sajandi lõpus ja just kriisinähtustega mõisates. Kõikjal mujal on kogu XVIII sajandi jooksul aga külv tööjõulise mehe kohta suuremates taludes suu
rem kui keskmistes taludes. Tavaliselt — mitte kriisi ajal — olid suuremad talud põlluga suhteliselt paremini varustatud kui kesk
mised ja väiksemad talud!
Võrreldes omavahel 1732. ja 1803. aasta andmeid, näeme, et sellel ajavahemikul on talupoegade külv Harjumaal kõikides talude rühmades kasvanud. Seejuures on kasv keskmistes ja suu
remates taludes suurem kui väiksemates.
Siit nähtub, et tööjõulise mehe kohta eespool ilmsiks tulnud keskmise külvi kasvu ü h e k s a l l i k a k s oli külvi kasv töö
jõulise mehe kohta kõikides talude rühmades. Teiste maakondade kohta puuduvad meil 1732. aastast talupoegade külvi andmed, mis
2 1 6 ENSV RAKA, Kuusiku mõisa (Rapla khk. Harjumaal) kaardi kirjel
dus 169... aastast, f. 1, nim. 1, s.-ü. C-V-36; geomeetriline kaart 1811,—1812.
aastast, f. 1373, nim. 1, s.-ü. 7; vakuraamat 1803. aastast, f 864 nim 1 s-ü 14.
Ohukatku mois (Rapla khk. Harjumaal), f. 1 nim. 1 s-ü C-V-36; f. 1, nim. 1, s.-ü. 940, lk. 513 jj.
Ruila mõis (Hageri khk. Harjumaal), vaata lisa kaardikoopiad.
.. a mõis (Ambla khk. Järvamaal), f. 2072, kaardikogu; f. 864, nim 1,
s.-u. 27, lk. 128 jj.
Karkuse mõis (Ambla khk. Järvamaal), f. 2072, kaardikogu- f 864 nim 1, s.ju. 26, lk. 5 jj.
Triigi mõis (Väike-Maarja khk. Virumaal), f. 1687, nim 1 s-ü V f 864 nim. 1, s.-ü. 270, lk. 4 jj.
138
T a b e l 2 82 1 7
Rukkikülvi (tündrites) talupõllul tööjõulise mehe kohta erinevates talude rühmades
Maakond
Talude arv Mõisate keskmine külv
Keskmine külv taludes Maakond
Talude arv Mõisate keskmine külv
0 — 1 veoloomaga 2—3 veoloomaga 4 ja enama veoloomaga Maakond
1732. a. 1803. a. 1732. a. 1803. a. 1732. a. 1803. a. 1732. a. 1803. a. 1732. a. 1803. a.
Harjumaa 418 554 0,80 13,7 0,44 0,61 0,85 1,34 0,91 1,45
Virumaa 528 1,82 1,22 1,82 1,94
Järvamaa 354 1,81 1,16 1,50 1,38
Läänemaa 678 1,38 0,60 1,15 1,49
2 1 7 Tabeli koostamisel on aluseks võetud igast maakonnast kümne mõisa andmed. ENSV RAKA, f. 3, nim. 1, s.-ü. 466;
f. 864, nim. 1, s.-ü. 1, 6, 7, 8, 12, 14, 17, 19, 23, 24, 25, 26, 27, 30, 33, 36, 49, 50, 61, 64, 65, 66, 81, 91, 167, 181, 186, 190, 192, 204, 212, 221, 242, 245, 256.
Tabelis toodud keskmised erinevad mõnel määral maakondlikest keskmistest näitajatest. Tingitud on see sellest, et maa
kondlike keskmiste aluseks on suurem hulk mõisaid. Kõrvalekal dumised ei ole aga kuigi suured. Peamine on, et keskmiste arengu suunad ja ulatus (Harjumaal), nii kümne kui ka sadade mõisate andmeid aluseks võttes, jäävad ühesugusteks. See lubab meid käesoleva tabeli andmeid olukordade analüüsimisel ja üldistamisel aluseks võtta.
oo CO
võimaldaksid kindlaks määrata keskmist kasvu ulatust talude eri rühmades ajavahemikul 1732.—1803. a. Võib arvata, et see J arva
ja Virumaal oli suurem kui Harjumaal, ja Läänemaal enam-vahem samasugune nagu Harjumaal.
Keskmise külvi kasvul tööjõulise mehe kohta oli veel t e i n e a l l i k a s . Selleks teiseks keskmise külvi kasvu allikaks oli tööjõuliste meeste koondumine suurematesse taludesse. 1732. aas
tal elas suuremates taludes Harjumaal mõisate viisi erinevalt 30—60% tööjõulistest meestest, 1803. aastal a g a juba 70—80%.
Teistes maakondades võime täheldada samasugust tööjõuliste meeste koondumist suurtesse taludesse. Maakonniti ajavahemikul 1680—1803 annab sellest ülevaate tabel 29.
Konstateerinud külvide üldist kasvu talude eri suurusrüh-mades ja tööjõuliste meeste ümberpaiknemisi XVIII sajandi jook
sul neljakümne mõisa keskmiste näitajate põhjal, huvitab meid edasi küsimus: millised erinevused talukülvi suurustes esinesid talude suurusrühmiti eesmistes ja mahajäänud mõisates.
Võtame kõigepealt vaatluse alla eesmised, s. o. tööjõulise mehe kohta maakondlikust keskmisest suurema külviga mõisad. Nende mõisate 1803. aasta t a l u r u k k i k ü l v i andmed • tööjõulise mehe kohta erinevates talude suurusrühmades on toodud tabe
lis 30.
Mahajäänud, s. o. tööjõulise mehe kohta maakondlikust kesk
misest väiksema külviga mõisate olukorda näitab tabel 31, kus on toodud samuti 1803. aasta t a l u r u k k i k ü l v i andmed töö
jõulise mehe kohta erinevates talude suurusrühmades.
Need andmed näitavad meile XVIII—XIX sajandi vahetusel eesti külas valitsenud v ä g a erinevaid olukordi talupoegade põllu
maaga varustatuses.
E e s m i s t e s m õ i s a t e s o l i k ü l v t ö ö j õ u l i s e m e h e k o h t a üle maakondliku keskmise. Nende mõisate väikestes taludes oli rukkikülv tavaliselt mõisa keskmisest külvist väiksem. Üksikiuh-tudel, kus" see oligi suurem, moodustasid väikeste talude tööjõu-lised mehed v ä g a väikese osa tööjõuliste meeste üldarvust. Kesk
mistes taludes seevastu oli külv peaaegu kõikjal suurem kui kesk
mine külv mõisa kohta. Suuremates taludes oli külv enam-vähem mõisa keskmise külvi tasemel, kuid valdavalt v ä i k s e m kui keskmistes taludes. Need mõisad olid niisiis sajandivahetusel kriisinähtustest sügavalt haaratud. Kõrgete keskmiste külvide juures on suuremates, s. o. veoloomade poolest tugevamates talu
des külvi töövõimelise mehe kohta paljudel puhkudel vähem kui veoloomade poolest keskmistes taludes. Mõisategu on nendes mõisates viidud nii kõrgele, et see hakkas takistama talupoega
del oma põldude harimist (vt. III ptk.). Ja külvid taludes hakka
sidki seepärast kõigepealt just suuremates taludes tööjõulise ini
mese kohta vähenema. Nendes mõisates oli talu ja mõisa rukki
külv kokku Järva- ja Virumaa suuremates ja keskmistes taludes üle nelja tündri tööjõulise mehe kohta, Harju- ja Läänemaal kolme tündri ümber, seega siis tolleaegsetes tingimustes võima
liku maksimaalse külvi piirides.
M a h a j ä ä n u d m õ i s a t e s o l i k e s k m i n e k ü l v t ö ö j õ u l i s e mehe kohta tunduvalt väiksem kui eesmistes mõisates. Talude suurusrühmiti oli mahajäänud mõisates rukkikülv väikestes talu
des märgatavalt väiksem kui mõisa keskmine külv, või puudus külv üldse. Keskmistes taludes kõikus külv enam-vähem mõisa keskmise külvi tasemel. Esines ka suuremaid kõrvalekaldumisi mõlemale poole. Suuremates taludes oli külv tavaliselt suurem kui keskmine külv mõisas ja enamikul puhkudel ka suurem kui 141
T a b e l 3 0 2 1 9
T a b e l 3 1 2 2 0
keskmistes taludes. Esinevate üksikute erandite Pu u e i 0 6
kõrvalekaldumine aga kuigi suur.
Võrreldes omavahel eesmiste ja mahajäänud mõisate vasta
vaid talude rühmi, näeme, et mahajäänud mõisates oli ,° 1"
d e s talude rühmades külv väiksem kui eesmistes mõisates.Ja nagu nägime eespool, oli nendes mõisates ka moisakulv
toojou-lise mehe kohta väiksem (vt. tabelid 23 ja 24). Mõisa ja talu rukkikülv k o k k u ei tõusnud üheski maakonnas nende maha
jäänud mõisate suuremates ja keskmistes taludes tavaliselt üle kahe tündri (erand vaid Mäu mõis). Kõikides maakondades kõi
kus ta kahe tündri ümber. On ilmne, et me nendes mahajäänud mõisates ei saa eeldada v ä g a kõrgele tasemele viidud teokoor-misi tööjõulise mehe kohta ja siit tulenevaid negatiivseid mõjusid talupoja majapidamisele. Nagu järgnevalt näeme, kinnitavad seda seisukohta ka teokoormiste andmed. Seda kinnitab veel ka asja
olu, et mahajäänud mõisate suuremates taludes on tavaliselt külv tööjõulise mehe kohta suurem kui keskmistes taludes, s. t. et suuremates taludes ei olnud tööjõupuudust, mis oleks sundinud külve talus inimese kohta vähendama. Kui mõnes mõisas külv suuremates taludes on siiski väiksem kui keskmistes, siis on sellel teistsugused põhjused. Nendel juhtudel on tegemist n.-ö.
«üleliigse tööjõuga» suuremates taludes. Nagu näitavad teokoor
miste andmed, oli nendes mõisates suuremates taludes ka korra
line tegu tööjõulise mehe kohta tavaliselt väiksem kui keskmistes taludes. Sellest on siis ka tingitud osa mõisnike kurtmine, et talupoegi olevat liiga palju, ja nende müümine väljapoole. Tege
likult ei olnud asi mitte talupoegade ülikülluses, vaid teravilja
kasvatuse madalas tasemes nendes mõisates.
Talupoegade majanduslik kihistumine oli Venemaal XVIII sa
jandil üldine, selle ulatus territoriaalselt a g a mõnevõrra erinev.
Talupoegade maaga varustamise kohta erinevate talusuuruste kaupa on andmeid esitanud mitmed autorid mitmesuguste kuber
mangude ja alade viisi.2 2 1
Nendest andmetest jääb mulje, et kõikjal esines kõrvuti mõi
said, kus talupoegade varustatus põllumaaga (tööjõulise inimese kohta) talude suurusrühmiti oli v ä g a g i erinev. Nähtavasti olid igal territooriumil omad piirid, milles see kõikumine aset leidis.
Põllumaaga erinevalt varustatud talude omavaheline suhe ja need «piirid» olidki määravad kohaliku «keskmise» väljakujune
misel.
2 2 1 Г- H. Бибиков, Расслоение, lk. 84 jj.; E. И. Дракохруст,
Расслоение, lk. 128; К- В. Сивков, К вопросу; Е. И. И н д о в а, Крепостное хозяйство, lk. 131 jm.; Е. И. И н д о в а, Наемный труд у крестьян Царско
сельских дворцовых деревень в первой половине XVIII в — - К вопросу о первоначальном накоплении в России (XVII—XVIII вв.), Москва 1958, l k . 2 U 1 j m . ; А . М . Р а з г о н , К и с т о р и и р а з л о ж е н и я , l k . 6 5 i m • Г Н Б о г данова, К вопросу, lk. 37 jm.
144
Eestimaa kubermangus oli XVIII—XIX sajandi vahetusel suh
teliselt palju selliseid mõisaid ja talusid, kus külvid olid tolle
aegsete tingimuste maksimaalsetes piirides. Mahajäänud mõisad oma kahetündrilise rukkikülviga tööjõulise mehe kohta keskmis
tes ja suuremates taludes (millele vastab 2,1 tiinu kolmes väljas meeshinge kohta), olid mi ttemustmul la vööndi teorendimõisate keskmise lähedal (keskmine oli 2,5 tiinu). Ja et nii mahajäänud kui ka eesmistes mõisates oli Eestimaal tööjõud valdavalt koon
dunud suurematesse taludesse,2 2 2 siis andis see kõik suhteliselt kõrgema talupoegade põllumaaga varustatuse «keskmise» Eesti maa kubermangus.
Konstateerinud suuri erinevusi talupoegade põllumaaga varus
tatuses Eestimaal XVIII—XIX sajandi vahetusel, vaatleme järg
mises, III peatükis talupoegade koormiste suurust ja dünaami
kat, s. o. feodaalrendi suurust ja selle s e o s t talupoegade kasutuses oleva põllupinna suurusega.
9. PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE JA ÜHISKONDLIKU