PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE JA ÜHISKONDLIKU TÖÖTOOTLIKKUSE TASE

Teraviljatootmise ja karjakasvatuse tunduv kasv XVIII sajandi jooksul Eestimaal iseloomustab põllumajandusliku tootmise kvan­

titatiivset külge. Üldiseks tootmist kvalitatiivselt iseloomustavaks n ä i t a j a k s o n p õ l l u m a j a n d u s l i k u t o o t m i s e t a s e , s. o. p u h a s s a a k ü h e e l a n i k u k o h t a . Analüüsides põllumajandusliku tootmise olukorda reformijärgsel Venemaal, lähtub V. I. Lenin põllumajandusliku tootmise taseme dünaami­

kast.^{2 2 3} Ka meil kasutada olevad andmed võimaldavad määrata teraviljatootmise taset ja selle arengu tendentse XVIII sajandil Eestimaal.

Kogu vaadeldaval perioodil moodustas teraviljakasvatus pea­

mise osa põllumajanduslikus tootmises. Seetõttu on teraviljatoot­

mise taseme areng peamiseks põllumajandusliku tootmise taseme dünaamika näitajaks. Karjakasvatusliku tootmise taset meie sel­

liselt kui teraviljakasvatuses määrata ei saa, sest puuduvad and­

med karjakasvatuse toodangu (või, liha, piim jne.) suuruse kohta. Talupoegade ja mõisate karja arvulise suuruse alusel võime teha selle või teise perioodi kohta vaid õige kaudseid arves­

tusi.

Lähtudes teraviljasaakide üldkogusest ja elanike arvust XVII sajandi lõpus enne suurt näljahäda, saame ühe isiku kohta teravilja p u h a s s a a g i k s 2,2—2,3 tündrit.2 2 4

2 2 2 Näib, et tööjõu koondumine suurematesse taludesse on Eesti­

m a a l u l a t u s l i k u m k u i p a l j u d e s t e i s t e s k u b e r m a n g u d e s . V t . Г . H . Б и б и к о в , Расслоение, lk. 110—111; E. И. И н д о в а, Крепостное хозяйство, lk. 131, jt.

2 2 3 V. I. Lenin, Teosed, 3. kd., lk. 204 jj.

2 2 4 Teraviljakülv 130—134 tuhat tündrit, üldsaak 530—540 tuhat tündrit,

elanikke 178 tuhat.

10 I. Sildmäe 145

1732. aasta kohta saavad need arvestused olla v a i d v a g mb^

kaudsed, sest nii teravilja üldsaak kui ka inimeste ai v on au sete andmete põhjal välja arvestatud. Võib oletada, et u e isiku kohta tuli teravilja puhassaaki 3,0—3,3 tündrit.²-'

Ka 1774. aasta andmed on umbkaudsed nii külvide, saakide kui ka elanike arvu osas. Võttes need aluseks, ilmneb, et selleks ajaks oli teravilja puhassaak ühe inimese kohta tõusnud vähe­

malt 3,4—4,0 tündrile.^{2 2 6}

1782. aasta hingede revisjoni ja ametlikke saakide andmeid samast ajast aluseks võttes on teravilja puhassaak tõusnud 4,5 tündrile inimese kohta.^{2 2 7}

Järgnevatel aastatel tõusis põllumajandusliku tootmise tase eriti intensiivselt, moodustades *1795. aastaks 5,4 tündrit inime­

sele.^{2 2 8} Maakonniti oli tase seejuures küllaltki erinev, kõikudes linnaelanikke arvestamata 4,5—7,0 tündrini.

Edaspidi teravilja tootmise tase aga enam ei tõuse. Järgmise kaheksa-aastaku (1798—1805) keskmisi külve ja saake aluseks võttes oli teravilja puhassaak inimese kohta XIX sajandi esimes­

tel aastatel 5,7 tündrit.^{2 3 0} Kui a g a vahepealt välja jätta erakord­

selt kõrge külvi ja saagiga 1789. aasta ^{2 3 1} siis teravilja tootmise

2 2 5 Teraviljakülv 75—85 tuhat tündrit, üldsaak 300—380 tuhat tündrit,

elanikke ligikaudu 75 tuhat.

2 2 6 Teraviljakülv 200—210 tuhat tündrit, saak 800—900 tuhat tündrit ja

elanikke 176 tuhat.

2 2 7 Teravilja keskmine külv aastail 1782—1788 oli 217 017 tündrit, saak

1111 900 tündrit, elanikke 1782. aastal 198 tuhat, 1795. aastal ca 201 tuhat.

2 2 8 Teravilja keskmine külv aastail 1790—1797 oli 255 228 tündrit, saak

1396 700 tündrit, elanikke ca 211 tuhat.

2 2 9 ENSV RAKA, f. 291, nim. 1, s.-ü. 2347; f. 1864, nim. 2, s.-ü. V-74;

f. 1, nim. 1, s.-ü. 4220. Nendes allikates on andmed antud mitte maakonniti, vaid kreiside viisi. Linnaelanikud on arvestusest välja jäetud seepärast, et nad jagunesid maakonniti väga ebaühtlaselt. Üldse elas linnades tol ajal 11—

12 tuhat tsiviil isikut, s. o. ca 5% kogu elanikkonnast. Tallinna elanikkonna arvamine ainult Tallinna kreisi andmetesse annaks ebaõige ettekujutuse tera­

viljatootmise tasemest maakonniti.

2 3 0 Teraviljade keskmine külv aastail 1798—1805 oli 281 975 tündrit ja

saak 1522 112 tündrit; elanikke oli 1803. aastal ca 217 tuhat inimest.

2 3 1 Saak oli 1798. aastal kubermanguvalitsuse andmetel umbes 50% suu­

rem kui eelnevatel ja järgmistel aastatel. Siin võib tegemist olla ka veaga.

Nimelt on yirumaal tavaliselt odrakülv 23—28 tuhat tündrit ja saak 140—

1 5 5 t u c h n a ct tündrit. 1798. aastal aga on odrakülv näidatud 77 785 tündrit ja

saak 695 061 tündrit. Kuigi eelmisel, 1797. aastal jäi osa rukkipõlde vihma tõttu sügisel täis külvamata ja neile külvati kevadel oder, tunduvad 1798 a.

arvud siiski kahtlaselt suurtena.

Tallinna kreisis Paldiski „ Rakvere „ Paide

Haapsalu „

4,5—4,7 tündrit^{2 2 9} 4,5—4,8

6,7—7,0 6,0—6,1 5,7—5,8

tase sajandivahetusel isegi langes, olles 5,3 tündrit inimese kohta.2 3 2

Loomulikult tuleb kõiki neid arve ja arvutusi võtta teatud ettevaatusega. Jätab ju tolleaegne statistika täpsuses palju soo­

vida. Kõigepealt on ilmne, et kui külvidele ja saakidele juurde arvata oletatava vea arvel 10—20%, siis tõuseb vastavalt ka puhassaak inimese kohta. Eriti oluline on seda silmas pidada Eestimaa kubermangu teraviljatootmise taseme võrdlemisel naa-berkubermangude või teiste territooriumidega.

I. D. Kvaltšenko poolt on tehtud teraviljade ja kartuli puhas-saagi arvestused inimese kohta kubermangude viisi XIX sajandi esimesel poolel.^{2 3 3} Tema andmetel on ajavahemikul 1802.— 1811.a.

Eestimaa kubermangus teravilja puhassaak inimese kohta 3,12 set-verti, s. o. 5,2 tündrit.^{2 3 4} Sellest suuremaid puhassaake on vaid vähestes kubermangudes ja nimelt lähematest kubermangudest:

Pihkvas — 3,20, Smolenskis — 3,21, Mogilevis — 4,07, Mins­

kis — 3,54, Grodnos — 4,87, Vilnos — 4,16 setverti. Paljudes looduslike tingimuste poolest paremates kubermangudes oli tera­

vilja puhassaak inimese kohta aastail 1802—1811 palju väiksem kui Eestimaal. Kahjuks puuduvad meil andmed teistest kuber­

mangudest XVIII sajandi viimaste aastate kohta. Et Eestimaa kubermangus olid puhassaagid 1790-ndatel aastatel suuremad kui XIX sajandi esimesel aastakümnel, siis võib arvata, et XVIII sa­

jandi viimasel aastakümnel kuulus Eestimaa kubermang teravilja puhassaagilt inimese kohta mittemustmullavööndi eesmiste kuber­

mangude hulka.2 3 5 See annab tunnistust teraviliatootmise suhteli­

selt kõrgest tasemest Eestimaal XVIII—XIX sajandi vahetusel.

Kui teraviljatootmise taseme määramisel absoluutarvus peame tõsiselt arvestama statistilistes andmetes (saagid, inimeste arv) esineda võivaid vigu, siis taseme dünaamika määramisel on arva­

tavate vigade osa palju väiksem. Esinevad vead olid kogu vaa­

deldaval perioodil, eriti alates 1782. aastast, ühesuunalised ja arvatavasti ka ühesuurused, avaldades ühesuunalist ja ühesuu­

rust mõju tootmise taseme näitajale. Nii võime eeltoodud puhas-saagi arvestustest inimese kohta täie veendumusega väita, et teraviljatootmise tase Eestimaa kubermangus tõusis kogu XVIII sajandi jooksul. Eriti suur oli tõus saiandi viimastel aasta­

kümnetel — alates 1770-ndatest aastatest. Ühtlasi laseb teravilja­

tootmise taseme tõus eeldada ka k a u b a n d u s l i k u tera­

2 3 2 Ajavahemikul 1799.—1806. a. oli teraviljade keskmine külv 276 750 ja

saak 1424 475 tündrit.

2 3 3 И. Д. Ковальченко, Динамика уровня, lk. 53 jj.

2 3 4 Samas, lk. 73.

2 3 5 Kui kubermanguvalitsuse andmetele juurde arvata nende oletatava vea

arvel 20%, siis oli puhassaak inimese kohta Eestimaal 90-ndate aastate kes­

kel 6,5 tündrit ehk 3,9 setverti.

10* 147

vilja koguse kasvu ja kaubalis-rahaliste suhete arengut Eesti­

maal XVIII sajandil. . .

Sajandivahetusel jäi teraviljatootmise tase seisma ja langes ajuti isegi tagasi, andes tunnistust tootlike jõudude teravast vastuolust eesti külas valitsenud pärisorjuslike tootmissuhetega.^{2 3 6}

Ü h i s k o n d l i k u t ö ö t o o t l i k k u s e k e s k m i s t t a s e t ü l e Eestimaa kubermangu on meil täpselt raske kindlaks teha, sest puuduvad andmed põllutööga tegelnute arvu kohta. Et aga vaa­

deldaval perioodil olulisi muutusi maa- ja linnaelanike suhtes ja põllutööga tegelevate ning mittetegelevate vahel ei esinenud, siis on ilmne, et koos põllumajandusliku tootmise tasemega tõusis ka ü h i s k o n d l i k u t ö ö t o o t l i k k u s e t a s e . Ü l e k u b e r m a n g u l i s e l t oli selle kasvu ü h e k s allikaks keskmise külvi kasv töötegija

(meil tööjõulise mehe) kohta, t e i s e k s allikaks — saagikuse tõus, mis oli kõige tihedamalt seotud karjakasvatuse arenemi­

sega Eestimaal XVIII sajandil.

Keskmise külvi kasvul tööjõulise mehe kohta m õ i s a t e viisi vaadeldes oli samuti kaks peamist allikat: esiteks külvi kasv tööjõulise mehe kohta talude suurusrühmades ja teiseks tööjõu koondumine suurematesse taludesse, kus külv inimese kohta oli alati suurem kui väikestes ja keskmistes majapidamistes.

Keskmiste näitajate üldise kasvu foonil on mõisate viisi vaa­

dates selgesti eraldatavad eesmised ja mahajäänud mõisad, kus külvid tööjõulise mehe kohta on suuresti erinevad: eesmistes mõi­

sates ligikaudu kaks korda kõrgemad kui mahajäänutes. Seejuu­

res mahajäänute madal tase ei ole tekkinud mitte kunagisest kõr­

gemast tasemest, vaid eesmised on tekkinud endistest keskpäras­

test mõisatest XVIII sajandi jooksul asetleidnud arengu tulemu­

sel.

Järgnevalt vaatame, kuidas sai võimalikuks külvi kasv töö­

jõulise mehe kohta taludes, miks see kasv oli ühtedes mõisates suur, teistes aga puudus peaaegu üldse, miks toimus tööjõu koon­

dumine suurematesse taludesse ja milles avaldus feodaal-päris-orjusliku mõisamajanduse tootmise kriis Eestimaal XVIII — XIX sajandi vahetusel, s. t. sajandi jooksul arenenud tootlike jõudude vastuolu vanade tootmissuhetega.

У I - L o o n e , T o o t l i k e jõ u d u d e a r e n g E e s t i p õ l l u m a j a n d u s e s X I X s a -jandi esimesel poolel. — Materjale Baltimaade rahvamajanduse ajaloost, Tal-11 n n 1 ^yj OUj 1К. 1 1 о У.

148

I I I . F E O D A A L R E N D I D Ü N A A M I K A E E S T I M A A L X V I I I S A J A N D I L

1. FEODAALRENDI VORMIST EESTIMAAL XVIII SAJANDIL

Im Dokument ÜLIKOOLI TOIMETISED (Seite 146-150)