KÜLVIDE JAGUNEMINE TALU- JA MOISAPÖLDUDE VAHEL

Konstateerides külvide üldist suurt kasvu XVIII sajandi jook­

sul, huvitab meid küsimus: kas laienesid ainult mõisapõllud või leidis aset ka talupõldude kasv?

Mõisaid, mille kohta on säilinud külviandmed XVII ja XVIII sajandist, ei ole kuigi palju.^{1 6 4} Nende mõisate andmete võrdlemine näitab, et XVIII sajandi jooksul leidis valdavalt aset m õ i s a - j a t a l u k ü l v i d e kasv (vt. tabel 17).

1 6 0 Vt. J. B. Fischer, Liefländisches Landwirtschaftsbuch, lk. 351 jj.

1 6 1 ENSV RAKA. f. 178, nim. 1, s.-ü. 4220, lk. 42; J. Ch. Petri, Huvi­

tav tükike kodumaa ajaloost, lk. 25 jj.; G. Merkel, Supplement, lk. 26;

A. W. Hupel, An das Lief- und Ehstländische Publicum, 1772, lk. 138 jj.; [A. F r . H u e с к] Darstellung, lk. 110 jj.

Täiesti alusetu on «F.esti m a j a n d u s a j a l o o » väide «rahvastiku ä r a m a h u t a -mise kriisist» ja väärad selle alusel tehtud järeldused. Vt. Eesti majandus ajalugu, lk. 329—332.

1 6 2 Vt. V. I. Lenini kriitika Struve jt. seisukohtadele nn.

«mitte-kapitalistliku ülerahvastuse» küsimuses. Teosed, 1. kd., lk. 415—417.

if>³ Puudub võimalus analüüsida pärustalupoegade keskmist vanust. Küll võib aga märkida, et sajandi lõpuks vähenes järsult vanade inimeste arv:

1774. a. revisjoni ajal oli vanu inimesi ca 9%, 1803. a. aga ainult 4—5%, ENSV RAKA, f. 3, nim. 1, s.-ü. 503—506 ja f. 864, nim. 1, s.-ü. 1 —169.

1 6 4 Kõige _ rohkem on selliseid mõisaid Järvamaal. Teiste maakondade

andmed on lünklikud: kui on olemas 1680-ndate aastate materjal, siis puu­

duvad sama mõisa kohta 1803. aasta vakuraamatud; kui on antud mõisa külv, siis puuduvad andmed talupoegade külvide kohta või vastupidi jne. jne.

120

T a b e l 1 71 6 5

Maakond, kihelkond, mõis

Rukkikülv 1680-ndatel

aastatel (tündrites) Taliviljade külv 1803.

aastal (tündrites) Maakond, kihelkond,

mõis

mõisapõllul talupõllul mõisapõllul talupõllul

H a r j u m a a Rapla khk.

Kehtna 92 201 130—140 251

Ohukatku 42 68 70 77

J ä r v a m a a Ambla khk.

Jootma 19 14 35 29

Jäneda 72 69 90 176

Käravete 65 63 90 182

Koigi 48 103 86 122

Kukuvere 36 40 71 98

Kuru 28 45 65 104

Linnapää 37 45 75 98

Moe 72 115 115 137

Nõmmküla 61 112 55 84

Raka 36 30 65 76,5

Järva-Jaani khk.

Orina 36 90 100 153

Türi khk.

Kärevere 26 53 58 60

Kirna 85 108 185 163

Laupa 47 95 120 246

Mäu 84 300 160 259

Mündi 31 20 56 70

Röa 28 80 60 100

Tori 33 26 45 81

Terve rea mõisate kohta on XVII ja XVIII sajandist säilinud veel mõisate kaardid, kus mõ i s a - j a t a l u p õ l d u d e kasv on jälgitav põllupinnaliselt.1 6 6 Olemasolevad andmed ei jäta kahtlust, et XVIII sajandi jooksul laienesid Eestimaa kuberman­

gus nii mõisate kui ka talupoegade põllud.

1 6 0 Andmed on võetud 1680-ndate aastate kohta ENSV RAKA, f. 1,

nim. 1, s.-ü. 940 ja 942, ning 1803. aasta kohta f. 864, nim. 1. Nendel puh­

kudel, kus külvid 1803. aastal on väiksemad kui 1680-ndatel aastatel, on see tavaliselt tingitud mõisa piiride muutumisest. Mõis on kas tükeldatud, teatud osa ära müüdud jne.

1 6 6 Vt. Kuusiku (Rapla khk. Harjumaal) mõisa kaardi kirjeldus XVII

sajandi lõpust (RAKA, f. 1, nim. 1, s.-ü. С V-36); sama mõisa geomeetriline kaart aastaist 1811—1812 (RAKA, f. 1373, nim. 1, s.-ü. 7). Sama laadi materjalid on säilinud Harjumaal Ohukatku mõisa kohta Rapla khk., Ruila mõisa kohta Hageri khk. jt.

121

Et selliseid mõisaid, millest on kasutada otseselt võrrelda­

vad külviandmed pikema perioodi jooksul, on vähe, sus peame talu- ja mõisapõldude suhte dünaamika jälgimiseks rakendama kaudseid arvutusi. Rohkem kui samade mõisate kohta erinevatest aegadest on külviandmeid säilinud erinevate mõisate kohta tea­

tud aegadel. See võimaldab meil välja arvutada mõisa- ja_talu­

põldude keskmisi suhteid nii ühel kui teisel ajal. Lähtudes üldis­

test andmetest on nende alusel võimalik siis määrata mõisa- ja talupõldude suurust erinevatel aegadel ja selle alusel nende arengu ulatust XVIII sajandil.

XVII sajandi lõpul läbiviidud inkvisitsiooni andmed annavad meile keskmise rukkikülvi suuruse mõisa- ja talupõldudel sellel ajal.^{1 6 7} 1 803. a. vakuraamatud võimaldavad määrata mõisa- ja talukülvide suhet poolteisesaja mõisa andmete põhjal. Võttes ka viimaste puhul aluseks r u k k i k ü l v i mõisa- ja talupõldudel, kujuneb mõisa- ja talupõldude suhe järgmiseks.

T a b e l 1 8

1803. aasta vakuraamatute andmeid ja nende alusel saadud suhtarve on meil võimalik veel teiste allikatega kontrollida.

Nimelt on Järva- ja Harjumaa osas topograafiliste teadete näol

1 6' ENSV RAKA, f. 1, nim. 1, s.-ü. 940, 941, 942, fotokoopiate kogu nr. 129.

1 6 8 Et vaadeldavates mõisates mõisa ja talude rukkikülvide suhte kõi­

kumine ej ole suur, siis võib tabelis keskmise suhte arvutamisel aluseks voetud mõisate arvu pidada küllaldaseks. Virumaa kohta ei ole 1680-ndatest aastatest rohkem külviandmeid meil kasutada olnud.

J . K o n k s , E e s t i m a a f e o d a a l - p ä r i s o r j u s l i k p õ l l u m a j a n d u s , l k . 4 2 , t u l e b enam-vähem samasugustele tulemustele. Võttes aluseks teistsuguse arvu mõi­

said, on temal 1680-ndatel aastatel suhe Harjumaal 1:2,1, Läänemaal 1:2,5 ja 1803. aastal Läänemaal 1 : 1,1. Mujal piirduvad erinevused ühe kümnendi­

kuga.

, Eesti majandusajajugu, lk. 206—207 hinnatakse mõisa- ja talupõldude su et XVII sajandi lõpus 1:3. Siin on ilmselt alahinnatud mõisapõldude aiendamise _ulatust XVII sajandi jooksul ja nende osa sajandi lõpus. Tege-lkult o.i moisapoldude osa teraviljatootmises siis juba palju suurem. Suhte-arvule 1 .3 raagivad vastu ka O. L i i v i poolt mõisate viisi toodud külvi­

andmed. Vt. Wirtschaftliche Lage, lk. 158 ii.

122

1797. aastast säilinud andmed mõisa- ja talupõldude kohta kihel­

konniti.^{1 6 9} Võrdlemine näitab, et need andmed üksteist vastas­

tikku kinnitavad.

T a b e l 1 9 ^{1 7 0} Mõisa- ja talupõldude suurus 1797. aastal (tündrimaades)

Kihelkonnad Mõisate arv Moisapold Talupõld

J ä r v a m a a

Ambla 27 5108 5667

Peetri 18 4468 6140

Paide 3 800 1250

Järva-Madise 7 2345 3189

Koeru 14 4005 5832

Türi 15 2748 3678

Järva-Jaani 10 2640 4068

H a r j u m a a

Keila 28 6003 6681

Hageri 19 3784 4737

Rapla 20 5481 8544

Kose 16 5025 5568

Jüri 10 2828 3377

Jõelähtme 5 2034 2616

Harju-Jaani 9 3080 3759

Kuusalu 9 2324 3726

Juuru 21 4615 5648

Lähtudes maakondlikest keskmistest mõisa ja talu rukkikül-vide suhetest (vt. tabel 18), võib kogu rukkikülvi jagunemist Eestimaal 1680-ndatel aastatel pidada järgmiseks: mõisate põl­

dudel 22—24 tuhat tündrit ja talude põldudel 42—44 tuhat tünd­

rit rukkikülvi.^{1 7 1}

XVIII—XIX sajandi vahetusest on üldised andmed (mõisad ja talud kokku) külvide ja saakide kohta olemas maakonniti.

Rakendades jällegi maakondlikke keskmisi mõisa ja talude kül­

vide suhteid, saame tal i vii j akülvi järgmise jagunemise mõisa- ja talupõldude vahel (vt. tabel 20).

Andmed näitavad, et XVIII sajandi jooksul on ulatuslikult kas­

vanud mõisate ja talude rukkikülvid, s. t. vastavalt ka mõisa ja talu põllumaad.1 7 2 Absoluutarvudes võttes oli rukkikülvi kasv üle

1 6 9 ENSV RAKA, f. 30, nim. 1, s.-ü. 1141 (Topographische Nachrichten über

die Güter in Jerwen und Harrien, 1797).

1 7 0 ENSV RAKA, f. 30, nim. 1, s.-ü. 1141, L 2—58.

1 7 1 ENSV RAKA, f. 1, nim. 1, s.-ü. 940, 941, 942, fotokoopiate kogu nr. 129.

1 7 2 T a l u m a a d e laienemist XVIII s a j a n d i teatud perioodil o n konstatee­

rinud D. L. Pohhilevitš ka Leedu ja Valgevene aladel. Vt. Перевод государственных крестьян Литвы и Белоруссии в середине XVIII в. с денеж­

ной ренты на отработанную. «Исторические записки» 1952, 3, lk. 128.

123

T a b e l 2 0^{1 7 3}

Maakond

Taliviljakülv (tündrites) Maakond

Mõisapõllul Talupõllul

Harjumaa Järvamaa Virumaa Läänemaa

13 800 8 800 14 300 12 700

20 100 12 400 23 400 16 100

Kokku 49 600 72 000

kubermangu talude ja mõisate põldudel peaaegu ühesuurune — 21—22 tuhat tündrit.1 7 4

Kui rukkikülvi kasv absoluutarvudes oli mõisa- ja talupõldude osas enam-vähem ühesuurune, siis s u h t e l i s e l t on külvi kasv mõisapõldudel palju suurem (ca 90—100%) kui talupõldudel (kasv ca 50%). Seetõttu muutuski mõisa- ja talupõldude suhe XVIII sajandi jooksul mõisapõldude kasuks. Mõisa- ja talukülvide ning -põldude suhte muutumine mõisa kasuks peegeldab feo­

d a a l s e e k s p l u a t e e r i m i s e s ü v e n e m i s t X V I I I s a j a n d i l p õ l l u­ p i n n a 1 i s e 1 1 . T a l u p o j a k a s u t u s e s o l e v a põllumaa ühiku eest peab ta üles harima suurema hulga mõisamaad.

Võrreldes naabruses asuvate kubermangude andmetega, kus valdavaks rendiks oli samuti teorent, langes Eestimaal XVIII sajandi lõpul mõisapõldudele üldisest külvist palju suu­

rem osa.^{1 7 5} See laseb arvata, et eesti talupoja ekspluateerimise a s t e oli p õ l l u p i n n a seisukohalt vaadatuna XVIII sajandi lõpus Eestimaal suurem kui naabruses asuvatel territooriumidel.

Kui põllupinna üldist laienemist Eestimaal XVIII sajandil tunnustavad paljud autorid, siis ilma faktilist materjali esitamata on mõnede autorite poolt väidetud, et sellel sajandil laienesid ainult mõisapõllud ja et see osalt toimus isegi talupõldude vähe­

nemise arvel.^{1 7 6} Selline seisukoht variseb kokku, niipea kui me kasutame konkreetseid arve. Kui kogu külvi suurenemine oleks tõesti toimunud vaid mõisapõldude arvel, siis oleksid mõisa­

põllud pidanud XVIII sajandi lõpul vähemalt poolteist korda

1 7 3 ENSV RAKA, f._ 29, nim. 1, s.-ü. 13A, lk. 58.

1 7 4 XVIII sajandi lõpus moodustas rukkikülv umbes 90% talivil j ade kül­

vist.

1 7 5 H. А. Рубинштейн, Сельское хозяйство, lk. 37; П. К.

Алефи-р е н к о, КАлефи-рестьянское движение и кАлефи-рестьянский вопАлефи-рос в России в 30—

50-х годах XVIII века, 1958, lk. 80; Д. JI. Похилевич, Крестьяне Бело­

р у с с и и , l k . 3 7 ; И . А . В о р о н к о в , И н в е н т а р и и м е н и й , l k . 1 3 5 В И С е м е в -с к и й, Кре-стьяне, том I, lk. 495.

1 7 6 Eesti rahva ajalugu III, toim. J. Libe jt., lk. 1340—1341; Eesti

majan-dusajalugu, lk. 328—329.

124

suuremad olema kui talude põllud. Tegelikult, nagu näitavad k õ i k andmed, oli suhe sajandi lõpus just vastupidine — talude põllud olid ligi 1,5 korda suuremad kui mõisapõllud. Ja talude põllud jäid mõisapõldudest suuremaks ka veel järgmistel aasta­

kümnetel.1 7 7

Nähtavasti on nende autorite vead tulnud liig ennatlike järel­

duste tegemisest mõisa- ja talupõldude suhte muutumisest. Selle suhte halvenemine talupojale, mis leidis aset XVIII sajandi jooksul, ei tähenda seda, et talupoja kasutusse jäi üha vähem ainuüksi ekspluateerimise astme alusel ei saa kapitalismi puhul otsustada ekspluateerimise absoluutse suuruse ega ka vajaliku p r o d u k t i s u u r u s e ü l e , n i i k a m õ i s a - j a t a l u p õ l d u d e s u h t e s t ning selle muutumisest ei saa teha järeldusi feodaalrendi suuruse ega talupoegade kasutusse jääva osa kohta.

Nende autorite eksitust on soodustanud-põhjustanud veel see, et nad on vaadelnud mõisateo ning -külvide kasvu

talupoja-adramaa kohta ja on tähele panemata jätnud talupoja enese külvi kasvu talupojaadramaa kohta, e r i t i aga sellel adramaal elava talupoja, s. t. t ö ö t e g i j a kohta. Kuidas muutusid XVIII sajandi jooksul mõisakülv, talukülv ja talus elavate tööjõuliste inimeste arv talupojaadramaa kohta Eestimaal, selle illustreerimiseks esi­

tame tabelis 21 vastavad maakondlikud keskmised arvud.

T a b e l 2 1 ^{1 7 8}

Maakond Mõisate arv Rukkikülv Tööjõulisi ini­

mesi

panu t e i s e l e poolele — talupojaadramaa enese m u u t u s t e l e satu­

vad ekslikele järeldustele nii talupoja maaga v a r u s t a t u s e kui ka paljudes muudes küsimustes. Paratamatult tõusetub kusimus, kas ka lõunapoolsetel territooriumidel (Liivimaa, Leedus Valgevene ja Poola ala), kus on jälgitud küll mõisa- ja talupõldude suhte dünaamikat ning vaadeldud mõisakoormisi mingisuguse koha­

liku talusuurust, pindala jne. tähistava üksuse kohta, ^{e i} ole aga täpselt jälgitud sellel elavate inimeste arvu ega muutusi selles a r v u s , k a s k a s e a l e i ole v õ i m a l i k u d t a o l i s e d e k s i t u s e d ? S e l l i n e

kahtlus langeks ära, kui kõikjal oleksid majanduslikud näitajad ning nende dünaamika esitatud inimese, mitte a g a kohaliku, ja pealegi veel ajaliselt ja territoriaalselt muutuva üksuse kohta.

Et kindlaks määrata ekspluateerimise, feodaalrendi absoluut­

set suurust ja selle kasvu Eestimaal XVIII sajandil, peaksime välja selgitama vajalikud näitajad t ö ö t e g i j a kohta. Kahjuks puuduvad meil põllutööga tegelevate inimeste arvu kohta üleku-bermangulised andmed. Seetõttu ei saa me täpselt välja arvutada ei ülekubermangulisi, maakondlikke jne. keskmisi ega ka konk­

reetseid feodaalrendi suuruse näitajaid mõisate ja talude viisi.

Küll on meil aga teada maal elavate tööjõul iste talumeeste arvud.

Ja et tööjõuliste meeste arv moodustas kogu vaadeldaval perioo­

dil enam-vähem ühesuguse osa töövõimelisest põllutööga tegele­

vast maaelanikkonnast, siis võime arvutustest töövõimelise mehe kohta teha kindlaid järeldusi ka töötegija kohta tulevate vastavate näitajate a r e n g u s u u n a suhtes.

Mis puutub näitajate absoluutsesse suurusesse ühe töötegija kohta, siis saame selles osas teha vaid umbkaudseid arvutusi, eel­

dades, et põllutööga tegelevaid töövõimelisi naisi oli umbes nii­

sama palju kui mehi. Muidugi ei ole see kõikjal just täpselt nii.

Järgnevas on tööjõulisele mehele langevate keskmiste näitajate ja nende dünaamika kõrval jälgitud veel vastavate näitajate k o n k r e e t s e i d s u u r u s i ü h t e d e s j a s a m a d e s m õ i s a t e s n i n g t a l u d e s pikema ajavahemiku jooksul. Illustreerides keskmisi näitajaid, võimaldavad nad konkretiseerida majandus­

likke olukordi, mis esinesid eesti külas XVIII sajandil.

Im Dokument ÜLIKOOLI TOIMETISED (Seite 121-127)