Sajandi jooksul regulaarselt asetleidnud maarevisjonid, 1796. aasta ankeediandmed, 1803. a. vakuraamatud ja muud väik-semaulatuslikud talupoegade majanduslikku olukorda iseloomus
tavad materjalid on küllalt rikkalikuks allikaks feodaalrendi arengu uurimisel. Loomulikult tuleb kõigisse nendesse suhtuda vajaliku kriitikaga. Ülevaate saamiseks materjalide iseloomust ning neis esineda võivate vigade suuna ning ulatuse iseloomus
tamiseks oligi mõeldud eeltoodud käsitlus. Ühtlasi võimaldab nende allikmaterjalide lähem tundmaõppimine saada ülevaate X V I I I s a j a n d i l e s i n e n u d r e v i s j o n i a d r a m a a s t j a t a l u -p o j a a d r a m a a s t , nende suurusest ja dünaamikast,
võimal-2 võimal-2 0 Toimikutes sisalduvate vakuraamatute andmete lünklikkusest tingi
tuna ei ole järgnevas käsitluses «keskmiste» näitajate arvutamisel kõiki neid mõisaid saadud aluseks võtta.
2 2 1 Vorm nägi ette veel mõisa lehmade arvu, kuid enamikus vakuraa
matutes on see täitmata. Vt. ENSV RAKA, f. 864, nim. 1, s.-ü. 1—245.
2 2 2 A. G e r n e t, Geschichte und System, lk. 112 jj.; A. G e r n e t, Die
Aufhebung der Leibeigenschaft in Ehstland. Vortrag, gehalten am 21 Novem
b e r c. in d e r S e c t i o n d e r E h s t l ä n d i s c h e n L i t e r ä r i s c h e n G e s e l l s c h a f t f ü r ' E r h a l t u n g d e r A l t e r t h ü m e r , R e v a l 1896, lk. 9 j j .
dab õigesti näha ja hinnata nende mõistete käsitlemises seni esi
nenud suuri vigu, välja selgitada vigade põhjusi ning välja töö
tada õige meetod säilinud arhiiviandmete kasutamiseks.
Jälgides Eestimaa rüütelkonna aastakümneid kestnud võit
lust tööjouliste meeste arvu järgi toimuva revisjoni meetodi säi
litamise eest ja talupoja teokoormise alusel toimuva revisjoni meetodi vastu, tekib küsimus: milline revisjonimeetod oleks siis andnud rohkem revisjoniadramaid ja kui palju? Milline oli revis-joniadramaa ja taluadramaa omavaheline suhe?
Soovides teada, kui palju tulnuks revisjoniadramaid siis, kui aluseks oleks võetud Põhjasõja-eelne talupoja teokoormis mõi
sale, peame kõigepealt kindlaks tegema, kui suur oli see koor
mis rootsi ajal ja missuguses suunas ta XVIII sajandi jooksul arenes. XVII sajandi lõpus mingit ühtset ülemaalist teokoormiste normi ei olnud. Kogu sajand läbi toimusid vaidlused Eestimaa rüütelkonna ja Rootsi võimude vahel, kas tuleb täis- (s. o. adra
maa-) taluks lugeda selline talu, mis annab aasta ringi ühe rakendi, või talu, mis annab mõisa tööle kaks rakendit. Tegelik
kus läks aga oma teed. Koormised olid mõisates erinevad 2 2 3, kõi
kudes ühest aastaringsest rakendist kuni kahe rakendini adramaa kohta, peale selle veel jalatööline suve-sügisperioodil. Seetõttu tuleb aluseks võtta mitte mingi ühtne norm, vaid tegelik teokoor
mis, nii nagu see eri mõisates esines.
XVIII sajandi jooksul talupoegade teokoormised üldiselt kas
vasid. Ja et ka nüüd mingit kindlat normi ei olnud, siis tuleb samuti aluseks võtta tegelikud teokoormised.
Võrdleme rootsi aja lõpus (1686) toimunud inkvisitsiooni andmeid 1732. ja 1765. a. revisjoni andmetega (vt. tabel 2).
Valitud on 1686. a. andmed seetõttu, et nad on säilinud arhiivis kõige täiuslikumalt, ka ei toonud viimane aastakümme enne Põhjasõja algust koormiste alal kaasa mingeid suuremaid muu
tusi. 1765. a. revisjoni andmed on võetud seepärast, et viimaseks, 1774. a. maarevisjoniks oli neid mõisaid, millede revisjoniadra
maade arv ei olnud jõudnud rootsiaegse adramaade arvuni, vähe järele jäänud. Need mõisad aga, mis olid jõudnud rootsiaegse arvuni, andmeid ei esitanud ja meil puudub seepärast nende majandusliku olukorra kohta täpsem ülevaade. 1803. a. vakuraa-matuid ei ole võimalik kasutada, sest nendes puuduvad revis
joniadramaade arvud. Pealegi ei olnud 1783. aastast alates, mil Eestimaal hakkas kehtima pearahamaks, revisjoniadramaal riigi
maksude määramisel enam endist suurt tähtsust.
2 2 3 A. G e r n e t, Die ehstlä n d i s c h e n A g r a r v e r h ä l t n i s s e i n d ä n i s c h e r ,
d e u t s c h e r u n d s c h w e d i s c h e r Z e i t , Р е в е л ь 1 8 9 7 , l k . 1 9 ; A . K o r h o n e n , Rootsi revisjon, lk. 5; О. L i i v , Die wirtschaftliche Lage des estnischen Gebietes am Ausgang des XVII. Jahrhunderts, Tartu 1935, lk. 135 jj.;
A. Sõõm, Der Herrenhof in Estland im 17. Jahrhundert, Lund 1954, lk. 183 jj.
69
T a b e l 2 2 2 4
1686. a. 1732. a. 1765. a.
M a a k o n d
Korraline tegu
Adramaid
1 adramaa kohta
Mõisate a.v
Korraline tegu
Revisjoniadramaid
1 revisjoni-adramaa kohta
Mõisale arv
Korraline tegu
Revisjoniadramaid
1 revisjoni-adramaa kohta M a a
k o n d
Mõisate arv
rakmepäevi (aasta
ringi) jalapäevi (su vel) Adramaid rakmepäevi (aasta
ringi) jalapäevi (su vel) kokku Mõisate a.v
rakmepäevi (aasta
ringi) jalapäevi (su vel) Revisjoniadramaid rakmepäevi (aasta
ringi) jalapäevi (su vel) kokku Mõisale arv
rakmepäevi (aasta
ringi) jalapäevi (su vel) Revisjoniadramaid rakmepäevi (aasta
ringi) jalapäevi (su vel) kokku
Harjumaa 56 6060 108 9 2 2 5 955 6,35 1,14 7,49 146 5991 5096 850 7,04 6,00 13,04 126 10030 9757 1410 7,11 6,92 14,03 Virumaa 6 343 266 62 5,53 4,29 9,82 68 2395 2061 420 5,70 4,90 10,60 25 1556 1815 235 6,62 7,72 14,34 Järvamaa 25 2050 1407 286 7,16 4,91 12,07 37 1222 1266 160 7,63 7,91 15,54 21 1246 1246 160 7,78 7,78 15,56 Läänemaa 21 2315 1584 255 9,07 6,21 15,28 50 1874 1288 210 8,92 6,13 15,05 38 2690 2445 305 8,81 8,01 16,82
2 2 4 Tabel on koostatud 1686. a. osas ENSV RAKA, f. 3, nim. 1, s.-ü. 940, 941, 942 ja fotokoopiate kogu 129 andmete
alusel. Maanimistu: f. 854, nim. 1, s.-ü. 2, 3. 1732. a. revisjoni osas ENSV RAKA, f. 3, nim. 1, s.-ü. 466—470. Maanimistu:
f. 854, nim. 1, s.-ü. G 1—6. 1765. a. revisjoni osas ENSV RAKA, f. 3, nim. 1, s.-ü. 496, 497, 498, 499 alusel. Maanimistu:
f. 854, nim. 1, s.-ü. G 1 —13.
Tabeli koostamisel ei ole võimalik aluseks võtta ühtesid ja samu mõisaid erinevatel aegadel. Tuleb piirduda nende mõi
sate andmetega, mis arhiivis on säilinud. Seega siis peegeldavad tabeli arvud maakondlikke keskmisi ja nende keskmiste arengu suunda, mitte aga arengu ulatust konkreetsetes mõisates.
2 2 5 Tegelikult nõutav jalapäevade arv oli Harjumaal suurem, sest mitte kõik mõisnikud ei märkinud esitatud
vakuraa-Tabelist näeme, et juba 1732. a. revisjoni ajal teevad talu
pojad revisjoniadramaa kohta mõisale rohkem tööd kui rootsi ajal adramaal elavad talupojad. Revisjoniadramaa on 1732. aastal teotöö seisukohalt vaadatuna suurem kui XVII sajandi lõpu adramaa. Rootsiaegse teokoormise normi aluseks võtmine oleks tähendanud juba 1732. aastal revis
joniadramaade arvu tunduvat suurenemist. Järgmiste revisjonide ajal see vahe kasvab veelgi. 1765. aastal on nendes mõisates, kus revisjoniadramaade arv ei olnud jõudnud veel rootsiaegse arvuni, 'korraline teokoormis revisjoniadramaa kohta kõikjal suu
rem kui 1686. aastal adramaale ja suurem kui 1732. aastal revisjoni adramaal. Korraliste г а к m e päevade osas on kasv võrreldes 1686. aastaga Harju-, Viru- ja Järvamaal enam-vähem ühesugune, ligikaudu üks päev nädalas. Läänemaal, kus juba rootsi ajal olid teokoormised adramaa kohta suuremad kui teis
tes maakondades, korraliste rakmepäevade kasvu revisjoniadra
maa kohta võrreldes rootsiaegse adramaaga ei esine. Korraliste jalapäevade kasv on aga kõikides maakondades tunduvalt suu
rem kui rakmepäevade kasv. Nii toimus siis maakondade vahel XVIII sajandi jooksul teokoormiste nivelleerumine revisjoni
adramaa kohta. Kui XVIII sajandil oleks üle mindud revisjoni
adramaade määramisele teokoormiste põhjal, võttes aluseks XVII sajandi lõpus olnud tegelikud teokoormised (Senati sõnas
tus: «teha nii, nagu oli rootsi ajal»), siis oleks vaadeldavates mõisates tulnud 1765. aastal revisjoniadramaid 15—40% roh
kem, kui saadi tööjouliste meeste arvu aluseks võttes. Riigimak
sud oleksid peale selle suurenenud veel sajandi jooksul loodud abimõisate arvel. Kammerkolleegiumi vägagi tagasihoidlike arves
tuste kohaselt moodustas selle mittearvestamisest saadud riigi kahju või teisiti öeldes mõisnike lisatulu 1733.—1757. aastani 138 303 rubla.
Mitte vähem tõi balti-saksa mõisnikkonnale majanduslikku kasu nende eneste poolt tavaks muudetud seisukoht, et mõisa revisjoniadramaade arv ei või olla suurem kui XVII sajandi adramaade arv. Teame, et mõisaid, mis varem või hiljem jõudsid revisjoniadramaade arvuga rootsiaegse arvuni, arvestati ja mak
sustati rootsiaegse adramaade arvu järgi, vaatamata sellele, et nende majandus oli palju kaugemale arenenud. Nendes mõisates tuli arvestuse aluseks oleva revisjoniadramaa kohta palju rohkem inimesi, teopäevi jne. Täiesti õigustatult arvab A. W. Hupel, et nendes mõisates elas 1770-ndatel aastatel revisjoniadramaa kohta mitte 5, vaid isegi kuni 10 tööjõulist meest.2 2 6 Et need mõisad revisjonide puhul vakuraamatuid ei esitanud, sijs puuduvad meil sellest ajast nende kohta otsesed andmed. Seetõttu ei ole võima
lik täpselt kindlaks teha, kui palju oleks nendes mõisates tulnud
2 2 6 A. W. Hupel, Topographische Nachrichten, I Bd., lk. 26.
71
T a b e l 3 2 2 7
1686. aastal ühe adr
kohta amaa 1732. aastal ühe revis
joniadramaa kohta 1765. aastal ühe revis
joniadramaa kohta Maakond
Hobu
seid . Märgi Lehmi Külv2 2 8 Hobu
seid Härgi Lehmi Kiil v 2 2 8 Hobu
seid Härgi Lehmi Külv2 2 8
Harjumaa 2,35 3,64 3,54 4,94 5,14 5,92 7,38 5,51 3,80 4,65 5,20
Virumaa 4,30 о со
5,89 il 1 ОС 4,93 5,19 6,64
— 3,23 4,00 4,80 —
Järvamaa 3,07 3,79 4,00 6,19 6,37 5,78 7,79 — 3,43 4,19 5,21 —
Läänemaa 2,80 6,08 4,93 4,96 4,36 9,02 8,19 2,96 6,58 5,64
2 2 7 Tabel on koostatud vastavate inkvisitsiooni- ja revisjonide materjalide põhjal, võites aluseks samad mõisad, mis
tabeli 2 koostamisel.
2 2 8 Külvi all on mõeldud kolmeväljasüsteemi puhul rukki külvi ühele väljale tallinna tündrites,
revisjoniadramaid, kui seal revisjone oleks tavalise korra järgi teostatud. Teame vaid, et sellistes mõisates, kus arvestati rootsi
aegne adramaade arv, oli 1765. a. ligikaudu 45%, revisjoniadra
maade üldarvust. Paljud neist olid selle arvu omaks võtnud juba aastakümneid, tagasi. Kaheldamatult oli selliste, riigimak
sude suhtes eriti soodustatud olukorras olevate mõisate majan
dus vahepeal kaugele edasi arenenud.
Kõike seda kokku võttes võib arvata, et rootsiaegsest tege
likust adramaalise talu teokoormise normist lähtudes oleks 1774. aastal revisjoniadramaid pidanud poolteist kuni kaks korda rohkem olema, kui neid saadi tööjõul iste meeste arvu aluseks võttes. Vastavalt sellele oleksid pidanud siis ka riigimaksud suu
remad ja balti-saksa mõisnikkonna tulud väiksemad olema. Nii ei olnud ligi kolmveerand sajandit kestnud võitlus maarevisjonide ümber mitte tühipaljas kemplemine selle või teise üksikasja pärast, vaid suur ja tulutoov äriline ettevõte, millest kõige suu
remat kasu said just nende mõisate omanikud, kus varakult jõuti rootsiaegse adramaade arvuni.
Olgu märgitud, et peale teotöö oli XVIII sajandi revisjoni
adramaa ka teiste talupoja majapidamist iseloomustavate näita
jate osas valdavalt suurem kui XVII sajandi lõpu adramaa (vt. tabel 3). Niisiis olid mõisad, mis jõudsid revisjoniadra
maade arvuga rootsiaegse arvuni, talude kõigi peamiste majan
duslike näitajate poolest tegelikult siis juba tugevamad kui rootsi ajal. Selliseid mõisaid oli juba 30-ndatel aastatel ja järgnevatel aastakümnetel kasvas nende arv jõudsasti (vt. tabel 4).
T a b e l 4 2 2 9
1732. a. 1765. a.
Revisjoniadra Revisjoniadra
maid nendes Nende rev.- maid nendes Nende rev.-Maakond mõisates, mil adramaade mõisates, mil adramaade Maakond lede rev.-adra % rootsi lede rev.-adra % rootsi
maade arv on aegsest ad maade arv on aegsest ad
jõudnud rootsi ramaade jõudnud rootsi ramaade aegsele tase arvust aegsele tase arvust
mele mele
Harjumaa 12 0,4 502 18,2
Virumaa 106 4,9 1100 50,4
Järvamaa 38 3,2 475 39,6
Läänemaa 10 0,5 414 22,5
Saared 193 68,9 281 100,0
K o k k u 359 4,3 2772 33,4
2 2 9 Tabel on koostatud maanimistute andmete alusel. ENSV RAKA, f. .854,
nim. 1, s.-ü. G 1—6 ja G 1 — 13.
73
Tabelis 4 toodud arvudest ei saa teha otseseid järeldusi põllumajanduse arengu tempo kohta ühes või teises maakonnas.
Et XVII sajandi lõpus adramaa oma mitmesuguste majanduslike näitajate poolest oli maakonniti erinev, siis oli suuremate näita
jatega maakonnas, näiteks Virumaal 2 3 0 suhteliselt vähem adra
maid kui väikeste adramaadega maakonnas, näiteks Harjumaal.
Loomulikult saavutas maakonniti enam-vähem ühesuuruste revis
joniadramaade arv XVIII sajandil rootsiaegse taseme kiiremini Virumaal kui Harjumaal. See ei pruugi a g a veel tähendada, et XVIII sajandil Virumaal põllumajandus kiiremini arenes kui Harjumaal. Selle küsimuse otsustamiseks peame võrdlema majan
duslikke näitajaid absoluutarvudes, mida allpool ka teeme. Küll tähendab see aga, et Virumaa oli XVIII sajandil soodustatud olu
korras, võrreldes näiteks Harjumaaga. Ühesuguse arengu puhul jõudsid Virumaa mõisad varem rootsiaegse adramaade arvuni, s. t. kindlate riigimaksudeni, kui Harjumaa mõisad. Loomulikult pidi see mõjuma positiivselt põllumajanduse arengule Virumaal.
Kõik eelöeldu käis talupoja majanduse kohta. Kuid nagu teada, arenes ka mõisates enestes põllu- ja karjamajandus XVIII sajandil väga jõudsasti. Juba 1732. aastal tuli rukkikülvi mõisapõllul ühe revisjoniadramaa kohta palju rohkem kui XVII sa
jandi lõpu adramaa kohta (vt. tabel 5). Koos talupoegade teokoormiste kasvamisega kasvas järgneva
tel aastakümnetel mõisate külv revisjoniadramaa kohta veelgi.
Otsesed sellekohased andmed viimastest maarevisjonidest puudu
vad, sest mõisnikud keeldusid külviandmeid esitamast. Kaudsed arvestused lasevad aga eeldada, et revisjoniadramaa kohta ulatus mõisa rukkikülv rootsiaegset adramaade arvu veel
mittesaavuta-2 3 0 Vt. ka A. W. Hupel, Topographische Nachrichten, I Bd., lk. 359.
Tiud mõisates 5—6,5 tündrini ja rootsiaegse adramaade arvu saavutanud mõisates isegi kuni 10 tündrini. Tunduv kasv leidis aset ka mõisate karjakasvatuses.
Läbinisti väär on balti-saksa ja hiljem ka kodanlikus ajaloo
kirjanduses laialt levinud käsitlusviis, mis rajanes XVIII sajandi revisjoni adramaade ja XVII sajandi adramaade kui võrdsete suu
ruste võrdlemisel.
Balti-saksa ajalookirjandus ei ole XVIII sajandi maarevisjo-nidele pühendanud üksikasjalikumat tähelepanu. Revisjonimeeto-ditest ja põhimõtetest on kas üldse vaikides mööda mindud või siis üldsõnaliselt ja desinformeerivalt antud paarileheküljeline kirjel
dus, nagu seda teeb A. Gernet.2 3 3 Tavaliselt väidetakse seejuures, et üleminek uuele revisjonimeetodile (s. t. tööjõuliste meeste arvu järgi) toimus Vene keskvõimu nõudmisel või ei olevat üldse või
malik kindlaks teha, kes sellise ettepaneku tegi.2 3 4 Tegelikult, nagu nägime, mindi just balti-saksa mõisnike algatusel XVIII sajandi algul üle uuele revisjonimeetodile — adramaade arvestamisele tööjõuliste inimeste arvu järgi.2 3 5 Sellisele meetodile mindi üle seepärast, et võrreldes talupoegade koormisi aluseks võtva mee
todiga oli ta mõisnikele majanduslikult kasulikum. Ka järgnevatel aastakümnetel võitles mõisnikkond just oma kasust lähtudes kõi
gest jõust selle eest, et säiliks riigimaksude määramine mõisatele inimeste arvu, mitte a g a nende mõisakoormiste, mida vahepeal omavoliliselt oli suurendatud,2 3 6 või mõnel muul alusel (talupoja-adramaad, külv jne.). Sellist seisukohta õigustati-argumenteeriti
väitega, et 5 tööjõulist meest aluseks võttev revisjoniadramaa on niisama suur, kui oli olnud adramaa eelmise sajandi viimastel aastatel. See oli nn. nurgakivi, millele rajanes ja millest sõltus kogu balti-saksa parunite majanduslik heaolu. Ei ole siis midagi imestada, et ametlikest dokumentidest kandus selline XVII sajandi adramaade ja XVIII saj*andi revisjoniadramaade võrdsustamine üle ka balti-saksa ajalookirjandusse. Ei saanud ju parunist aja
loolane kirjutada teisiti, kui väitis ametlikult rüütelkond. Seetõttu kujunes üldiseks ja t r a d i t s i o o n i l i s e k s käsitlusviis, et omavahel võrreldi XVII ja XVIII sajandi maarevisjonidel saadud adramaade arve ning tehti sellest lihtsalt ja kiiresti kaugeleula
tuvaid «järeldusi» Eestimaa kubermangu põllumajanduse taseme kohta XVIII sajandil.2 3 7 Asjaolust, et revisjoniadramaade arv ei
2 3 3 A. Gernet, Geschichte und System, lk. 45—48.
2 3 4 H. Wedel, Die Estländische Ritterschaft, lk. 136.
2 3 5 Я. Я. 3 у т и с, Политика царизма, lk. 65; V. F a i n š t е i n, Olukorra
normaliseerimine Eesti külas aastail 1710—1721. — Eesti ühendamisest Vene
maaga ja selle ajaloolisest tähtsusest. Lühiuurimisi, toim. A. Vassar, Tallinn 1960, lk. 160 jj.
236 д w. H u p e 1, Von den Rechten der lief- und ehstlä n d i s c h e n L a n d g ü t e r . D e r n o r d i s c h e n M i s c e l l a n e e n X X I I u. X X I I I S t . , R i g a 1790, lk. 285.
2 3 7 Kõigi autorite nimetamine, kes võtsid omaks sellise lähtealuse, kujuneks
väga pikaks. Piirdun vaid tuntumatele autoritele viitamisega. A. W. H u p e 1,
75
tõusnud isegi 1774. a. maarevisjonil rootsiaegse adramaade arvuni, järeldasid paljud autorid, et põllumajandus ei olegi veel saavu
tanud eelmise sajandi lõpu taset jne. jne. Tõsi küll, oli ka üksi
kuid hääli, mis kõnelesid adramaade erinevast suurusest, kuid mõjule need ei pääsenud. Keegi nendest autoritest ei teinud ka katset lähemalt võrrelda XVII sajandi adramaid ja XVIII sajandi revisjoni adramaid iseloomustavaid majanduslikke näita
jaid omavahel, et sel teel näidata, mille poolest ja kui palju üks teisest erines.
Mis puutub t a l u p o j a a d r a m a a s s e , siis kartusest, et revisjoni aluseks võidakse võtta taluadramaade summa, säili
tasid paljud mõisnikud, nagu nägime eespool, taludele nende endi
sed adramaade arvud, olgugi et talu suurust iseloomustavad ma
janduslikud näitajad (inimeste arv, loomade arv, talu külv, koor
mised mõisale jne.) olid vahepeal oluliselt kasvanud. Sellisest taluadramaade arvude varjamisest, mis tõi paratamatult kaasa talupojaadramaa suurenemise XVIII sajandi jooksul, räägib meile Petri: « S e e ( mõisnik — I. S.), kes kolmest adramaast kahte ei teinud, sai oma kasust halvasti aru.» 2 3 8 Balti-saksa ajaloolastele ei pakkunud talupojaadramaa lähem uurimine aga huvi. Ei ole ühtki monograafiat ega ka pikemat käsitlust, mis oleks pühen
datud sellele probleemile. Kahtlemata mõjus selliseks huvi puu
dumiseks kaasa ka asjaolu, et taoline käsitlus oleks pidanud ava
likuks tegema Balti parunitele ebameeldivaid asjaolusid.
Balti-saksa ajalookirjutajatelt kandus adramaade lihtsustatud väärkäsitlus üle ka paljudele kodanlikele autoritele. Nende poolt jätkati traditsioonilist XVII sajandi adramaade ja XVIII sajandi revisjoniadramaade kui võrdsete suuruste võrdlemist ning selle alusel mitmesuguste järelduste tegemist, kaasa arvatud ka põllu
majanduse arengutaseme kohta. Sellisel läbinisti vääral seisu
kohal oli näiteks «Eesti rahva ajalugu».2 3 9 Viga süvendasid veel üksikkäsitlused.2 4 0 Küllaldast selgust ei toonud ka «Eesti majan-dusajalugu» . E s i t a d e s t a b e l i n a X V I I s a j a n d i a d r a m a a d e j a X V I I I s a j a n d i r e v i s j o n i a d r a m a a d e a r v u d , öeldakse, et «Maa-ala, kus asus 5 tööjõulist meeshinge, . . . oli suurem kui rootsiaegne adra-maa Eestiadra-maal . . . »2 4 1 ja et selline arvestamisviis oli kasulik Topographische Nachrichten, I Bd., lk. 318, 320, 350 jj.; III Bd., Riga 1782, l k . 4 1 5 j j . j m . ; A . F r . H u e с к , D a r s t e l l u n g , l k . 7 5 j m . ; A . R i c h t e r , Geschichte der dem Russischen Kaiserthum einverleibten deutschen Ostsee p r o v i n z e n b i s z u r Zeit i h r e r V e r e i n i g u n g m i t d e m s e l b e n . T h . I I , B d . 1—2, Riga 1858, lk. 150, 242 jm.; D. Ch. Schmidt, Beyträ g e z u r K e n t n i ß der S t a a t s v e r f a s s u n g v o n R u ß l a n d , R i g a 1772, lk. 5 8 ; H . W e d e l , D i e E s t -l ä n d i s c h e R i t t e r s c h a f t , -lk. 137.
2 3 8 J . C h r . P e t r i , E h s t l a n d u n d d i e E h s t e n , o d e r h i s t o r i s c h - g e o g r a p h i s c h s t a t i s t i s c h e s G e m ä l d e v o n E h s t l a n d , I I T h e i l , G o t h a 1802, lk. 4 3 5—436.
2 3 9 Eesti rahva ajalugu III, toim. J. Libe jt., lk. 1310 jm.
2 4 0 H. S ep p, Majandusolud Eestis, lk. 98.
2 4 1 Eesti majandusajalugu. I, toim. H. Sepp. jt., lk. 273.
76
mõisnikkonnale. See väide on õige, kuid liialt üldsõnaline. Jääb selgusetuks, kui palju XVIII sajandi revisjoniadramaa oli suurem XVII sajandi adramaast. Lugejale on jäänud asetleidnud muu
tuste olemus ja ulatus esile toomata.
T a l u p o j a g a d r a m a a l e X V I I I s a j a n d i l e i o l e k a k o d a n likud autorid põhjalikumat tähelepanu osutanud. Nendel puhku
del, kui talupojaadramaast juttu oli, kirjeldati tavaliselt samani
melise suurusega talu (kas pooladriku, neljandikadriku) tegu ja koormisi mõisale. Võrreldes neid andmeid sellel või teisel sajan
d i l v õ i a a s t a k ü m n e l , t e h t i s i i s n ä i t e k s p o o l e a d r a m a a t a l u k o h t a asetleidnud koormiste kasvamisest otsekohe järel
dused ka teoorjuse suurenemise dünaamika kohta üldse. Selline käsitlus on aga läbinisti väär. Väär sellepärast, et talupojaadra
maa, niisamuti kui revisjoniadramaa, ei olnud XVII ja XVIII sa
jandil mitte kindel ja muutumatu suurus, vaid vägagi erinev teda iseloomustavate majanduslike näitajate poolest. Erinev oli ta ka ühel ja samal ajalooperioodil erinevates maakondades, mõisates ja isegi erinevates taludes ühe mõisa piirides. Selle kohta leiame hulgaliselt viiteid isegi balti-saksa ajalookirjandusest.2 4 2 Vaku-raamatute andmete põhjal analüüsime neid erinevusi konkreetselt järgnevas käsitluses. Siin märgime vaid niipalju, et XVIII sajandi jooksul kasvasid mitte ainult mõisakoormised taluadramaa kohta, vaid kasvasid ka talupoja enese külv ning tööjõuliste inimeste arv talus.
Igasugune käsitlus, mis talupoegade koormiste jälgimisel raja
nes samanimelise talusuuruse (näiteks pooladriku) andmete võrd
lemisele,2 4 3 ilma et oleks arvesse võetud talu enese külvide, vee
loomade, inimeste jne. arvu erinevust või selle suurenemist, viis autorid paratamatult vääradele järeldustele. On ju teotöö ja muude mõisakoormiste dünaamika erinev talupojaadramaa kohta ja talupoja kasutuses oleva maa (külvi) või tööjõuliste inimeste k o h t a . V a j a o n j ä l g i d a n ä i t a j a t e d ü n a a m i k a t j u s t t ö ö t e g i j a või tema kasutuses oleva m a j a p i d a m i s e (kõigepealt põllu
maa) seisukohalt, mitte a g a abstraktse ja nii ruumiliselt kui ka ajaliselt muutuva mõiste-termini talupojaadramaa — kohta.
Nõukogude Eesti ajalookirjanduses ei võrrelda enam formaal
selt XVII sajandi adramaade ja XVIII sajandi revisjoniadramaade
2 4 2 A. W. H u p e 1, Topographische Nachrichten, I Bd., lk. 35)9 ja
P. W. B u x hö w d e n , B e i t r ä g e z u r G e s c h i c h t e d e r P r o v i n z O e s e l l , R i g a u n d L e i p z i g 1 8 3 8 ( U l r i c a - E l e o n o r a a r m u k i r i 3 0 . j u u n i s t 1 7 1 9 , § 1 5 ) ; P . U n -g e r n - S t e r n b e r -g , Das Annotations-Protokoll de A° 1716, lk. 18;
J . C h r . P e t r i , E h s t l a n d u n d d i e E h s t e n , I I T h e i l , l k . 4 3 4 j j. ; A . G e r n e t , G e s c h i c h t e u n d S y s t e m , lk. 4 9 j j.; A. G e r n e t , D i e e h s t l ä n d i s c h e n A g r a r v e r h ä l t n i s s e , lk. 14 jj. E . S i e v e r s , G e s c h i c h t l i c h e U e b e r s i c h t d e r G r u n d l a g e n u n d d e r E n t w i c k e l u n g d e s P r o v i n z i a l r e c h t s i n d e n O s t s e e g o u v e r n e m e n t s . B e s o n d e r e r Theil, S t . P e t e r s b u r g 1845, lk. 8 9 jj.
2 4 3 E e s t i r a h v a a j a l u g u I I I , t o i m . J . L i b e jt., lk. 1330, 1346, 1349—1350;
Eesti majandusajalugu I, toim. H. Sepp jt., lk. 315 jm.
77
arvusid.2 4 5 Kuid kahjuks ei ole ka esile toodud revisjoniadramaade dünaamikat, balti-saksa mõisnike taotlusi ja nende püüete majan
duslikku olemust XVIII sajandi maarevisjonide küsimuses.
Talupojaadramaid käsitletakse aga endiselt kirjeldavalt. Puu
dub majanduslike näitajate vajalik analüüs ja paratamatult esineb siis feodaalrendi suuruse ning dünaamika käsitlemisel vigu. Nii näiteks kirjeldab «Eesti NSV ajalugu» korduvalt talupoegade koormisi lU või '/2 adramaa suuruse talu kohta, ilma aga et selle juures oleks kohe esitatud ka andmed, mis iseloomustaksid talu enese suuruse (külvide, tööjõuliste inimeste arvu, loomade arvu jne.) muutumist.2 4 6 Veelgi halvem, et järeldused talupoegade koor
miste ulatuse ja dünaamika kohta XVIII sajandil tehakse koor
miste suurusest ja dünaamikast selle abstraktse, v ä g a muutuva ning erineva taluadramaa alusel.
Võrreldes näiteks '/2 adramaa nimelise talu teokoormisi eri
nevatel aastakümnetel, tehakse sellest otsekohe järeldused koor
miste ulatuse ja dünaamika kohta XVIII sajandil.2 4 7 Siin on jäe
tud tähele panemata, et samal ajal muutus sellises У2 adramaa talus ka tööjõuliste inimeste, veoloomade, karja arv, talu külv jne.
Sellise käsitluse puhul oleneb väga palju näiteks toodud mõisate valikust, sest oli ju mõisaid, kus talupoegade teokoormised '/>
adramaa talult olid juba XVIII sajandi algul v ä g a suured ja sajandi jooksul enam kuigivõrd ei kasvanud. Samuti oli ka mõi
said, kus teokoormised sajandi algul olid '/2 adramaa talu kohta väikesed, sest ka '/2 adramaa talu ise oli tööjõuliste inimeste, talu külvi jne. poolest väike. Sajandi lõpuks kasvasid teokoormised aga oluliselt, sest ka '/2 adramaa talu ise kasvas tööjõuliste ini
meste, veoloomade, karja, külvide jne. poolest.
Sellise meetodiga, s. t. talukoormiste kirjeldamisega У2 adra maa talu kohta, võib tõestada kõike, mida soovitakse. Soovib autor millegipärast väita, et talupoegade koormised sajandi jooksul olu
liselt ei muutunud, võib ta mõisate vastava valiku abil ja nende mõisate andmete esitamisega seda ka «illustreerida». Meeldib aga autorile see seisukoht, et talukoormiste kasv XVIII sajandi jook
sul oli väga suur, siis valib ta teised mõisad, s. t. need, kus talu
adramaa oluliselt kasvas ja koos sellega ka koormised tema kohta, ning väide ongi «tõestatud». Ilmselt osutub selline «mee
tod» kõlbmatuks.
Talupoja koormiste dünaamika töötegija või talu külvi kohta ei lange kokku koormiste dünaamikaga adramaa kohta ei kasvu ula
tuse (%-des) ega ka kasvu territoriaalse ning ajalise paiknemise
2 4 5 Vt. näiteks Eesti NSV ajalugu, I kd., toim. G. Naan, Tallinn 1955;
Очерки истории СССР. Период феодализма, Россия во второй четверти XVIII в., ред. Н. М. Дружинин и др., Москва 1957, lk. 652—664.
2 4 6 Eesti NSV ajalugu, I kd., toim. G. Naan, lk. 427, 433, 434 jm.
2 4 7 Samas, lk. 496—497.
poolest. Talupoegade koormiste jälgimisel, eriti töö kolmandas peatükis, on need seisukohad leidnud üksikasjalikumat käsitlemist ja illustreeritud konkreetsete arvude ning näidetega. Siinkohal märgime veel niipalju, et ka viimastel aastatel ilmunud Eesti NSV ajaloolaste töödes ei ole selles küsimuses seni esinenud puu
dusi suudetud ületada. Võttes talupoegade koormiste suuruse ja dünaamika uurimisel aluseks nende suuruse y2 adramaa (või 'Д adramaa) talu kohta, on tuldud vääradele järeldustele nii koor
miste suuruse kui ka selle dünaamika ajalise ning ruumilise (maa
konniti) paiknemise küsimustes.2 4 8
XVIII sajandil valitsenud tegelike olukordade ja asetleidnud muutuste analüüsimisel tuleb loobuda maarevisjonidel saadud re
visjoniadramaade arvude võrdlemisest XVII sajandi adramaade arvudega. Selline võrdlemine on viinud balti-saksa ja kodanlikke autoreid XVIII sajandi Eestimaa põllumajanduse taseme alahin
damisele võrreldes XVII sajandi viimaste aastakümnetega. Talu
poja koormiste võrdlemine ühenimelise taluadramaa suuruse (kas У2 adramaa talu või '/4 adramaa talu) kohta on aga viinud uuri
jaid vääradele järeldustele talupoja majandusliku olukorra ja feodaalrendi suuruse ning selle dünaamika küsimustes Eestimaal XVIII sajandil.
2 4 8 J. Kahk, Talupoegade teokoormiste suurusest Põhja-Eestis 1796. ja
1839. a. mõisa-ankeetide andmeil. — Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toime
1839. a. mõisa-ankeetide andmeil. — Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toime