II. PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE TASEME DÜNAAMIKA EESTIMAAL XVIII SAJANDIL
3. TALUPOEGADE KIHISTUMISEST TULENEVAD ERINEVUSED TEOKOORMISTES TÖÖJÕULISE MEHE
KOHTA
Konstateerinud keskmise teokoormise kasvu maakonniti ja mõisate viisi XVIII sajandi jooksul, huvitavad meid selle kasvu allikad.
Keskmise teokoormise kasv tööjõulise mehe kohta mõisas tule
neb ü h e l t p o o l t teokoormise kasvust kõikides talude suu-rusrühmades, t e i s e l t p o o l t sajandi jooksul asetleidnud tööjõu suhtelisest ümberpaiknemisest väiksema teokoormisega talurühmadest suurema teokoormisega rühmadesse.
5 4 Eesti NSV ajalugu, lk. 503 räägib samuti ülerahvastusest, põhjendades
seda täiesti vääralt talupoegade maa äravõtmisega.
5 5 J . G . E i s e n - S c h w a r z e n b e r g , E i n e s L i e f lä n d i s c h e n P a t r i o t e n
Beschreibung der Leibeigenschaft, lk. 522—523; A. W. H u p e 1, Plan zu einer etwanigen Eintheilung der lief- und ehstländischen Bauerländer, u n d w a s in dieser Absicht zum F u n d a m e n t könte g el eg t werden. Der nordischen Miscellaneen V u. V I St., Riga 1782, lk. 238—257; W. C. F r i e b e, Etwas über Leibeigenschaft und Freiheit, sonderlich in Hinsicht auf Liefland. Nor
dische Miscellaneen, XV, XVI, XVII St., Riga 1788, lk. 744 jj.
5 6 V . I . L e n i n , T e o s e d , 3 . k d . , t a b e l l k . 1 5 6 .
1 6 7
Vaadeldes korralise teokoormise jagunemist erinevate talu suurusrühmade vahel, ilmneb, et sajandi algul oli väikestel majapidamiste! korraline mõisa teokoormis tööjõulise mehe kohta palju väiksem kui keskmistel ja suurematel taludel, eriti aga rakmeteo osas, mis on ka loomulik, sest väikestel taludel oli väga vähe veoloomi. Äraelamiseks pidid väikeste majapidamiste elanikud, kus ka külvi inimese kohta oli vähe, lisaks moisateole tööl käima veel suuremates taludes. Sajandi jooksul kasvas teo
koormis kõikides talurühmades. R a k m e t e g u oli väikestes taludes kogu sajandi jooksul väiksem kui kõikide talude kesk
mine mõisa ulatuses, tendentsiga kasvule. Keskmistes taludes oli rakmetegu enam-vähem niisama suur kui mõisa keskmine, mõnin
gase kasvutendentsiga. Suuremates taludes oli korraline rakme
tegu suurem kui mõisa keskmine. Järgnevalt toodud tabeli (37) koostamisel aluseks olnud 40 mõisas ei ilmne sajandi jooksul suuremates taludes rakmeteo erilist kasvu. Tingitud on see sel
lest, et tabelile on aluseks valdavalt suured, mahajäänud mõisad, kus teokoormise kasv oli üldiselt väiksem. Selline mõisate valik ei ole tehtud meelega, vaid on peale sunnitud. Arhiivis on kõige täielikumalt säilinud materjale just nende mõisate kohta. Nagu näitab aga järgnev käsitlus mõisate viisi, oli Eestimaal XVIII sa
jandil küllalt selliseidki mõisaid, kus rakmetegu tööjõulise mehe kohta kasvas ka suuremates taludes. Üldiselt on aga iseloomulik kõikidele mõisatele, et keskmise teokoormise kasv mõisas oli suu
rem kui kasv suuremates taludes. See tähendab, et keskmine kasv ei saavutatud mitte peamiselt seniste maksimaalsete teokoor
miste ületamise arvel, vaid nende rakendamise teel suhteliselt suuremale talupoegade hulgale.
J a l a t e g u ( v t . t a b e l 3 8 ) o l i v ä i k e s t e s t a l u d e s a l a t i t a v a liselt suurem kui rakmetegu, väiksem aga kui kõikide talude keskmine jalategu.
Keskmistes taludes oli jalategu enam-vähem mõisa keskmise tasemel, ilmutades sajandi jooksul mõningast kasvutendentsi.
Suuremates taludes oli jalategu suurem kui mõisa keskmine,, kasvutendents ilmneb Viru- ja Läänemaal.
Korraljse teokoormise selline kasv ja XVIII sajandil asetleid
nud tööjõu koondumine suurematesse taludesse (vt. tabel 77) tingisid ü h i s e l t keskmise teokoormise kasvu mõisates. Tabeli koostamisel aluseks olevatest mõisatest on tähelepandav kõige ulatuslikum tööjõu koondumine suurematesse taludesse Harju
maal (1803. aastal 77,4%), mis toimus nii väikeste kui ka kesk
miste talude arvel. Suuremates taludes enestes korraline teokoor
mis tööjõulise mehe kohta Harjumaal ei tõusnud. Virumaal on tööjõu kontsentreerumine suurematesse taludesse suhteliselt vähem ulatuslik (1803. aastal 47,3%) ja toimub peamiselt väi
keste talude arvel. Keskmiste talude rühm jääb enam-vähem samale tasemele. Rakmeteo osas on tööjõu ümberpaiknemine 168
T a b e l 3 7 *7
Rakmetegu tööjõulise mehe kohta erinevates talurühmades (päevi nädalas aasta ringi)
Maakond Talude arv Keskmine rakme
tegu kõikides ta
Tabeli koostamisel aluseks võetud neljakümne mõisa keskmised erinevad loomulikult mõnel määral maakondli
kest keskmistest, mille arvutamise aluseks on sajad mõisad. Arengusuunad on mõlemal pool aga ühesugused. Et me siin
kohal räägime just arengusuundadest, mitte aga absoluutsuurustest, siis võime piirduda nende neljakümne mõisa and
metega, teades, et me sellega ei taotlegi keskmiste absoluut suuruste esiletoomist.
cn eo
T a b e l 3 8 5 4 Jalategu tööjõulise mehe kohta erinevates talurühmades
(päevi nädalas kevad-sügisperioodil)
Maakond Talude arv Keskmine jalategu kõikides taludes
suurematesse taludesse siin keskmise kasvu peamiseks allikaks, sest suurtes taludes enestes rakmetegu tööjõulise mehe kohta
teo-päevades ei kasva. Küll aga leiab aset jalateo suur kasv kõikides talurühmades, põhjustades k o o s tööjõu ümberpaiknemisega keskmise jalateo suurt kasvu Virumaal. Mõningaid erinevusi on ka teistes maakondades.
Eeltoodud tabelite (37, 38) arvud on neljakümne mõisa kesk
mised ja näitavad meile toimunud arengu suundi, mitte aga teo
koormiste konkreetseid suurusi. Järgnevalt vaatleme, millised erinevused olid korralise teokoormise suuruses ja dünaamikas ühelt poolt eesmiste (vt. tabelid 39 ja 40) ja teiselt poolt maha
jäänud mõisate (vt. tabelid 41 ja 42) vahel.
Eesmistes mõisates on XVIII sajandi jooksul k õ i g i s k o l m e s talurühmas peaaegu kõigis mõisates aset leidnud rakme-ja rakme-jalateo kasv. Mahajäänud mõisates on talurühmiti vaadatuna mõnel pool korraline teokoormis tööjõulise mehe kohta kasvanud, teisal aga 1803. aastaks isegi vähenenud. Et suurtes, mahajäänud mõisates suhteliselt madala teopäevade arvu juures teokoormis väheneb, siis annab see veel kord tunnistust pinge nõrkusest nende mõisate teopäevade vajaduses.
Keskmise teokoormise kasvul on niisiis kõikides mõisates kaks allikat: ühelt poolt tööjõu koondumine suurematesse taludesse, kus tegu tööjõulise inimese kohta oli suurem; teiselt poolt teo
koormise kasv tööjõulise inimese kohta kõigis kolmes või vähe
m a l t k a h e s t a l u r ü h m a s . S e e j u u r e s e i ü l e t a s a j a n d i l õ p u s m a k s i m a a l s e d korralise teo koormised t ö ö p ä e v a d e s töö
jõulise mehe kohta kuigivõrd varem, näiteks 1732. aastal üksiku
tes mõisates tuntud maksimaalseid koormisi. Neid maksimaalseid koormisi on hakatud rakendama vaid palju rohkemates mõisates ja neid tuleb teha palju suuremal hulgal keskmistesse ja suure
matesse taludesse koondunud talupoegadel. Kõik see kokku annab keskmise teokoormise suurema või väiksema kasvu mõisa kohta ja mõisad kokku annavad omakorda maakonna keskmise kasvu
Võrreldes omavahel keskmiste ja suuremate talude koormisi eesmistes ja mahajäänud mõisates, näeme, et mahajäänud mõisa
tes on teokoormised mõlemas rühmas madalamad, kohati isegi tunduvalt. See näitab, et nendes mahajäänud mõisates ei olnud teotöö inimese kohta isegi suuremates taludes viidud mujal raken
datava maksimaalse piirini. Korralise teotöö a j a seisukohalt vaadatuna laseb see eeldada reservide olemasolu, s. t. teokoormise tõstmise võimalust mujal tuntud ja rakendatud maksimaalsete piirideni, mõisate külvide suurendamiseks.
Teokoormise jälgimine talurühmade viisi kinnitab varem esi
tatud väidet, et mahajäänud mõisates ei takistanud tootmise aren
damist mitte töötegijate seisukohalt äärmise piirini viidud teotöö, vaid t a l u p o j a k ü l v i s u h t e s kõrgele viidud teotöö ja talukülvide väiksus inimese kohta.
171
T a b e l 3 9 Ь9 Rakmetegu eesmistes mõisates * tööjõulise mehe kohta
(päevi nädalas aasta ringi)
M õ i s
Keskmine rakme
tegu kõikides ta
ludes kokku
Väikesed, 0 veoloomaga —1
talud Keskmised, veoloomaga 2—3
talud
Suuremad, 4 ja rohkema veoloo
maga talud M õ i s
1732 1765 1803 1732 1765 1803 1732 j 1765 1803 1732 1765 1803 J ä r v a m a a
Moe (Ambla khk.) 1,00 1,15 1,09 0 71 0,14 1,05 1,33 1,16 1,14 1,20 1,13 1,07
Nõmmküla ,, 1,15 1,09 2,13 0,89 0,42 0,66 1,40 1,50 2,38 0,90 1,20 2,50
Käravete „ 1,51 R 1,55 0,77 1,34 1,84 1,84 1,67 1 90
V i r u m a a
Kloodi (Rakvere khk.) 1.32 R 1,77 0,25 1,50 1,58 1,92 1 50 1,71
Küti (Viru-Jaagupi khk.) 1,33 R 1,98 0,87 2,00 1,18 2,00 2,20 1,97
Põllula 1,20 1,28 1,68 0,67 0,90 1,82 1,45 1,34 1,71 1,38 1,70 1,60
Konju (Jõhvi khk.) 0,77 1,21 1,28 0,38 1,15 1,00 0,83 1,14 1,33 1,00 2,00 1,33 H a r j u m a a
Kabala (Rapla khk.) 1,82 1,57 1,97 0,71 0,86 2,18 1,78 1 80 1,93 1,79 1,97
Hagudi „ 1,07 1,85 1,68 0,50 — — 3,00 2,00 1,57 1.83 1,64
Tuhala (Kose khk.) 1,52 1,46 1,46 0,33 0,25 1,25 1,70 1,70 1,31 2,50 1,57 1,56 Ohukatku (Rapla khk.) 1,40 2,03 1,76 — — 3,67 1,75 1,80 1,63 1,31 2,19 1,66 L ä ä n e m a a
Tuudi (Karuse khk.) 0.67 1,36 1,92 — — 3,00 0,75 0,75 1,50 1,00 1,58 1,91
Saastna „ 1,50 1,42 1,92 — 0,01 — 1,45 1,38 1,86 1,59 1,67 2,03
Kasti (Märjamaa khk.) 1,58 R 2,15 — 0,50 1,43 3,43 2,29
1,94 , 2,28 Mässu (Hanila khk.) 1,53 1,75 1,94 — 1,50 2,00 1,91 1.70 2,29 1,52 1,94 1 1,87 M ä r k u s : T a b e l i s o n R - t ä h e g a t ä h i s t a t u d n e e d m õ i s a d , m i s s e l l e k s a j a k s o l i d o m a k s v õ t n u d r o o t s i a e g s e a d r a m a a d e arvu.
* Tööjõulise mehe kohta maakondlikust keskmisest suurema külviga mõisad.
5 9 ENSV RAKA, f 3, nim. 1, s.-ü. 466—470, 496—499; f. 864, nim. 1, s.-ü. 6, 8, 10, 17, 26, 27, 49, 64, 134, 186
T a b e l 4 0 ^ Jalategu eesmistes mõisates tööjõulise mehe kohta
(päevi nädalas kevad-sügisperioodil)
T a b e l 4 1 6 1
Rakmetegu mahajäänud mõisates * tööjõulise mehe kohta (päevi nädalas aasta ringi)
M õ i s
Keskmine rakme
tegu kõikides ta
ludes kokku
Väikesed, 0 veoloomaga —1
talud Keskmised, 2—3 veoloomaga talud
Suuremad, 4 ja rohkema veoloo
maga talud M õ i s
1732 1765 1803 1732 1765 1803 1732 1765 1803 1732 1765 1803
J ä r v a m a a - .
Kirna (Türi khk.) 1,23 R 0,88 1,41 1,00 1,38 0,90
Mäu (Paide khk.) 1,21 R 1,34 0,89 0,89 1,48 1,33 1,17 1,38
V i r u m a a
Pagari (Jõhvi khk.) 0,35 R 1,20 0,21 1,09 0.23 1,24 0,88 1,16
Aa (Lüganuse khk.) 0,32 R 0,60 0,06 0,54 0,48 0.50 0,50 0,69
H a r j u m a a
Vahakandi (Rapla khk.) 1,29 R 1,18 0,38 1,33 1,10 1,44 1,24
Hertu „ 1,60 1,16 1,47 1,08 0 61 0,85 1.91 1.46 1,69 1,56 1,12 1,69
Raiküla 1,54 1,38 1 24 1,00 0,21 0 60 1 63 1,35 0,66 1,56 1 63 1,35
L ä ä n e m a a
Koluvere (Kullamaa khk.) 2,48 R 1,16 0 55 1,33 1,00 3,10 ! 1/27
Vatla (Karuse khk.) 1,23 R 2,18 1,00 2 00 1,46
1 1V2,2 8
* Tööjõulise mehe kohta maakondlikust keskmisest väiksema külviga mõisad.
ENSV RAKA, f, 3, nim. 1, s.-ü. 466—470, 496—499; f. 864, nim. 1, s.-ü. 19, 23, 24, 30, 66, 81, 190.
T a b e l 4 2 6 2
Jalategu mahajäänud mõisates tööjõulise mehe kohta (päevi nädalas kevad-sügisperioodil)
Et teokoormised tööjõulise inimese kohta sõltuvalt talu suu
rusest erinesid, oli XVIII sajandi lõpul üldine nähtus. Parema Kalda Ukraina poola mõisnikkonnaga aladel tuli normidekoha-selt täis talu perel teha tegu 3 rakme- ja üks jalapäev nädalas.
Pool maad kasutavad talud (полутягловые крестьяне) pidid tegema mitte 1 ' /2 + V 2 päeva, nagu oleks proportsionaalne, vaid 2 rakme- ja ühe jalapäeva.6 3 Teokoormiste erinevust Suur-Poola aladel on märkinud ka I. A. Voronkov 6 4 ja nimelt, et jõukamatel talupoegadel olid suuremad teotöö normid. Jutt on teotööst maja
pidamiste kohta. Majapidamised a g a olid jõukamates taludes suuremad nii inimeste kui külvide poolest. Nii ei võimalda see käsitlus kindlaks määrata teokoormiste suurust tööjõulise ini
mese kohta suurtes ja väikestes taludes. Mis puutub teokoormiste erinevusse erineva suurusega taludes mõisate viisi, siis konsta
teerib I. A. Voronkov valdavalt teokoormiste kasvu, märgib ag'i samas, et oli ka talupoegi, kellel koormised XVIII sajandil ei tõusnud. Kui nendes taludes samal ajal ei muutunud ka tööjõuliste inimeste arv, siis võib arvata, et oli tegemist samasuguse näh
tusega kui Eestimaal mahajäänud mõisates, kus samuti teokoor
mised tööjõulise inimese kohta teopäevades XVIII sajandi jook
sul oluliselt ei kasvanud ja olid eesmiste mõisate teokoormistest madalamad.
Teokoormiste dünaamikaga on kõige tihedamalt seotud talu
poegade külvi suuruse muutumine.
4. TALUPOJA KOORMISTE SEOS TEMA KASUTUSES