ELANIKE ARV EESTIMAA KUBERMANGUS Elanike arv Eestimaa kubermangus langes XVIII sajandi esi

mesel aastakümnel võrreldes eelmise sajandiga õige madalale tasemele. Seda põhjustasid XVII sajandi lõpus olnud suur nälja­

1 3 7 V. I. Lenin, Teosed, 3. kd., lk. 214.

1 3 8 J. Ch. P e t r i , Huvitav tükike kodumaa ajaloost, toim. A. Peter­

son, 1903, lk. 40; J. Ch. P e t r i , Ehstland und die Ehsten, II Theil, lk. 225 jj.;

ГА. F. Hu eck] Darstellung, lk. 90 jj.; W. Chr. F г i e b e, Physisch­

ö k o n o m i s c h ' u n d s t a t i s t i s c h e B e m e r k u n g e n , ik. 151 jj.; A . W . H u p e l , O e k o n o -m i s c h e s H a n d b u c h , I T h e i l , lk. 1 6 8 jj.

1 3 9 P . J о r d a n, Beiträ g e z u r G e o g r a p h i e , lk. 46.

8* 1 1 5

häda, mille tõttu hävis ligikaudu V⁵ tolleaegsest elanikkonnast,^{1 4 0} sõjategevus Eestimaa pinnal aastail 1700—1710 (täpsemalt 1700—1703 ja 1707 ja 1710), mis eriti valusalt puudutas ida­

poolseid kihelkondi, sõjategevusele järgnenud katk, mis 1710. a.

puhkes Virumaal ning levis teistesse maakondadesse ja lõppes alles 1713. a., hävitades kohti 60% ja isegi rohkem seni säilinud elanikkonnast.1 4 1

Võttes aluseks 1712. a. inkvisitsiooni andmed, oli maaelanike a r v Eestimaal tollal vähemalt 30 tuhat inimest. Et loendus toi­

mus vahetult pärast sõjategevuse lõppemist ja ei olnud küllalt hoolikas, siis võib arvata, et paljud inimesed jäid loendusest välja ning et tegelik elanike arv oli mõnevõrra suurem, kui näitavad revisjoni materjalid. P. Jordan hindab elanike arvu Eestimaa kubermangu territooriumil 1712. aastal 28 626 ini­

mesele ja 1716. aastal 44 000 talupojale.^{1 4 2}

Nähtavasti tuleb talupoegade arvu Eestimaal XVIII sajandi teisel aastakümnel hinnata umbes 40—45 tuhandele inimesele.^{1 4 3} See oli vaevalt üks neljandik, võrreldes rootsiaegse suure nälja­

häda eelsete aastatega. Kahjuks ei ole XVII sajandist säilinud mingisuguseid täpsemaid ülekubermangulisi andmeid elanike arvu kohta. Teades aga, et adramaal elas tollal maakonniti eri­

nevalt 18—20 talupoega, võib arvata, et m a a e l a n i k e üld­

a r v ulatus siis 165—170 tuhandele inimesele.^{1 4 4}

XVIII sajandi kolmel esimesel veerandil on elanike arvu dünaamika kaudselt jälgitav maarevisjonide andmete põhjal, sest on ju nendes toodud tööjõuliste meeste arvud mõisate viisi.

Sajandi kahel viimasel aastakümnel on meil inimeste arv teada hingede revisjonide materjalide alusel.

1 4 0 Eesti NSV -ajalugu I, lk. 357.

1 4 1 ENSV RAKA, f. 3, nim. 1, s.-ü. 1, 2, 3, 4; P. J o r d a n , Geschichte

der Pest in Ehstland, St. Peterburg 1879; [Fr. Bieneman] Die Land­

b e v ö l k e r u n g H a r r i e n s , lk. 115—120; P. U n g e r n - S t e r n b e r g , Das Anno­

t a t i o n s - P r o t o k o l l d e A° 1716, lk. 1 5—63; O. W. G r e i f e n h a g e n , Tallinna piiramine ja allaandmine aastal 1710, Tallinn 1910.

1 4 2 P. J o r d a n , Die Resultate der ehstlä n d i s c h e n V o l k s z ä h l u n g Reval

1886, lk. 3 3 jj.

1 4 3 V t . k a Põhjasõja sündmuste jälgedel, lk. 89.

1 4 4 P. Jordani arvates elas 1696. aastal Eestimaa kubermangus 174 000

inimest maal ja 12 500 inimest linnas, kokku 186 500 inimest. «Eesti majaiv dusajaloos» (lk. 164) t o o d u d k o g u E e s t i m a a e l a n i k e a r v k o o s linna-e l a n i k linna-e g a — 350 000 inimest — on ilmselt liiga väike. Eestimaa kubermangu piirides elas vähem kui pool (ca 40%) kogu Eestimaa elanikkonnast ja nii pidanuks siis Eestimaa kubermangus olema vaid ligikaudu 140 000 inimest.

Mõnede autorite (Bienemann, Ungern-Sternberg) käsitlustes jällegi eelda­

takse liialt suurt elanike arvu Eestimaal XVII sajandi viimastel aastaküm­

netel. Nende seisukohtade ekslikkus tuleneb sellest, et rootsi ajal arvatakse adramaa kohta liiga suur inimeste arv. Need autorid ise panevad saadud arvud kahtluse alla, «parandavad» neid oma suva kohaselt, kuid ikkagi ei jõua tõeni. Tegelikud adramaal elanud inimeste arvud leiame XVII sajandi vakuraamatutest, mis nähtavasti ei olnud nendele autoritele kättesaadavad.

116

1732. a. maarevisjonil saadi kokku 3567 revisjoniadramaad, nendest 359 revisjoniadramaad mõisates, mis võtsid omaks root­

siaegse adramaade arvu. Et revisjoniadramaa suuruseks oli viis tööjõulist meest, siis oli eeldatav tööjõuliste meeste arv kuber­

mangus 19—20 tuhat ^{1 4 a} ja talupoegade -koguarv vähemalt 67—

70 tuhat inimest.^{1 4 6}

Järgnevate maarevisjonide andmete alusel on tööjõuliste meeste täpse arvu määramine üha enam raskendatud. Iga aas­

taga kasvas nende mõisate arv, mis võtsid omaks rootsiaegse adramaade arvu. Kui palju oli nendes tegelikult töövõimelisi mehi, seda on võimalik vaid oletada, lähtudes üldisest kasvu­

tempost. Sellekohased arvutused lasevad eeldada, et 1774. aasta maarevisjoni ajal elas Eestimaa kubermangus vähemalt 45—46 tuhat põllutööga tegelevat tööjõulist meest, s. o. ligikaudu 158—161 tuhat talupoega.1 4 7 P. Jordan, viidates A. W. Hupelile, kelle käsutuses olevat olnud elanikkonna loenduse andmed 1772. aastast, toob arvu 158 264 inimest.1 4 8 Samas märgib ta aga, et need andmed on olnud puudulikud ja ilmselt väiksemad tegelikest. A. W. Hupel ise arvab teisal, et Eestimaa elanikkond oli sel ajal ligikaudu 176 tuhat.^{1 4 9} Ka Er. Albaum arvab Eestimaa kubermangus elanikke olevat maal 158 tuhat hinge ja linnades 18 tuhat hinge.1 5 0 Ilmselt on siin linnade tsiviilelanikkonda liiga suureks arvatud, maaelanikkonda seevastu mõnevõrra liiga väi­

keseks.1 5 1 Elanikkonna üldarvuga võib aga nõustuda.

Sajandi viimastel aastakümnetel Eestimaa kubermangus läbi­

viidud hingede revisjonide andmed on esitatud tabelis 16.

Toodud arvudest nähtub, et XVII sajandi kõrgseis maa

1 4 5 Eeldatav tööjõuliste meeste arv on revisjoniadramaade arvu liht­

sast korrutisest viiega seetõttu suurem, et nendes mõisates, mis võtsid omaks rootsiaegse adramaade arvu, elas kindlasti rohkem tööjõulisi mehi. Vastasel juhul ei oleks olnud põhjust omaks võtta rootsiaegset adramaade arvu. Ka teame meie revisjoni käigust, et rida maaelanike kategooriaid jäi revisjoni­

adramaade arvu määramisel arvestamata. Rannaäärsed revisjoniadramaad olid aga 10 tööjõulist meest suured.

1 4 6 Sellel ajal moodustasid tööjõulised mehed ligi 57% kogu meessoost

e l a n i k k o n n a s t . E N S V R A K A , f . 3 , n i m . 1 , s . - ü . 4 6 6 — 4 7 0 . V t . В . И . С е м е в -c к и й, Крестьяне в царствовании Императрицы Екатерины II, том I, С.-Петербург 1881, lk. 496.

1 4 7 ENSV RAKA, f. 3, nim. 1, s.-ü. 503—506. Endiselt moodustasid töö­

jõulised mehed ligikaudu 57% kogu meessoost elanikkonnast. Peale pärus-talupoegade elas maal veel ligikaudu 5—6 tuhat vaba inimest, kellest väga

paljud põllutööga otseselt ei tegelnud.

1 4 8 P. Jordan, Die Resultate, lk. 35.

1 4 9 A. W. Hupel, Topographische Nachrichten, I Bd., lk. 143.

1 5 0 [Fr. A1 b a u m], Ueber die freye Ein- and Ausfuhre des Getraides,

lk. 35.

1 5 1 Isegi 1795. a. elas linnades palju vähem kui 18 tuhat tsiviilinimest

metel ainuüksi Tallinnas paiknes rohkem kui 12 tuhat meest, vt. Ehstland und die Ehsten, I Theil, lk. 190.

117

T a b e l 1 6^{1 5 2}

Pärustalupoegi Kokku

1782. a. mehi 1795. a.

1782. a. mehi 1795. a.

1782. a. mehi

mehi naisi 1782. a. mehi

mehi naisi

Tallinna kreis 16 593 19 036 18 659 18014 20 232 19 827

Paldiski „ 17 621 18 958 19 196 18 215 19 348 19 600

Rakvere „ 23 222 24 154 24 471 24 209 24 812 25 183

Paide 13 574 14 453 14 409 14 046 14 779 14 706

Haapsalu „ 18331 18 390 18 507 19 866 19 691 19 691

Linnades kokku 331 634 640 4 652 6 090 5 769

Kokku 89 672 95 625 95 882 99 002 104 755 104 776

1 5 2 Tabeli andmed on võetud: 1782. a. kohta — ENSV RAKA, f. 854, nim. A-3, s.-ü. G 1 —14, lk. 52; 1795. a. kohta

ENSV RAKA, f. 1864, nim. 2, s.-ü. V-74, lk. 402 ja f. 178, nim. 1, s.-ü. 4220.

Maakonniti esitab 1782. a. andmed «Mitauische Montsschrift¹, Mitau 1784, lk. 91—92.

Samal ajal elas Liivimaal 262 944 meeshinge, nendest Tartu kreisis 81243, Pärnu kreisis 36 554, Saaremaal 15705 jne.

1795. a. kohta toob andmed J. Ch. P e t r i , Ehstland und die Ehsten, I Theil, lk. 20 jj. Sealsed arvud on natuke suuremad tabeli omadest.

elanike arvus saavutati kusagil 1770-ndate aastate keskel.^{1 5 3} Ei saa nõustuda «Eesti majandusajaloos» toodud väitega, et 1780-ndail aastail oli Eestimaa rahvastik kasvanud 45% võrra suure­

maks, kui see oli rootsi ajal. Siin on tegemist ilmse liialdusega, mis on tulnud XVII sajandi Eestimaa elanike arvu alahindami­

sest.^{1 5 4}

Mis puutub maaelanikkonna juurdekasvu temposse XVIII sajandi jooksul, siis on iseloomulik, et 1730- ja 1740-ndatel aas­

tatel andis talupoegade suhteliselt väike üldarv väga suure juur­

dekasvu. 1732. a. revisjonist kuni 1744. revisjonini oli tööjõuliste meeste aastane juurdekasv keskmiselt 600 meest, s. o. ligikaudu 3% aastas.^{1 5 5} Ajavahemikul 1750—1770-ndate aastateni jätkub talupoegade absoluutne juurdekasv enam-vähem endises suuru­

ses. Et aga elanike arv on suurem, siis on iive mõnevõrra väik­

sem kui sajandi esimesel poolel.

Alates 1780-ndatest aastatest hakkab aga elanikkonna abso­

luutne juurdekasv langema, veel enam iive. Võttes talupoeg-konna arvuks 1774. aastal ümmarguselt 160 000 inimest ja kogu kubermangu elanikkonnaks 176 000 inimest, moodustab keskmine juurdekasv perioodil 1774.—1782. a. 2750 inimest aastas.^{1 5 6} Aja­

vahemikul 1782.—1795. a. langeb elanikkonna juurdekasv, olles keskmiselt 1000 inimest aastas.^{1 5 7} Kogu elanikkonna keskmine iive on nüüd 0,5%, pärustalupoegade iive veel väiksem. Järgne­

vatel aastatel (1792.—1816. a.) langeb iive 0,37%-le aastas, hak­

kab siis aga uuesti tõusma.^{1 5 8}

Eestimaa elanikkonna suur kasv XVIII sajandi kolme esimese veerandi jooksul on kaheldamatu.^{1 5 9} See näitab meile, et sel aja­

vahemikul pidid olema Eestimaal sellised tingimused, mis tegid 153 Очерки истории СССР. Период феодализма. Россия во второй чет­

верти XVIII в., Москва 1957, lk. 657.

1 5 4 Eesti majandusajalugu, lk. 330.

1 5 5 1732. a. maarevisjonist kuni 1744. a. revisjonini kasvas

revisjoni-adramaade arv 1324 adramaa võrra, lisaks sellele veel varjatud kasv nendes mõisates, mis võtsid omaks rootsiaegse adramaade arvu.

1 5 6 Nendest 2400 talupoega, kellest omakorda töõjõulisi mehi oli

ca 650—700.

1 5 7 G. Merkeli andmetel oli 1796. aastal Eestimaal sündinud 3400 ini­

mest rohkem kui surnud. Asjaolu, et kubermangu elanikkond kasvas aastas keskmiselt vähem, kui oli sündinute juurdekasv, seletub inimeste müümisega väljapoole kubermangu, nekrutiks võtmisega jne. Vt. G. Merkel, Supple­

m e n t z u d e n L e t t e n , W e i m a r 1798, lk. 36.

1 5 8 R . U e x k ü l l , V e r z e i c h n i s d e r R i t t e r g ü t e r , lk. 69.

P e t r i väide, et eestlaste arv silmanähtavalt vähenevat, on ilmne liialdus.

Vt. J. Ch. P e t r i , Huvitav tükike kodumaa ajaloost, lk. 55.

1 5 9 Vt. В. И. С e M e в с к и й, Крестьяне, lk. 274; V. F a i n š t е i n, Olu­

korra normaliseerimine, lk. 176. Üksikud autorid vähendavad selle kasvu ula­

tust (Fr. Bienemann). Nende viga on tulnud Eestimaa elanike arvu ülehin­

damisest rootsi ajal. Viga teenib neil aga poliitilisi eesmärke, võimaldades väita, et «Põhjasõja purustused olid nii suured, et nende likvideerimiseks kulus peaaegu kaks sajandit».

e 1 1 9

võimalikuks pärisorjadest talupoegade kiire ja ulatusliku juurde­

kasvu. Esines küll rida ikaldusaastaid, kuid ükski neist ei toonud kaasa näljahäda, nii nagu neid korduvalt oli esinenud XVII sa­

jandil.1 6 0

Sajandi viimasel veerandil avalduvad feodaal pär isor j usliku mõisamajanduse kriisinähtused a j a l i s e l t ennem talupoegade iibe aeglustumises (80-ndad aastad) kui teravilja tootmise kasvu aeglustumises (90-ndate aastate teine pool). Rahvaarvu kasv ei jäänud seisma mitte inimeste ülikülluse pärast. Kroonupalat oma aruannetes ja tolleaegsed autorid kinnitavad üksmeelselt, et mõisates valitseb inimeste puudus, mitte aga ülejääk.^{1 6 1} Rahva iibe järsk vähenemine oli kõigepealt ning peamiselt tingitud mitte elatusvahendite üldisest vähenemisest, vaid talupoja tööjõu ekspluateerimise suurenemisest ja suurendamisest.^{1 6 2} Talupoe­

gade feodaalne ekspluateerimine viidi sajandi lõpuks paljudes mõisates sellise kõrge astmeni, et see hakkas mõjuma hävitavalt r a h v a j u u r d e k a s v u l e .^{1 6 3} t e i s a l t e k i t a s s e e t a l u p o e g a d e n ä i l i k u ülejäägi. Siit siis meeste hulgaline nekrutiks müümine ja talupoe­

gade müük väljapoole kubermangu, mis sajandivahetusel olid Eestimaa kubermangu osas mõisates laialt levinud.

6. KÜLVIDE JAGUNEMINE TALU- JA

Im Dokument ÜLIKOOLI TOIMETISED (Seite 116-121)