T E A T M I K
TARTU RIIKLIKKU ÜLIKOOLI ASTUJAILE 1948. a.
R K „ T E A D U S L I K K I R J A N D U S “
f
T A R T U R I I K L I K Ü L I K O O L
TEATMIK
TARTU RIIKLIKKU ÜLIKOOLI
ASTUJAILE 1948. a.
R K „ T E A D U S L I K K I R J A N D U S “
TARTU, 1948-
Eessõnaks.
Riiklikud ülikoolid o m a v a d Nõukogude Liidus silm a
paistva koha kvalifitseeritud eriteadlaste kaa dri e tte v a lm ista misel ra h v ah arid u se , tööstuse ja põllum ajanduse alal. S a m a sug u n e on ka T a r tu Riikliku Ülikooli ülesanne meie m a a teaduse ja kultuuri eelseisvas arengus.
Eriti v astu tu srik k ad on need ülesanded p ra egu, r a h v a m ajan d u se suurejoonelise t a a s ta m is e ja edasiarendam ise perioodil, mis kujuneb pidevaks ülem inekuks sotsialismilt kommunismile.
«Ülikoolid peavad ette v alm is ta m a Lenini-Stalini te o o ria ga relvastatud, hea kvalifikatsiooniga eriteadlasi, kod u m aa patrioote, kes on tingim usteta andunud kommunistliku ühiskonna ehitam ise ülesannetele meie m aal» (Kaftanov).
S ä ä r a s te eriteadlaste ettevalm istam iseks k anna b meie ühiskond suuri kulutusi ülikoolides soodsate õppim isvõim a
luste loomisega, millest iga üliõpilane peab olema teadlik ja o sk am a neid h innata ning kasutada.
Ülikooli organisatsioon, kus on võim saks tervikuks koo n datud m itm esuguste erialade pa re m a d spetsialistid, r a a m a t u kogud, m uuseumid, laboratoorium id, õppe- ning katseasuti- sed, annab te m a s töötajaile erakordselt soodsad võimalused m itte ainult erialaste teadm iste o m andam iseks ja viimist
lemiseks, vaid kasv a m isek s m itm ekülgsete huvidega ja tead m isteg a teaduse- ja kultuuri-inim eseks. S ä ä r a n e v õ im a lus on ainukordne enam ikule üliõpilastele nende eluea vältel.
S eep ä rast on selle m a k sim aaln e k asu ta m in e nii üliõpilase kui ka kogu ühiskonna seisukohalt tin g im a ta vajalik.
Üliõpilane, kellest kujuneb meie teaduse ja kultuuri eda si
viija ning süvenda ja , kom m unistliku ühiskonna aktiivne k ujundaja, on kogu om a stuudiumi vältel pidevalt kogu nõ u kogude ühiskonna, eriti a g a õppejõudude ja kaasüliõpilaste
hindava pilgu all. Hindam ist leiab nii te m a töö edukus, ühis
kondlik aktiivsus kui ka käitum ine ja. suhtum ine k a a s k o d a nikesse. Nii kujundab üliõpilane kogu stuudiumi vältel kindla h innangu om a isiklikest võim etest ja ühiskondlikust v ä ä r tusest. Selle hinnangu järgi toim ub ülikooli lõpetamisel t e g e likule tööle suunam ine, töökoha ülesannete ulatuse m ä ä r a mine.
S eep ä rast peab iga ülikooli as tu ja enne sisseastumissoovi- avalduse esitam ist põhjalikult k aa lu m a om a eriala, k u ts e valiku, võimete, töövõim aluste ning endadistsipliini küsimusi.
Nii enda kui ka ülikooli suhtes on lubam atu s ä ä r a n e talitus, kui p ä r a s t mõne sem estri kestnud õppetööd tao tletak se üle
minekut teise teaduskonda või ülikoolist lahkumist, raisates niiviisi asjatu lt hulga aega ja kulutusi, mis on k ahjuks käi
m asolevale pingsale sotsialistlikule ülesehitustööle. Iga üli
kooli astu ja otsu sta g u , et ülikooli töö jääb ülikooli lõpetam i
seni te m a tä h ts a m a k s eluülesandeks, millega tuleb k o h a n dada teised vajadused.
Põhimiseks üliõpilase hindamise aluseks on te m a edukus õppetöös. Seetõttu sõltub iga üliõpilase seisund ülikoolis kõige
pealt süstem aatilisest iseseisvast tööst õppeplaanis e t t e n ä h tud ainete om andam isel, mis on iga üliõpilase peaülesanne.
K o rr a p ä r a s e õppetöö ta g a m ise k s on esim eseks o r g a n is a t siooniliseks aluseks õpperühm ja kursus üliõpilaste endi seast valitud v a s ta v a te v an e m a te g a .
P eale õppetöö organiseerim ise • j ä ä v a d need rühm ad üksusteks, kes jälgivad ja abistavad üliõpilast ning la h e n d a vad ka muid üliõpilaste ellu puutuvaid küsimusi nii ühiskond
liku teg ev u se kui ka käitum ise osas.
Üliõpilase töö ja käitum ine ülikoolis on k o rraldatud üli
kooli sise k o rra m ä ä ru s tik u kohaselt, millega tutvum ine igale noorele üliõpilasele on kohustuslik.
Kuid üliõpilase kujunem ine eeskujulikuks nõukogude h aritlaseks om ab peale erialaste teadm iste om an d am ise ka teisi külgi. See on eeskätt õige, teadlik mõtlemine, mida t a g a b ainult m arksismi-leninismi põhitõdede om an d am in e ja rakendam ine, milleks on ülikoolis sam uti antud kõik v õ im a lused.
Selle kõrval on ülikoolis k ä tte s a a d a v a k s tehtud ka kõik üldkultuuriliste teadm iste allikad, nag u ilukirjandus, kunst,
teater, kino, kunstiline isetegevus jne., mille k as u ta m in e n õ u kogude h aritlaste poolt on endastm õistetav. Ülikool k o r r a l dab üliõpilastele ka üldist kehakultuurilist ja sõjalist e tte v a l
mistust, k a sv a ta d es füüsiliselt terveid ja om a keha valitse
vaid kod u m aa kaitsjaid.
Selleks on ülikoolil peale kahe võimla kehak u ltu u rilaa g er ujulaga ja s u u sah ü p p e m ä eg a Käärikul, spordiväljakud (ten
nise, korvpalli jaoks), suusaba as, ratsahobused, purjespordi- baas V õrtsjärvel jne.
Teadm ised ja mõtlemisoskus o m a v a d õige v ä ä rtu s e ainult nende ühiskondlikus rakendam ises, milles kogemusi o m a n d atakse ühiskondliku aktiivsuse kaudu, kasutades selleks kõiki ülikoolis pakutav a id võimalusi.
S eep ä rast on üliõpilaste o s avõtt ülikoolis ja linnas korral- d atav a ist ühiskondlikest üritustest, üliõpilaste o rg a n is a ts io o nidest, kommunistlike noorte organisatsioonist, teaduslikest ringidest, akadeemilistest seltsidest jne. üheks p a r a t a m a t u k s eelduseks täisväärtuslikuks nõukogude haritlaseks k u ju n e misel.
E rialaste ja üldkultuuriliste teadm iste, õige m arksist- lik-leninliku mõtlemise, ühiskondliku aktiivsuse ja kultuurse käitum ise ühtsus on om a isiksuse kujundam isel see siht, mille peab s a a v u ta m a iga üliõpilane ülikooli lõpetamise ajaks.
* Iga keskkooli lõpetanud noor, kes loetletud küsimusi tõsi
selt arv estad es ülikooli astub ja siin innukalt tööle asub, leiab kogu ülikooli kollektiivilt toetust edukaks tööks.
H. Haberman, TR Ü õ p p e p ro re k to r.
Tartu Riiklikku Ülikooli vastuvõtmise tingimustest.
T a r tu Riikliku Ülikooli sta tsio n a a r s e s s e osakonda võe
takse vastu m õlem ast soost kodanikke 17— 35 aa sta vanuses (m itte sta tsio n a arse sse osakonda a g a v a n u st p iiram ata) — neid, kes o m a v a d täieliku keskhariduse ja on edukalt õienda
nud k õ rg e m a sse õppeasutisse astujale etten ä h tu d eksamid.
E ksam iteta võetakse v astu isikuid, kes on keskkooli lõpeta
misel a u ta s u sta tu d kuld- või hõbem edaliga v ä g a hea edukuse ja eeskujuliku käitumise eest. S eeju u re s võetakse esim eses jä rje k o rra s v astu kuldm edaliga au ta su sta tu id ja seejärel hõbem edaliga a u tasustatuid. Kuld- ja hõbem edaliga kesk
kooli lõpetanud k a su ta v a d seda soodustust kahe a a s ta vältel p äras t keskkooli lõpetamist. Kui nad astu v ad k e ha kultuuri
teaduskonda, pea v ad nad siiski õiendam a vastuvõtueksam id eriaineis 1. Isikuid, kes on lõpetanud tehnikum i või m õne teise v a s ta v a ta s e m e g a kesk-erikooli, võetakse m õnesse teaduskonda v astu ainult juhul, kui nad o m av ad seadusega m ä ä r a tu d k o lm eaa s ta se to o tm issta a ž i p ä r a s t kesk-eriõppe- asutise lõpetamist. N im etatud s ta a ž i ei nõuta neilt, kes a s t u vad m itte sta tsio n a a rs e ss e o s a k o n d a 2, või on a rv a tu d 5%
hulka iga tehnikum i (kesk-eriõppeasutise) lennust N SV Liidu K esktäitevkom itee ja R ahvakom issaride N õukogu 15. sept.
1933. a. m ä ä r u s e kohaselt. S am uti ei n õuta to o tm isstaaž i isikuilt, kes p ä r a s t tehnikum i (kesk-erikooli) lõpetamist on
1 Vt. lä h e m a lt k ir ju ti s t „ K e h a k u ltu u rite a d u s k o n d “ k ä e so le v a b ro šü ü ri lk. 81.
2 "Vt. lä h e m a lt k ir ju ti s t „ M itte sta tsio n a a rse s t õ p p im isest TR Ü likoolis“ k ä e so le v a b ro š ü ü ri lk. 88.
olnud kolme ja e n a m a aa s ta yältel tegelikus sõ ja v ä e te e n is tuses. Neid tehnikumide lõpetajaid, kes on a rv a tu d ülalpool- m ainitud 5% hulka ja on o m andanud tehnikumi lõpudiplomi kiitusega, võetakse ülikooli vastu eksam iteta, kui nad a s t u vad õppima omal erialal.
TR Ülikooli astu jad (ülalpooltoodud erandid välja a r v a tud) p eavad õiendam a v astuvõtueksam id olenevalt t e a d u s konnast ja erialast. Kuid kõigisse teaduskondadesse sisse
astujaile ühisteks eksam iteks on:
1) eesti keel ja kirjandus, 2) vene keel ja kirjandus, 3) üks võõrkeel (kas inglise, p ra n tsu se või saksa keel).
Peale selle p eavad a j a l o o - k e e l e t e a d u s k o n d a , õ i g u s t e a d u s k o n d a ja bioloogia-geograafiateadus- k onna g e b g r a a f i a o s a k o n d a a stu jad õiendam a vastuvõtueksam id: 1) NSV Liidu ra h va s te ajaloos. 2) g e o g ra afias; f ü ü s i k a - m a t e m a a t i k a t e a d u s k o n d a , bio lo ogia -geograafia te aduskonna g e o l o o g i a o s a k o n - d a ja m e tsan d u stea d u sk o n n a m e t s a t ö ö s t u s o s a - k o n d a astujad: 1) m a te m a a tik a s, 2) füüsikas, 3) keemias;
a r s t i - , l o o m a a r s t i - , p õ l l u m a j a n d u s t e a d u s k o n d a, b io lo ogia-geograafiateaduskonna b i o l o o g i a - o s a k o n d a ja m etsan d u stea d u sk o n n a m e t s a m a j a n - d u s o s a k o n d a astujad: 1) füüsikas, 2) keemias; k e h a k u l t u u r i t e a d u s k o n d a astujad: 1) füüsikas, 2) kee
mias, 3) eriainetes (ujumises, võimlemises, kergejõustikus ja mängudes).
Isikud, kes on kiitusega lõpetanud 3-aas t ase õppea ja ga meditsiinilise keskkooli, õiendavad arstiteaduskonda astudes vastuvõtueksam id üldistel alustel.
V a stu v õ tu ek sa m id k o rra ld a ta k se NSV Liidu K õ rg e m a H ariduse M inisteerium i poolt kinnitatud eksa m ik a v ad e alusel (vt. «V a stu v õ tu ek sa m ite kav a d 1948. a.» käesolevas brošüü- ris). Eesti ja vene keeles, sam uti ka m a te m a a tik a s toim uvad eksamid kirjalikult ja suuliselt, kõigis ülejäänud aineis a g a ainult suuliselt. Eesti ja vene keeles a n tak se eraldi hinded nii kirjalikel kui ka suulistel eksamitel, m a te m a a tik a s ag a üks lõpphinne kirjalike ja suuliste eksam ite põhjal peale füüsika- m a t e m a a tik a te a d u sk o n n a , kus an tak se eraldi hinded m a t e m a a tik a kirjalikel ja suulistel eksamitel.
I}
Isikuid, kes ühes eksam iaines s a a v a d m itterah u ld av a hinde või kelle kirjalik eksam eesti või vene keeles tu n n is ta takse m itterahuldava ks, jä rgne vaile eksameile ei lubata.
I V a stuvõtueksam id õiendanute hulgast, s. t. m itte alla ra h u l
d ava hinnangu s a a n u te hulgast võetakse ülikooli vastu isi
kud, kelle eksamihinded on kõige k õrgem ad. Isikud, kes on eksamid õiendanud, kuid konkurentsi põhjal jäid vastu v õ t
m a ta teaduskonda, kuhu pääsem iseks neid eksamineeriti, võib vastu võtta m õnda teise teaduskonda, kui seal leidub vabu kohti p ä ra st selle te aduskonna järg i vastuvõtueksam id õiendanud kandidaatide vastu v õ tm ist üliõpilaseks, kuid tingi
musel, et nad õiendavad eksam id neis täiendavais aineis, mis on ette nähtud v asta v a s se teaduskonda astujaile.
S o o v i a v a l d u s i ü l i k o o l i a s t u m i s e k s v õ e t a k s e v a s t u 20. j u u n i s t k u n i 31. j u u l i n i .
Sooviavalduses peavad olema m ärg itu d teaduskond ja eriala, kuhu soovitakse astuda. Sooviavaldused esitatakse rektori nimele, lisades juurde:
a) elulookirjelduse,
b) keskharidust tõ endava dokumendi (originaalis), c) tõestatud ä ra k irja passist,
d) 3 päevapilti su u ru ses 3 X 4 cm (ülesvõte ilma p e a katteta),
e) tõendi s õ ja v ä e te e n istu sv a h e k o rra kohta (sõjaväetee- nistuskohüslikel),
f) perekonnaseisutunnistuse (originaali või tõestatud ärakirja).
Rektori juures m o o d u statak se te m a isiklikul juhtimisel töötav vastuvõtukom isjon koosseisus: rektori a se tä itja õppe
töö alal, teaduskondade dekaanid ja kaks professorit.
V a s t u v õ t u e k s a m i d k o r r a l d a t a k s e 1.
k u n i 20. a u g u s t i n i .
Ü l i õ p i l a s e k s v a s t u v õ t m i n e t o i m u b 21.
k u n i 25. a u g u s t i n i . Nende üliõpilaste vastuvõtm ine, kel on m ä ä ru se kohaselt õigus eksa m iteta sisse astuda, to i
mub 21. juunist kuni 31. juulini sedam ööda, kuidas s a a b u vad nende sooviavaldused.
V astu v õ tu ek sa m id te o s ta ta k se selleks m oodustatud eksamikomisjonide poolt, mille koosseisu m ä ä r a b rektor.
Igale sisseastujale a n tak se päevapildiga v a r u s ta tu d eksamileht. V a stu v õ tu ek s a m ite tulem used h innatakse igas aines eraldi j ä r g n e v a hindam issüsteem i kohaselt: «m itte
rahuldav», «rahuldav», «hea», «väga hea».
R ektor organiseerib kõigi s isseastujate arstliku läb iv aa
tuse. V a stu võtueksam ite ja arstliku läbivaatuse tulem used an ta k se üle vastuvõtukom isjonile, kes teeb otsuse v a s tu v õ t
mise kohta. Üliõpilaseks im m atrikuleerim ine toim ub rektori k äskkirjaga .
Isikud, kes on ülikooli vastu võetud, kuid pole ilma k a a luvate põhjusteta 10. septem briks õppetööle ilmunud, k u s tu tak s e üliõpilaste nimestikust.
V abade kohtade puhul lubatakse ülikooli rektoril üliõpi
laseks vastu võtta isikuid, kes on vastuvõtueksam id õienda
nud teises k õ rg e m a s õppeasutises, kuid jäänud sinna vastu v õ tm a ta vabade kohtade puudumise tõttu või sel põhjusel, et nende tervislik seisund ei vasta antud eriala jaoks üles
seatud nõudeile, sam uti ka võim aldada vastu v õ tu ek sam ite õiendamist isikuile, kes teises k õ rg e m a s õppeasutises ei õien
danud eksameid selliseis aineis, mis v astuvõtm ise eeskirjade järgi ei kuulu antud kõ rg e m a sse õppeasutisse astujaile kohustuslike eksam iainete hulka. V a stuvõtm ine toimub p ä ra s t seda, kui on õiendatud ülikooli v a s ta v a teaduskonna jaoks ettenähtud eksamid, kusjuures teiskordset eksam it ei nõuta aines, milles eksam on õiendatud teise k õ rg e m a õppe
asutise juures.
T ähendatud isikute üliõpilaseks im m atrikuleerim ise’ vii
m aseks tä h tp ä e v a k s on 10. septem ber.
S a m a tä h tp äe v on kehtiv nende v astu v õ tu ek s am iteta sisseastujate üliõpilaseks im m atrikuleerim ise kohta, kes jäid teises k õ rg e m a s õppeasutises vastu v õ tm ata vabade kohtade puudumise tõttu.
K aebust üliõpilaseks m itteva stuvõtm ise otsuse peale võib kuni õ p peaasta alguseni anda K õrge m a H ariduse M inistee
riumi Ülikoolide Peavalitsusele, lisades juurde dokumendid (elulookirjelduse, ä ra k irja haridustunnistusest, väljavõtte eksami- ja vastuvõtukom isjoni protokollist). Ülikoolide P e a valitsus on kohustatud kaebusele vastuse andm a hiljemalt kolme päeva jooksul, a rv a te s kaebuse saa m ise päevast.
Ülikooli m ittev a stu v õ etu d isikute dokumendid t a g a s t a takse hiljemalt kahe p äeva jooksul p ä r a s t v a s ta v a avalduse esitam ist nende poolt või p ä r a s t vastuvõtukom isjoni otsust m itteva stuvõtm ise kohta.
Tiartu Riiklikku Ülikooli v a s tu v õ e ta v a te kontingent k äe s
oleval aastal on K õ rg e m a H ariduse Ministeeriumi poolt kind
laks m ä ä r a tu d 650 inimesele.
Juhul, kui K õ rg e m a H ariduse M inisteerium i poolt tehakse enne vastu v õ tu algust neisse ülalpooltoodud vastuvõtutingi- m ustesse m uudatusi, parandusi või täiendusi, te a ta b T a rtu Riiklik Ülikool neist ajakirjanduse, raadio, müürilehtede, aga sam uti ka isikliku kontakti kaudu abiturientidega.
T a r tu Riikliku Ülikooli r e k to r a a t palub sisseastujaid esi
ta d a sooviavaldused ja kõik n õutavad, täiesti k o rra s olevad dokumendid (küpsustunnistus tin g im ata originaalis!) v õ im a likult v arem , soovitav juba juunikuus, et vastuvõtukom isjon saa k s õigeaegselt sisseastujaile om a otsuse teatada.
TRÜ Õppeosakond.
Vastuvõtueksamite kavad 1948. aastaks.
Eesti keele eksamikava.
A. EESTI KIRJANDUS.
I. Rahvaluule.
Rahvaluule liigid. R ahvalaulu keelelisi iseärasusi, stiil ja värsiehitus. Rahvaluule kogumine.
II. Kirjanduse alged.
1. Eesti kirjam älestised kroonikais. Esim ene eestikeelne r a a m a t.
2. Ilmaliku kirjanduse algus. J u tu k irjan d u s e algus pietist
liku r a h v a r a a m a t u näol. N äitekirjanduse algus.
III. Rahvavalgustuslik kirjandus.
Lühike ülevaade ra h vavalgustuslikust kirjandusest. K rist
jan J a a k P eterson ja tem a looming.
IV. Sentimentaalsed rahvaraamatud.
U sulis-sentim entaalne r a h v a r a a m a t (nn. «jenoveevad»).
Suve Jaa n .
V. Eesti rahvusliku eelärkam isaja kirjandus.
Estofiilne m uin su sro m an tik a ja ettevalm istus «Kalevi
poja» koostam iseks: Fr. R. Faehlm ann. Fr. R. K reutzwaldi kirjanduslik tegevus. «Kalevipoeg».
VI. Eesti rahvuslik ärkam isaeg.
T ä h tsa m a d eesti ä rk a m isa ja ühisüritused. Selle ajastu poliitiline elu. C. R. Jakobson, J. H urt.
Lydia Koidula, tem a lüürika, d ra a m a - ja jutuloom ing.
Fr. Kuhlbars kui m u in su sro m an tik a peaesindaja. M. Veske lüürika.
J. P ä r n a jututoodang. J. Weizenberg. A. Reinvald. Joh.
Kunder näitekirjanikuna.
VII. Hilisema ärkamisaja kirjandus.
Ed. B ornhöhe rom antilis-ajaloolise jutustuse loojana.
Selle aja stu lüüro-eepikud: J. B erg m an n , Jak o b T am m , Jakob Liiv. Hilisromantilised lüürikud: К- E. Sööt, A. H a av a.
VIII. Realism eesti kirjanduses.
J u h a n Liiv ja tem a looming. A. Kitzbergi jutu- ja draa- m atoodang. Ed. Vilde elukäik. Ed. Vilde sotsiaalolustikuli- sed ja hilisemad kunstiväärtuslikud rom aanid.Ed. Vilde näi
tekirjanikuna. E. P e te rso n -S ä rg p v a ühiskondlike paisete pal
ja s ta ja n a . «R ah v av a lg u sta ja » .
IX. Uusromantism eesti kirjanduses.
Noor-Eesti liikumine. E rnst Enno lüürika. V. Ridala lüü
rika. Fr. Tuglase looming ja elukäik.
X. Kodanliku vabariigi aegne kirjandus.
A. H. T a m m s a a r e kui realistide keskne kuju. J. Sütiste luulet.
XI. Ülevaade Suure Isamaasõja aegsest Nõukogude Eesti võitluslüürikast.
Näiteid proosaloom ingust (A. Jakobson). V ärsiloom ing (J. B arbarus, J. K ärner, J. Sem per, M. Raud).
В. MAAILMAKIRJANDUS.
I.
1. Lühike ülevaade d r a a m a arenem isest. S h a k e s p e a re ’i tragöödia «Hamlet».
II. Tähtsamad kirjanduslikud voolud.
1. Klassitsismi lühike üldiseloomustus.
2. Sentimentalism i olemus ja tunnused. Ü levaade senti
m entalism ist m aailm akirjanduses.
3. R om antism i olemus ja tunnused. Ülevaade ro m a n tis mist m aailm akirjanduses. Byroni elu ja looming. Heine lüü
rikat.
4. Realismi ja naturalism i tekkimine ja iseloomustus.
Lühike ülevaade realismist ja naturalism ist m a a i lm a k i r j a n duses.
5. U usrom antism i olemus ja tunnused. Lühike ülevaade uusro m an tism ist m aailm akirjanduses.
III. Vene kirjandus.
A. P uškin ja tem a lüürika. R o m aan «Jevgeni Onegin».
M. Lerm ontovi lüürika. R om aan «Meie aja kangelane».
N. Gogoli looming («Surnud hinged», «Revident»). I. Turge- nevi loom ingust («Lgov», «M um uu», r o m a a n «Aadlipesa»).
N ekrassovi luulet. Saltõkov-Štsedrini satiirilisi m uinasjutte.
L. Tolstoi loomingust. «Sõda ja rahu». A. Tšehhovi lühijutte.
M. Gorki ja te m a looming. N. O strovski «Kuidas k a ra s tu s teras». V. M ajakovski loomingust. N õukogude kirjanduse arengu põhiküsimusi: sotsialistliku ühiskonna ja m a ja n d u se ülesehituse t e m a a tik a , nõukogude ajalooline ro m a a n , n õ u kogude lüürika; nõukogude kirjanikud ja S uur Isam aasõda.
C. KEEL I. Häälikuõpetus.
1. H äälikute vältus (pikkus) ja selle m ärkim ine kirjas.
2. Võõrhäälikud.
3. Silbitamine ja poolitamine.
4. Astm evaheldus.
II. Vormiõpetus.
1. Suur ja väike algustäht.
2. R ask em ate tüüpsõnade käänam ine.
3. i-mitmus ja selle m oodustam ine.
4. V õrdlusastm ed ja nende m oodustam ine.
5. Ase- ja arvsõnade käänam ine.
6. R ask em ate tüüpsõnade pööramine.
7. V erbivorm ide v a stastikune olenevus.
III. Tuletusõpetus.
1. T ä h ts a m a d käändsõnaliited (-lik, -line, -us, -is, -la, -tu jne.).
2. T ä h ts a m a d pöördsõnaliited (-uma-refleksiivid jne.).
3. Sõnade kokku- ja lahkukirjutam ine.
IV. Lauseõpetuf 1. Täis- ja osaalus.
2. Öeldise ühildumine alusega.
3. Täis- ja osaöeldistäide.
4. Täis- ja osasihitis.
5. T ä h ts a m a te m ä ä r u s te käänded.
6. Täiendi ühildumine.
7. Lisand.
8. Üte.
9. P ea- ja kõrvallause.
10. Lausete lühendamine.
11. K irjavahem ärkide, eriti kom a tarvitam ine.
Vene keele eksamikava,
1. K õ n e o s k u s . P alade lugem ine ja ju tu sta m in e küsi
m uste abil ja vabalt. Vabu vestlusi igap äe v ase elu ainetel (linn, linna asutised, vabrik; m aa, küla m aastik, talupoja elu ja töö; m aipüha, oktoobripidustused, S uure Is a m a a s õ ja epi
soode jne.).
2. F o . n e e t i k a . Rõhuline ja rõhutu silp, «kõvad» ja
«pehmed» vokaalid, nende m õju konsonantidele; helilised ja helitud konsonandid, assimilatsiooni reegleid.
3. V o r m i õ p e t u s . E bareeglipäraseid nimisõnu ja nende deklineerimine. Tarvilikum ate nimisõnade tuletam ine
(tuletam ise põhielemente).
O m adussõnade lühivormid ja nende tarvitam ine. O m a dussõnade võrdlusastm ed. Adverbe, nende m oodustam ine o m adussõnadest, adverbide võrdlusastm ed.
Põhi- ja j ä rg a rv u d e deklinatsioon.
Nimisõnade k ää n am in e koos omadus-, ase- ja a r v s õ n a dega.
Verbi aspekti seletam ine ja tarvitam ine. P erfektiivsete verbide konjugeerim ine. V ah eteg em in e imperfektiivse verbi oleviku ja perfektiivse verbi tuleviku vormide vahel.
Partitsiipide ja gerundiivide m oodustam ine ja t a r v i t a mine.
Prepositsioonide laiendamine adverbiaalsete prepositsioo
nide varal.
4. S õ n a v a r a . Aktiivse s õ n a v a ra ulatus 9 0 0 — 1000 sõna, passiivse om a — um bes 1600—2000.
5. K i r j a o s k u s . Kirjalikuks eksam iks on etteütlus.
NSV Liidu rahvaste ajaloo eksamikava.
K õrgem aisse õppeasutistesse astujailt n õ utakse teadmisi järg m ises ulatuses:
1. NSV Liidu ajalugu, A. M. P a n k r a to v a toimetusel, 1 ja II osa.
2. NSV Liidu ajalugu, Šestakov, II osa.
3. NSV Liidu Konstitutsioon.
4. J. Stalin, NSV Liidu S uurest Isa m a asõjast.
Võõrkeelte eksamikava.
K õrge m asse õppeasutisse astu ja ettevalm istus võõrkeel
tes peab ra h u ld a m a järgm isi nõudeid.
Lugemine ja tõlkimine.
Kindla praktilise vilumuse o m am ine lugemistehnikas.
Oskus lugeda õige hääldam ise ja intonatsiooniga. Raskuselt täieliku keskkooli stabiilseile õpikuile v a s ta v a te tekstide mõistmine ja tõlkimine.
Kõneoskus.
A ru sa a m in e lihtsaist küsim ustest loetud m a te rja li või olustikulise te e m a kohta. O skus vabalt esitada küsimusi ja anda gram m atiliselt ning leksikaalselt õigeid vastuseid.
Kirjaoskus.
Oskus õigesti k irjutada etteütlust õpitud ortograafiliste põhireeglite piirides.
Grammatika.
I n g l i s e k e e l .
Lause. L a ie n d am ata ja laiendatud lihtlause. Lause p e a ja kõrvalliikmed. Liht- ja liitpredikaat. J u tu s ta v a , eitav a ja küsiva lause sõnade j ä rje stu s e põhireeglid. „It is cold" tüüpi umbisikuline keelend. Keelendid „th e r e is" ja „there are" (jutu stav as, eitav a s ja küsivas vormis).
Lausepõim i mõiste.
1. A r t i k k e l . U m b m ä ä r a n e ja m ä ä r a v artikkel (nende erivormid k a a s h ä ä l i k u t e ja täishäälikute ees).
2. N i m i s õ n a . M itm use m oodustam ine. Genitiivi vorm ja prepositsionaalvorm id,
3. O m a d u s s õ n a . O m ad u ssõ n a asukoht nimisõna suhtes. V õ rre te m oodustam ine (üldreeglid ja erijuhud).
4. A r v s õ n a . P õ h ia rvud ja jä rg a rv u d .
5. A s e s õ n a . Isikulised, o m a sta v a d , küsivad, siduvad (relatiivsed) ja näitav a d asesõnad.
6. V e r b . Verbide to h a v e , to b e , to d o ta rv ita m in e põhi- ja abiverbidena, nende konjugeerim ine. Abiverbid shall ja w ill. Sihilised (transitiivsed) ja sihitud (intransitiiv
sed), tu g e v a d ja n õ rg a d verbid. A javorm id: olevik, minevik, tulevik. Oleviku kontinuitiiv ja eelolevik (P resen t Perfect) aktiivis. Tegevusnim i (Infinitive). Oleviku ja mineviku k esk sõnad (P a rtic ip le s). Imperatiiv. Defektsed verbid: can, m a y , m ast.
7. E e s s õ n a (Preposition). T a r v it a ta v a m a d eessõnad:
on, in, at, under, fr o m jt.
8. A d v e r b . Lihtadverbid ja adverbid sufiksiga -ly.
T ä h tsa m a d aja-, koha- ja viisiadverbid.
9. S i d e s õ n a . T a r v ita ta v a m a d rin n a sta v a d ja alistavad sidesõnad (koordineerivad ja subordineerivad).
10. D e r i v a t s i o o n . T ä h ts a m a d sufiksid ja prefiksid.
S a k s a k e e l .
Lause. Lause pea- ja kõrvalliikmed. Sõnade jä rje stu s liht- ja liitpredikaadiga ju tu s ta v a s lauses. Inversioon. Sõnade j ä rje stu s käsk- ja küsilauseis. Eituslaused s õnade ga nicht ja kein. Umbisikulised keelendid: es ist kalt, es gib t jt.
Sõnade jä rje stu s liht- ja liitpredikaadiga kõrvallauseis.
1. A r t i k k e l : m ä ä r a v ja u m b m ä ä ra n e . Artikli dekli- neerimine.
2. N i m i s õ n a . M itm use m oodustam ine. Deklinatsioon.
3. O m a d u s s õ n a . P redikatiivne ja atributiivne o m a dussõna. V õ rre te m oodustam ine (üldreeglid ja erijuhud).
O m adussõnade deklinatsioon.
4. A r v s õ n a . P õ h ia rv u d ja järg a rv u d .
5. A s e s õ n a . Isikulised, o m astav a d , küsivad, siduvad ja näitav a d asesõnad. A sesõnad m an ja es.
6. V e r b . Verbide h aben, sein, w e r d e n konjugeerim ine ja tarv itam in e. T u g e v a ja n õ rg a konjugatsiooni verbide põhivormid (mis esinevad keskkooli stabiilseis õpikuis).
L a h u ta ta v a ja la h u ta m a tu prefiksiga verbid. M o d a a l
verbid. Refleksiivverbid. Infinitiiv, imperatiiv, I ja II p a r tit
siip. Verbide konjugeerim ine indikatiivi aktiivis: Präsens, Im perfekt, Futurum 1, Perfekt, P lu sq u a m p erfe k t; indikatiivi passiivis: Präsens, Im perfekt.
7. E e s s õ n a . T a r v it a ta v a m a d eessõnad daativi ja a k u satiiviga.
8. A d v e r b . S a g e d a m a d adverbid. V õ rre te tuletam ine (üldreeglid ja erijuhud).
9. S i d e s õ n a . S a g e d a m a d rin n a sta v a d ja alistavad sidesõnad.
10. D e r i v a t s i o o n . Sõnade liitmine. T a r v ita ta v a m a d nimisõnade, o m adussõnade ja verbide prefiksid ja sufiksid.
P r a n t s u s e k e e l .
Lause. L a ie n d am ata ja laiendatud lihtlause. Lause pea- ja kõrvalliikmed. J u tu s ta v a , eitav a ja küsiva lause s õ n a jä r je s tuse põhireeglid. Liht- ja liitpredikaat. Umbisikulised keelen
did on ja il abil.
Lausepõimi mõiste.
1. A r t i k k e l : m ä ä r a v ja u m b m ä ä ra n e . A r ti c le elid e et a r ticle co n tra c te , a rticle partitif.
2. N i m i s õ n a. M itm use ja naissoo moodustam ine.
3.' О m a d u s s õ n a. M itm use ja naissoo m oodustam ine;
ühildumine nim isõnaga. V õ rre te tuletam ine (üldreegel ja erijuhud). O m a s ta v a d ja n ä itav a d om adussõnad.
4. A r v s õ n a . P õhiarvud ja järg a rv u d .
5. A s e s õ n a . P ersona alsed asesõnad, rõhulised ja rõhuta. P ers o n a a ls e te asesõnade käändevorm id. D e m o n s tra tiivsed, possessiivsed ja relatiivsed asesõnad.
6. V e r b . Abiverbid a v o ir ja etre. Pronom inaalverbid (refleksiivverbid). Verbide liigitus (kolm gruppi). T ä h ts a m a d irregulaarverbid: lire, ecrire, vo u lo ir, faire, d e v o ir . Indika
tiivi ajav o rm id aktiivis: p re se n t, im parfait, p a s s e c o m p o se;
plus-quepariait, p a s s e sim ple , futur sim p le , im peratif, infi- nitif p rese n t, p a r tic ip e p r e s e n t et passe.
Passiiv: p r e s e n t im parfait, futur sim ple.
7. E e s s õ n a . T a r v ita ta v a m a d eessõnad.
8. A d v e r b . T a r v it a ta v a m a d aja-, koha-, põhjuse- ja viisiadverbid (liht- ja liitadverbid). -menf-lõpuliste adverbide m oodustam ise põhireeglid. Adverbide kom paratsioon.
Matemaatika eksamikava.
1. Aritmeetika.
1. Kindel oskus a rv u ta m ise s tä is a rv u d e g a ja m urdudega.
2. A rvudega 2, 3, 4, 5, 9 ja 25 jag u v u se tunnused.
A rvude lahutam ine algtegureiks, vähim a ühiskordse ja su u rim a ühise j a g a j a leidmine.
3. Hariliku m u rru väljendam ine k ü m n e n d m u rru kujul ja k ü m n en d m u rru teisendam ine harilikuks m urruks.
4. M eeterm õõdustik.
5. Suhe ja võrre. V õrde põhiomadus. Võrdelised ja pöördvõrdelised suurused. Aritmeetiline keskm ine ja g e o meetriline keskmine. Võrdeline jagam ine.
6. P ro ts e n ta rv u tu s e põhiülesanded.
2. Algebra.
I. Algebralise avaldise lugemine, t e m a koostam ine kon k reetseil andmeil, te m a a r v v ä ä r tu s e leidmine. T ehete j ä r j e kord.
. 2. Tehted positiivsete ja negatiivsete arv u d eg a; tehete põhiomadused.
3. Üksliikmete ja hulkliikmete liitmine, lahutam ine, k o r ru ta m in e ja jagam ine.
4. K o rru ta m ise ja ja g a m is e abivalemite k asu tam in e a v a l
diste (a ± b)2, (a ± b)3, a2— b 2 ja a 3 ± b 3 puhul.
5. L ihtsam ad teg u ritek s lahutäm ise viisid:
a) ühise teg u ri toom ine sulgude ette, b) a rv u ta m ise abivalemite rakendam ine, c) rühm itam isvõtteid.
6. Algebraliste m urdude teisendamine ja tehted nendega.
7. S a m a su s ja võrrand. Võrduste põhiomadused. Esimese astm e v õ rran d ühe tu n d m a tu g a , te m a koostam ine ja la h e n damine.
8. Esim ese astm e v õ rrandsüsteem i lahendam ine kahe tu n d m a tu g a . K ahe t u n d m a tu g a v õ rrandsüsteem i lah en d u vuse uurimine. Ü lesannete lahendam ine v õ rrandsüsteem i abil.
9. Funktsiooni mõiste: jä ä v a d ja m u u tu v a d suurused, sõltuvad ja sõltu m a tu d m uutujad. Funktsioonide a x - f b, a x 2 + b x -f- с graafikud.
10. Korrutise, astm e ja m u rru astendam ine.
II . Juurim ine. R u u tju u re leidmine täisarvudest, harili
kest m urdudest ja küm nendm urdudest. R u u tju u re leidmine 0,1 täpsuseni, 0,01 täpsuseni jne.
12. K orrutise, ja g a tise ja astm e juur. Ir ra ts io n a a la r v u mõiste. Tehted ju u rteg a . M u rru n im e ta ja v ab a sta m in e i r r a t sionaalsusest.
13. Ühe tu n d m a tu g a ru u tv õ rra n d i koostam ine ja lah en damine. R u u tvõrrandi lahendite om adused; lahendite u u ri
mine. Ruut-trinoomi lahutam ine tegureiks.
14. R uut-irratsionaalvõrrandid. B ikvadraatvõrrandid.
Kahe tu n d m a tu g a ru u tv õ rra n d sü s te e m i koostam ine ja lahen
dam ine (lihtsam ad juhud).
15. Aritmeetiline jada. Aritmeetilise jada liikme a r v u t a mine ja liikmete su m m a leidmine.
16. Geomeetriline jada. T e m a üldliikme ja sum m a v a le mid. Lõpm atu geom eetriline jada. L õpm atu geom eetrilise jada v ä ä rtu se arvutam ine.
17. A sten d a ja mõiste leidmine; aste negatiivse, nullilise ja m urrulise a s ten d a jag a. Tehted a s tm e te g a m istahes asten- d a ja te puhul.
18. Logaritm i mõiste. L ogaritm i üldomadused. Logaritm i graafik.
19. Korrutise, jagatise, astm e ja juure logaritm . A v a l
diste logaritmimine.
20. K üm nendlogaritm i omadusi. A rv u ta m in e logaritm ide tabeli abil.
21. Eksponentvõrrandi ja lo g aritm v õ rra n d i lahendamine.
22. Ühendite liigid: variatsioonid, perm utatsioonid ja kombinatsioonid. Variatsioonide, perm utatsioonide ja kom bi
natsioonide arvu tuletam ine.
V õrdsuse С ~k = С ~k tõestus. New toni binoom valem (tuletamiseta).
3. Geomeetria.
1. Sirgjoon, kiir ja lõik. S irgjoone lõikude su m m a ja vahe. N u rg a mõiste, n urkade su m m a ja vahe, tä isnurkade ja ,kõvernurkade omadused. Tippnurkade (v ertikaalnurkade)
omadus.
2. Kolm nurk, te m a küljepoolitajad, kõrgused ja n u rg a - poolitajad. K o lm nurga kujud (liigid).
3. Võrdkülgse k o lm n u rg a omadused. K olm nurkade kolm k o n g ru e n tsu se tingim ust. T eo reem ko lm n u rg a välisnurga kohta.
4. K o lm nurga külgede ja nurkade vaheline seos. Rist- sirgete ja kaldsirgete om adus. Täisnurksete kolm nurkade kongruentsus.
5. Punktide geom eetrilise koha mõiste. Sirglõigu kesk- ristjoone om adus ja n u rg a p o o litaja (poolitussirge) omadus.
6. T äh tsam a id konstruktsioonülesandeid: a) antud s u u r u sega n u rg a jo onestam ine antud kiire külge; b) n u rg a poolita
mine; c) sirglõigu poolitamine; d) antud sirgjoone punktist ristsirge joonestam ine; e) väljaspool sirget antud punktist ristsirge joonestam ine; f) kolm n u rg a konstruktsioon tem a kolme külje pikkuste järgi, ühe külje ja lähisnurkade järgi ning ühe n u rg a ja lähiskülgede pikkuste järgi.
7. Paralleelsed sirged. Paralleelide aksioom. Kahe s i r g joone paralleelsuse tingimused. Väljaspool sirget olevast punktist sirgele paralleeli joonestam ine.
8. P aralleelsete ja ristuvate h a a ra d e g a nurkade omadusi.
K o lm nurga ja hulk n u rg a nurkade sum m a.
9. Rööpkülik ja trapets. Rööpküliku külgede ja nurkade omadusi. Rööpküliku, ristküliku, rombi ja ruudu diagonaalide omadusi.
10. K o lm nurga ja trapetsi keskjoone omadusi. (Sirg-) lõigu jao tam in e osadeks.
11. Ringjoon: keskkoht, diameeter, raadius. K esknurgad, k aa red ja neile toetuvad kõõlud. Puutujad: puutepunkti t õ m m atud raadiuse om adus. K olm nurga siseringjoone ja ümber- ringjoone keskkoht.
12. Kesknurkade, piirdenurkade, puutujatevahelise n u rg a ja p u utuja ning kõõlu vahelise n u rg a mõõtmine; tipuga ringi sees ja väljas oleva n u rg a mõõtmine.
13. Ü hism õõtega ja ühism õõteta sirglõigud. Võrdelised sirglõigud: n u rg a h a a ra d e lõikamine paralleelidega; lõigu jao ta m in e antud lõiguga võrdelisteks osadeks; neljanda võrdelise lõigu konstrueerim ine kolme antud lõigu abil.
14. K olm nurkade ja hulknurkade sarnasus. S a rn a se kolm n u rg a ja hulknurga konstrueerim ine antud kolm nurgale ja hulknurgale. K olm nurkade s a rn a su s e tunnused. K olm n u rg a sisenurga poolitaja.
15. T äisnurkse k olm nurga meetrilised seosed. T ä is n u r
g a s t hüpotenuusile tõ m m a tu d kõrguse omadusi. P y th a g o r a s e
teoreem . K olm nurga tera v - ja n ü rin u rg a v astask ü lje ruut.
Võrdflised sirglõigud ringis.
Avaldiste jc =
V
a 2 + b~; x = ~ ; л; = у ; x = \/ a b konstrueerim ine.16. K o rra p ä ra se d hulknurgad. Kuidas joonestada ring- joon k o r r a p ä ra s e h ulknurga sisse ja ümber. K o rr a p ä r a s te hulknurkade sa r n a s u s ja nende ü m berm õõtude suhe.
17. Ruudu, k o rr a p ä ra s e k u u sn u rg a ja k o r r a p ä ra s e kolm n u rg a külje väljendam ine sise- ja ü m b errin g jo o n e raadiuse kaudu.
18. Pindalade arvutam ine: ristküliku, rööpküliku, kolm n u rg a ja k o r r a p ä ra s e hulknurga pindala. K olm nurga pindala valem kolme külje kaudu. S a rn a s te kolm nurkade ja sa r n a s te hulknurkade pindalade suhe.
19. A rvhulkade piir. Ringjoone pikkus kui kõõlhulknur- kade ja p u u tujahulknurkade ü m berm õõtude piir külgede arvu piiram atul kahendamisel. R ingjoone pikkuse valem, a rvuta m ine . Ringi pindala kui kõõl- ja puutujah u lk n u rk ad e pindalade piir.
20. T asapinna ristjoon. Sirge ristseisu tunnus tasapinna suhtes. Kolme ristjoone teoreem .
21. Sirge ja tasap in n a paralleelsuse tunnus. K ahe t a s a pinna paralleelsuse tunnus.
22. K ahetahused nurgad. K ah etah u se n u rg a m õõtmine tem a jo o n n u rg a abil. R isttasapinnad. Selle tunnus.
23. S irgjoone ja ta sap in n a vaheline nurk. Kiivsirged ja nendevaheline nurk.
24. P rism ad, prism a külgpindala, rööptahukas, tem a s e r vade ja diagonaalide omadusi, diagonaalide vahekord tem a kolme m õõtm ega. Risttahukas.
25. Püramiidid: püramiidi lõikamine paralleeltasapinda- dega. Püram iidi ja tüvipüram iidi külgpindala.
26. P rism a , püramiidi ja tüvipüramiidi ruum ala.
27. Silindri, koonuse ja tüvikoonuse ru u m ala ja külg
pindala.
28. Kera. K era lõikamine ta sap in n a g a. K era puutuja- tasapind. K era suur- ja väikeringjoon. K e ra pindala. K era segm endi ja vöö pindala. K era sektori ruum ala.
4. Trigonomeetria.
1. Trigonom eetrilised funktsioonid: n u rg a siinus, koosi
nus, tan g en s, kootangens, seekans ja koosekans. N urkade 30°, 60°, ja 45° funktsioonid. T rigonom eetriliste funktsioo
nide m u u tum ine n u rg a m uutudes 0°-st kuni 360°-ni. T rig o nomeetriliste funktsioonide perioodilisus.
2. Uhe ja s a m a argum e ndi trigonom eetriliste funktsioo
nide sõltuvus üksteisest. Antud trigonom eetrilisele fu n k t
sioonile v a s ta v a n u rg a konstrueerim ine. Ühele ja sam ale siinusele, koosinusele, tangensile ja kootangensile v a s ta v a n u rg a üldkuju.
3. Positiivsed ja negatiivsed nurgad; negatiivsete n u r kade funktsioonid.
4. Kaks n u rg a m õõtmise viisi. Radiaan.
5. N urga trigonom eetriliste funktsioonide ta a n d a m in e t e r a v n u r g a trigonom eetrilistele funktsioonidele.
6. Liitmise teoreem : sin ( a ± ß ) , cos ( a± ß ) , ta n ( a ± ß ) . 7. K ahekordse ja poolnurga trigonom eetrilised fu n k t
sioonid.
8. L og aritm itav kuju trigonom eetrilistele funktsioonidele:
sin a + sin/3, cos a ± cos/?, ta n a ± tan/3.
9. Siinuse, koosinuse ja tangensi graafikud.
10. T rigonom eetriliste v õ rrandite lahendamine.
11. T äisnurkse k o lm nurga elementide arvutam ine.
12. Siinus- ja koosinusteoreem id, k o lm n u rg a pindala kahe külje ja nendevahelise n u r g a abil. M itte tä isnurksete kolm n urk a d e elementide a rvuta m ine .
13. Trigonom eetriliste funktsioonide pöördfunktsioonid;
nende peaväärtused.
14. T rig o n o m ee tria rak en d am in e geom eetriliste ü lesan nete lahendamisel.
Füüsika eksamikava.
Uid juhendid.
E k sam iso o ritaja peab o m a m a küllaldaselt selget a r u s a a mist põhilistest füüsikalistest nähtu stest ja nendevahelistest seostest. Tuleb erilist tähelepanu p ö ö ra ta oskusele k a s u ta d a m atem aa tilist keelt füüsikaseaduste väljendamiseks, a g a
ka oskusele selgitada m a tem aa tiliste valemite füüsikalist sisu.
1. Mehhaanika.
1. Samasihiliste tungide liitmine. O m av a h el n u rg a m o o d u stav ate tungide liitmine. Tungi lah u tam in e kaheks k o m ponendiks. Keha ta s a k a a lu tingim usi kaldtasapinnal. Sam a- suunaliste paralleeltungide liitmine. Ü he tungi lahutam ine kaheks sam asuuna lise ks paralleeltungiks. Esimese ja teise liigi kangide ta s a k a a lu tingimusi. Lihtmasinad. K ehade r a s kuskese. Ü hte punkti kinnitatud kehade ta s a k a a lu juhtumid.
H o risontaaltasapinnale to e tu v a te kehade ta sa k a a lu tingimusi.
2. Ü htlane sirgjooneline liikumine. Kiirus, selle liikumise võrrand. Seife liikumise tee ja kiiruse g ra afikud sõltuvalt ajast.
Esimene liikumise seadus (inertsi seadus). Liikumine t a s a k a a lusta tud tungide mõjul.
3. E b aühtlane liikumine. Keskm ine kiirus. Kiirus antud momendil. Kiirendus. Ühtlaselt kiirenev liikumine ilma alg- kiiruseta. Selle liikumise tee ja kiiruse graafikud. Kiiruse valem v = at.
Tee valemi S — ~ s aa m in e keskm ise kiiruse mõiste abil ja g ra a fik u abil. Valemi V 2 = 2aS tuletam ine. Ühtlaselt a eglustuva liikumise valemi tuletam ine eelnevaist valemeist.
Selle liikumise kiiruse graafik.
4. Kehade kaal ja m ass. Tihedus. Newtoni teine liikumise seadus: tungi, massi ja kiirenduse sõltuvus. Düün. Tungi väljendamine kaaluühikutega. Düüni ja 1-g ram m i tungi vahekord. U hiksüsteem CGS.
Selle süsteemi põhilised ja tuletatud suurused. Selle ühi
kute vahekord kg, kgm ja h.-j. vahel. Kehade vaba l a n g e mine. V abalt langeva keha kiirendus, õ h u ta k is tu s e mõju.
5. Newtoni kolm as seadus: aktsioon ja reaktsioon. A k t
siooni ja reaktsiooni tungi rakenduspunktid.
6. M ehhaaniline töö. Töö valemid. Energia. Kineetiline ja potentsiaalne energia. Üleminek potentsiaalselt energialt kineetilisele ja vastupidi. Energia jääv u se seadus m e h h a a n i
kas. Võimsus.
7. Liikumiste ja kiiruste liitmine. H orisontaalselt visatud kehade liikumine. Selle liikumise graafiline kujutam ine.
8. Ü htlane ringjooneline liikumine. L in ea arn e kiirus.
Nurkkiirus. Tsentripetaalne (kesktõmbe) kiirendus. T sen tri
petaalse kiirenduse valem (tuletam iseta). Tsentripetaal- ja tsentrifugaal- (kesktõuke-) tung, nende rakenduspunktid.
Tehnilised näited.
9. G ravitatsiooniseadus.
10. Elastsed kehad. Vedrukaalud. Dünam om eetrid.
2. M olekulaar-kineetilise teooria põhilised alused.
Aine jaotuvus. Molekulid. Kohesioon. Vedelikkude pind- kiht. Selle omadus., Pindpinevus. M ärgum ine. Vedelikud kapillaartorudes. K apillaarnähtused looduses ja tehnikas.
3. Vedelikud ja gaasid.
Rõhumine. P ascali seadus vedelikes ja gaasides. H ü d r a u lilise pressi ehitus. Vedelikkude põhi- ja külgrõhk. Ü hendatud an u m a te seadus ühesuguste ja erinevate vedelikkude kohta.
õh u rõ h u m in e. Torricelli seadus. N o rm a aln e õhurõhk.
Tehniline atm osfäär. Elavhõbe- ja m etall-barom eeter. Archi- medese seadus vedelikkude ja gaaside kohta. Kindlate kehade ja vedelikkude erikaalu m ä ä r a m in e A rchimedese s e a duse alusel. Kehade ujum ise tingim used vedeliku' pinnal.
Areom eetrid. õ h u sõidu füüsikalised alused.
B oyle-M ariotte’i seadus. Selle seaduse graafik. Vedelik- m anom eetrid. M etall-m anom eetrid. Õhupumbad: hõrendus- ja tihenduspumbad.
4. Soojus.
1. T em p e ratu u r. Celsiuse ja R eaum uri skaala.
2. Joon- ja ruumpaisum iskoefitsientide vahekord. Tihe
duse m uutum ine keha soojendamisel. Gaaside paisumine.
G a y -L u ssac’i seadus.
Ü hendatud seaduse valem (Boyle-M ariotte — Gay-Lus- sac). Absoluutne null. T e m p e ratu u ri absoluutne skaala.
3. Soojushulk. Soojushulga ühikud. Keha soojendam iseks kuluva soojushulga m ä ä r a m is e valem. Keha erisoojuse m ä ä
ram ine katselisel teel. M itm e su g u ste kütteainete k ü ttevää r- tus. S oojusm asina kasutegur.
4. Konvektsioon g aasides ja vedelikes. Kindlate kehade, gaaside ja vedelike soojusejuhtivus. H a lva d ja head soojuse-
juhid. <
5. Sulamine. S ulam issoojuse m ä ä r a m in e katselisel teel.
Kehade ru u m a la m u u tum ine sulamisel ja tahkumisel. Sula- mispunkti sõltuvus rõhumisest.
6. A urum ine ja kondensatsioon. Keemine. Keemistempe- ra tu u ri sõltuvus rõhumisest. A urum issoojuse m ä ä ra m in e katselisel teel.
7. K üllastatud ja k ü llastam ata aur. Nende omadusi. Kül
lastatud au ru rõhum ise sõltuvus te m peratuurist.
8. Absoluutne niiskus. Relatiivne niiskus. H ügro m e etrid 9. Gaaside kokkusurutavus.
10. Soojuse mehhaaniline ekvivalent. S oojuse töö ekvi
valent (kg, džauli ja ergi kohta). A u ru m a s in a ja plahvatus- m ootori ehituse skeem. A u ru m a sin a ja plahvatusm ootori kasutegur.
5. Elekter.
1. K ahte liiki elekter. E lektrilaengute vastastikune mõju.
C oulom b’i seadus. Absoluutne ja praktiline laenguühik (kulon). Elektroskoobi ehitus. E lektrilaengu jao tu s juhi välis- pinnal. Laadimine m õjuelektriga.
2. L aengu elektriväli. Potentsiaali mõiste. Potentsiaalide vahe ühik — volt. E lektrim ahtuvus. M ah tu v u se ühik — farad. P lokk-kondensaator, tem a ehitus ja tähtsus.
3. Voolutugevus. V oolutugevuse ühik — amper. P o te n t siaalide vahe ju h tm e otstel. O h m ’i seadus juh tm e osades.
Ju h tm e takistus. T akistuse ühik — oom. Eritakistus. T akis
tuse a rv u ta m ise valem. Takistuste sõltuvus te m peratuurist.
Reostaadid.
4. J u h tm e te jä rje stikune ühendamine. Paralleelne ü h e n damine.
5. O h m ’i seadus kogu juhtm e kohta. Elementide p a r a l leelne ja järje stikune ühendamine.
6. Voolu töö ja võimsus. Voolu töö ja võim suse ühikud:
volt-kulon (džaul), volt-am per (vatt), vatt-tund, hektovatt- tund, kilovatt-tund. Voolu energia ja selle m uundum ine teis
teks energialiikideks. L enz-Joule’i seadus. Elektrilambid. Soo- jendusriistad. Elektrikaitse seadised.
7. Elektrolüüs. F a r a d a y seadus. Elektrolüütilise dissot- siatsiooni mõiste. Volta ja DaniePi elementide ehitusprintsiip.
A kum u laato rite ehitusprintsiip.
8. Kunstlikud ja loomulikud magnetid. Poolused ja nende vastastik u n e mõju. Magnetiline induktsioon. M agnetiväli.
Tungjooned. Raud m agnetiväljas. M a a m a g n e tism . Sirgvoolu magnetiväli. Solenoidi magnetiväli. E lektrom agnet. Elekter- kõlisti ja telegraafi põhimõiste. Voolude v a stastikune mõju.
V oolujuhtm e liikumine m agnetiväljas. A m perm eetri ja volt- meetri ehitus ja nende lülitamine ahelasse.
9. E lektrom agnetiline induktsioon. Induktsiooni elektro- m otoorse jõu tekkimine. F a ra d a y katse. L en z’i seadus.
Induktsioonvoolu suund.
R ingjuhtm e pöörlemine m ag netiväljas. Endainduktsioon.
Vahelduvvool. Vahelduvvoolu-dünam o põhimõte. Alalis- voolu-dünam o ja -m ootori põhimõte. Kollektor. Telefon.
10. T ra n s fo rm a a to r i ehitus ja tegevus. Elektrienergia ülekandm ine kau g e m a a peale. R u h m k o rff’i induktor.
11. Elektrivool gaasides. Katoodkiired, nende loomus ja omadusi. Nende saam ine. Röntgenikiirte omadusi.
6. Valgus.
1. Valgusallikad. Läbipaistvad ja läbipaistm atud kehad.
V alguse sirgjooneline levimine. V ari ja poolvari. V arjutus.
V alguse kiirus. V alguse kiiruse m õõtmine Michelsoni järgi.
2. V alguse peegeldumise seadused. Kujutise ehitamine tasapeeglis. H a ju ta tu d peegeldumine. Sfääriline nõguspeegel.
Peegli fookus. Sfäärilise peegli valemi tuletamine. P ro že k to r.
3. V alguse m urdum ise seadused. Murdum iskoefitsient.
Kiirte käik prism as ja tasaparalleelses plaadis, täieline sise- peegeldumine. Piirnurk.
4. K oondavad ja h a ju ta v a d läätsed. L äätse valemid (tule
tam iseta). Kujutise ehitam ine 'läätsedes. L äätse optiline tegevus.
5. P ro jek tsio o n ia p ara at. F o to a p a ra a t. Luup. Mikroskoop.
Teleskoop. Kiirte käik neis riistades. Silm kui optiline riist.
A kom m odatsioon. Lühi- ja k augnägem ine. P rillid/
6. Valguskiire dispersioon prismas. Spekter. V ä rv u ste liitmine. Täiendusvärvused. Spektroskoop. N ä h ta m a tu d kii
red. Kiirgam isspekter. Neeldumisspekter. K irchhoff’i seadus.
F r a u n h o f e r’i jooned. P äikesespekter. S p ektraalanalüüsi põhi
mõtted.
7. V algustustugevus. V a lg ü stu stu g ev u se ühik. V algustus- tugevuse sõltuvus valgusallika k au g u se st ja kiirte kaldenur- gast. M itm e suguste valgusallikate v a lgustugevuse võrdle
mine. V a lgustugevuse ühikud. Fotom eetrid.
7. Võnkumised ja lained. Hääl.
1. V õnkum isnähtuste näiteid. Võnke välde. V õngete arv sekundis..Võnke amplituud. Seos välte ja võngete arv u vahel sekundis. Pendli valem (ilma tõestuseta). Ristlained ja piki- lained. Lainete levimiskiirus. Lainepikkus. Seos lainepikkuse, levimiskiiruse ja lainete arvu vahel sekundis (või välte vahel). Ühel sirgjoonel to im u v a te lainetuste liitumine võrdse lainepikkuse puhul. Lainete interferents. Seisvad lained. Sõl
med. Paisud.
2. Heliseva keha võnkumine. Lained õhus. Hääle tu g ev u s ja kõrgus. H ääle kiirus. Hääle peegeldumine. Akustiline resonants. Resonaatorid.
Keemia eksamikava.
Üld juhendid.
1. E ksam in ee rita v alt tuleb nõuda järgm isi teadmisi:
a) keemia põhimõistete ja põhiseaduste täielik tundmine, b) keemiliste sümbolite tundm ine ja kasutam isoskus, c) valemite ja võrrandite järgi lihtsate keemiliste a r v u tuste kindel valdamine,
d) tä h t s a m a te elementide ja nende ühendite tundmine.
2. Käsitlemisel ei tule nõuda üksikasju, mis eeldavad puhtm ehhaanilist meelespidamist. E k sam in ee rita v peab te a d m a ainult t ä h tsa m a id a rv e ja neidki ü m a rda tult. Ei tule nõuda m itm esu g u ste keemiliste a p a ra tu u rid e detailse ehituse ja töötam ise tundm ist, sam u ti keemiliste m enetluste ja r e a k t sioonide kulgem ise üksikasju.
Nõuete ulatus.
1. Keemilised ja füüsikalised nähtused. Näiteid keemiliste ja füüsikaliste nähtu ste erinevusest. Segud ja keemilised ühendid. Keemiliste protsesside põhitüübid: ühendus-, lagun- dus- ja asendusreaktsioonid. Näiteid. Eksoterm iliste ja endo- termiliste reaktsioonide mõiste. Näiteid.
2. Elemendid ja liitained. Allotroopsus. Metallid ja metal- loidid. Näiteid metallide ja metalloidide erinevaist füüsika
listest ja keemilistest om adustest. Elementide metallideks ja metalloidideks ja o ta m is e suhtelisus.
3. Aatom id ja molekulid. A atom kaal. Molekulkaal.
G ra m m - a a to m , gram m -m olekul. Aine kaalu säilivuse ja püsiva koostise seadused seoses aa tom i-m olekulaarse t e o o riaga.
4. Valents. Muutliku valentsi mõiste. Keemilised vale
mid. Elemendi valentsi m ä ä r a m in e te m a lihtsaim ate ü h e n dite valemeist. Lihtsate valemite koostam ine valentsi järgi.
5. Keemilised võrrandid. Koefitsientide a r v u ta m in e liht
sate reaktsioonide puhul, kui on antud alg- ja lõpp-produk- tid. Iseseisev võrrandite koostam ine lihtsaile reaktsioonidele (aluse kesendam ine happega, kahe soola v astastikune r e a geerimine).
6. A rv u ta m in e valemite ja v õ rrandite järgi. O skus a r v u tada: aine protsendilist koostist valemi järgi; antud aine hulka, mis on vajalik teatu d kindla hulga teise aine s a a m i seks; kui palju oli võetud antud ainet, kui reaktsioonis t e k kis t e a t a v hulk teist ainet.
7. Vesinik. T em a saam ine. Vesiniku om adused ja tem a kasutam ine. Vesinik ta a n d a ja n a . Vesi. Vee koostis. Vee süntees ja analüüs. Vee füüsikalised ja keemilised o m a d u sed.
8. Lahused. Üldised kujutlused gaaside, vedelike ja t a h kete ainete lahustuvusest vees. Näiteid praktiliselt la h u stu m atute, väh e la h u stu v ate ja hästilah u stu v ate ainete kohta.
L ahjendatud ja k üllastum a ta lahus, kontsentreeritud ja kül
lastatud lahus. Lahuse kontsentratsiooni vähendam ine p r o t sentides ja moolides. T ah k e te ainete ja gaa side la h u stu vuse sõltuvus te m peratuurist. T ahkete ainete eraldum ine lahuseist. Kristalli mõiste.
9. Hapnik. Hapnik ja osoon lihtaineina. Hapniku s a a mine. T em a omadused. H apnik h a p e n d ajan a. Põlemine hapnikus ja õhus. Liht- ja liitainete põlemissaadused. Põle- m isreaktsiooni tähtsus ja kütteaine mõiste. Tahked, vede
lad ja gaasilised kütteained. Näiteid, A eglane h a p e n d u mine. Hingam ine. Metallide roostetam ine.
10. Hapendid, alused, happed, soolad. Hapendite tekki
mine hapniku toimel elementidesse. Hüdroksüüdid. Alused.
Leelised. H apnikku "sisaldavad ja hapnikuvabad happed.
H apete aluselisus. Näiteid loetletud aineklasside kohta. Indi
kaa to ri mõiste (lakmus). Anhüdriidi valemi tuletam ine happe valemist ja üm berpöördult. Lihtsaid hapete ja aluste s a a mise viise.
•11. N eutraalsed ja hapud soolad. Metallide ja happejää- kide valents soolades. Soolade saa m ise viisid: kesendamine, asendusreaktsioon, vahetusreaktsioon. Näiteid.
12. Halogeenid. Kloor. Kloori saam ine. Tem a o m a d u sed ja kasutam ine. M ü rk a in e te mõiste. Kloorvesinik ja soolhape. T em a s aa m in e ja om adused. Näiteid soolhappe sooladest. Lühike ülevaade broom i ja joodi om adustest.
13. Väävel. T em a omadused. Väävelkahelisoksüüd.
Väävlishape n õ rg a happe näitena. Väävelkahelishapendi hapendumine väävelkolmelishapendiks (väävelhappe anhüd- riidiks). V äävelhappe saa m in e tehnikas. K atalüüsi mõiste.
Väävelhappe om adused ja te m a tähtsus. Väävelvesinik.
T em a saa m ine ja omadused. Näiteid väävelvesiniku so o la
dest.
14. Läm m astik. T e m a omadused. L äm m astik õhus. õ h k gaaside seguna. Õhu koostis ü m a rd a tu d arvudes (hapniku, läm m astiku ja süsihappegaasi sisaldus). A m m oniaak. T em a saam ine. Om adused. A m m oonium -hüdroksüüd. Am m oo- niumsoolade mõiste. L ä m m a stik h a p e ja te m a soolad. Läm- m astikhappe saam ine, om adused ja kasutam ine. Näiteid tem a sooladest. Lõhkeainete mõiste. Seotud läm m astiku täh tsu s taim ede elus. L äm m astikväetised.
15. Fosfor. V alge ja punase fosfori, om adused. Fosfor- happe anhüdriid. O rtofosforhape ja te m a soolad. F o s fo r
väetised.
16. Süsinik. T e e m a n t ja grafiit süsiniku teisenditena. Puu- süsi. Gaaside neeldumine söes ja selle näh tu se k a s u tam in e
gaasitorbikus. Kivisüsi ja te m a täh tsu s tehnikas. Süsihappe
gaas-. T em a saa m in e ja omadused. K asutam ine. Süsihape.
Näiteid te m a sooladest. V ingugaas. T em a omadused.
M e ta a n lihtsaim a süsivesinikuna. Näiteid keerulisem aist süsivesinikest: etaan, etüleen, atsetüleen, bensool. Nende stru k tu u rv ale m id ja füüsikalised omadused. N afta ja tem a t ä h t s a m a d töötlemissaadused: bensiin, petrooleum, m ä ä r d e õlid. Alkoholide mõiste. Etüülalkoholi s tru k tu u r ja füüsika
lised omadused. T em a jä rk jä rg u lin e hapendum ine aldehüü- diks ja happeks. Äädikhappe füüsikalised omadused. Tem a reaktsioonid alustega ja etüülalkoholiga. Eetrite ja estrite mõiste. Seep.
17. Räni. Ränihapend ja ränihape. Looduslike silikaatide mõiste. Klaas.
18. Perioodilisuseseadus Mendelejevi sõnastuses. Mende- lejevi perioodiline süsteem . Perioodid ja rühm ad. Metallide ja metalloidide asetus perioodilises süsteemis. Perioodilisu- seseaduse tähtsus.
19. Leelismetallid: n a a triu m ja kaalium. Nende o m a d u sed. Sööbeleelised. Sooda ja potas. Keedusool looduses.
Kaaliväetised.
20. Kaltsium. T em a omadused. Lubjakivi. Vee karedus ja selle täh tsu s tehnikas. Lubjakivi põletamine. K u s t u t a m a ta ja k u stu tatu d lubi. M ag n e esiu m ja te m a omadused.
21. Alumiinium. Alumiiniumi tootm ise põhimõisted. A lu
miiniumi om adused ja täh tsu s tehnikas.
22. Raud. T em a omadused. R auahapendid. T ä h ts a m a d ra u a m a a g id . K õrgahjuprotsess. M alm ja teras: nende o m a duste erinevus. Nende täh tsu s NSV Liidu industrialiseeri
mises.
Geograafia eksamikava.
A. MAAKERA JA MAAILMAJAGUDE FÜÜSILIS- GEOGRAAFILINE ÜLEVAADE.
M a a k u jutam ine gloobusel ja kaardil.
Ilm a k a a rte m ääram in e. K a a r t ja plaan. K aardim õõt (m astaap). Topograafiline kaart.
V ee ja m aism aa jaotus maakeral.
Mandrid, ookeanid, mered, lahed, s a a re d ja poolsaared, m aakitsused ja väinad.
Maapinnavormid.
Tasandikud (madalmikud, kõrgendikud), kiltmaad, mäed.
M a is m a a absoluutne ja relatiivne kõrgus. Reljeefi k u ju ta mise viisid kaartidel.
Maakera kuju ja liikumine. Kraadi- ehk kaardivõrk.
1. M a a k e r a kuju. Tõendid m a a k e r a kum eruse ja k e r a kujulisuse kohta.
2. M a a k e r a suurus.
3. M a a k e r a pöörlemine telje üm ber. M a a k e r a telg, poo
lused.
4. K raad iv õ rk kaardil ja selle elemendid. Laiuse ja pikkuse m ä ä r a m in e kaardil. A javöötm ed.
5. M a a k e r a a a s ta n e liikumine. A a sta a e g a d e vaheldu
mine. Pöörijooned.
6. M a a k e ra sisemine ehitus.
Atm osfäär.
1. A tm osfääri kõrgus ja koostis. T em p e ratu u ri m u u tu mine ek v a ato rist poolusteni.
2. Tuuled ja nende päritolu. Briisid (ehk vinud), mus- soonid, passaadid.
V e eau r atm osfääris. Vihm, lumi, udu, rahe, kaste, h ä r matis.
S adem ete jao tu s m a a k e ra pinnal.
3. Kliima, kliimavöötmed ja kliimatüübid.
Hüdrosfäär.
1. M aa ilm am eri ja selle osad. M erehoovused.
2. P õh ja v eed ja nende tekkimine.
3. Vooluveed. Jõebasseinid ja veelahkmed. Jõeorud, deltad.
4. J ä rv e d ja sood ning nende m ajanduslik tähtsus.
Litosfäär.
1. M a a k o o r ja selle ehitus.
2. M a a k e r a pinda m u u tv ad sisejõud. M ägede tekkimine.
3. M a a v ä rin g u d ja nende põhjused.
4. Vulkaanide tekkimine. Vulkaanide ehitus. V ulkaanide geograafiline jaotus.
5. M a a k e r a pinda m u u tv a d välisjõud.
Looduslikud vöötmed.
Looduslike vöötm ete lühike kirjeldus kliima, m ullastiku, taim estiku ja loom astiku järgi.
Mandrite füüsikalis-geograafiline ülevaade.
Reljeef, kliima, jõed ja järved. Euroopa, Aasia, A afrika, Põhja- ja Lõuna-A m eerika ning A ustra alia taim estik ja loomastik.
Rahvastik.
M a a k e r a ra h v astik ja ra hvastiku tihedus. R ah v aste j a o tus mandreil. M a a ilm a ja g u d e poliitiline jao tu s (täh tsam a d riigid ja nende pealinnad).
B. NÕUKOGUDE LIIT.
N S V L i i d u ü l e v a a d e . 1. NSV Liidu poliitiline kaart.
NSVL — Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit., Liiduvabariigid, autonoom sed vabariigid.
2. NSV Liidu füüsiline geograafia.
1. NSV Liidu territoorium i suurus. NSV Liidu piirid- Naaberriigid. NSV Liitu üm britsevad mered, saared, pool
saared, lahed ja väinad.
2. NSV Liidu m aapinna ehitus.
3. NSV Liidu loodusvarad. M aarded, energeetilised ja toorainete ressursid.
4. NSV Liidu siseveed. Jõebasseinid, järve d ja kanalid..
NSV Liidu jõgede erinevused.
Veesüsteem ide kasu tam in e laevasõiduks, ene rg ee tik a k s ja niisutuseks.
5. NSV Liidu kliima üldiseloomustus. S adem ete jaotus.
NSV Liidu üksikute rajoonide kliimalised erinevused.
6. NSV Liidu mullastiku- ja taim estikuvöötm ed. Vööt- m ete piirid. Mullastiku, taim estiku ja loom astiku iseloom us
tus. E rinevate vöötm ete kultuurtaim ed. M ullastiku ja t a i mestiku m uutum ine k õ rgm äe stike piirkondades (v e rtik a al
sed vöötmed). Iga loodusliku vöötm e m ajanduslik v a llu ta mine. A rktika vallutamine.
3. NSV Liidu rahvastik.
R a h v a a rv NSV Liidus. NSV Liidu ra hvastiku rahvuse- line koostis. R ahvastiku sotsiaalne koostis. R ahvastiku j a o tus NSV Liidu territoorium il. M aa - ja linnarahvastik. Lin
nade kasvam ine. U ued linnad: Kirovsk, Stalinogorsk, M a g nitogorsk, Beresniki, Stalinsk, Ig a rk a, Kom som olsk A m uuri ääres jt.
4. NSV Liidu majandus.
1. NSV Liidu sotsialistlik tööstus. Selle a r en g u tem po ja iseloom. U u te käitiste ra ja m in e . P eam ised tööstusharud ja nende geograafiline paiknemine: kivisüsi, nafta, m ust ja värviline m etallurgia, m asinaehitus, keemia, tekstiili
tööstus.
2. NSV Liidu põllumajandus. P õllum ajanduse sotsialist
lik rekonstruktsioon. Peam ised p õ llum a ja ndusharud ja nende paiknemine (terav ilja m a jan d u s, tehniliste kultuuride to o t mine, lo o m akasva tus, m e t sa m a ja n d u s, k a ru snahatööndus, kalapüük).
3. NSV Liidu tra n s p o rt. P eam ised raudteeliinid. Jõe- ja m ere tran sp o rt, peamised jõe- ja m ere sa d a m a d . Auto- ja aviotra n sp o rt ning nende tähtsus.
4. NSV Liidu r a h v a m a ja n d u s e t a a s ta m in e ja edasine kasv p ä ra st S uurt Isam aasõda. S õ ja jä rg s e viisaastaku plaan.
Eesti NSV.
G eograafiline asend. Looduslikud tingimused. Põlevkivi.
Rahvastik. M ajandus. Linnad.
Tartu Riikliku Ülikooli teaduskonnad.
Õigusteaduskond.
Nõukogude ühiskonna käesolevas arenguetapis, j ä r k järgulise ülemineku teostam isel sotsialismilt kommunismile, on s uur o satäh tsu s riigil ja õigusel. Riik ja õigus, olles t e k kinud ühiskonna m ateria als e elu aren g u alusel, m õ ju sta v ad o m a k o rd a ühiskonna m ateria alset elu ning võim aldavad selle edasiarengut. See riigi ja õiguse ühiskonda o rg a n is e e riv, mobiliseeriv ja ü m b erk u ju n d a v osa seab suured ü le s a n ded nõukogude õigusteadusele, nõukogude juristidele ja nende ettevalm istam isele.
Sellepärast on ka a r u s a a d a v see hool ja tähelepanu, mida Nõukogude valitsus ja kommunistlik partei on osutanud juriidilise hariduse om andam isele ja juriidilise kaadri e t te valmistamisele. ÜK(b)P KK 1946. a. otsus juriidilise hariduse laiendamise ja p aran d am ise kohta m ärkis ära m itm ed jurii
dilise hariduse ta s e m e m a h a j ä ä m u s t tingivad puudused ning andis konkreetsed direktiivid selle m a h a jä ä m u s e likvideeri
miseks j i juriidilise kaadri ettevalm istam ise tase m e tõ stm i
seks. Nende direktiivide ellurakendam ise tulem usena tõuseb a a s ta s t aa sta sse k õ rg e m a tesse juriidilistesse õppeasutistesse v a s tu v õ e ta v a te kontingent; on asu tatu d ja a s u ta ta k se veelgi juurde uusi juriidilisi instituute ja fakulteete, intensiivista- tak se juriidilise teadusliku kaadri e tteva lm istam ist a sp ira n tuuri v a s tu v õ e ta v a te arvu suurendam ise teel ning likvideeri
tak se juriidilise hariduse m itterahuldava ta s e m e täh tsam põhjus — teadusliku uurim istöö m ah a jä ä m u s.
Tehtud töö esialgsete kokkuvõtete põhjal võime juba konstateerida, et nõukogude juriidilised instituudid ja fa kul
teedid on k u ju n e m a s kõrgesti kvalifitseeritud juriidilise kaadri ettevalm istam ise baasiks: see aga t a ^ a b nende suurte ülesannete täitmist, mida nõuab k õrge m a telt õppeasutistelt sotsialistlik ühiskond.
