Liina Vainumetsa: Traditsiooniliselt on saatejuhi kohustuseks öelda muusikateose autor, pealkiri ja esitaja. Kui mõnikümmend aastat tagasi juhtis sel-list muusikaprogrammi akadeemilisema hoiakuga diktor, siis nüüd esitleb muusikat pehmema hoia-kuga ja kuulajaga sõbralikult suhtlev saatejuht, kes aitab luua meeleolu. Meeleolu on rahulik, asjalik, sõbralik.
Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder on öelnud, et „Klassikahommikus“ esindavad ajakir-jandust uudised. Eesti Rahvusringhäälingu uudised on „Klassikahommikus“ eetris kell 7, 7.30, 8, 8.30 ja 9.
Lisaks muusikale ja uudistele on argipäevade
„Klassikahommikus“ kindlatel kellaaegadel mõ-ned sõnalised rubriigid. Kell 7.15 algava palvuse viib läbi kirikuõpetaja (see on ette salvestatud).
Saatejuht teeb ajalehtede ülevaate kell 7.45 ja tut-vustab Klassikaraadio saatekava kell 8.45. Kell 8.50 juhib saatejuht meelelahutuslikku „Hommikumän-gu“, kus kuulajad helistavad ja püüavad otse-eetris ära arvata kõlava muusikapala autorit, pealkirja või esitajat.
Praegu on „Klassikahommiku“ saatejuhtideks mehed: Sakarias Leppik, Marius Peterson, Joosep Sang, Markus Järvi ja Johan Randvere.
Klassikaraadio muusikatoimetaja Anne Prom-mik: „Klassikahommikus“ on kõige suurem saate-juhi roll, isegi kui ta ei räägi kuigi palju. Aga nagu ka kuulajatelt saadud arvamustest välja tuleb — nad ootavad sooja ja intelligentset inimest, kellega koos oleks meeldiv ärgata.
36
Klassikaraadio tegevtoimetaja Marge-Ly Roo-käär: Saatejuhi roll on olla sõbralik intelligentne ärataja.
Saatejuht Sakarias Leppik: Saatejuht on hommi-kuse atmosfääri elav looja, sestap saab tema suhes-tumine eetriga olla kavatervikust ja -rütmist lähtuv ning toimetaja valitud muusikast innustuv. Saate-juht on olulistele ühiskonna- ja kultuurisündmus-tele kiirreageerija ning annab neile vajadusel klas-sikaraadioliku rüü.
Muusikavalik
Liina Vainumetsa: „Klassikahommiku“ muusi-ka, sealhulgas „Hommikumängus“ kõlava teose valiku eest hoolitsevad Klassikaraadio muusika-toimetajad Tiina Kuningas, Nele-Eva Steinfeld, Kersti Inno, Anne Prommik, Johanna Mängel, Marge-Ly Rookäär, Tiia Teder ja Liina Vainumet-sa. Iga toimetaja korrastab ühe nädala jagu muu-sikat korraga.
Tehniliselt on töö lahendatud nii, et arvuti pa-kub toimetajatele ette sobiva pikkusega sobivas žan-ris palad Radiomani (RM) programmi fonoteegist.
RMi fonoteeki täiendame pidevalt. Arvuti ettean-tud valik teeb toimetaja töö efektiivsemaks. Toime-taja teeb ära selle, mida arvuti ei suuda — sobitab muusika inimliku kontekstiga (aastaajad, tähtpäe-vad jms). Arvuti teeb musta töö, s.t otsib välja so-biva pikkuse ja koosseisuga teoseid, toimetaja vii-mistleb, lähtudes oma maitsest ja kultuurikonteks-ti tunnetamisest.
„Klassikahommiku“ muusikapalad on vaid mõ-neminutilised (pikemad teosed jäävad teistesse saa-detesse), väga kvaliteetses esituses. Valik on teadli-kult väga mitmekesine, et pakkuda vaheldust. Väldi-me äärmuslikke tundeid ja sügavmõttelisust — neid leiab mujalt meie programmist.
Meie kuulajail on väga hea muusikamälu, see-pärast peame muusikavalikus vältima lugude liig-set kordumist (ka siin tuleb appi arvuti ja hoiatab, kui playlist’i tõstetud pala on hiljuti eetris olnud).
„Hommikumäng“ annab kuulajatelt head tagasi-sidet. Meie kuulajad tihtipeale hämmastavad oma muusikateadmistega.
Saatejuht Sakarias Leppik: Toimetaja peab tunnetama hommikukava tervikut, mitte liht-salt koostama playlist’i vabalt ja suvaliselt valitud
eri stiilides teostest. Seega on toimetaja vastutus konkreetse hommiku kujundamisel suur.
Liina Vainumetsa: Klassikaraadio päev algab traditsiooniliselt, ilma suurema originaalitsemi-seta. Päeva jooksul muusikastiilide palett avardub mitmes suunas — kuni siis lõpuks „Fantaasia“ saa-tes jõutakse igas mõtsaa-tes justkui free jam’ini välja, ja täpselt kell 00.00 on restart, kui alustame jälle kesk-vooluklassikaga otsast peale.
Märt Treier, Vikerraadio hommikune saate-juht: Mina tulen sellest kanalist, kes kaotas just hiljaaegu ära võimaluse, et inimesed saaksid sisse helistada. Sissehelistamise kõned hakkasid tempot häirima, nii see läks. Tegelikult annab ikka mee-nutada, millal viimati oli Vikerraadio hommiku-programmis kuulajaid otse sees, aga ega see nii vä-ga ammu ka ei olnud, jutt on 3–4 aasta tagusest ajast. Kui arvestada, et Vikerraadio hommikuprog-ramm on väga vana tegelane, ja ka veel oma õi-gus-eellastega, siis polegi see nii väga ammu toi-munud muudatus.
Kuidas on Vikerraadio hommikuprogramm muutunud? 1950ndatest, 1960ndatest, 1970ndatest ja 1980ndatest kuni umbes aastani 1985 oli Ees-ti Raadio hommikuprogramm täpselt ühesugune nii vormilt kui ka vormistuselt. Midagi ei muutu-nud. Inimesed ärkasid ka siis üles ja diktorid ütle-sid esimesed sõnad pärast kell 5.30-t, pärast hüm-ni. See oli siis muidugi teine aeg kui praegu. Ehk on huvitav teada, et pärast hümni öeldud sõnad olid ainukesed, mida saatejuht või diktor tohtisid ise öelda, vabalt valida. See oli tema enda impro-visatsiooni koht. Kõik teised sõnad olid talle täp-selt ette kirjutatud, nendest ei olnud mõistlik lah-ku minna. Vestlesin hiljuti Uno Kaupmehega, kes tegi kaua aastaid diktoritööd. Ta ütles: „Jah, vaba-dus oli tõesti kell 5.30 midagi öelda, mis oleks na-tuke teistmoodi, aga keegi ei riskinud midagi teist-moodi öelda.“
Päevake läks käima, uudiseid lugesid pool- ja täistunnil diktorid, ajaleheülevaade oli paigas ju-ba eelmisel päeval, nagu nüüd kolmapäeviti saadab Sirp oma reedese lehe ülevaate. Aga siis olid kõik lehed juba eelmisel päeval teada. Järgmisel päeval ette kandele tulev kaust oli valmis.
Diktorid tutvustasid kõiki laule ette ja taha ning ütlesid kella. Uno Kaupmees oligi väga murelik, et kella üldse enam ei öelda. Meie vestluse päeval
Raadio hommikuprogramm
37
Joonis 1. Raadioprogrammide summaarne ööpäevane kuulatavus tööpäevadel ja nädalavahetustel (TNS Emori raa-dioauditooriumi päevikuuringu andmed, raadiot vastaval veerandtunnil kuulanute % Eesti elanikkonnast vanuses 12–74
eluaastat). Allikas: TNS Emori raadioauditooriumi päevikuuring, suvi 2015
Joonis 2. Teleprogrammide üldine ööpäevane vaadatavus argipäeviti ja nädalavahetustel (TNS Emori telemõõdikute andmed, televiisorit vähemalt 1 minuti jooksul jälginute osakaal Eesti elanikkonnas vanuses üle 4 aasta).
Allikas: TNS Emor, TV Monthly Fact Sheets, november 2015 argipäev
nädalavahetus
esmaspäevast reedeni laupäeval ja pühapäeval esmaspäevast pühapäevani Raadio hommikuprogramm
38
oli tal just kell rikkis ja ta arvas, et võiks rohkem õiget kellaaega öelda.