Andres Jõesaar: Televisioon on allutatud üleeu-roopalisele regulatsioonile, raadio Euroopa Liidu tasandil reguleeritud ei ole. Kehtiv regulatsioon põhineb audiovisuaalmeedia teenuste direktiivil,3 mis oma regulatsiooni astmelt on varasema direk-tiiviga4 võrreldes liberaalsem. Direktiiv defineerib audiovisuaalmeedia teenused ja nende pakkujad, liberaliseerib võrreldes varasemaga reklaami
edas-3 Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=URISERV%3Aam0005 . — A. J.
4 Television without Frontiers Directive http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=URISERV:l24101. — A. J.
Euroopa Liidu andmekaitse- ja meediapoliitika
97 tamise tingimusi, käsitleb Euroopa omatoodangu,
sõltumatute tootjate ning programmi päritolumaa probleemistikku ning toonitab sõltumatu meediare-gulaatori olemasolu vajadust. Regulatsiooni libera-liseerimise üheks põhjuseks on tehnoloogia areng.
Telesaadete jälgimine on tugevasti muutunud, saa-ted ja saatelõigud levivad laialdaselt internetis ja teistel tehnoloogilistel platvormidel. Saadete otse-vaatamisele on lisandunud järelvaatamine.
Muutunud on ka muu meedia. Ajalehed on liiku-nud veebi, veebiportaalid laiendavad oma sisupak-kumisi videomaterjalidega. Delfi TV ja Postimees TV on põhimõtteliselt sarnased televisiooniga. Kas see on probleem? Telekanalite poolelt vaadates on see ebavõrdne konkurents. Veebis audiovisuaalmee-dia sisu levitamisel ja reklaamimüügil puuduvad televisioonis kehtivad piirangud. Piirangute puudu-mine annab majandustegevuses tugeva eelise.
Kuidas soodustada kohaliku teletoodangu aren-damist? Mis on siin mehhanismid? Maksumaksja raha ja reklaamiraha? Reklaamiraha on minemas internetti ning suurte sotsiaalvõrgustike ja otsimoo-torite populaarsuse tõttu liigub reklaamiraha Eestist välja. Selle tulemusel väheneb kodumaise meedia-sektori tulubaas. Samas on Euroopa Liidus kehtivat teenuste ja kapitali vaba liikumise põhimõtet silmas pidades seda protsessi väga keeruline pidurdada.
Praegusesse meediapoliitika diskussiooni on lisandunud Venemaa propagandast põhjustatud poliitiline dimensioon. Praegune direktiiv ei või-malda efektiivselt ja kiiresti sulgeda Euroopa Lii-du õigusnorme rikkuvaid Venemaa propagandat edastavaid telekanaleid. Euroopa Komisjonil kulus Leedu ringhäälinguregulaatori poolt telekanali RTR Planeta ebaseadusliku tegevuse kohta tehtud esildise analüüsiks seitse kuud.5 Kui Leedu sai pärast pikka ootust õiguse peatada RTR Planeta retransleerimi-ne Leedu territooriumil kolmeks kuuks, siis Suur-britannia litsentsi alusel saateid edastava Venemaa telekanali RT (varem Russia Today) programmis tuvastas Ühendkuningriigi regulator Ofcom 2014.
aasta kümne kuu jooksul 14 rikkumist, kuid otsus-tas ikkagi telekanalit isegi mitte trahvida.6 Ilmselgelt ei ole praegu võimalik Euroopa Liidu
meediatee-5 COMMISSION DECISION of 10.7.2015. — A. J. http://ec.europa.eu/
newsroom/dae/document.cfm?acrtion=display&doc_id=10299. — A. J.
6 Henry Mance. Ofcom rebukes RT channel over biased broadcasts. Fi-nancial Times, 21.09.2015. Vt http://www.ft.com/cms/s/0/54b38a54-6054-11e5-9846-de406ccb37f2.html#axzz43pVfwDIQ. — A. J.
nuste direktiivi alusel selliseid eriolukordi operatiiv-selt ning tulemuslikult lahendada.
Arutelu
Marju Lauristin: Audiovisuaalmeedia aruteludes ei ole kultuuri pool kahjuks teemaks. Tundub, et see arusaamine pole üldse fikseeritud, et televisioon ei ole ainult äri, et see on ka kultuuriline nähtus.
Üks põhjus on siin see, et öeldakse: kultuur on liikmesriikide pädevus. Samas on kogu vahendite ja platvormide teema üleeuroopaline pädevus. Kuidas saab sisu olla lahus vahenditest ja platvormidest?
Arvan, et siin tuleb uus muutus ja murrang on tu-lemas. See tuleb ootamatust kohast, seoses miga. Nüüd on hakanud kõik rääkima, et terroris-mi soodustavat sisu levitavad terroris-mingid vennad üle Euroopa.
Hans H. Luik: Direktiiv on niivõrd lai. Kui teha rahvusriikides institutsionaliseeritud sisu ja mee-lelahutuse eristamise organ? Kui korralik muusika oleks ilma käibemaksuta, õllesummer ehk mitte?
Kas on võimalik laikide eest rahatiksutamise mudel sisse viia?
Andres Jõesaar: Netflix levib maailmas laialt.
Üheks kohalikku kultuuri toetavaks võimaluseks on kehtestada regulatsioon, mis kohustab Netflixi-tao-lisi välisriikide teenusepakkujaid osa oma tuludest suunama kultuurkapitalilaadsesse organisse, mis toetab kohalikku audiovisuaalsektorit.
Marju Lauristin: Praegu on maksukomisjonis ühes teises seoses kõne all seisukoht, et maksuloo-gika peaks olema selline, et makstakse selles kohas, kus tulu on toodetud, levitajad peavad ka maksu maksma. Kuidas see saab praktiliselt ellu viidud?
Andres Jõesaar: Google ja Prantsuse riik jõudsid kokkuleppele, et Google maksab Prantsuse riigile.
Hans H. Luik: Liigume digitaalse ühisturu poo-le, siht on turg, kus on 500 miljonit tarbijat. Mis see tähendab, mis kultuur ja haridus on liikmesriikide pädevus? Need on ainsad pädevused, mis jäävad liikmesriikidele. Intelligentsus on pädevus vahet teha, mis on meedia klikitööstus ja mis on sisu.
Raha kõigile ei jätku — alati on küsimus, miks teete meelelahutusportaali, kui ei ole raha.
Marju Lauristin: Jõuame tõsiste asjade juurde teistpidi. Kuigi püüame mingeid põhimõtteid teha universaalseks läbi masinliku koodi, tulevad ikkagi
Euroopa Liidu andmekaitse- ja meediapoliitika
98
välja maade eripärad. Peame rahvusriiki nägema selle pilguga. Meie põhiseaduses on ülesanne tagada eesti kultuuri ja keele järjepidevus.
See, mis televisioonis tehakse eestlasele, prants-lasele, itaalprants-lasele, on just neile ka kvalitatiivselt täh-tis. Areng nõuab suuna võtmist kvaliteedile. Uudiste edastamise puhul tõuseb küsimus: mis on uudis?
Peab olema hea ajakirjandusprogramm, aga mis on hea? Ekspertkogud hakkavad omandama suuremat tähendust. Nende otsustusi tõstetakse eraldi esile valdkonnasiseste koodide ja koodeksitega, mida võrdsustatakse seadustega.
Maarja Lõhmus: Eestis on eneseregulatsiooni koode minimaalselt, Euroopa Liidu regulatsioonide tabelist paistab, et teistes riikides toimib
valdkon-dade eneseregulatsioon paremini. Seal on rohkem eneseregulatsiooni ja vähem seadusi, meil vastupidi.
Marju Lauristin: Vanades kultuurides on enese-regulatsioon. Mõnes kultuuris fikseeritakse ja kont-rollitakse iga teleprogrammi ja saate puhul, kuivõrd selles on olemas avaõigusliku funktsiooni täitmine.
Hans H. Luik: Sisuka sisu, sisuka konteksti eris-tamine on oluline, et otsustada, mida me jõuame toetada. Toetada uurivate ajakirjanike tööd, toeta-da andmebaasi ühtlustamist, sealhulgas kinnisva-ra ja kohtute andmebaaside ühendamist. Toetada ajakirjanduskapitali sisseseadmist kultuurkapitalis.
Selleks on aeg küps.
Euroopa Liidu andmekaitse- ja meediapoliitika
99
Meediauurijad1 väidavad, et globaliseerumise-ga kaasneva turuliberalismi ning vabakaubanduse arendamise tulemusel eemalduvad kommunikat-siooni- ja meediasektori poliitikate kehtestajad avalikust huvist ja liiguvad majanduslike eesmärki-de eelistamise poole, tuues ohvriks meediasektori struktuurilised ning sisulised erisused. Kommuni-katsioonipoliitikad on kaldumas avaliku huvi tee-nimiselt majanduslike huvide toetamisele. Eesti meediapoliitika kujunemist on analoogsed prot-sessid otseselt mõjutanud. Nullindate alguses Ees-ti ringhäälinguregulatsiooni reformi tulemusel loodud duaalne mudel, mis pidi tagama soodsad tingimused avaõigusliku ja eraringhäälingu koos-eksisteerimisele, ei rakendunud täies ulatuses. Ava-õigusliku ringhäälingu (AÕR) tegevuskuludeks eraldatud summade osakaal protsentides riigieel-arve kuludest jätkas aasta-aastalt kahanemist.2 Selle protsessi tulemusel ei ole Eesti AÕR tänaseni saavu-tanud Põhjamaade ja teiste Euroopa Ringhäälingu-te Liidu (EBU) tugevaRinghäälingu-te liikmesorganisatsioonidega võrreldavat taset. Tasemete teatud lähenemine on küll toimunud, kuid seda eelkõige seetõttu, et Eu-roopa Liidus aset leidnud protsesside tulemusel kaotavad teised EBU liikmed positsioone ja nende rahastamise väheneb.
Avaõigusliku ringhäälingu kaitseks on
Euroo-1 Petros Iosifidis. Global Media and Communication Policy. Basingsto-ke & New York: Palgrave McMillan, 2013; Jan Van Cuilenburg, Denis McQuail. Media policy paradigm shifts: towards a new communica-tions policy paradigm. — European Journal of Communication, 2003, Vol. 18, nr 2, lk-d 181–207.
2 See protsess lõppes 2014. aastal, 2015 ja 2016 ERRi eelarved kasvasid.
pas viimase veerandsaja aasta jooksul vastu võetud arvukalt olulisi resolutsioone, deklaratsioone, tea-tisi ja muid riikidele suuremal või vähemal määral kohustuslikke ja/või soovituslikke dokumente. En-diselt on jõus Amsterdami protokollis3 sätestatud põhimõtted, mille järgi on avaõiguslik ringhääling otseselt seotud iga riigi demokraatlike, pluralistlike, sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste hoidmise ning edendamisega. Nende eesmärkide saavutamiseks vajaliku regulatsiooni (sh ka AÕRi konkreetsete eesmärkide ja ülesannete määratlemine) ja avaõigus-liku ringhäälingu rahastamismudeli kehtestamine on jäetud iga Euroopa Liidu liikmesriigi ainupä-devusse. Nii on tekkinud vastuoluline olukord, kus Euroopa üldisel tasemel rõhutatakse AÕRi täide-tavate sisuliste ülesannete tähtsust, kuid samas ei garanteerita osas liikmesriikides AÕRile piisavat finantseerimist nende eesmärkide täitmiseks. Ala-finantseerimise tõttu pole nõrgenenud mitte ainult AÕRi roll pluralismi ja demokraatlike väärtuse toe-tajana, vaid ka tema osa audiovisuaalmeedia sektori sisuloomesse panustajana. Ebapiisavast rahastami-sest tingitud alapanustamine on probleemiks kahel tasandil. Esmalt liikmesriigi kultuuriline tasand: eri-ti just majanduslikult nõrgemates ning kultuuriliselt haavatavamates väikeriikides on globaliseerumise tagajärjel rahvusliku audiovisuaalkultuuri arenda-mine muutunud järjest problemaatilisemaks. Kuid rahvuskultuuride kestmine ei ole mitte ainult ma-janduslikult nõrgemate riikide väljakutse. Kõik kultuuriruumid vajavad oma unikaalsuse
säilitami-3 1999. aastal jõustunud Euroopa Liidu asutamislepingule (Amsterdami lepingule) lisatud protokoll liikmesriikide avaõigusliku ringhäälingu kohta. — Toim.
Artikkel on ajendatud EAASis 22. mail ja 27. novembril peetud ette-kannetest.