57
Laura Kalam
intervjuud ehk süvaintervjuud. Avatud küsimus-tega vestluste eesmärgiks oli saada vahetut infot Eesti spordiajakirjaniku igapäevaelu kohta ja küsi-da täpsustavaid küsimusi päevikusissekannete koh-ta. Tegin üldise intervjuukava, kuid küsimuste sõ-nastus ja teemaarendus jäid vabaks, lähtusin in-tervjuu käigust.
Valimisse kuulusid kaheksa Eesti spordiajakirja-nikku, kes töötavad Õhtulehes, Postimehes ja Ees-ti Päevalehes. Uuringu ajal töötas kolmes päeva-lehes kokku 16 spordiajakirjanikku, kellest küm-me olid pikema tööstaažiga kui seitse aastat ja kuus väiksema kogemusega. Oma valimi moodustasin viiest kogenud reporterist ja kolmest alles spordi-ajakirjandusega alustanud noorest. Valiku tegemi-sel lähtusin ajakirjaniku tööstaažist ja vanusest. Ku-na spordiajakirjanduses töötas uuringu ajal rohkem kogenud ja vanemaid ajakirjanikke, siis otsustasin, et nende osakaal valimis peab olema suurem kui noorte oma.
Tulemused
Spordiajakirjaniku töörutiin
Esmalt uurisin Eesti päevalehtedes töötavate spor-diajakirjanike igapäevast töörutiini. Intervjuudest ja päevikutest tuli välja, et neil ei ole kindlaid töötun-de. Kuna enamik spordiüritusi toimub õhtuti, siis tihti jõutakse koju alles hilisõhtul, sest intervjuud ja artiklid tehakse pärast võistluse lõppu. Ebatavali-sed pole ka 14-tunniEbatavali-sed tööpäevad ja vähene öö uni.
Spordiajakirjanik peab arvestama, et palju spordi-üritusi toimub just nädalavahetustel, sellest tingi-tuna on suurem osa nädalavahetusi töö tõttu hõi-vatud. Saamata jäänud vabad päevad kompenseeri-takse tavaliselt nädala sees.
Seega peab spordiajakirjanik arvestama, et ta ei ole oma aja peremees. Oma töökava koostamisel peab ta lähtuma spordivõistluste ja pressikonverent-side toimumise ajast, kuid tihti võivad võistlused ve-nida või minna lisaajale, mis tingib ületunde. Vaa-tamata töögraafikule peab olema valmis toimetus-se minema ka vabadel päevadel ja õhtutel, toimetus-sest ala-ti võib tulla ootamatuid uudiseid, mille kajastami-seks on vaja lisajõude.
Mõju eraelule
Valimis osalenud spordiajakirjanikud väitsid, et töö on nende eraelu paljuski mõjutanud. Kõige enam toodi mõjutajana välja töörohkeid nädalavahetusi, mis ei jäta pere jaoks aega. Ühest intervjuust koo-rus välja ka see, et tööga on kaasnenud sõpkoo-russuhe- sõprussuhe-te rikkumisi, sest kokkulepitud kohtumine jäi üle-tundide või töö eelistamise tõttu ära.
Sageli eelistatakse tööd sõprade ja perega koos-olemisele, sest töö kvaliteet ei tohi lähedaste pärast kannatada. Üks uuringus osalenud reporter mainis, et sellist tööd oleks väga raske teha naistel, kellel on väikesed lapsed. Eelkõige ollakse spordiajakirjanik ja alles siis perekonnainimene. Uuringus osalenud ajakirjanike lähedased on sellega juba harjunud ja teavad, et spordireporterid jõuavad kodustele üri-tustele tihti hiljem.
Kaks ajakirjanikku arvas, et spordiajakirjandus nende eraelu suures plaanis ei mõjuta. Kõik on hea kavandamise küsimus. Kui algusaastatel oli plaa-nimine keerulisem ja vaba aega vähem, siis koge-musega on tulnud töö- ja vaba aja jagamise oskus.
Hea planeerimise taga on ka koostöövalmis kollee-gid, kellega saab tööpäevi ja vajadusel mõne võist-luse kajastamist vahetada. Nii ei ole ka eraelu töö pärast ohus. Ühele noorele tundus enne tööle asu-mist, et spordiajakirjanikul ei ole pereelu, aga töösse sisse elades sai ta aru, et spordiajakirjanik on täies-ti tavaline inimene ja kaaslase või sõprade leidmist amet eriti ei mõjuta.
Spordiajakirjanik peab sündmuste ja tulemus-tega kogu aeg kursis olema, mistõttu töötatakse ka kodus. Tihti minnakse vabadel päevadel võistlu-si vaatama või jälgitakse sündmuvõistlu-si kodus nii oma lõbuks kui ka spordis toimuvaga kursis olemiseks.
Üks spordiajakirjanik ütles, et on lahkunud isegi poole teatrietenduse pealt, sest on saanud loo kir-jutamiseks tähtsat informatsiooni.
Ainult ühe spordiajakirjaniku intervjuust tuli väl-ja, et vabal päeval tahab ta spordist eemal olla. Sel-leks tuleb mobiiltelefon välja lülitada, olla arvutist eemal ja pühenduda ainult oma pereliikmetele ja puhkamisele.
58
Kas Eesti spordiajakirjanike töö on kurnav?
Spordiajakirjandusega kaasnenud kurnatust palu-sin uuringus osalenud ajakirjanikel hinnata küm-nepallisüsteemis, kus kümme tähistab väga kõrget stressitaset. Kogenud ajakirjanikud, kelle tööstaaž on 7–21 aastat ja kelle vanus jääb 30–54 aasta va-hele, hindasid tööga kaasnevat stressitaset suhte-liselt madalaks. Nende arvates jääb igapäevatöö-ga kaasnev kurnatus 0–3 palli vahele. Aastatepik-kune kogemus muudab spordiajakirjanduse üldi-selt stressivabaks ja nauditavaks. Peamine põhjus, miks stressitaset nullist kõrgemaks hinnati, oli töö nädalavahetustel ja hilised töötunnid. Suurvõist-lusi ja turniire hindasid kogenud spordiajakirja-nikud ülimalt kurnavaks ja stressirohkeks. Sellis-tel juhtudel oli nende hinnang kurnatusele skaa-la kõrgemas otsas.
Oluliselt kõrgemalt (5–8 palli) tajusid kurnatust noored spordiajakirjanikud, kelle vanus jääb 22–
26 aasta vahele. Intervjuudest selgus, et nooremad tunnevad väsimust ja kurnatust oluliselt sagedami-ni kui nende vanemad kolleegid. Kogenumad spor-diajakirjanikud on samuti nõus, et nende noorema-tel kolleegidel on kurnatus suurem, sest neil puudub veel piisav kogemus ja karastatus.
Kõik ajakirjanikud tõid intervjuus välja, et olüm-piamängud on rasked ja stressirohked. Need kes-tavad keskmiselt kolm nädalat ja üldiselt siis vabu päevi ei ole. Nii mõnedki ajakirjanikud ütlesid, et sel ajal on tööpäevad kurnavad, sest uneaega jääb napiks. Spordiajakirjanik peab olema valmis töö-tama täisvõimsusel vaid neljatunnise unega. Veelgi raskemaks teeb asja see, kui vahemaad on väga pi-kad ja ühest spordikompleksist teise sõitmine võ-tab palju aega.
Olümpiamängude stressirohkusega nõustuvad ka ajakirjanikud, kes viibivad samal ajal Eestis. Ei ole vahet, kas olla olümpiamängudel komandee-ringus või Tallinna toimetuses, sest töömaht on sa-ma. Eestis töötavad ajakirjanikud teevad hommi-kust õhtuni live-ülekandeid ja peavad kajastama ka väiksemaid ja ebapopulaarsemaid alasid. Koman-deeringus olevad ajakirjanikud keskenduvad pi-gem eestlastele ning populaarsematele ja suurema-tele aladele.
Siiski on olümpiamängudele pääsemine
spordi-ajakirjanikule üks suurimaid motivaatoreid. Seda oodatakse pikisilmi ja nähakse vaeva, et mängu-dest kohapeal osa saada. Võistluste vaatamiseks ja kajastamiseks on loodud ideaalsed tingimused — reporteritel avaneb võimalus olla spordi tippsünd-muse keskpunktis, kus on alati millestki kirjutada ega teki muret spordikülgede täitmisega.
Hoopis hullemaks peetakse perioodi, mil võist-luste suvehooaeg on lõppenud ja talvine pole veel alanud või vastupidi. Lisaks esineb veel võistluste-vabu perioode, mil erinevad liigad on puhkusel. Ar-vestades Eesti sportlaste tagasihoidlikke tulemusi, tuleb Eesti spordiajakirjanduses hapukurgihooaegu ette aina tihedamini, väidavad ajakirjanikud.
Ühest intervjuust ilmnes, et hapukurgihooajal tuntakse ennast kasutuna. Selline tunne tekitab omakorda suurt stressi ja emotsionaalset kurnatust.
Üheks emotsionaalse kurnatuse ja stressi peamiseks põhjuseks on aga komandeeringuteks ja suurvõist-lusteks ettevalmistamine. Viisade taotlemine, bro-neeringute tegemine ning Eestist allikate ja kontak-tide otsimine on kurnav. Lisaks tekitavad tuska al-likate äraütlemine, kokkulepetest loobumine ja eri-nevad viivitused. Emotsionaalselt halvasti mõjuvad ka lehes ilmunud trüki- ja nimevead.
Spordiajakirjanduse plussid ja miinused
Uuringus osalenud peavad oma töö peamiseks mii-nuseks tööaja määramatust. Ühest päevikust tuli välja, et eemale on jäädud ka tööga seotud pressi-konverentsist, sest loo kirjutamisega läks oodatust kauem ja tühja küljega lehte ei saa trükki saata. Töö-aja umbmäärasuse tõttu ei saa kontserdipileteid et-te osta ega üritusi planeerida, sest kunagi ei et-tea, mis sel päeval võib juhtuda. Kõik see mõjutab tugevalt inimese eraelu ja stressimaandamist.
Miinusena toodi välja ka kellaajast kellaajani töörežiimi puudumist. Siiski tõdeti, et see võib la ka positiivne asjaolu, sest toimetuses tuleb ol-la täpselt niipalju kui vaja. Staažikamad spordiaja-kirjanikud tõid negatiivse küljena esile veebiajakir-janduse tulekuga kaasnenud kohustusi ja töömahu suurenemist. Ühe valimis osalenud spordiajakirja-niku sõnul on tema töölepingus kirjas, et ta ei pea veebivahetusi tegema. Nooremad spordireporterid peavad iseenesestmõistetavaks, et lisaks leheloole
Spordiajakirjaniku töö ...
59 on vaja teha ka videointervjuusid ja väikseid
nu-pukesi veebilehele.
Spordiajakirjaniku elukutse suurimaks plussiks ütlesid valimis osalenud ajakirjanikud nagu ühest suust: „Tasuta võistlused ja spordi sees olemine.“ See on amet, kus spordihuviline saab siduda oma suuri-ma hobi tööga, mis teeb selle elukutse nauditavaks.
Tegemist on inimestega, kes läheksid võistlustele ka siis, kui nad ei oleks spordireporterid. Seega on ta-suta võistlused ja nendel käimise eest veel palga tee-nimine suureks plussiks. Võistlustel istutakse staa-dioni parimatel kohtadel ja pärast võistlust saadak-se atleetidega vahetult suhelda.
Ühest intervjuust selgus, et hea tunne on saa-da taustteadmisi, mis teistele teatavaks ei saa, sest kõigest lehes ei kirjutata. Sidet spordiajakirjaniku ja sportlase vahel peetakse tugevamaks ja läheda-semaks, kui see on muude valdkondade ajakirja-nike ja allikate vahel. Vastastikune suur usaldus ja mõistmine on samuti tugev motivaator. Peale sel-le annavad sportlaste saavutused ja head tusel-lemu- tulemu-sed spordiajakirjanikule positiivseid emotsioone ja energiat.
Töö positiivne külg on veel see, et võrreldes teis-te valdkondadega esineb spordiajakirjanduses oluli-selt vähem konfliktseid teemasid, enim on need seo-tud dopingu tarvitamise ja alaliiseo-tude rahastamisega.
Aga sellistel teemadel tuleb harva kirjutada.
Vaatamata pikkadele tööpäevadele ja hõivatud nädalavahetustele ei mõtle valimis osalenud spor-diajakirjanikud ametist loobumisele. Spordiajakir-janiku elukutse eelised kaaluvad üles kõik enne mai-nitud puudused. Loobumisest ei mõelda eelkõige just seetõttu, et töö on seotud hobiga. Loobumi-se aLoobumi-semel nähakLoobumi-se aga võimalust töötada eri välja-annete sporditoimetustes, millega hoitakse teatud pinget, seatakse endale uusi ja vaheldusrikkaid väl-jakutseid.
Uurimuses osalenud kaheksast spordiajakirjani-kust on loobumismõtted tekkinud vaid ühel repor-teril. Selle peamiseks põhjuseks on olnud suur kriis
— mida oma elult tegelikult tahta ja kuidas edasi minna? Ametis püsimise on küsimärgi alla seadnud ajakirjandusega kaasnenud pettumused ja läbikuk-kumised, samuti on motivatsiooni vähendanud tü-lid allikatega ja teadmine, et alati leidub keegi, kel-lega oma töö pärast tülis ollakse.
Naised spordiajakirjanduses
Rääkides naisspordiajakirjaniku enesekehtestami-sest toimetuses ja spordimaailmas, jagunesid vali-mis osalenud ajakirjanikud kahte leeri. Esimeste ar-vates ei ole mingit vahet, mis soost on spordiajakir-janik, sest staadionil peetakse kõiki võrdseks. Spor-diajakirjanike sõnul peavad ennast tõestama kõik noored ja uustulnukad. Alguses on kõik allikad kin-nisemad, aga see ei sõltu kuidagi ajakirjaniku soost.
Kuna naised on püüdlikud ja töökad, ei arvata, et neil oleks suurem oht läbi põleda,.
Uurimistöös osalenud meeskolleegid peavad oma toimetuste naisi väga usinaks ja peavad vajali-kuks, et toimetuses oleks esindatud mõlemad sugu-pooled. Üks spordiajakirjanik sõnas, et naisajakir-janiku üle tehakse toimetuses vahel küll nalja, aga see on kõigest sõbralik tögamine. Valimis osalenud sporditoimetuse juhi sõnul ei ole sugu töölevõtmi-sel määrav, tähtis on inimese motiveeritus ja osku-sed. Siiski tõdes ajakirjanik, et naised kandideerivad sporditoimetusse harvem kui mehed.
Paaril korral tuli intervjuudes välja, et sportlased siiski ei võta naisspordiajakirjanikke nii tõsiselt kui mehi. Naised peavad olema väga tugevad, et mas-kuliinses seltskonnas läbi lüüa. Allikatele tuleb tões-tada, et spordist ja sellega seonduvast terminoloo-giast teatakse sama palju kui meeskolleegid. Ühest intervjuust koorus välja, et toimetuses on tihti näha, kuidas naistel on aeg-ajalt lisapinge peal. Lisaks sel-lele tunnistas üks ajakirjanik tööalast ärakasutamist toimetusekolleegide poolt. Läbipõlemisest rääkides tõdesid naisajakirjanikud, et toetava suhtumisega kolleegid on need, kes alati mõõnast üle aitavad.