Tallinna ülikooli kommunikatsiooni instituudis (alates sellest õppeaastast Balti filmi, meedia, kuns-tide ja kommunikatsiooni instituut, BFM) kaits-ti 2015. aastal 14 ajakirjandusalast magistritööd, juhendajateks Barbi Pilvre, Raivo Palmaru, Arko Olesk, Kaja Tampere, Päivi Tirkkonen ja Linnar Priimägi. 2016. a talvel lisandus veel üks töö. Aja-kirjandusvallas kaitsnud lõpetanuid oli nii ajakir-jandust, kommunikatsiooni kui ka reklaamiala õp-pinute seas.
Joonas Kerge kirjeldab magistritöös „Ajalehte-de arvamusküljed 1999‒2014: Eesti Ekspress, Eesti Päevaleht, Sirp“, kuidas on digiajastul (1999–2014) muutunud traditsioonilise paberlehe (EE, EPLi ja Sirbi) arvamusküljed ja kaks arvamusžanri: juht-kirjad ja arvamuslood. Tulemused näitasid häälte mitmekesistumist: ajakirjanike osakaal arvamus-kirjutajana on aja jooksul langenud. Naisajakir-janike arvamus jäi väiksemaks, kui eeldaks naiste osakaal uuritud lehtede toimetustes. Arvamus on EPLis ja eriti EEs paigutatud järjest tahapoole ja sel-le kogumaht kahanenud; autor järeldab, et selsel-le tõt-tu vähenes ka arvamusartikli mõjulepääs. Arva-mustemaatikas domineeris uuritud perioodil po-liitika, kusjuures välis- ja julgeolekupoliitika osa-kaal tõusis järsult ELi ja NATO liikmeks saamise paiku 2004–2005 ning neljandikul juhtudest olid
need arvamusteemad seotud Venemaaga. Olulisel kohal olid kultuur, ühiskond ja elukeskkond, järg-nesid majandus ja äri, haridus, meedia jm, kusjuures meedia eneserefleksioon on arvamuskülgedel ajas kahanenud. Ei puudunud ka religiooniteema, filo-soofilised ja eksistentsiaalsed arutlused. Arvamus-tekstid olid valdavalt argumenteerivad, kuid loo-valt kasutati ka muid laade. Moraalsed argumendid esinesid ratsionaalsetega sageli võrdselt. Arvamus-külgi iseloomustavad jooned viitavad autori hin-nangul enim ingliskeelsete maade liberaalsele aja-kirjandusmudelile.
Kadri Eisenschmidt kirjeldab magistritöös „Pil-diline eneserepresentatsioon Instagramis nelja Eesti poliitiku näitel“ Mihkel Raua, Marianne Mikko, Lai-ne Randjärve ja Taavi Rõiva kasutajaprofiilide alusel poliitikute eneserepresentatsiooni tegureid. Küsiti ka, kuidas näevad noored igapäevaselt teiste pildilist kuvandit. Selgitati, kuivõrd usaldusväärseks infoal-likaks peetakse Instagrami, kas ja millist rolli män-gib kasutajakonto avatus või suletus, millised pildid jätavad tegelastest pigem positiivse, millised nega-tiivse mulje ja millised visuaalse eneserepresentat-siooni võtted Instagramis esinevad. Lisaks empiiri-lise materjali uurimisele tehti Instagrami kasutavate noortega neli fookusgrupi intervjuud. Selgus, et Ins-tagrami põhjal tehakse nende omanike kohta
krii-133 tilisi järeldusi. Autor soovitab Instagrami
kasutaja-tel pöörata tähelepanu, kellele on konto suunatud, ja vastavalt reguleerida avatust ja suletust, jälgida kon-to üldist visuaali, piltide sisu ja õigekirja.
Martina Made analüüsib oma magistritöös
„Arengumaade kujutis Eesti võrgumeedias“, kuidas konstrueeritakse arengumaade kujutist Eesti võr-guväljaannetes: millest kirjutab Eesti võrgumeedia seoses arengumaadega, millistest arengumaade hul-ka kuuluvatest riikidest Eesti online-meedia kirju-tab, millistest mitte ja miks; kuidas on arengumaad ja nendega seonduvad teemad Eesti võrgumeedias raamistatud; milline on levinuim stereotüüp seo-ses arengumaadega. Kontentanalüüsi ja kvalitatiiv-se tekstianalüüsi abil uuriti Postimehe ja Delfi võr-guportaalides viie aasta jooksul ilmunud 94 meedia-teksti. Selgus, et seoses arengumaadega kirjutatak-se peamikirjutatak-selt majandusteemadel. 137st arengumaa-de hulka kuuluvast riigist oli nimetatud 44. Mee-diatekstidest leiti pigem negatiivse alatooniga raa-me, mis seostusid selliste märksõnadega nagu vae-sus, abistamine või ohtlikkus. Arengumaid on Ees-ti võrgumeedias stereotüpiseeritud kui riikide ko-gumit, kus valitseb vaesus, majandus on nõrk ning vajatakse abi.
Getter Orusalu analüüsib magistritöös „Välja-rände kujutamine ERRi uudisteportaalis 2014. aas-tal“, kuidas on Eesti Rahvusringhäälingu veebipor-taal uudised.err.ee 2014. aastal kajastanud väljarän-dega seotud teemasid ning millised diskursused ar-tiklites esinevad. 21 teksti analüüsi käigus selgus, et väljarändest rääkides esines mitmeid varjatud ja varjamatuid diskursusi: peamisteks olid mure eest-luse püsimajäämise kui ka keele pärast, samuti im-migrantide sissevool ja n-ö eestlaste ülevõtmine. Sa-mas oli artiklites üsna palju süüdistamist. Lisaks va-litsuse ja poliitikute süüdistamisele kõlas lahkuja-te süüdistamine, vihjati nende soovile leida kuskilt mujalt mugav ja mõnus elu. ERMi direktori Tõnis Lukase väga otsekohene ja jõuline avaldus („muga-vus- ja lodevuspagulased“) viis tugevale kaitseposit-sioonile nii lahkujad ja lahkunud kui ka poliitikud ja ministrid. Üks selge diskursus oli demograafide ja rahvastikuteadlaste edastatud rahustamine ja kin-nitamine, et ränne on normaalne. Väljarände koh-ta esikoh-tati konkreetseid numbreid, räägiti nii
lah-kujatest kui ka jääjatest, riigi ja ühiskonna normi-dest, käitumisest ja väljarändevastastest meetmetest, süüdistamisest ja kaitsmisest, tulevikust ja problee-mi normaliseeriproblee-misest, samuti paljudest erinevatest väljarände peatamise lahendustest.
Dagmar Lamp selgitab oma magistritöös „Hea ema kuvand Eesti kuulsate naiste intervjuude põh-jal“, milline on hea ema kuvand meedias. Analüü-siti 19 kuulsate naistega tehtud intervjuud ajavahe-mikust 2014–2015, mis ilmusid ajakirjades Naised, Naisteleht, Kroonika ja Hello!. Töös uuriti emaduse kujutamise sooideloogilist plaani ning arutleti, kui-das mõjutab kuulsuste esitatud „hea ema“ kuvand ühiskonda laiemalt. Tulemused näitasid, et kuulsad naised konstrueerivad pilti emadusest kui imelisest kogemusest, mille juurde ei kuulu peaaegu üldsegi valu ega vaev. Rõhutatakse traditsioonilisi väärtusi, töö jätkamist emaduse kõrvalt ja aktiivsust. „Hea ema“ on meelelahutusmeedia põhjal aktiivne ja töö-kas, tema elul puuduvad varjuküljed, fotodel domi-neerib glamuur.
Kristlyn Sikk käsitleb magistritöös „Viited al-koholile populaarsetes Eesti prime-time teleseriaa-lides“ alkoholiga seotud teemade kujutamist eestlas-te elu osana. Töö eestlas-teema põhjenduseks tõi autor läh-tekoha, et teleseriaalides nähtu võib mõjutada ini-meste, eriti noorte alkoholiga seotud käitumist, ehk-ki töös ei uuritud seriaalide mõju vaatajale. Valim koosnes 2014. aastal linastunud 24 seriaaliosast, uu-rimisel kasutati kontentanalüüsi ja kirjeldavat statis-tikat. Töös registreeriti 209 alkoholiviidet ehk kesk-miselt üks viide iga viie seriaaliminuti kohta. Tule-mustest selgus, et enamik stseenidest leidis aset ko-duses keskkonnas ja nendega oli seotud üsna võrd-selt nii mehi kui ka naisi, enamasti nooremas täis-kasvanu- või keskeas. Uuriti nii verbaalseid kui ka visuaalseid viiteid alkoholile. Verbaalsete viidete (te-gelaste jutu) sisuks olid nende eneste alkoholikoge-mused. Visuaalsete viidete sisuks oli otseselt alkoho-li rüüpamise kujutamine, enamasti polnud alkohoalkoho-li tarbimisel mingeid konkreetseid põhjuseid ega ot-seselt joomise arvele pandavaid tagajärgi. Seriaali-des oli populaarseimaks joogiks õlu.
Georgi Kokošinski uurib oma magistritöös
„Kollektiivkaitse narratiivid eesti- ja venekeelses
B arbi Pilv re
134
uudisteportaalis Delfi 2012.–2014. aastal“, kuidas konstrueeritakse uudistes julgeolekuolukorda. Si-suanalüüsi ja kriitilist diskursuseanalüüsi kombi-neerides uuriti aastatel 2012–2014 Delfi portaalis il-munud 362 eesti- ja venekeelset artiklit ning tuvas-tati mõlemas keeles kokku kümme peamist narra-tiivi. Need puudutasid sõjalist ohtu, Eesti edu, Vene-maa agressiivsust, julgeolekuolukorda, NATO suut-likkust ja tegevust, inimõiguste rikkumist, NATO ja Venemaa suhteid. Eesti- ja venekeelsete narratiivi-de suurim erinevus ilmnes selles, et eestikeelsetes tekstides ei esinenud inimõiguste rikkumise teemat.
Liis Reiter selgitab magistritöös „Toitumisalas-te uudis„Toitumisalas-te raamistamine Eesti veebimeedias Posti-mehe ja Delfi näitel“ toitumise teema raamistamist, põhjendamist ja vormistamist. Uuriti, kellest lähtub uudistes toitumisalane probleem, kellele suunatak-se artiklites vastutus ja lahendusuunatak-sed. Uurimistulemu-sed näitasid, et toitumisteemaliUurimistulemu-sed artiklid on raa-mistatud episoodiliselt, teemad on enamasti eralda-tud laiemast kontekstist ja vastutus probleemi eest on omistatud kindlatele gruppidele või indiviidide-le. Raamistamise vahenditest toodi esile teemad ja alateemad, seose-tagajärje suhted, allikatele viitami-ne, kirjeldused, osalejate tüübid, tegevused ja kesk-kond. Peamisteks põhjendamise vahenditeks on põ-himõtted ja tagajärgede kirjeldus, vormistamise va-henditeks pildid, esiletõsted ja alapealkirjad.
Priit Pruul tõstatab magistritöös „Avalik huvi või erahuvi? — Avalike suhete ja meedia eesmärgid ja väljakutsed avalikus sfääris: Eesti näide“ problee-mi Eesti avalike suhete eriala praktikute ja meedia-töötajate suhestumisest avaliku sfääriga erahuvide ja avalike huvide kontekstis. Püütakse ka selgita-da, kuidas määratletakse avalikku huvi, kuidas le-gitimeeritakse erahuvisid. Selgus, et avalike suhe-te praktikud määratlevad ennast selgelt erahuvide esindajatena, samas kui meediatöötajad määratle-vad ennast läbi avalike huvide. Autor järeldab oma töö tulemustest, et erahuvid on avalikus sfääris jär-jest tähtsamal kohal. Tööst selgus ka, et üldiselt pee-takse avalike suhete korraldamist ühiskonnas akt-septeeritud normiks.
Pille Riin Pettai selgitab magistritöös „Presiden-di ameti kuvan„Presiden-di konstrueerimine sotsiaalmee„Presiden-dias
Toomas Hendrik Ilvese Facebooki postituste näi-tel“, milline kuvand tekib presidendi väljaütlemistest sotsiaalmeedias. Selleks uuriti kvalitatiivse sisuana-lüüsi abil 28 postitust ja kahe kõne teksti perioodist 2014–2015 ning selgitati, millised olid T. H. Ilvese postituste läbivad teemad ja kas neil on ühisosa pre-sidendi kõnedega. Selgus, et postitused jagunesid kaheksasse suuremasse kategooriasse ning postitus-te ja kõnede sisus oli kattuvust postitus-teemades, nagu hari-dus, julgeolek, tunnustus ja väärtused. Autor leiab, et presidendi kuvandit konstrueeriti nimetatud ka-tegooriate alla liigituvate sõnumitega.
Janika Möls selgitab magistritöös „Homosek-suaalide kajastamine Eesti meedias 2014. aastal kooseluseaduse arutamise ajal: kas moraalne paa-nika?“, kas kooseluseaduse ümber tekkinud ja aja-kirjanduses jätkunud diskussioonis leidus moraal-se paanika tunnusjooni ja kes paanikat tekitas. Si-suanalüüsi meetodiga uuriti Delfi.ee ja Postimees.
ee tekste perioodist august–november 2014. Tule-mused näitasid, et meediatekstides esines suurene-nud huvi ja ka vaenulikkust nimetatud vähemuse vastu. Autor leiab, et tegu oli korraks esile tõusnud probleemiga, mis kadus diskussioonist pärast koos-eluseaduse vastuvõtmist. Paanika loojaks peab au-tor laiemat üldsust ja seostab seda kultuuriliste aru-saamadega, mida võimendasid mitmesugused ühis-kondlikud liikumised, ennekõike SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks.
Siiri Soosaar uurib magistritöös „Online-mee-dia ärimudelite muutused läbi Eesti mee„Online-mee-diajuhti- meediajuhti-de nägemuse“ ettevõtte juhtimeediajuhti-de intervjuumeediajuhti-de põhjal, millised on praegused ärimudelid ja millises suu-nas võivad need liikuda lähitulevikus. Selgus, et et-tevõtted rakendavad lühiajalisi ärimudeleid, millel puudub pikaajaline perspektiiv. Põhilised mõjute-gurid on tehnoloogilised seadmed, ennekõike nu-tiseadmete areng. Nähakse, et online-meedia muu-tub üha suuremas osas tasuliseks ja et tarbijad pea-vad sellega kohanema. Sisu osas kasvab tulevikus in-teraktiivsus ja suureneb sidusus erinevate meedia-gruppide vahel.
Andre Hanimägi uurib magistritöös „XIII Rii-gikogu valimistel osalenud erakondade meediaka-jastuse ja valimistulemuste seos Postimees online’i ja
Tallinna ülikooli kommunikatsiooni instituudis
135 Delfi näitel“ Raivo Palmaru doktoritöö (2001)
me-toodikat kasutades seost parteide meedias nimeta-mise arvu ja valimistulemuse vahel. Pärast 15-aas-tast vaheaega leidis taas kinnitust Palmaru leid, et suuremad parteid, mida on meedias enam maini-tud, saavad rohkem hääli.
Vivika Veski uurib magistritöös „Looduskaitse-diskursus ajakirjanduses Nabala-Tuhala looduskait-seala loomise näitel“ looduskaitsediskursuse konst-rueerimist ajakirjanduses. Kriitilist diskursuseana-lüüsi kasutades ja ökosemiootikale tuginedes vaa-deldi 29 teksti, mis ilmusid Eesti
üldhuviajalehte-des aastatel 2013–2015. Autor selgitas, kuidas konst-rueeritakse tekstis huvirühmade suhteid, auditoo-riumi, võimusuhteid, inimeste huve, loodust, ini-mese ja looduse suhet ja looduskaitset. Tulemused näitasid, et ajakirjandus konstrueerib looduskaitse-diskursust konflikti ja vastanduse kaudu. Konflikti pooled võivad olla inimene ja loodus, metsamajan-dajad ja looduskaitsjad, kohalikud elanikud ja kae-vandajad, eri poliitilised jõud. Auditooriumi konst-rueeritakse ühtaegu kui kodanikke ja kui tarbijaid.
Tekstis taastoodetakse valitsevaid võimusuhteid ja looduskaitsediskursuses nähakse inimest seismas loodusest eraldi.
B arbi Pilv re
136