Järgmisena on toodud ülevaade töös selgunud põlv-kondade meediakasutuse iseloomustusest nii eri-nevate indeksite (nt uudistesaadete/meelelahutus-saadete jt vaatamine) kui ka eelmises peatükis välja toodud klasteranalüüsi põhjal.
Trükimeedia põlvkond (sündinud 1935–1947)
Selles põlvkonnas jälgitakse kõige rohkem erinevaid trükiväljaandeid. Need olid selle põlvkonna noorus-ajal domineeriv meedium, mistõttu mängib nende jälgimine endiselt suurt rolli. Selle põlvkonna mee-diateadvus on arenenud just ennekõike pabervälja-annete baasil.
Kui aga vaadata täpsemalt televaatamist puudu-tavaid tunnuseid, võib peamistena välja tuua järg-mised punktid.
• Selles põlvkonnas on enim arutlus- ja dokumen-taalsaadete ning uudistesaadete sagedasi jälgi-jaid, kõige vähem aga meelelahutussaadete jäl-gijaid (vt täpsemalt vaatajate osakaale põlvkon-dades jooniselt 1). See näitab, et põlvkonnas soo-vitakse ennekõike kursis olla päevakajaliste tee-madega ning televaatamisel on ennekõike arut-lev ja informatiivne funktsioon.
• Kanalite lõikes on I põlvkonnas kõige rohkem ETV sagedasi jälgijaid (95%), mis toetab järel-dust, et telerit vaadatakse peamiselt arutleva ja informatiivse sisu saamise eesmärgil. Lisaks ETV-le on väga palju ka Kanal 2 ja TV3 jälgi-jaid, kuid väiksemate telekanalite jälgimine on marginaalne. Ühest küljest võib seletada suure-mate telekanalite eelistust sellega, et need kana-lid on olnud turul kõige kauem ning televaata-misharjumused on just nende kanalite jälgimi-sega välja kujunenud. Teisest küljest on väik-semad telekanalid pigem meelelahutusliku saa-tekavaga, mida vanim põlvkond jälgib vähem regulaarselt.
• Selles põlvkonnas on keskmine üldine vaatamis-sagedus võrdlemisi kõrge, mis annab aimu, et ol-lakse harjunud sageli telerit vaatama.
Televisiooni põlvkond (1948–1959)
Selle põlvkonna kujunemisaastad langesid aega, mil televisioonist kujunes massimeedium. Küll aga on II põlvkonnas siiski enim ajalehtede aktiivseid ja mit-mekülgseid jälgijaid. Võib järeldada, et trükimee-dia mõju on selle põlvkonna kujunemisaastatel vä-gagi olulist rolli mänginud, hoolimata televisiooni kui novaatorliku meediumi tekkest ning massilise-mast kasutuselevõtust.
Kui vaadata täpsemalt televaatamist puuduta-vaid tunnuseid, võib peamistena välja tuua järgmi-sed punktid.
• Selles põlvkonnas on peaaegu kõigi saateliiki-de sagedasi jälgijaid ühevõrra palju — uudiste, arutlus- ja dokumentaalsaadete, kultuurisaadete ja loodussaadete sagedasi jälgijaid on kõiki ligi-kaudu 40%. Vaid meelelahutussaadete regulaar-seid jälgijaid on televisiooni generatsioonis suh-teliselt vähe. Võrreldes I põlvkonnaga on kõigi saateliikide sagedasi jälgijaid vähem. Üldistavalt võib öelda, et televaatamisel pakuvad võrdväär-selt huvi pigem informatiivset ning arutluslikku-harivat funktsiooni kandvad saateliigid.
• Kanalite jälgimise alusel on televisiooni põlv-kond kõige sagedasem Eesti suuremate teleka-nalite jälgija (ETV 97%, Kanal 2 88%, TV3 85%, olulisena tõuseb esile ka ETV2 74%). Võib tä-heldada, et väiksemate telekanalite jälgimine on oluliselt ebaregulaarsem. Ka siinkohal kehtib arvamus, et suuremad kanalid on olnud kõige kauem eetris ning televaatamisharjumused on just nende kanalite jälgimisega välja kujunenud.
• Klasteranalüüsi põhjal leidub enim televisioo-ni põlvkonna esindajaid sagedaste kultuuri- ja arutlussaadete (1. klaster) ning sagedaste uudis-te- ja meelelahutussaadete (2. klaster) jälgijate seas. Mõlemaid klastreid iseloomustab väga sa-gedane televaatamine, selles põlvkonnas vaada-takse telerit regulaarselt ning sageli. Ühtlasi on saate-eelistuste spekter võrdlemisi mitmekülgne.
Ühiskonna-ajakirjanduse põlvkond (sündinud 1960–1975)
Ka selles põlvkonnas, sarnaselt kahe vanema põlv-konnaga, on enim trükiväljaannete jälgijaid. Võr-reldes kahe vanema põlvkonnaga on näha, et kõiki
Erinevad põlvkonnad teleauditooriumina 2014. aastal
89 meediume jälgitakse selles põlvkonnas aktiivsemalt.
Kui aga vaadata täpsemalt televaatamist puuduta-vaid tunnuseid, võib peamistena välja tuua järgmi-sed punktid.
• Ühiskonna-ajakirjanduse põlvkonda iseloomus-tab enim uudistesaadete sage jälgimine, kuid pea võrdväärselt jälgitakse ka muud informatiivset-arutlevat programmi (nt arutlus- ning loodus-saateid).
• Sagedasi jälgijaid kanalite kaupa analüüsides on näha sarnast tendentsi I ja II põlvkonnaga — kõige rohkem on ETV sagedasi jälgijaid (90%), suured on ka Kanal 2 ja TV3 sagedaste vaataja-te osakaalud (vastavalt 88% ja 84%) ning märki-misväärne on ka ETV2 sagedaste vaatajate osa-kaal (70%). Selles põlvkonnas on aga väiksemate telekanalite jälgimine kõrgem kui II põlvkonnas.
• Ühiskonna-ajakirjanduse põlvkonda iseloomus-tavad enim mõõduka uudiste jälgimise ning har-va, kuid mitmekülgse jälgimise klaster (5. ja 6.
klaster). Mõlemale klastrile on omane suhteliselt madal keskmine üldine vaatamissagedus. Saade-test eelistatakse pigem uudiseid. Võib arvata, et suhteliselt mõõdukas saadete jälgimine on enne-kõike tingitud elukaarest, telerile pühendatav aeg ja teadlik sihipärane jälgimine on töö ja pereelu kohustuste tõttu suhteliselt juhuslik.
Vaba meedia põlvkond (sündinud 1976–1988)
Selles põlvkonnas ei saa esile tuua ühe kindla mee-diumi aktiivset ja mitmekülgset kasutamist. Kui vaadata täpsemalt televaatamise erinevaid tunnu-seid, võib välja tuua järgmised peamised punktid.
• IV põlvkonnas on enim meelelahutussaadete jäl-gijaid (25%). Üldiselt aga on kõigi saateliikide jälgijate osakaal samal tasemel. Seega ei eristu lisaks meediumide eelistusele tugevalt ka ühegi žanri sagedasem jälgimine.
• Kanalite arvestuses on näha, et põlvkonnas ei ole enim jälgitav enam ETV (76%), vaid TV3 (sagedasi jälgijaid 79%). Vaba meedia põlvkon-nas tõuseb ka väiksemate telekanalite jälgimi-ne. Suurte telekanalite aktiivne jälgimine sel-les põlvkonnas nii oluliselt enam ei domineeri ning vane matest põlvkondadest sagedasem on väiksemate, pigem meelelahutusliku saatekavaga
kanalite jälgimine. Selle põlvkonna põhjal on hästi näha, et kuna nende kujunemisaastatel tu-lid eetrisse ka TV3 ja Kanal 2 ning ETV ei ol-nud enam ainus eestikeelne telekanal, siis on kõi-gi kolme kanali jälkõi-gimine võrdväärsel tasemel.
• Vaba meedia põlvkonda iseloomustab enim harv, kuid mitmekülgne telerivaatamine (6. ter) ning meelelahutussaadete jälgimine (4. klas-ter). Tegu on põlvkonnaga, keda iseloomustab pigem harv ning juhuslik telerivaatamine, kuid paljude jaoks on olulisel kohal ka meelelahutus-like žanride jälgimine.
Digimeedia põlvkond (sündinud 1989–1999)
Selles põlvkonnas on väga selgelt märgata suurt hul-ka aktiivseid ja mitmekülgseid võrguväljaannete jäl-gijaid (41% põlvkonnast). Teiste meediumide ak-tiivne kasutamine jääb oluliselt madalamale tase-mele. Televaatamise seisukohast iseloomustavad V põlvkonda järgmised punktid.
• Digimeedia põlvkonnas on ainsana näha tugevat orientatsiooni meelelahutussaadetele — nende sagedaste jälgijate osakaal on kõigi põlvkonda-de seas suurim (34%). Seevastu uudiste- ja arut-lus- ning dokumentaalsaadete sagedasi jälgijaid on vähe.
• Kanalite sagedasi vaatajaid analüüsides on kõige enam TV3 jälgijaid. Kui vanemates põlvkonda-des oli ETV sagedaste jälgijate osakaal peaaegu absoluutne, siis noorimas põlvkonnas on see vaevu üle poole (51%). Noorimas põlvkonnas näha ka väiksemate telekanalite olulisuse tõusu
— sagedaste vaatajate osakaalud on peaaegu sa-maväärsed kui suurematel Eesti telekanalitel. Ka väiksemate, pigem meelelahutuslikku sisu pak-kuvate telekanalite olulisuse tõus telekanalite jälgimisel annab tunnistust noorima põlvkonna tugevast meelelahutuslike saadete eelistamisest.
• Klasteranalüüsi põhjal iseloomustavad digi-meedia põlvkonda enim ebaregulaarsete jälgija-te ning meelelahutussaadejälgija-te jälgijajälgija-te klasjälgija-ter (7.
ja 4. klaster). See näitab ilmekalt noorima põlv-konna harjumusi — ühest küljest ei jälgita telerit peaaegu üldse, kuid need, kes vaatavad, eelista-vad peaasjalikult vaid meelelahutuslikke saateid.
Eva Maria Põldmäe
90
Joonis 1. Meediakasutus erinevates põlvkondades eri indeksite ja tunnuste kaupa
Erinevad põlvkonnad teleauditooriumina 2014. aastal
Uudiste-saadetevaatajateosakaal Arutlus-jadok-saadeteosakaal Kultuuri-saadetevaatajateosakaal Meele-lahutus-saadetevaatajateosakaal Loodus-saadetevaatajateosakaal ETVETV2Kanal 2TV3 Muudeesti-keelsedkanalid(TV6,Kanal 11jt) Subtiitri-tegavälis-maisedkanalid Aja-lehtedeaktiivsed,mitme-külgsed mitme-külgsedmitme-külgsed mitme-külgsed
lugejad Aktiivsed,
võrgu-välja-jälgijad Aktiivsed,
raadio-kuulajad Aktiivsed,
tele-vaatajadI põlvkond48%56%39%27%42%95%65%86%84%40%16%37%8%29%25%II põlvkond39%40%38%27%40%97%74%88%85%50%28%46%23%39%30%III põlvkond37%33%34%25%30%90%70%88%84%53%39%48%31%44%38%IV põlvkond20%19%18%25%22%76%55%77%79%57%51%33%35%34%32%V põlvkond14%13%15%34%21%51%36%68%71%62%50%28%41%27%28% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Osakaal põlvkonnast
Meediakasutus erinevates põlvkondades
annete
91