4. PARTNERI ALGATATUD PARANDUSTE ANALÜÜS
4.3. Kahe korpuse võrdlus (VOZ 2001 ja VOZ 2009)
4.3.1. Mittemõistmised VOZ 2001 ja VOZ 2009 korpuses
Korpuses VOZ 2001 leidub 22 dialoogi hulgas 30 mittemõistmist 14 dialoogis.
VOZ 2009 korpuses esineb 75 dialoogi hulgas 45 mittemõistmist 25 dialoogis.
Mõlemas eksperimendiseerias esineb parandusalgatustest enim mittemõistmisi ja algataja on mõlema korpuse puhul enamikul juhtudel ametnik (Võlur).
Nii VOZ 2001 kui VOZ 2009 korpuses on mittemõistmiste vormistamisel 3 enim kasutust leidnud DA-d samad (KYE: AVATUD, DIE: SOOV ja DIE: MUU), kuid nende esinemise sageduse järjestus on erinev (vastavalt: 1-2-3 ja 2-3-1).
Kuna katseisiku voorud ajendavad Võlurit nii paljudel kordadel vormistama mittemõistmist, on oluline tuua välja need põhjused, miks mittemõistmine vormistatakse.
Põhjusteks on:
• Võluri soov võita aega vastuse planeerimiseks;
• Võluri soov jäljendada reaalset DS-i;
• Võluri otsustus, et tegelik DS ei suudaks niisugusele kõnevoorule vastata;
• katseisikute liiga üldiselt sõnastatud küsimused;
• oluline info puudujääk katseisiku küsimuses (nt elliptilised küsimused).
VOZ 2001 korpuses hakkab silma, et ametnik moodustab mittemõistmise sageli pärast seda, kui kliendi keelekasutus on dialoogi vältel muutunud loomulikule suhtlemisele sarnasemaks (nt elliptilised laused, asesõnade kasutamine). 2001.
aasta eksperimentides on näha, kuidas ametniku mittemõistmise väljendamine
põhjustab kliendi poolt küsimuse kordamist korrektsemas vormis. Sellist tüüpi näidetele on iseloomulik, et parandus viiakse läbi (PPJ: LÄBIVIIMINE), suundudes taas täislause kasutamisele. VOZ 2009 korpuses leidub sarnaseid näiteid 6 korral. Samas on iseloomulik, et Võluri väljendatud mittemõistmine VOZ 2009 korpuses ei saagi vastust. Selle põhjuseks on tõenäoliselt fakt, et katseisikutel puudub tegelikult tarvidus küsitud teabe järele ning seetõttu nad kas kaotavad huvi käesoleva teema suhtes ja/või parandamise asemel küsivad hoopis uue küsimuse. Ehkki 2001. aasta eksperimentides osalejatel polnud tõenäoliselt suuremat motivatsiooni, on käitumisviis dialoogides mitte ilmneval põhjusel erinev.
Nii VOZ 2001 kui VOZ 2009 leidub ametniku mittemõistmisi, kus klientidel palutakse täpsustada oma küsimust või Võlur teatab, et ta ei mõista kliendi kõnevooru.
Joonisel 8 vastab iga telg ühele korpuses (VOZ 2001 või VOZ 2009) esi-nenud DA tüübile. Seega sama palju kui on telgi, niipalju erinevaid DA-sid kasutati mittemõistmise lausungite moodustamisel. Diagrammil näidatud arvud on vastavate aktide arvud (siin ja järgnevatel joonistel).
Joonis 8. VOZ 2001 korpuse ja VOZ 2009 korpuse mittemõistmiste lausungite multi-funktsionaalsusest tulenevad DA-d ning nende esinemisarvud võrdlevalt
VOZ 2001 korpuses kasutatakse mittemõistmisega seotult 4 DA-d, VOZ 2009 korpuses on erinevaid DA-sid 9.
2001. aasta dialoogides järgneb probleemvoorule kohe parandusalgatus (seda nii mittemõistmise kui teiste parandusalgatuste korral). VOZ 2009 kor-puses on sagedased juhtumid, kus probleemvooru ja parandusalgatuse vahele jääb 1 või enam vahevooru (seda nii mittemõistmise kui teiste parandusalga-tuste korral).
Järgnevalt on kirja pandud mõlema korpuse mittemõistmiste mustrid (v.a erandid) ja reeglid, mida on näidete abil tutvustatud eelnevates peatükkides (ptk 4.1 ja ptk 4.2). Pärast nende esitamist võrreldakse siin peatükis mustreid omavahel.
VOZ 2001 korpuse mustrid ja reeglid:
Muster 1 (klient) – eeldab DS-ilt morfoloogilist analüüsi
-> aga + ajamäärsõna | pärisnimi | [pärisnimi + ‘–‘ | ja + pärisnimi]
• Reegel 1:
-> KUI kliendi_lausung = aga + ajamäärsõna | pärisnimi | [pärisnimi + ‘–‘ | ja + pärisnimi]
->> SIIS ametniku_DA = PPE: MITTEMÕISTMINE
->>> SIIS kliendi_DA = KYE: AVATUD, PPJ: LÄBIVIIMINE VÕI KYE: SULETUD KAS, PPJ: LÄBIVIIMINE
Muster 2 (klient) -> ^.$ | emotikon
• Reegel 2
-> KUI kliendi_voor = ^.$ | emotikon
->> SIIS ametniku_DA = PPE: MITTEMÕISTMINE
• Reegel 3
-> KUI kliendi_vooru_pikkus = 1 sõna (mitte RIE: TERVITUS) JA vooru_asukoht_dialoogis = kliendi_voor1 VÕI kliendi_voor2:
->> SIIS ametniku_lausung = PPE: MITTEMÕISTMINE
• Reegel 4 – eeldab DS-ilt pragmaatilist analüüsi (jutustav kas) KUI ametniku_voor = KYE: JUTUSTAV KAS
-> JA kliendi_vooru_pikkus = 1 sõne JA kliendi_voor = KYJ: JAH VÕI KYJ: EI
->> SIIS ametniku_DA = PPE: MITTEMÕISTMINE
Muster 3 (ametnik)
->> kuidas palun? = KYE: AVATUD
• Reegel 5
->> KUI ametniku_lausung = kuidas palun? JA ametniku_DA = KYE: AVATUD, PPE: MITTEMÕISTMINE
->>> SIIS kliendi_DA = KYJ: INFO ANDMINE, PPJ: LÄBIVIIMINE
Muster 4 (ametnik)
->> (palun) + täpsustage + ([lähtepeatuse | sihtpeatuse] + nimi + palun) = DIE:
SOOV
• Reegel 6
->> KUI ametniku_lausung = (palun) + täpsustage + ([lähtepeatuse | sihtpeatuse] + nimi + palun) JA ametniku_DA = DIE: SOOV, PPE:
MITTEMÕISTMINE
->>> SIIS kliendi_DA = DIJ: INFO ANDMINE. PPJ: LÄBIVIIMINE VÕI
KUI kliendi_DA != DIJ: INFO ANDMINE VÕI DIJ: MUU,
SIIS PPJ puudub
VOZ 2009 korpuse mustrid ja reeglid:
Muster 5 (ametnik)
See eeldab DS-ilt morfoloogilist analüüsi.
->> (sõna | sõnad)+ (ma) + ei + saa(nud) | mõista + (teie | teid) + (käändsõna seestütlevas käändes) + (aru) = DIE: MUU
• Reegel 7
-> KUI kliendi_voor = teemaväline_küsimus VÕI EI SISALDA DS_programmi_võtmesõnu
->> SIIS ametniku_lausung = (sõna | sõnad) + (ma) + ei + saa(nud) | mõista + (teie | teid) + (käändsõna seestütlevas käändes) + (aru) JA ametniku_DA = DIE:
MUU, PPJ: MITTEMÕISTMINE
Muster 6 (ametnik)
->> (palun) + täpsusta(ge) + (küsimust) + (sõnad) = DIE: SOOV
• Reegel 8
->> KUI ametniku_lausung = (palun) + täpsusta(ge) + (küsimust) + (sõnad) JA ametniku_DA = PPE: MITTEMÕISTMINE, DIE: SOOV
->>> SIIS kliendi_DA = DIJ: INFO ANDMINE, PPJ: LÄBIVIIMINE
Muster 7 (ametnik, klient) probleemallika tuvastamine eeldab DS-ilt semantilist analüüsi.
->> küsisõna + (sõna) + probleemallikas probleemvoorust + (’?’) Mustrist 7 ei ole reeglit näidete baasil võimalik koostada.
VOZ 2001 korpuse mustrile 1, mis iseloomustab probleemvooru ülesehitust, ei leidunud ühtegi täpselt samasugust vastet VOZ 2009 korpuses. Siiski on 1 juh-tum, mida mõnevõrra saab selle mustri hulka lugeda. Nimelt dialoogis Aivo_199 on probleemvooruks lausung Aga tõekspidamised?. Niisiis on probleemvooruks samuti elliptiline küsimus nagu VOZ 2001 korpuse juhtumites, ent ajamäärsõna või pärisnime asemel esineb nimisõna.
Mustriga 2 kattuvat juhtumit VOZ 2009 korpuses ei leidunud. Eksisteerib küll dialoog, kus ühe tõlgendamisvõimalusena võib kõne alla tulla, et probleem-voor koosneb ainult emotikonist, kuid tõenäolisem tõlgendus on siiski see, et probleemvooruks on emotikonile järgnev pikem voor. Ehkki mustrit 2 ei kohta VOZ 2009 korpuses, on tegemist ilmselgelt sellise mustriga, mida saab DS-idele rakendada ka ilma korpusest kinnitust otsimata.
Mustri 3 kohta ei leidunud ühtegi isegi vähesel määral sarnast juhtumit VOZ 2009 korpuses.
Muster 4 ja muster 5 on ametniku mustrid ning on seotud ettevalmistatud lausemallidega. VOZ 2009 ei moodusta Võlur kordagi mustri 4 järgi mitte-mõistmist. VOZ 2001 muster 5 ja VOZ 2009 muster 7 on sisuliselt samad, ehkki Võlurid kasutavad veidi erinevaid lausemalle. Mustri algusosa on mõlema mustri puhul kattuv.
VOZ 2009 korpuse abil avastatud muster 6 kattub 4 juhtumiga VOZ 2001 korpuses, kus Võlur kasutab 3 dialoogis (KA1, MA1 ja TA2) lausungit ma ei
saanud aru (2 juhul algab see lausung suure algustähega ja kahel juhul väikese algustähega).
Mustrile 8 selget vastet VOZ 2001 korpuses ei leidu. Ometigi võib mõnin-gate mööndustega vaadelda dialoogi (MA1) juhtumit 6. mustri variatsioonina.
Nimelt on ametniku vooru Teie info jäi mõistmatuks! vastuseks kliendi mitte-mõistmine mismoodi?, mida modifitseerides ’mismoodi mõistetamatuks’ kattuks see 6. mustriga.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Võluri lausemallides on sarnasused, kuid neis mustrites, mis ei sisalda lausemalle, on mittemõistmised moodustatud erinevalt.
See järeldus on DS-i loomise seisukohast mõistagi üsna kahetsusväärne. Must-rite mittekattuvuse põhjuseks võib olla asjaolu, et korpused on võrdlemisi väikesed ehk juhtumite arv on võrdlemisi väike. Kindlasti on dialoogide ilmet mõjutanud ka muud mõjurid, mida käsitletakse ptk-s 4.3.5.