3. MEETOD JA MATERJAL
3.7. Dialoogiaktide tüpoloogia ja Eesti Dialoogikorpus
rühma: naabruspaare moodustavad aktid ja üksikaktid. Iga kõnevoor ennustab mingil määral, millisena dialoog jätkub, ja iga kõnevoor on tehtud sobivaks eelneva kõnevooruga. Sealjuures mõned neist nõuavad kindlat teatud tüüpi järg-mist kõnevooru ning teised annavad ainult viiteid, milline kõnevoor on sobiv.
Kahe kõnevooru kogumeid, milles kõnevoorude-vaheline side on eriti tugev ja konventsionaliseerunud, nimetatakse naabruspaarideks, millest oli juttu juba eelnenud peatükis.
Eesti Dialoogikorpuse (EDiK) dialoogiaktide tüpoloogia eristab 126 DA-d, mis on jaotatud kahte suurde rühma (Hennoste, Rääbis 2004):
1) naabruspaariaktid, näiteks küsimus-vastus, tervitus-vastutervitus;
2) üksikaktid (ingl non-adjacency pair; ingl lüh non-AP), milleks on näiteks eneseparandus, hinnang, retooriline küsimus.
Selles töös kasutatud uurimismaterjalis on huviorbiidis partneri parandus-algatused, mis on naabruspaari DA-d, täpsemalt naabruspaari esiliikmed.
Tartu Ülikoolis välja töötatud DA-de tüpoloogia järgi (Hennoste, Rääbis 2004) jagunevad partneri algatatud paranduste esiliikmed ehk parandus-algatused järgnevalt:
• üleküsimine;
• ümbersõnastamine;
• mittemõistmine;
• muu.
Üleküsimise (PPE: ÜLEKÜSIMINE)36 puhul kordab kuulaja täpselt või väikeste muutustega partneri lausungit, fraasi või sõna, et saada kinnitust, et see oli täpselt selline (kas te ütlesite nii?).
35 Eesti Dialoogikorpuse Tööpink (EDiK) on dialoogide analüüsimise ja märgendamise abivahend.
36 Dialoogiaktide (DA) nimistu paikneb lisas 6.
Ümbersõnastamine (PPE: ÜMBERSÕNASTAMINE) on algatus, mille abil kuulaja pakub oma tõlgenduse (hüpoteesi, ümbersõnastuse, üldistuse, järel-duse) varemöeldu kohta. Eesmärgiks on kinnituse saamine, et öeldu mõte oli just selline (kas te mõtlesite seda?).
Mittemõistmiseks (PPE: MITTEMÕISTMINE) nimetatakse DA-d, millega kuulaja annab teada, et ta ei kuulnud mõnda kõnevooru või selle osa, ei saa-nud millestki aru või oli kuuldu nii üllatav, et ta peab vajalikuks seda üle kontrollida.
Lisaks on veel alaliik muu (PPE: MUU), mille alla kuuluvad parandus-algatused, mida ei ole võimalik märgendajate arvates eelnimetatute partneri parandusalgatuste hulka määrata. Sellesse alaliiki kuuluvad samuti mitme-sugused analüüsimatud või segased juhtumid (Hennoste, Rääbis 2004: 61).
Viimatinimetatud alaliiki käesolevas töös täpsemalt ei uurita, ehkki juhtumite arvu esitatakse.
Probleemi lahendamine paikneb partneri algatatud paranduse järeliikmeks olevas voorus, milleks on paranduse läbiviimine (PPJ: LÄBIVIIMINE) ja mõnel üksikul juhul tüpoloogiasse mittekuuluv DA (PPJ: MUU).
Vormiliselt saab üleküsimised jaotada otsesteks üleküsimisteks ja modifit-seeritud üleküsimisteks.
Otsene üleküsimine on siis, kui kõnevoor jääb eelnevaga samaks.
Näide 3. Otsene üleküsimine 455a29 infodialoog37
(01) A: kuus? (.) [üks.] KYJ: INFO ANDMINE; PPJ: LÄBIVIIMINE
(02) K: [kuus] üks. £ KYE: VASTUST PAKKUV; PPE: ÜLEKÜSIMINE
(03) A: [jah]. KYJ: JAH; PPJ: LÄBIVIIMINE
Modifitseeritud üleküsimine on, kui dialoogis osaleja kordab eelnevat kõnevooru ning teeb mõned grammatilised ja/või leksikaalsed muudatused. Ta võib lisada mõne fraasi või, vastupidi, võib lühendada eelnevat kõnevooru.
Näide 4. Modifitseeritud üleküsimine 459a3 infotelefon
(01) A: number jah? DIE: PAKKUMINE
neli neli neli, DIJ: INFO ANDMINE
(0.5)
(02) K: kolm `nelja jah KYE: VASTUST PAKKUV; PPE: ÜLEKÜSIMINE
(03) A: jah? KYJ: JAH; PPJ: LÄBIVIIMINE
(.) null neli, DIJ: INFO ANDMINE (.)
37 Suuliste dialoogide märgendamise ja transkriptsiooni kohta on täpsemalt kirjas ptk-s 3.7.2.
Nagu sõna üleküsimine näitab, on üleküsimise puhul objekt/subjekt juba sõnana või sõnaosana mõnes eelnevas voorus esinenud.
EDiK-i Tööpink võimaldab automaatselt saada andmeid Tööpinki sisestatud dialoogide kohta. 2013. aasta detsembri lõpu seisuga38 esineb EDiK-is Tööpingi andmete kohaselt 1056 Tartu Ülikooli dialoogiaktide tüpoloogia järgi märgen-datud dialoogi. Järgnevas tabelis (tabel 1) on üldandmed korpuse dialoogide kohta ja partneri algatatud paranduste (PPE) ning paranduste läbiviimiste (PPJ) kohta.
Tabel 1. Andmed EDiK-i dialoogide kohta, tuginedes EDiK-is Tööpingi statistikale (2013. aasta detsembri seisuga)
sõnade arv 186153
lausungite arv 34134
osalausungite arv 39892
keskmine lausungi pikkus 5.45 sõna PPE: MITTEMÕISTMINE 306
PPE: ÜLEKÜSIMINE 860
PPE: ÜMBERSÕNASTAMINE 413
PPJ: LÄBIVIIMINE 1811
PPE: MUU 21
PPJ: MUU 9
Märkus. Korpuses (tabel 1) on kokkuhääldatud (=märgiga märgendatud; vt telefonikõnede näi-teid) sõned loetud eraldi sõnadeks. Kuuldavad hingamised ja üneemid on loetud sõnadeks.
Dialoogikorpuse Tööpingi jaoks on lausungipiiriks punkt või küsimärk, osa-lausungi piiriks koma. Vooru lõpus ei pruugi punkti olla (võib olla koma), aga voorupiir on alati ühtlasi lausungipiir. Osalausungid on märgendatud vastavalt sellele, kas ühe lausungi sees olevad osalausungid on sama akt või mitte.
Märgendamisest on täpsemalt juttu ptk-s 3.5.2.
Näites 5 on võrdlevalt esitatud kaks vooru, millest esimeses on lausung ja teises on kaks osalausungit, mida käesolevas töös nimetatakse lausungiteks.
Näide 5. Lausung voorus (1) ja osalausungid voorus (2)
(1) V: ee `Juss nägi `kesklinnas, ta käis `raamatukogus. IL: TÄPSUSTAMINE (2) V: `ei, KYJ: EI
ma nägin teda esmaspäev `koolis. IL: TÄPSUSTAMINE
Telefonikõnede näitedialoogides kasutatud transkriptsiooni tähised koos selgi-tavate näidetega leiab lisast 5.
38 See aastal 2013 tehtud statistika on viimane selliseid andmeid sisaldav statistika ja kehtib ka septembris 2015.
3.7.1 Küsimused Eesti Dialoogikorpuse tüpoloogias
Kuna infodialoogid on üles ehitatud suuresti küsimus-vastus sekventsidele ning partneri algatatud parandused ise on sageli vormistatud küsimustena, siis tuleb küsimuse DA-de käsitlusele eraldi tähelepanu pöörata. Küsimused kuuluvad naabruspaariaktide esiliikmete hulka ning eeldavad seega järelliiget ehk vastust.
Tartu Ülikooli DA-de tüpoloogia kohaselt on küsimus määratletud kui lau-sung, millel on eesti keeles spetsiifiline vorm: küsisõnad- ja fraasid, spetsiifiline sõnade järjekord ja/või intonatsioon ning samuti on olemas muud võimalused (nt lünkküsimus) (Hennoste, Koit, Rääbis, Strandson, Valdisoo, Vutt 2003;
Hennoste, Rääbis, Laanesoo 2013: 8).
EDiK-i DA-de tüpoloogias eristatakse 6 tüüpi küsimusi39:
• küsimused, mis ootavad informatsiooni andmist: (1) avatud küsimus ja (2) jutustav kas-küsimus;
• küsimused, mis ootavad kas nõustumist või keeldumist: (3) suletud kas-küsimus ja (4) vastust pakkuv kas-küsimus;
• küsimused, mis eeldavad ühe alternatiivi valimist: (5) alternatiiv-küsimused.
• (6) muud, mis on rühm küsimuste jaoks, mis ei mahu analüüsijate arvates ühessegi olemasolevasse põhirühma.
Suletud kas-küsimus ning jutustav kas-küsimus on sarnase vormiga, aga nad eeldavad erilaadset partneri reaktsiooni. Suletud kas-küsimus eeldab eitust või jaatust (nt küsimusega kas see sobib? soovib ametnik teada, kas antud infor-matsioon on selline, millega klient on rahul), aga jutustav kas-küsimus eeldab informatsiooni andmist (nt küsimusega kas on mõni buss, mis saabub Tal-linnasse pärast 8-t? soovib klient saada teada busside väljumise aegu).
On küsimused, millele eeldatakse lühikest vastust, ning küsimusi, millele pikemat seletust. Suletud kas-küsimus ja vastust pakkuv küsimus on mõlemad seda liiki küsimused, mis ootavad jah/ei vastust. Nende erinevus seisneb kõneleja eelduses. Küsides küsimuse, mis pakub vastust, omab kõneleja selget arvamust ja ootab partneri kinnitust. Sellist eeldust suletud kas-küsimuse puhul ei ole (Hennoste, Gerassimenko, Kasterpalu, Koit, Rääbis, Strandson, Valdisoo 2005).
Küsimustest ja vastustest üldisemalt rääkides on tähele pandud, et tüüpiliselt öeldakse eelistatud vastus välja viivitamata ja ilma piiravaid tingimusi sead-mata. Mitte-eelistatud vastus võib sisaldada: (1) edasilükkamist vaikimise või mõne teise käitumise abil (nt partiklid mm, hh, ee); (2) hinnangut; (3) peh-mendamist või täpsustamist; (4) kirjeldust või selgitust (Raymond 2003).
39 EDiK-i DA-de tüpoloogia erinevuse kohta Metslangi (1981) põhjalikust käsitlusest eesti küsilause kohta saab lugeda artiklist Hennoste, Gerassimenko, Kasterpalu, Koit, Rääbis, Strandson (2009).
3.7.2. Märgendamine ja transkriptsioon
EDiK-i märgendamisel on lähtutud põhimõttest, et iga lausung peab omama vähemalt ühte DA märgendit, kuid sageli omab mitut märgendit. See tähendab, et lausungid on multifunktsionaalsed. TÜ Eesti suulise keele korpuse dialoogide litereerimisel on uurimisrühm kasutanud Gail Jeffersoni transkriptsioonisüs-teemi eesti keelele kohandatud varianti (vt Hennoste 2000a; Hennoste 2000b;
Hennoste 2013: 19–20; Hennoste, Gerassimenko, Kasterpalu, Koit, Rääbis, Strandson 2009c; Hennoste, Rääbis 2004; Rääbis 2009).
Telefonikõned on transkribeeritud Tartu Ülikooli suulise ja arvutisuhtluse labori liikmete poolt. Nende poolt on märgendatud ja ümber märgendatud kõik käesolevas töös kasutatud dialoogid. Dialoogide märgendamisel kasutatakse DA-de nimesid, mis koosnevad kahest kooloniga eraldatud osast. Esimesed kaks tähte on lühend akti rühmanimest (nt DI – direktiiv, KY – küsimus, PA – parandus). Kolmas täht esineb vaid naabruspaari-aktidel ning osutab, kas tege-mist on esiliikme (E) või järelliikmega (J). Koolonile järgneb akti nimi, mis on seotud akti semantilise/funktsionaalse sisuga (nt DIE: SOOV; KYJ: INFO ANDMINE;
PA: ENESEPARANDUS).
DA-de märgendite hulgas – iseäranis arvuti ja inimese vahelist kommunikat-siooni kajastavates dialoogides – leiab sageli märgendit YA: PRAAK. See ei tähenda siiski, et dialoogid oleksid ebaõnnestunud, vaid selline märgend on tin-gitud kasutatud rakenduste (VOZ 2009 korpuse eksperimentide liides, DS Alfred) asünkroonsest vooruvahetusest (vt ptk 3.8.2), millest tulenevalt voorude järjekord erineb tavapärasest inimestevahelise suulise vestluse voorude järje-korrast (nt DS vastab mingile varasemale küsimusele). Seda märgendit (YA:
PRAAK) kasutasid märgendajad ka nt juhtumitel, kui ei saadud aru, millele suhtleja reageerib või kui lausungi sisu oli täiesti arusaamatu.
Dialoogide lausungid on enamjaolt multifunktsionaalsed ja seetõttu omavad lausungid mitut DA märgendit. Nii esineb töös uuritud dialoogides näiteks voore, kus lausung on samaaegselt küsimus ja mittemõistmine, või näiteks info andmine ja paranduse läbiviimine.