Ülevaade töös kasutatud korpustest

Käesoleva töö uurimisandmed pärinevad viiest (alam)korpusest. Kaks neist on DS-ide, kaks simuleeritud DS-ide ehk VOZ-i eksperimentide korpused ning lisaks on kaasatud infotelefoni telefonivestluste transkribeeritud korpus.

Järelikult on kõigil juhtudel olnud meediumiks telekommunikatsioonikanalid, s.t ühelgi juhul pole tegemist vahetu silmast silma suhtlemisega.

Joonis 1. Uurimismaterjaliks kasutatavad 5 korpust ning dialoogide arv neis

Joonisel 1 esitatud nelja korpuse dialoogides toimus suhtlus arvutil põhineva tehnoloogia abil, kuid telefonikõnede korral toimusid vestlused läbi telefoni-liini. VOZ-i korpuste dialoogide puhul võeti vaatluse alla kogu Eesti Dialoogi-korpuses (EDiK) olemasolev eksperimentide materjal. DS Annika dialoogide arv tuleneb logifailist, mis käesoleva töö autorile kättesaadavaks tehti. DS Alfredi puhul moodustati juhusliku valiku abil logifailidest n-ö alamkorpus, mille suuruseks valiti DS Annika korpusega võrdne arv dialooge. Alamkorpusi nimetatakse siin töös korpusteks. Vaatluse all olevad telefonikõned kattuvad töö autori magistritöös (Pärkson 2007) uurimismaterjalina kasutatud telefonikõne-dega. Selle korpuse enamik dialooge sisaldavad ühte või enamat parandusalga-tust. Parandusalgatuste osakaal korpustes ei ole vastavuses dialoogide arvuga, mis tähendab seda, et suurem dialoogide arv ei tingi alati suuremat hulka parandusalgatusi.

Hõlbustamaks erinevate juhtumite võrdlemist, olgu järgnevalt esitatud dia-loogides osalejad korpuste kaupa:

KORPUS OSALEJAD

VOZ 2001 inimene – inimene (eksperiment) VOZ 2009 inimene – inimene (eksperiment) DS Alfred inimene – arvuti

DS Annika inimene – arvuti telefonikõned inimene – inimene

Telefonikõned on infodialoogid infokliendi ja infoametniku vahel, VOZ-i dia-loogides arvab infoklient end suhtlevat arvutiga, DS-ide puhul inimene suht-lebki arvutiprogrammiga. Töös lähtutakse arusaamast, et täpselt ühesuguseid tingimusi ei saa isegi samade inimeste, sama teemaga¹³ ja sama meediumi vahendusel toimuvates loomulikes vestlustes taas luua. Kõik olukorrad ja vest-lused on ainulaadsed, kuid DA-d esinevad vestlusest vestlusesse ning võrrelda saab DA-sid, nende moodustamist, järjekorda jms.

Kuigi osade töös analüüsitavate korpuste kohta leidub uurimistöid (Kullasaar 2001; Kullasaar, Nurmsalu, Koit 2002; Pärkson 2007, 2008, 2010, 2011, 2013), kus on (osaliselt) kasutatud sama materjali, mis siin väitekirjas, on nendes eelnevates töödes materjal olnud mõneti erinevalt märgendatud. Käesoleva uurimistöö jaoks ühtlustati kõikide võrreldavate korpuste märgendamispõhi-mõtted ning selle alusel märgendati Tartu Ülikooli suulise ja arvutisuhtluse labori töötajate poolt dialoogid uuesti. Muutused võrreldes varasemaga on partneri algatatud parandusi silmas pidades suhteliselt väikesed, kuid nad on olemas.

Arvutiga või arvuti vahendusel peetud dialoogide logifailid erinevad voorude sisestamise kellaaegade olemasolu ja täpsusastme poolest. Järgnevalt on esitatud kõigi viie korpuse esinemiskuju, võttes aluseks voorude kellaaja olemasolu ning selle, kui täpselt kellaaeg on esitatud:

KORPUS KELLAAEG

VOZ 2001 ---

VOZ 2009 tunnid:minutid:sekundid DS Alfred tunnid:minutid:sekundid DS Annika tunnid:minutid

telefonikõned ---

Kellaaja olemasolu võib anda dialoogis toimuva kohta olulist informatsiooni, nagu selgub mõnede dialoogide analüüsimisel. Voorude sisestamisaegu jälgides saab näiteks kontrollida, kui pikk vastuse ooteaeg on kliendile vastuvõetav (vt ptk 4.7.5.3). Dialoogide analüüsi käigus juhitakse spetsiaalselt tähelepanu juhtumitele, kus vooru sisestamise kellaaeg mõjutab analüüsi.

Kuna dialoogides on nii arvutikasutaja, eksperimendi katseisik kui infotele-fonile helistaja see, kes soovib teavet, siis kasutatakse selles töös nende termi-nite sünonüümina terminit klient (näidetes K). Samuti on (info)ametnik (näi-detes A) sünonüümiks DS Alfredile, DS Annikale, DS Aivole ehk eksperimendi läbiviijale, VOZ-i 2001. aasta eksperimendi läbiviijale, süsteemile, arvutile, DS-ile ning infotelefoni operaatorile

Läbivaks jooneks kõigi väitekirjas uuritud dialoogide puhul on see, et kõik need dialoogid on infodialoogid ehk neis on olemas nn ametnik, kes pakub

13 Teema ja ainevaldkond on sõnad, mida kasutatakse siin töös sünonüümidena. Seejuures räägitakse teemast sageli seoses keelendiga teemavälised küsimused. Mõlemaid sõnu tarvitatakse andmaks teada, mis liiki küsimustele on ametnik n-ö ette valmistatud vastama.

teavet informatsiooni küsijale ehk kliendile. Nii on see telefonikõnede korral ja arvuti vahendusel aset leidnud dialoogides. Kuigi kõik uuritavad dialoogid on infodialoogid, jagavad ametnikud teavet erinevatel teemadel. Järgnevalt on esitatud korpustes esinevate dialoogide teemad:

VOZ 2001: bussi-, laeva- ja lennuliinide info

Eksperimentide läbiviija (Kullasaar 2001) pakkus teavet järgnevate sõidugraafi-kute kohta:

• AS Sebe Eesti piires liikuvad bussid;

• Tartust Helsingisse suunduvad lennukid;

• Tallinna ja Helsingi vahel sõitvad laevad.

Võlur oskas samuti mitu reisi kokku kombineerida.

VOZ 2009: Tartu kinoinfo (62 dialoogi), telekavad (4), ilmateated (5), poliitika (2), lennuliinide info (2)

Järgnevalt on esitatud mõned näited teabe kohta, mida kinoinfo ametnik pakkus:

• piletihinnad vastavalt päevale ja kellaajale;

• seansside alguskellaajad;

• kino asukoht;

• filmide kirjeldused;

• näitlejad.

Eelnevalt ettevalmistatud lausemallide (vt ptk 3.10) osas täienes info mõnevõrra eksperimentide käigus, sest alles pärast eksperimentide alustamist selgus, mida inimesed tegelikult küsivad.

DS Alfred pakub infot Tartu kinokavade (kino Ekraan ja kino Cinamon) kohta. Seega on DS Alfredi ja VOZ 2009 korpuses sama teemaga dialooge.

DS Annika käest saavad kliendid küsida teavet hambaravi, igemeravi, implantaatide ja proteeside kohta.

Infotelefoni dialoogides küsitakse infotöötajalt teavet ettevõtete aadresside ja telefoninumbrite kohta.

Korpustes leidub dialooge, kus toimub teemavahetus, näiteks on VOZ 2009 ja DS Alfredi korpuse vestlustes mitmeid dialooge, kus info küsija esitab lisaks etteantud teemale mõne teemavälise küsimuse või väite. Täpsemalt tuleb teema-välistest küsimustest juttu väitekirja osas, kus analüüsitakse dialooge (ptk 4).

VOZ-i eksperimentide teemavalik on seotud ühelt poolt sellega, mis võiks huvitada võimalikult suurt hulka inimesi (nt transport, kino, ilm). Lisaks on nende teemade kohta olemas vabalt ligipääsetavad veebilehed, mida Võlur sai kasutada andmebaasidena.

Materjalis esineb nähtusi, mis on iseloomulikud ainult ühe või kahe korpuse dialoogidele, kuid mitte teistele. Mõistmaks parandusalgatusi paremini, on osad neist alateemadest (nt hinnangud ja arvamused, ajaväljendid, üldine keele-kasutus, eituse mõistmine, kiirus) käsitlemist leidnud eraldiseisvate alapea-tükkidena või lõikudena teiste peatükkide sees.

Järgnevalt kirjeldatakse töös analüüsitavaid korpuseid lähemalt. Põhjalikult peatutakse sellel korpusel, mida väitekirja autor on ise kogunud (VOZ 2009 korpus).