4. PARTNERI ALGATATUD PARANDUSTE ANALÜÜS
4.2. Partneri algatatud parandused VOZ 2009 korpuses
4.2.3. Ümbersõnastamine VOZ 2009 korpuses
Ümbersõnastamist kasutab Võlur sarnaselt üleküsimisega sageli aja võitmiseks ja vastuse planeerimiseks. Samuti tarvitatakse ümbersõnastamist kliendi veen-miseks, et tegemist on arvutiprogrammiga, mitte inimesega.
VOZ-i 2009. aasta eksperimentides on ümbersõnastamised enamasti moo-dustatud vastust pakkuva küsimusena (KYE: VASTUST PAKKUV), aga 3 korral ka suletud kas-küsimusena (KYE: SULETUD KAS) ja 1 korral jutustava kas-küsi-musena (KYE: JUTUSTAV KAS) ning vastuse tingimuste täpsustamist ja üksikakti praak (YA: PRAAK) on kumbagi samuti 1 juhul märgendamisel kasutatud. Selget korrapära käesoleva materjali hulgast esile ei kerki, kuid siiski saab erisada 2 konstruktsiooni, mida võib mustritena vaadelda.
Grammatiline aeg, mida ümbersõnastamise loomisel kasutatakse, on olevik (kindel kõneviis).
Muster 11 (ametnik ehk Võlur, klient)
->> (kas) + ajamäärsõna(fraas) | pärisnimi + (siis | või) + ’?’
See muster ei ole seotud kindla DA-ga.
Muster 11 kajastab lühikesi ümbersõnastamisi, mida sõnastab enamjaolt Võlur, kuid mõnikord ka klient. Muster algab küsisõnaga kas või selle saab hõlpsalt juurde mõelda. Küsisõnale kas järgneb määrsõna(fraas), milleks selles korpuse dialoogides on kas ajamäärsõna(fraas) või kohale viitav pärisnimi (nt Ekraan). Selle mustri järgi moodustatud lausungi lõpus võib esineda – ehkki ei pea esinema – partikkel siis või või. Vaatluse all oleva korpuse näidetes lõppeb selline ümbersõnastamine alati küsimärgiga. Samuti on oluline, et leidub kas vooru algul küsisõna kas või vooru lõpus partikkel siis või või, mitte mõlemad.
Seega saab mustri 12 kirja panna järgnevalt:
Mustrist 11 on käesoleva töö autor loonud reegli 12:
-> KUI ametniku_DA VÕI kliendi_DA = DIJ: INFO ANDMINE VÕI KYJ: INFO ANDMINE
->> KUI kliendi_lausung VÕI ametniku_lausung = (kas) + ajamäärsõna(fraas) | pärisnimi + (siis | või) + ‘?’ = PPE: ÜMBERSÕNASTAMINE
->>> SIIS ametniku_DA VÕI kliendi_DA = jah (KYJ: JAH, PPJ: LÄBIVIIMINE)
VÕI jah (KYJ: JAH, PPJ: LÄBIVIIMINE) + IL: TÄPSUSTUS, PPJ: LÄBIVIIMINE
Järgnevalt on esitatud 2 sarnast näidet, milledest esimesel juhul tekkinud suhtlusprobleemi parandamist ei toimu ja teisel juhul see leiab aset. Lisaks on toodud 2 veidi enam eristuvat näidet. Kõik illustreerivad kõnealust mustrit 11.
Näide 37. Ümbersõnastamine küsisõna kas ning ajamäärsõna (ajaväljend) abil Aivo_52
(01) [12:18:58] A: sisestage nädalapäev ja kellaaeg, siis saan hinnakirjast teie piletihinna otsida DIE: SOOV;
VTE: VASTUSE TINGIMUSTE TÄPSUSTAMINE
-> (02) [12:19:32] K: Laupäev 17.00 DIJ: INFO ANDMINE; VTJ: VASTUSE TINGIMUSTE TÄPSUSTAMINE
->> (03) [12:19:41] A: kas täna? KYE: SULETUD KAS; PPE: ÜMBER-SÕNASTAMINE
(04) [12:20:00] A: 50 krooni KYJ: INFO ANDMINE
Kinoinfo dialoogis (näide 37, Aivo_52) on klient enne esitatud lõiku tundnud huvi piletihinna vastu. Voorus (01) teavitab Võlur, et vajab piletihinna kuva-miseks nädalapäeva ja kellaaega. Klient kirjutab vastuseks nädalapäeva, milleks on laupäev, ja kellaaja (02). Kuna eksperiment toimub laupäeval, kujuneb sellest voorust (02) probleemvoor, mida ametnik sõnastab ümber voorus (03).
Ümbersõnastamine on vormistatud suletud kas-küsimusena (KYE: SULETUD KAS) ning sisaldab küsisõna kas, millele järgneb määrsõna täna ja küsimärk (03). Klient ei kirjuta vastuseks midagi (ei paranda end) ning järgmises voorus annab ametnik info (KYJ: INFO ANDMINE) piletihinna kohta (04).
Tavaliselt klient siiski vastab parandusalgatusele parandamisega. Järgnevad näited illustreerivad neid juhtumeid. Näite 38 (Aivo_83) ümbersõnastamise voor on identne näites 38 (Aivo_52) esinenud parandusalgatuse vooruga.
Näide 38. Ümbersõnastamine küsisõna kas ning ajamäärsõna (ajaväljend) abil Aivo_83
(01) [12:25:33] A: vajan nädalapäeva ja kellaaega, siis saan hinnakirjast piletihinna otsida DIE: SOOV; VTE: VASTUSE TINGIMUSTE TÄPSUSTAMINE
-> (02) [12:26:06] K: E 17.45 DIJ: INFO ANDMINE; VTJ: VASTUSE TINGI-MUSTE TÄPSUSTAMINE
->> (03) [12:26:24] A: kas täna? KYE: SULETUD KAS; PPE: ÜMBER-SÕNASTAMINE
(04) [12:26:37] A: 45 krooni DIJ: INFO ANDMINE
->>> (05) [12:26:37] K: jah KYJ: JAH; PPJ: LÄBIVIIMINE
Vaatluse all olevas lõigus (näide 38, Aivo_83) küsib Võlur kliendilt kõigepealt nädalapäeva ja kellaaega, et anda infot piletihinna kohta. Voor (02) sisaldab esmaspäeva märkivat E-tähte ja kellaaega 17.45. Kuna eksperiment toimus esmaspäeval, algatab ametnik ümbersõnastamise kas täna? (03) ehk siis soovib teada saada, kas klient pidas E-tähega silmas just sedasama esmaspäeva, mil dialoog aset leiab. Kuna vastuse andmise vaatepunktist ei oma tähtsust, kas jutt käib käesolevast esmaspäevast või mõnest järgnevast, toimub piletihinna kohta info andmine (DIJ: INFO ANDMINE) juba järgmises voorus (04). Samal hetkel
([12:26:37]) sisestab ka klient oma vastuse (PPJ: LÄBIVIIMINE), mis on ühe-sõnaline jaatus jah (05).
Näide 39. Klient sõnastab ümber ametnikult saadud info Aivo_80
(01) [20:09:52] K: kas mõnda ulmefilmi ka lähipäevadel kinos näitab?
KYE: JUTUSTAV KAS
(02) [20:10:06] K: mulle meeldivad ulmefilmid rohkem
IL: PÕHJENDAMINE
(03) [20:10:31] A: on küll KYJ: JAH
(->) (04) [20:10:45] A: Star Trek, kell 18.45 ja 21.15 KYJ: INFO ANDMINE
(->) (05) [20:10:51] A: Cinamonis KYJ: INFO ANDMINE
(->) (06) [20:10:57] A: see film on ka Ekraanis KYJ: INFO ANDMINE (->) (07) [20:11:15] A: kell 13.00, 15.45, 18.45, 21.30 KYJ: INFO ANDMINE
->> (08) [20:11:28] K: homme siis? KYE: VASTUST PAKKUV; PPE:
ÜMBERSÕNASTAMINE
(09) [20:12:00] A: rohkem ulmefilme ei ole kavas KYJ: MUU; YA:
PRAAK
->>> (10) [20:12:15] A: jah, KYJ: JAH; PPJ: LÄBIVIIMINE
homme on sellised ajad IL: TÄPSUSTAMINE; PPJ:
LÄBIVIIMINE
(11) [20:12:22] K: aitäh, Aivo, RIE: TÄNAN
seda lähengi vaatama YA: INFO ANDMINE
->>> (12) [20:12:26] A: kinos Ekraan IL: TÄPSUSTAMINE; PPJ: LÄBIVIIMINE
Selles kinoinfo dialoogis (näide 39, Aivo_80) küsib klient infot ulmefilmide kohta, mida lähipäevadel kinos näidatakse (01), ja järgmises voorus põhjendab (IL: PÕHJENDAMINE) oma küsimust lausungiga mulle meeldivad ulmefilmid roh-kem (02). Esimeses voorus esitatud küsimusele vastab Võlur voorus (03) jaatusega (KYJ: JAH) ning voorudes (04), (05), (06) ja (07) jagab infot (KYJ: INFO ANDMINE) filmi „Star Trek“ kohta. Seejuures 1 või kõik neist voorudest (03)–
(07) on probleemvooruks kliendile, kes voorus (08) algatab ümbersõnastamise abil paranduse. Ümbersõnastamine koosneb 2 sõnast: määrsõnast homme ja partiklist siis, millele järgneb küsimärk. Kuigi vajaka jääb selgusest, missugune kõnevoor või voorud on probleemvooruks kliendi jaoks, näib ametnik prob-leemvoorudeks pidavat voore (06) ja (07). Nimelt paikneb paranduse läbivii-mine jaatuse abil voorus (10) ning jaatusele järgneb samas voorus veel teinegi DA, milleks on jaatuse täpsustamine homme on sellised ajad. Viimane osa paranduse läbiviimisest on täpsustamine (IL: TÄPSUSTAMINE) voorus (12). Just täpsustamine näitab, et ametnik usub, et probleemvoorudeks olid info andmised voorudes (06) ja (07).
Muster 12 (ametnik ehk Võlur, klient)
->> (kas) + sa | sind + tegusõna + sõna | sõnad + (või) + ’?’
Selle mustri moodustab enamjaolt Võlur. Mustri 12 tunneb ära eelmise mustriga võrreldes pikemast voorust.
Seejuures on jällegi oluline, et esineb kas vooru algul küsisõna kas või vooru lõpus partikkel või, kuid erandkorras võivad mõlemad puududa (vt näide 40, Aivo_45, teine ümbersõnastamine). Mustris 12 võivad tegusõnale järgneda 1 või 2 sõna, mille sõnaliigiline kuuluvus on dialoogiti erinev ja seega pole täpsemalt võimalik mustrit kirja panna.
Mustri 12 vormistaja on VOZ 2009 korpuses olnud enamasti Võlur. Kui Võlur on selle mustri looja, siis vormistab ta niisuguse lausungi enamjaolt selleks, et võita aega info otsimiseks või selleks, et julgustada klienti oma info-soovi esitama.
Reegel 13 on ametniku parandusalgatuse reegel:
->> KUI ametniku_lausung = (kas) + sa | sind + tegusõna + sõna | sõnad + (või) + ’?’
->>> KUI kliendi_DA = KYJ: JAH
SIIS ametniku_DA = INFO ANDMINE
->>> VASTASEL JUHUL
->> ametniku_DA = PPE: MITTEMÕISTMINE
Selle reegli 13 täpsem kuju saab selguda alles pärast rohkemate näidete ana-lüüsi. Käesoleva korpuse analüüs võimaldab visandada vaid reegli üldjooned.
Kliendi poolt on mustri 13 esinemine erandlik ja reeglit ei ole võimalik välja pakkuda.
Järgnevas dialoogis (näide 41, Aivo_45) leidub nii ametniku kui kliendi ümbersõnastamine, mis mõlemad kuuluvad käesolevalt kirjeldatava mustri alla.
Näide 40. Ühes dialoogis nii ametniku kui kliendi sarnaselt moodustatud ümbersõnastamine
Aivo_45
(01) [14:01:40] A: annan teavet TVkavade kohta KYJ: INFO ANDMINE
-> (02) [14:01:57] A: kas soovid telerit vaadata? KYE: SULETUD KAS;
RY: MUU
(03) [14:02:10] A: mis sind huvitab? KYE: AVATUD; RY: MUU
(04) [14:02:11] K: vaatan ikka KYJ: JAH
->> (05) [14:02:23] K: sa näitad mulle või? KYE: VASTUST PAKKUV; PPE:
ÜMBERSÕNASTAMINE
(06) [14:02:31] K: porno KYJ: INFO ANDMINE
->>> (07) [14:02:45] A: annan infot TVkavade kohta KYJ: MUU; PPJ:
LÄBIVIIMINE
/---/
(->) (08) [14:07:21] K: kas homme põnevusfilme on? KYJ: MUU; KYE:
SULETUD KAS
(->) (09) [14:07:51] K: prantsuse märulifilmid IL: TÄPSUSTAMINE
(10) [14:08:02] A: info puudub, tean tänast kava KYJ: INFO PUUDUMINE
->> (11) [14:08:33] A: sind huvitavad siis filmid? KYE: VASTUST PAKKUV; PPE: ÜMBERSÕNASTAMINE
(12) [14:08:37] K: milliseid filme täna vaadata saab? KYE: AVATUD
->>> (13) [14:08:45] K: jah KYJ: JAH; PPJ: LÄBIVIIMINE
Selles dialoogis (näide 40, Aivo_45) algab väljavõte tervikdialoogist ametniku poolt kliendi informeerimisega, et ta annab teavet TV-kavade kohta (01). Ka järgmised 2 vooru kuuluvad ametnikule, kes haarab vestluses initsiatiivi ning küsib kliendilt, kas ta soovib telerit vaadata (02), ja edasi, mis klienti huvitab (03). Voor (02) kas soovid telerit vaadata? kujuneb kliendi jaoks segadust tekitavaks ning seetõttu vormistab ta voorus (05) ümbersõnastamise, küsides, kas DS saab näidata talle telerit (05). Paranduse läbiviimine toimub voorus (07), kus vastatakse, et DS annab infot üksnes TV-kavade kohta.
Sama dialoogi (näide 40, Aivo_45) teises ümbersõnastamises võib prob-leemvooruks olla nii voor (08) kui (09) või koguni mõlemad. Nimelt algatab ametnik ümbersõnastamise voorus (11), kus ta küsib vastust pakkuva küsimuse (KYE: VASTUST PAKKUV) abil sind huvitavad siis filmid?. See juhtum on VOZ 2009 korpuses vaadeldava mustri puhul erandlik, kuna puudub nii vooru algusest küsisõna kas kui vooru lõpust partikkel või, mis sageli asendab küsi-sõna. Ümbersõnastamisele vastamine (PPJ: LÄBIVIIMINE) on voorus (13) ja see on sõnastatud jaatuse jah abil.
Dialoogis (näide 41, Aivo_46) esinev ümbersõnastamine on taas erandlik, kuna põhjuseks on rooma ja araabia numbri visuaalne sarnasus.
Näide 41. Numbrite visuaalne sarnasus ümbersõnastamise põhjusena Aivo_46
-> (01) [14:35:29] K: aga kas sa tead mis mängufilm täna kanal 11 tuleb
KYE: AVATUD
(02) [14:35:33] A: kas leidsid soovitud teabe? KYE: SULETUD KAS;
YA: PRAAK
(03) [14:35:58] K: jah leidsin küll KYJ: JAH
->> (04) [14:36:04] A: kas sa mõtled Kanal 2? KYE: VASTUST PAKKUV;
PPE: ÜMBERSÕNASTAMINE
->>> (05) [14:36.29] K: ei kanal 11 KYJ: EI; PPJ: LÄBIVIIMINE
Näite 41 (Aivo_46) voorus (01) esitab katseisik küsimuse aga kas sa tead mis mängufilm täna kanal 11 tuleb (KYE: AVATUD). Kuna rooma number II ja araabia number 11 on visuaalselt sarnased, saab sellest voorust Võluri jaoks probleemvoor või Võlur otsustab seda käsitleda probleemina. Ümbersõnasta-mine vormistatakse vastust pakkuva küsimuse (KYE: VASTUST PAKKUV) abil voorus (04). Olenemata sellest, kas klient sai aru, miks suhtlusprobleem tekkis, parandab ta ametnikku voorus (05), sõnastades paranduse eitusena (KYJ: EI) ei kanal 11.
Järgnevas näites (näide 43, Aivo_104) toimub kliendi liiga üldiselt sõnas-tatud küsimuse kohta paranduse algatamine. Nimelt kasutab klient sõna praegu, mis võib tähistada käesolevat hetke, päeva, nädalat või muud ajaperioodi.
Näide 42. Küsisõnaga kas algav ümbersõnastamine Aivo_104
(01) [21:13:47] A: tean Ekraani ja Cinamoni kavasid YA: INFO ANDMINE; YA: PRAAK
-> (02) [21:14:21] K: mis film siis ekraanis praegu jookse? KYE: AVATUD
->> (03) [21:14:25] A: kas sind huvitab tänane kava? KYE: SULETUD KAS; PPE: ÜMBERSÕNASTAMINE
(04) [21:14:55] A: Transformerid: Langenute kättemaks KYJ: INFO ANDMINE
->>> (05) [21:14:56] K: jah PPJ: LÄBIVIIMINE; KYJ: JAH; YA: PRAAK
Esimesest voorust selgub, et selles dialoogis (näide 42, Aivo_104) pakutakse teavet kinokavade kohta. Kasutades avatud küsimust (KYE: AVATUD), tunneb klient huvi mis film siis ekraanis praegu jookse? (02). Viimases sõnas on pööret märkiv täht ära jäänud, kuid mitte seetõttu ei saa voorust probleemvoor, vaid probleem seisneb liiga üldiselt sõnastatud küsimuses. Seetõttu algatab ametnik ümbersõnastamise abil paranduse kas sind huvitab tänane kava? (03). Sõna tänane osutab, et probleemallikaks võis olla eelmises voorus leiduv sõna praegu. Ootamata paranduse läbiviimist, toimub info andmine (KYJ: INFO AND-MINE) voorus (04), kus esitatakse 1 filmi nimi. Paranduse läbiviimine (PPJ:
LÄBIVIIMINE) jaatuse (KYJ: JAH) jah näol paikneb voorus (05).
Esitatud näited on mõneti küll äärmiselt erinäolised, kuid neis leidub struktuuriline sarnasus, mida saab kasutada DS-i programmeerimisel.
4.2.4. Partneri algatatud paranduse järelliige VOZ 2009 korpuses