4. PARTNERI ALGATATUD PARANDUSTE ANALÜÜS
4.4. Partneri algatatud parandused DS Alfredi korpuses
4.4.2. Üleküsimine DS Alfredi korpuses
4.4.2. Üleküsimine DS Alfredi korpuses
Kui mittemõistmiste korral on enamasti küsisõna kanda kogu parandusalgatus, sest tihti parandusalgatus koosnebki üksnes küsisõnast, siis üleküsimistes, vastupidiselt, küsisõna ei kasutatagi. Nii on see kõigis DS Alfredi korpuse dialoogides – nii ametniku kui kliendi moodustatud üleküsimistes. Vooru küsi-museks olemist näitab küsimärk, partikkel või lausungi lõpus, aga ka nende mõlema koosesinemine. Kliendi üleküsimised on valdavalt lühemad, kuna klient sisestab teksti reaalajas, siis trükib ta nii vähe teksti, kui arvab, et arusaa-miseks on tingimata vaja, ehk vooru jäetakse kirjutamata kõik see, mida hädasti ei ole vaja.
Üleküsimised on DS Alfredi korpuses alati vormistatud olevikus, kuid vahel kindlas kõneviisis ja vahel tingivas kõneviisis. Tingivas kõneviisis on vormis-tatud DS Alfredi ametniku kõnevoorud, kindlas kõneviisis kliendi voorud.
Muster 15 (klient)
->> (emotikon) + lt-lõpuline määrsõna | määrsõna tõesti + ’?’(’??’) = KYE:
VASTUST PAKKUV
Esimene üleküsimise muster moodustatakse kliendi poolt 1 määrsõna abil, millele korpuse näidetes järgneb alati küsimärk (1 juhtumi korral 3 küsimärki).
Selle mustri üleküsimiste moodustamiseks kasutatakse alati vastust pakkuvat küsimust (KYE: VASTUST PAKKUV). Tegemist on elliptilise kahtlusküsilausega või kontrollküsilausega (vt Metslang 1981: 114–115), millega kontrollitakse ametniku poolt antud info tõesust.
DS Alfred ei oska sellele kliendi üleküsimisele midagi vastata, kuid üks lihtne võimalus, kuidas sellisele parandusalgatusele vastata ehk parandus läbi viia, on esitatud reegli 17 abil:
->> KUI kliendi_lausung = (emotikon) + lt-lõpuline määrsõna | määrsõna tõesti + ’?’(’??’) JA kliendi_DA = KYE: VASTUST PAKKUV, PPE: ÜLEKÜSIMINE
->>> SIIS ametniku_lausung = jah (KYJ: JAH) VÕI jah, + kliendi_lausung (KYJ:
JAH)
Järgnevalt on esitatud mõned dialoogid, kus leidub üleküsimine ning käsitletav muster.
Näide 53. Üleküsimine reaktsioonina ja kinnituse küsimisena Alfred_475
(01) [21:00:27] A: tere RIE: TERVITUS
(02) [21:00:33] A: hetkel on Tartu kinokavades kokku 23 erinevat filmi
YA: INFO ANDMINE
-> (03) [21:00:44] A: räägiti, et see on igav: homme, kell 12:15 –
„Kohtumine v2ikeste Fockeritega“, kinos Cinamon
YA: INFO ANDMINE
->> (04) [21:01:13] K: tõesti? KYE: VASTUST PAKKUV; PPE: ÜLEKÜSIMINE
(05) [21:02:02] K: Soovid vaatama minna? KYE: SULETUD KAS (06) [21:02:35] K: mina olen seda juba näinud YA: INFO ANDMINE (07) [21:02:46] K: hea oli SEE: ARVAMUS
Selles dialoogis (näide 53, Alfred_475), nagu mitmetes teistes, on üleküsi-miseks andnud põhjust voor, kus DS annab infot (YA: INFO ANDMINE), kuid see info andmine sisaldab filmi kohta ka sõna igav (03). Omadussõnad filmide kohta on genereeritud juhuslikult, kuid klient ei pruugi olla sellest teadlik. Nii-siis, voor (03) räägiti, et see on igav: homme, kell 12:15 – „Kohtumine v2ikeste Fockeritega“, kinos Cinamon sisaldab probleemallikat kliendi jaoks, kes järg-mises voorus sõnastab üleküsimise tõesti? (04). Kuna film „Kohtumine väikeste Fockeritega“ on järg ülimenukatele varasematele osadele, on üleküsimine kinni-tuse saamiseks igati õigustatud. DS-i ametnik ei loo partneri algatatud paran-duse järelliikmeid DS Alfredi dialoogides, niisiis puudub see ka käesolevalt analüüsitud dialoogis.
Näide 54. Üleküsimine reaktsiooni ja kinnituse küsimisena Alfred_512
(01) [19:45:54] A: tere RIE: TERVITUS
(02) [19:46:06] K: tere RIJ: VASTUTERVITUS
(->) (03) [19:46:13] A: hetkel on Tartu kinokavades kokku 17 erinevat filmi
YA: INFO ANDMINE
(->) (04) [19:46:20] A: räägiti, et see on igav: homme, kell 15 – „P?l tänava poisid“, kinos Cinamon YA: INFO ANDMINE
->> (05) [19:46:35] K: PÄRISELT??? KYE: VASTUST PAKKUV; PPE: ÜLE-KÜSIMINE
Dialoog (näide 54, Alfred_512) on esitatud täies pikkuses. Esimesed 2 vooru sisaldavad tervituste vahetamist. Seejärel teavitab DS Alfred voorus (03), et hetkel on Tartu kinokavades kokku 17 erinevat filmi (YA: INFO ANDMINE). Voor hiljem järgneb veel 1 info andmise üksikakt räägiti, et see on igav: homme, kell 15 – „P?l tänava poisid, kinos Cinamon (04).57 Voor (03) või (04) osutub prob-leemvooruks kliendile. Üleküsimine esitatakse suurtäheliselt ja vooru lõpus on
57 Kaudset kõneviisi ja kaudsust väljendavaid tarindeid – evidentsiaale ja evidentsiaalsuse strateegiaid – on uurinud nt Kütt, Tamm, Argus (2014).
3 küsimärki (05). Läbiv suurtäht tekstis tähistab internetikeeles karjumist või valju häälega rääkimist ning 3 küsimärki tähistavad sõnumi küsimuse olulisust või üllatuse suurust (vt ka ptk 3.9). Klient ei suuda justkui uskuda, et voor (03) või (04) võiks vastata tõele ning nõuab üleküsimisega DS-ilt kinnitust, s.t paran-duse läbiviimist, mida ta aga ei saa, sest DS-i ei ole programmeeritud niisugusele küsimusele vastust ehk paranduse läbiviimist. Dialoog lõppeb pärast kliendi üleküsimist.
Näide 55. Üleküsimine reaktsiooni ja kinnituse küsimisena Alfred_548
(01) [11:34:09] A: tere RIE: TERVITUS
-> (02) [11:34:22] A: hetkel on Tartu kinokavades kokku 11 erinevat filmi
YA: INFO ANDMINE
(03) [11:34:25] K: chauki RIJ: VASTUTERVITUS
->> (04) [11:34:32] K: tõesti? KYE: VASTUST PAKKUV; PPE: ÜLEKÜSIMINE
(05) [11:34:39] A: kui seda näinud ei ole, siis ehk tasuks minna: täna, kell 18 – „X-Meeste algus: Wolverine“, kinos Cinamon YA: INFO ANDMINE
Kui eelnevates näidetes on selle uurimistöö autor kahelnud, et info andmise voor nagu hetkel on Tartu kinokavades kokku <ARV>58 erinevat filmi (02) saaks olla probleemvooruks, siis siinne näide 55 (Alfred_548) demonstreerib, et selline voor (02) võib siiski osutuda probleemvooruks. Käesoleval juhul võib probleemallikaks olla filmide arv 11, mis ehk on kliendi meelest liiga suur (või vastupidi liiga väike). Üleküsimine on taas vormistatud vastust pakkuva küsi-musena (KYE: VASTUST PAKKUV) (04) ning kinnitust DS-i poolt ei järgne ehk paranduse läbiviimist ei toimu.
Iseloomulik on, et umbes pooled mustri 15 üleküsimised on reaktsioonid sellisele DS-i ametniku info andmisele, mis sisaldavad omadussõna (nt igav, huvitav, hea) filmi kohta.
Muster 16 (klient)
->> olema-verb oleviku ains. 2. või 3. pöördes | verb oleviku ains. 2. pöördes + (asesõna, 2. isik, ains.) + (kindel | või) + (’?’) = KYE: VASTUST PAKKUV, PPE:
ÜLEKÜSIMINE
Selle mustri parandusalgatused sisaldavad tegusõna olema või mõnd muud tegusõna. Olema-verb esineb erinevates pööretes, näiteks ainsuse 2. isikus (vt näide 57, Alfred_585) või ainsuse 3. isikus (näide 56, Alfred_16). DS Alfredi korpuse dialoogides ei järgne kliendi mustri 17 abil moodustatud üleküsimistele paranduse läbiviimist ehk partneri algatatud paranduse järelliiget.
Reegel 18 pakub võimaluse, kuidas parandust läbi viia.
58 See on DS Alfredi osaliselt muutuv lausemall, kus sõne <ARV> asemel genereeritakse vastavalt nädala kinokavale erinev filmide arv.
->> KUI kliendi_voor = olema-verb oleviku ains. 2. või 3. pöördes | verb oleviku ains. 2. pöördes + (asesõna, 2. isik, ains.) + (kindel | või) + (’?’) JA kliendi_DA = KYE: VASTUST PAKKUV, PPE: ÜLEKÜSIMINE
->>> SIIS ametniku_lausung = jah (KYJ: JAH, PPJ: PARANDUSE LÄBIVIIMINE) Järgnevad näited illustreerivad mustri 16 erinevaid tahke.
Näide 56. Verbi sisaldav üleküsimine Alfred_16
(01) [0:22:02] A: mine näiteks seda vaatama: täna, kell 11:30 –
„Viimane 6hutaltsutaja“, kinos Cinamon YA: INFO ANDMINE
(02) [0:22:04] K: super SEE: ARVAMUS
-> (03) [0:22:14] A: super SEJ: NÕUSTUMINE
->> (04) [0:22:32] K: on või KYE: VASTUST PAKKUV; PPE: ÜLEKÜSIMINE
(05) [0:23:13] K: kuhu veel võiks minna? KYE: AVATUD
(06) [0:23:42] K: kuuled või KYE: SULETUD KAS; KKE: ALGATUS
Selles näites 56 (Alfred_16) pakub DS-i ametnik teavet filmi „Viimane õhu-taltsutaja“ kohta ning info andmine on sõnastatud üksikaktina (YA: INFO AND-MINE) (01). Kas on tegemist hea soovitusega või on asi milleski muus, kuid voorus (02) avaldab klient arvamust (SEE: ARVAMUS) sõnaga super. DS on programmeeritud kliendi arvamust kinnitama ning seega lihtsalt kordab kliendi vooru, näidates sellega oma nõustumist (03). Mingil põhjusel saab aga selline kordusvoor probleemvooruks kliendi jaoks, ehkki see voor ei sisalda vastu-käivat või muul moel vigast informatsiooni. Igal juhul sõnastab klient voorus (04) üleküsimise on või. Sellist tüüpi parandusalgatus võib olla reaalsele DS-ile keeruline käsitleda, kuna sisaldab olema-verbi ja partiklit. Nii juhtub ka kirjel-datavas dialoogis. Kuna üleküsimine ei sisalda DS Alfredi jaoks ühtegi võtme-sõna ega tuttavat mustrit, siis paranduse läbiviimist ei järgne. Vaatluse all olev dialoog lõppebki käesoleva lõigu vooruga (06).
DS Alfredi üleküsimiste mustrite lõpetuseks on toodud näide, mis sisaldab üleküsimist nii mustrist 16 kui mustrist 17:
Näide 57. Topelt üleküsimine Alfred_585
-> (01) [09:51:21] A: see võib ka täitsa hea olla: homme, kell 18:35 –
„Lotte ja kuukivi saladus“, kinos Cinamon KYJ:
INFO ANDMINE
->> (02) [09:51:43] K: tõesti? KYE: VASTUST PAKKUV; PPE: ÜLEKÜSIMINE ->> (03) [09:52:09] K: oled kindel? KYE: VASTUST PAKKUV; PPE:
ÜLEKÜSIMINE
(04) [09:53:36] A: mine näiteks seda vaatama: täna, kell 12:45 –
„Vastikud ylemused“, kinos Cinamon KYJ: INFO ANDMINE
Selles näites 57 (Alfred_585) on probleemvooruks taas voor, kus DS annab infot, mida temalt ei ole küsitud. Voor sisaldab samuti filmi kohta omadussõna hea (01). Võimalik, et just seetõttu sõnastab klient üleküsimised voorudes (02) ja (03). Vooru (02) üleküsimine järgib mustrit 15 ning vooru (03) üleküsimine on vormistatud vastavalt mustri 16 tunnusjoontele.
Kõikides 15. ja 16. mustri parandusalgatuste lausungites usutleb klient DS-i, kas selle antud teave on ikka tõele vastav.