3. MEETOD JA MATERJAL
3.9. Internetikeel
Käesolev peatükk käsitleb arvuti ja interneti abil suhtlemise mõju keelekasu-tusele. Töö eesmärgiks ei ole internetikeele või netisuhtluse eripärade käsitle-mine. Internetikeelest rääkimise põhjus on hoopis tagasihoidlikum. Kuna olu-line osa käesoleva töö materjalist on kogutud arvuti abil, s.t vestlused on toimu-nud interneti vahendusel, siis leiavad internetikeele eripärad paratamatult maini-mist, sest dialoogides kasutatakse internetikeelt. Siiski ei ole töö eesmärgiks keskenduda nende iseloomulike joonte loetlemisele, vaid uurimiskeskmes püsi-vad siiski partneri algatatud parandused.
Termini internetikeel alternatiividena on Crystal (2006: 19) välja toonud ingliskeelsed vasted nagu Netspeak, Netlish, Weblish, Internet language, cyber-speak, electronic discourse, electronic language, interactive written discourse, computer-mediated communication (CMC), millest igaühel on tema sõnul küll veidi erinev tähendusvarjund. Siinses uurimuses kasutatakse terminit interneti-keel. Käesoleva peatüki teema erinevate aspektide kohta on olemas mitmeid kir-jutisi nii eesti keeles (nt Hennoste 2012; Hennoste, Gerassimenko, Kasterpalu, Koit, Mihkels, Laanesoo, Oja, Rääbis 2011; Muischnek, Kaalep, Sirel 2011;
Oja 2006; Oja 2009; Salla 2001; Salla 2002; Soodla 2010) kui inglise keeles (nt Crystal 2001; Crystal 200641; Dresner, Herring 2010; Herring 1996; Herring 2001; Herring 2004; Herring 2010; Herring 2011; Herring 2012).
Suulise ja kirjaliku keele erinevusi on käsitlenud Hennoste (2000b), samuti näiteks Baron (2000: 21) ja Crystal (2006: 28–30). Crystal (2006: 45 ja 2006:
47) on võrrelnud ja esitanud tabelikujul seda, kuidas suulise, aga ka kirjaliku keele kriteeriumid on rakendunud internetikeeles ning jõuab järeldusele, et internetikeelel ei ole kindlaid tugevaid seoseid ei kirjaliku ega suulise keelega, kuigi internetikeel omab tunnuseid mõlemast. Herring (2010) näitab, et üldiselt peetakse sellist netisuhtlust, kus vestlus toimub reaalajas, enam sarnasemaks suulisele vestlusele, aga netisuhtlus, mille puhul suhtlejad ei pruugi samal ajal internetis viibida, omab enam kirjalikule suhtlusele omaseid tunnuseid (vt ka ptk 3.7.3).
Muischnek, Kaalep, Sirel (2011: 111–112) käsitlevad mitmeid interneti-keelele iseloomulikke ja hästi teada olevaid tunnuseid nagu:
• sõnavormide mitu kirjapilti;
• emotikonid;
• täheasendused;
41 See teine trükk erineb kolmandiku võrra esimesest trükist, s.t Crystal 2001.
• pärisnimed väikese algustähega;
• võõrkeelsed sõnavormid ja toorlaenud;
• slängisõnad, lühenenud sõnad, kokkukirjutused;
• muud õigekeelenormidele mittevastavad keelendid (nt midagist, mingine, prääga);
• jm.
Kui kirjalikus keelekasutuses tarvitatakse kirjavahemärke ja suulises keeles pro-soodilisi vahendeid, mis võivad edastada ühtlasi mitte-sõnalist teavet, siis inter-netikeeles kohtab muuhulgas sedagi, et mõttes loodud suulist keelt üritatakse kirja panna vastavalt oma sisetundele. Samuti kasutatakse viise, mida on nähtud teisi interneti vahendusel suhtlejaid kasutamas.
Käesoleva töö materjali (VOZ-i eksperimentides ja DS-ide dialoogides) vaatluse all olevates voorudes42 esinevad näiteks järgnevad internetikeelele ise-loomulikud ortograafilised jooned:
• dialoogis osalejad alustavad kõnevoore tavaliselt väikese algustähega, v.a mõnel juhul, kui vooru esimene sõna on pärisnimi. Kuna see nähtus on nii tavaline, saab välistada võimaluse, et arvutikasutajad eksivad juhus-likult;
• suure algustähe normingule mittevastav kasutus (näide 6);
• eesti keele tähestikku mitte kuuluvate tähtede kasutamine (näiteks y = ü);
• täpitähtede asendamine numbritega (näide 7);
• võõrkeelsed lühendid, sõnad ja väljendid, eelkõige laenud inglise keelest (näide 7).
Näide 6. Internetikeel DS-i dialoogis: väikese algustähe kasutamine päris-nimedes
Alfred_43
(01) [13:00:18] K: mis filmid tartu kinodes on?
(02) [13:01:22] A: võimalik, et sobiks see: täna, kell 14:15 – „Lelulugu 3“, kinos Ekraan
(03) [13:02:08] K: Mis filmid on täna tartu kinodes kell 18:00 või hiljem (04) [13:02:26] A: et sulle sobiks siis täna ning just kell 18? – täna, kell 18 –
„Vampiirid imevad“, kinos Cinamon
Näitedialoogi (näide 6, Alfred_43) teemaks on kinoinfo pakkumine linnas nimega Tartu. Väljavõtte voorudes (01) ja (03) kirjutab arvutikasutaja linna nime väikese algustähega (Tartu tartu). Kahes kasutaja üksteisele järgnevas voorus sama vea tegemine annab alust arvata, et tegemist ei ole juhusliku eksi-musega, vaid kasutaja valikuga. Samas on huvitav, et vooru (03) alustab
42 Netisuhtluses eristatakse mõnikord ka kõnevooru ja saadetist (vt Hennoste, Pajusalu 2013), kuid käesolevas töös terminit saadetis ei kasutata.
kasutaja suure algustähega, kuid pärisnime kirjutab samas voorus väikese algus-tähega.
Näide 7. Mitmete internetikeelele iseloomulike tunnuste kasutamine DS-i dialoogis: võõrtähed, numbrid, emotikonid, võõrkeelsed lühendid
Alfred_246
(01) [21:17:38] K: kas sa oled inimene?
(02) [21:17:48] A: ei, ma ei ole inimene, olen tehisintellekt (03) [21:18:06] K: lol
(04) [21:18:34] K: miks sul siis vastamine niikaua aega v6tab (05) [21:18:48] K: kas sa vajad m6tlemisaega
(06) [21:18:51] K: :P
(07) [21:19:11] K: pead sa iga kysija kysimusele keskenduma??
(08) [21:20:42] A: räägiti, et see on igav: 29. nov, kell 15 – „Hamlet“, kinos Cinamon
Selles dialoogilõigus (näide 7, Alfred_246) on näha, kuidas nii arvutikasutaja kui DS-i ametniku voorud algavad väikese algustähega vastandina õigekirja-reeglitest tulenevale eeldusele, et lause algab suure algustähega. Peale küsi-märkide ei kasutata voorude lõpus ühtki muud lauselõpumärki.
Voorule (03) on kaks tõlgendust. See võib olla ortograafiliselt valesti kirju-tatud eestikeelne sõna (loll lol) või ingliskeelne lühend (lol ingl laughing out loud; laugh out loud), mille tarvitamine on internetis üsna levinud. Selle juhtumi konteksti vaadates on mõlemad tõlgendused võimalikud.
Voorudes (04) ja (05) on eesti keele tähestiku õ-täht asendatud numbriga ’6’.
Selline asendus põhineb visuaalsel sarnasusel, ent võib tuleneda samuti faktist, et arvutikasutajal puudub eestikeelne klaviatuur või õ-tähe kirjutamine nõuab lisapingutust, näiteks kahe klahvi korraga vajutamist vms. Teine tähe asendus leiab aset voorus (07), kus tähe ü asemel on trükitud y. Järgmine voor (06) sisal-dab näidet selle kohta, kuidas arvutikasutaja saab väljendada oma emotsioone sõnu kirjutamata. Nimelt tähistatakse ’:P’ abil keelt näitamist ning see kuulub enamasti positiivsete emotsioonide hulka.
Alljärgnevas dialoogis (näide 8, Aivo_41) käitub katseisik oletatava DS-ist ametnikuga suheldes üsna kamraadlikult. Näiteks demonstreerib ta oma head tuju emotikoniga (02) (emotikonidest on kirjutanud nt Dresner, Herring 2010).
Samuti kasutab katseisik punkte (02),(04), mis mõnikord märgivad interneti-keeles pause või järgivad alateadlikku kõne rütmi ja samas tähistavad lausungi piire (Oja 2009; Werry 1996), aga mõnel juhul asendavad väljendamata jäetud sõna. Hüüdsõnad nagu näiteks ohoh (02) on internetikeeles tavalised. Sõna tänud (04) kuulub mitteametliku kõnepruugi juurde ning sõna tsauu (06) on näide sellest, kuidas liigsete tähekordustega rõhutatakse oma emotsioone. Samuti on see hüvastijätt tõenäoliselt modifikatsioon itaaliakeelsest sõnast ciao.
Näide 8. Internetikeel VOZ-i dialoogides Aivo_41
(01) [16:19:09] A: aga pühapäeval on 15 kraadi sooja (02) [16:19:47] K: ohoh.... seda on meeldiv kuulda :) (03) [16:20:09] A: meeldiv, jah
(04) [16:20:12] K: tänud...praeguseks rohkem teavet ei soovi (05) [16:20:29] A: palun
(06) [16:20:38] K: tsauu (07) [16:20:52] A: nägemist
Nii töös uuritavates DS Alfredis kui VOZ-i 2009. aasta eksperimentides väljendavad arvutikasutajad mõnikord oma mõtteid inglise keeles (nt not bad;
help; sorry) ja vahel kasutavad nad võõrkeelsete sõnade ümberkirjutamist eesti keelde (nt easy? iisi?). Samuti leidub juhtumeid, kus näiteks ingliskeelsele sõnale on lisatud eesti keele käändelõpp (nt actionit action + it [sg. par-titiiv]). Siiski, pikemad voorud võõrkeeles (nt Go shoot yourself in the leg!) on käesoleva töö materjalis erandlikud.
Koodivahetus (ingl code-switching) on kahe või enama keele kasutamine ühe lausungi või vestluse piires: „rääkija lakkab eri põhjustel kasutamast keelt A, minnes üle keelele B“ (Auer 1998: 1, Praakli 2009: 26, Verschik 2004: 26).
Täpsemalt on see grammatiline suund, mis tegeleb valdavalt lausesiseselt toi-muvate mitmekeelsete üleminekute uurimisega, kusjuures „uuritakse koodi-vahetuse struktuuri, koodikoodi-vahetuse asukohta lauses, koodikoodi-vahetuse jagunemist sõnaliikide ja lauseliikmete lõikes, koodivahetuse elementide fonoloogilist, morfoloogilist ja süntaktilist integreerumist vestluse põhikeelde, vestluse põhi-keele määramist, koodivahetuse piiranguid, koodivahetamise ja laenamise eris-tamist“ (Praakli 2009: 22). Oksaar (1998: 76–77) kasutab koodivahetust katus-terminina kahele erinevale ilmingule, mis kokku hõlmavad kõikvõimalikke kakskeelse kõne avaldumisvorme.
Koodivahetamisest, millest üks keel on eesti keel, on kirjutanud nt Frick (2003), Kataja (2001), Praakli (2009), Verschik (2008) ja Zabrodskaja (2006).
Kakskeelset suhtlemist foorumites on analüüsinud nt Torn (2002). Suhtlust listides ja meilivahetuses on käsitlenud Frick (2003).
Käesolevas töös koodivahetust ja laenamist ei uurita, siinkohal lihtsalt mai-nitakse, et dialoogides esinevad niisugused nähtused nagu selle peatüki näidetes (näide 7, Alfred_246; näide 9, Aivo_59) võib leida.
Näide 9. Ingliskeelsed ja venekeelsed sõnad ja eestikeelne morfoloogia või ortograafia
Aivo_59
(01) [13:05:37] K: ei sobi, tahan kas komöödiat või lovestoryt (02) [13:05:46] A: kas sind huvitab piletihind?
(03) [13:05:57] K: ooo, tänks sinna ma lähengi (04) [13:06:05] K: ikka huvitab
(05) [13:06:09] A: komöödia?
(06) [13:06:21] A: Linnapreili provintsis 12.00, 14.15, 16.30, 18.45, 21.00 (07) [13:06:27] A: see on komöödia
(08) [13:06:59] K: ok, tänks ja pakaa
(09) [13:07:23] A: palun täpsustage, vajan vastamiseks detaile
Näites 7 (Aivo_59) on voorus (01) kasutatud ingliskeelset žanrinimetust, millele on lõppu lisatud osastava käände lõpp t (lovestoryt). Kahes voorus (03) ja (08) on ingliskeelse tänuavalduse hääldusest tehtud ümberkirjutus eesti keelde kasutades eesti keele tähestiku tähte ä. Samuti on voorus (08) hüvastijätuna kasutatud venekeelse sõna transkriptsiooni eesti keelde.
Hennoste, Gerassimenko, Kasterpalu, Koit, Mihkels, Laanesoo, Oja, Rääbis (2011: 46), kes uurisid netikommentaare, on leidnud, et vooruvahetusreeglid suulises suhtluses ei ole netisuhtlusesse otse ülekantavad: „Aga kuna suhtlejad on virtuaalses ruumis, ei pea vastajaks valitu reageerima. Valija ei saa isegi kindel olla, et too üldse arvuti juures ehk dialoogiruumis viibib“. Samas, käes-olevas dissertatsioonis uuritakse ka suulist telefonisuhtlust, mis on kirjaliku netisuhtlusega sarnane selles aspektis, et mõlemal juhul puudub silmside.
Silmside puudumine ei tähenda aga seda, et vooruvahetus oleks seetõttu vähem ladus kui silmast silma vestluse korral (Hopper 1992: 9–10).
Selle peatüki näited demonstreerisid erinevat internetikeeles käibel olevat keelekasutust käesoleva töö materjalis. Näited on võetud DS Alfredi ja VOZ 2009 (DS Aivo) korpustest, sest nendes nimetatud korpuste dialoogides leidus enim internetikeelele omaseid tunnuseid.