4. PARTNERI ALGATATUD PARANDUSTE ANALÜÜS
4.6. Kahe korpuse võrdlus (DS Alfred ja DS Annika)
DS Annika on virtuaalne hambaravikonsultant, mis töötab ühe ettevõtte kodu-lehel ning on mõeldud kõigile (potentsiaalsetele) hambakliiniku klientidele. DS Alfred on arvutirakendus, mis pakub infot kinokavade kohta ja on põhiliselt kasutusel testimiseks tudengite poolt, aga lisaks suure tõenäosusega tudengite kaudu ka nende tuttavate-sõprade poolt. DS Alfred paikneb privaatsel veebi-lehel, kuid pole kaitstud parooliga, seega võivad inimesed ka juhuslikult sellele lehele sattuda. Mõlema rakenduse autor on sama inimene ja mõlemad DS-id kasutavad asünkroonset vooruvahetusstrateegiat (vt ptk 3.8.2).
DS Annika dialoogid on lühemad, s.t dialoogid on sisult ja ülesehituselt ühe-taolisemad ning ilma teemaväliste küsimusteta. Kliendid on motiveeritud oma küsimusele vastust saama ning keskenduvad hambaravi teemale ja hoiduvad lobisemisest. Nende DS-ide võrdlemine kinnitab, et ametniku keelekasutus (nt huumor) omab olulist mõju klientide käitumisele. Nimelt dialoogid, kus süsteemi ametniku vastused on ebaformaalsed (nt sisaldavad huumoriga pikitud vastu-seid, emotikone), sisaldavad rohkem teemaväliseid küsimusi ja hinnanguid DS-i kohta. Huumori osatähtsusest veebis on kirjutanud ka Nielsen (2000), kes mainib, et paljude arvutikasutajate meelest on veebilehed liiga tõsised ning seetõttu olevat neid mõnevõrra raske kasutada. Seega pisut huumorit võib Nielseni meelest olla hea, ehkki huumor peab olema läbimõeldud, sest inimesed ei pruugi aru saada, millal kaassuhtleja naljatleb või on sarkastiline. Kuna on üldteada, et veebis on huumoril väga oluline koht, siis pole seda vaja välistada kõigis DS-ideski.
Tabelis 15 on esitatud mõned statistilised andmed võrreldavate korpuste voorude pikkuse kohta, eristades kliendi ja ametniku voore.
Tabel 15. DS Alfredi (144 dialoogi) ja DS Annika korpuse(144 dialoogi) suurust
Märkus. * DS Annika puhul on ametniku voorudeks loetud nii DS-i kui Võluri voorud. Võluri voore on neist 1200 voorust 102 vooru. ** Konfidentsiaalsed andmed (nt aadressid, nimed) on loetud iga esinemise korral 1 sõneks, ehkki tegelikult võivad koosneda mitmest sõnast. Sõne selles tabelis võib olla sõnavorm, arv, üneem või aeg (tt:mm).
Tabelist 15 selgub, et DS Annika korpus on sõnede arvult suurem kui DS Alfredi korpus. Samas on voorude koguarv suurem DS Alfredi korpuses. DS Annika korpuses moodustab ametnik enam voore kui klient, DS Alfredi korpuses moodustab klient enam voore. Kuigi DS Alfredi ametnik on initsiatiivikas, tuleneb klientide voorude suurem hulk sellest, et DS Alfredi ametnik ei vasta kliendile, kui ta ei leia kliendi voorust endale sobivaid võtmesõnu, samuti ei korda see DS oma infot teatud ajaintervalli tagant ning ei vii läbi ka parandusi.
Ametniku voorude keskmine pikkus sõnedes on mõlemas korpuses suurem kliendi voorude keskmisest pikkusest.
Joonis 13 annab võrdleva lühiülevaate partneri algatatud parandustest neis 2 korpuses, kus kummaski on 144 dialoogi.
Nagu näha, on kõige suurem erinevus üleküsimiste arvus, mida DS Alfredi dialoogides leidub kõige enam (37 korda), aga DS Annika dialoogides esineb see parandusalgatus hoopis kõige harvem (3 korda). Joonisel 13 ei ole eristatud paranduse algatajaid. DS Annika korpuses sõnastab 2 korral üleküsimise klient ning 1 korral Võlur. DS Alfredi dialoogides vormistab üleküsimise 16 korral klient ja 21 korral ametnik. Millest tuleneb selline arvuline erinevus? DS Alfredi ametniku üleküsimised on seotud juhtumitega, mil kliendi voor sisaldab aja-väljendit (vt ptk 4.7.5.5. ja 4.7.5.6), s.t tegemist on deiktiliste aja-väljenditega (vt Pajusalu 1999). Sel juhul genereerib DS üleküsimise vastust pakkuva küsi-musena (KYE: VASTUST PAKKUV) (nt et sulle sobiks siis täna?, või homme?, või laupäev?). Ajaväljendite kaudu küsimuste esitamine klientide poolt on võrdle-misi tavalised kinokavasid tutvustava DS-i dialoogides. Samas DS Annika dia-loogides kasutatakse harva selliseid ajaväljendeid, sest kliendi küsimused amet-nikule on teistsugused. Näiteks ajaväljendit täna, mis on DS Alfredi dialoogides võrdlemisi tavaline, kasutatakse DS Annika 144 dialoogi kohta kliendi poolt ainult 5 korral 3 erinevas dialoogis ning ametnik ei sõnasta nende märksõnade peale üleküsimist.
Joonis 13. Partneri algatatud paranduste esiliikmete arvud DS Alfredi ja DS Annika korpuses
4.6.1. Mittemõistmised DS Alfred ja DS Annika korpuses
Töö teoreetilises osas (ptk 3.6.2) näidati, et lausungid on sageli seotud mitme DA-ga, olles seega multifunktsionaalsed. See tähendab, et parandusalgatusel on samal ajal alati ka mingi teine funktsioon, näiteks on lausung ka küsimus.
Joonisel 14 kujutatud teljed vastavad mittemõistmiste teisele funktsioonile.
Joonis 14. DS Alfredi korpuse ja DS Annika korpuse mittemõistmise lausungite multi-funktsionaalsusest tulenevad DA-d ja nende esinemisarvud võrdlevalt
DS Alfred DS Annika
Mittemõistmine 19 11
Üleküsimine 37 3
Ümbersõnastamine 2 5
0 5 10 15 20 25 30 35 40
Partneri algatatud paranduste esiliikmed
1 1 5 5 17
1 10 0
5 10 15 20DIE: MUU
DIJ: MITTENÕUSTUMINE
DIJ: TEGEVUS KKJ: KINNITAMINE
KYE: AVATUD
Mittemõistmine
DS Alfred DS Annika
Mittemõistmiste sõnastamiseks on mõlemas DS-is kasutatud enim avatud küsimust (KYE: AVATUD). Samas on DS Alfredi dialoogides mittemõistmistes kasutatud enam erinevaid DA-sid: 5 erinevat varianti vs. 2 erinevat DA-d DS Annika korpuse dialoogides. Neist kattuvad on avatud küsimus (KYE: AVATUD)
ja süstematiseerimata direktiivi esiliige (DIE: MUU).
Klient sõnastab mittemõistmise DS Annika puhul 11 juhtumist 9 korral ja DS Alfredi puhul lausa kõigil 19 juhtumil.
Järgnevalt on mõlema korpuse mittemõistmiste mustrid ja reeglid, mida on näidete abil tutvustatud eelnevates peatükkides (ptk 4.4 ja ptk 4.5). Pärast nende esitamist toimub siin peatükis nende mustrite võrdlemine.
DS Alfredi korpuse mustrid ja reeglid:
Muster 13 (klient)
->> küsisõna + (’?’) = KYE: AVATUD
• Reegel 14 (klient)
kohamäärsõnade_list = = [siin, seal, …]
-> KUI ametniku_lausung SISALDAB sõna kohamäärsõnade_listist ->> KUI kliendi_lausung = küsisõna + (’?’) JA kliendi_DA = KYE: AVATUD, PPE: MITTEMÕISTMINE
->>> SIIS probleemallikas = sõna kohamäärsõnade_listist JA ametniku_lausung = kohamäärsõna_ täpsem_seletus
• Reegel 15 (ametnik)
ajamäärsõnade_list = [praegu, varsti, …]
-> KUI kliendi_lausung SISALDAB sõna ajamäärsõnade_listist JA see voor EI SISALDA kellaaega VÕI kuupäeva:
->> SIIS probleemallikas = sõna ajamäärsõnade_listist JA ametniku_lausung = Mis aega pead + sõna ajamäärsõnade_listist + all silmas?
Muster 13.1 (klient):
->> mis + nimisõna osast. käändes + emotikon | ’?’ = KYE: AVATUD, PPE:
MITTEMÕISTMINE
Muster 14 (klient)
->> küsisõna + (’?’) = KYE: AVATUD
+
->> 2–3 sõna = KYE: AVATUD
Reegel 16 (klient)
->> KUI kliendi_lausung_1 = küsisõna + (’?’) JA kliendi_DA = KYE: AVATUD, PPE: MITTEMÕISTMINE
->> KUI kliendi_lausung_2 =2–3 sõna + ‘?’| ‘…’ JA kliendi_DA = KYE:
AVATUD,PPE: MITTEMÕISTMINE
->>> SIIS ametniku_lausung = KYJ: INFO ANDMINE kliendi_lausung_2-le VÕI
YA: INFO ANDMINE
DS Annika korpuse mittemõistmise mustrid ja reeglid:
Muster 17 (klient)
->> mis | milline | milliseid + (nimisõna) + (tegusõna | tegusõnad) + probleem-allikas + (’?’) = KYE: AVATUD
• Reegel 19 (klient)
-> KUI ametniku_lausung SISALDAB terminit VÕI protseduuri nimetust VÕI numbrit JA ametniku_DA = KYJ: INFO ANDMINE
->> SIIS kliendi_lausung = mis | milline | milliseid + (nimisõna) + (tegusõna | tegusõnad) + probleemallikas + (’?’) JA kliendi_DA = KYE: AVATUD, PPE:
MITTEMÕISTMINE
->>> SIIS ametniku_lausung = probleemallika seletamine (KYJ: INFO ANDMINE PPJ: LÄBIVIIMINE)
Kuna DS Alfredi korpuse alusel loodud muster 13 koosneb 1 küsisõnast, siis on see oma olemuselt teistsugune kui DS Annika muster 17, mille lausungid koos-nevad vähemalt 2 sõnast. Sarnasus on selles, et mõlemad on avatud küsimused (KYE: AVATUD) ja algavad küsisõnaga. DS Annika korpuse dialoogides kasutati mustri 17 moodustamiseks erinevates käänetes küsisõna mis või milline, ent DS Alfredi korpuses oli võimalike küsisõnade valik suurem. Pole võimatu, et koon-dades DS Annika korpusesse rohkem dialooge, võiks leida sealgi teiste küsi-sõnade kasutamist. See tundub tõenäoline, sest ka DS Alfredi korpuses on osade teistsuguste küsisõnade kasutamine üksnes harva esindatud.
Mustrile 13.1 eksisteerib DS Annika korpuses 1 vaste (milliseid protse-duure?).
Kokkuvõtvalt võib öelda, et mittemõistmiste moodustamine on neis kor-pustes erinev, ehkki mittemõistmise sõnastamiseks kasutatakse avatud küsimust (KYE: AVATUD).
4.6.2. Üleküsimised DS Alfredi ja DS Annika korpuses
Suur lahknevus puudutab üleküsimiste esinemise arvu DS Alfredi korpuses ja DS Annika korpuses. Jooniselt 15 on selgelt näha, et enamik DS Alfredi üle-küsimistest paiknevad vastust pakkuva küsimuse (KYE: VASTUST PAKKUV) teljel. Samuti on sellel teljel kõik 3 DS Annika üleküsimist. DS Alfredi üle-küsimiste puhul on esindatud ka suletud kas-küsimus (KYE: SULETUD KAS) ja 2 kontakti kontrolli järelliikme DA-d (KKJ: KINNITAMINE).
DS Annika korpuse 144 dialoogis tarvitatakse üleküsimist vaid 3 korral ja need sõnastab 2 korral klient ja 1 korral Võlur. DS Annika 3 üleküsimist on kõik sõnastatud vastust pakkuva küsimusena (KYE: VASTUST PAKKUV), mis on samuti DS Alfredi üleküsimistes levinuim DA (37 juhtumit).
Joonis 15. DS Alfredi korpuse ja DS Annika korpuse üleküsimiste lausungite multi-funktsionaalsusest tulenevad DA-d ja nende esinemisarvud võrdlevalt
DS Alfredi üleküsimise mustrid ja reeglid:
Muster 15 (klient)
->> (emotikon) + lt-lõpuline määrsõna | määrsõna tõesti + ’?’(’??’) = KYE:
VASTUST PAKKUV
• Reegel 17
->> KUI kliendi_lausung = (emotikon) + lt-lõpuline määrsõna | määrsõna tõesti + ’?’(’??’) JA kliendi_DA = KYE: VASTUST PAKKUV, PPE: ÜLEKÜSIMINE
->>> SIIS ametniku_lausung = jah (KYJ: JAH) VÕI jah, + kliendi_lausung (KYJ:
JAH)
Muster 16 (klient)
->> olema-verb oleviku ains. 2. või 3. pöördes | verb oleviku ains. 2. pöördes + (asesõna, 2. isik, ains.) + (kindel | või) + (‘?’)= KYE: VASTUST PAKKUV, PPE:
ÜLEKÜSIMINE
• Reegel 18
->> KUI kliendi_voor = olema-verb oleviku ains. 2. või 3. pöördes | verb oleviku ains. 2. pöördes + (asesõna, 2. isik, ains.) + (kindel | või) + (’?’) JA kliendi_DA = KYE: VASTUST PAKKUV, PPE: ÜLEKÜSIMINE
->>> SIIS ametniku_lausung = jah (KYJ: JAH, PPJ: PARANDUSE LÄBIVIIMINE) DS Annika 3 üleküsimise juhtumi abil mustrit välja ei kujunenud, ehkki seal-sedki üleküsimised olid esitatud vastust pakkuvate küsimustena (KYE: VASTUST PAKKUV). Ei mustrile 15 ega mustrile 16 leidu ainsatki vastet DS Annika korpuses.
2 1
36 30 10 20 30
KKJ: KINNITAMINE40
KYE: SULETUD KAS KYE: VASTUST PAKKUV
Üleküsimine
DS Alfred DS Annika
4.6.3. Ümbersõnastamised DS Alfred ja DS Annika korpuses
Ümbersõnastamisi esineb DS Alfredi korpuses 2 ja DS Annika korpuses 5 juhtumit. Joonis 16 näitab, et mõlemad DS Alfredi ümbersõnastamised on moo-dustatud vastust pakkuva küsimusena (KYE: VASTUST PAKKUV) nagu ka 3 ümbersõnastamist 5-st DS Annika ümbersõnastamistest. 1 DS Annika juhtum on märgendatud kui suletud kas-küsimus (KYE: SULETUD KAS) ja 1 DS Annika juhtum on jutustav kas-küsimus (KYE: JUTUSTAV KAS). Joonisel 16 on kokku võetud nii kliendi, süsteemi kui Võluri parandusalgatused.
Joonis 16. DS Alfredi korpuse ja DS Annika korpuse ümbersõnastamise lausungite multifunktsionaalsusest tulenevad aktide arvud võrdlevalt
Nii DS Alfredi kui DS Annika dialoogides moodustavad kliendid kummaski korpuses 2 korral ümbersõnastamise. Lisaks loob Võlur DS Annika korpuses 3 ümbersõnastamist.
DS Alfredi 2 ümbersõnastamise puhul sarnasusi ei olnud ja mustrit ei tekkinud.
DS Annika ümbersõnastamise muster:
Muster 18 (Võlur)
->> (sõna) + nimisõna + ’?’ = KYE: VASTUST PAKKUV, PPE: ÜMBERSÕNASTAMINE See 1 sõnast koosnev DS Annika ainus muster 18 ei leia kasutamist DS Alfredi korpuse ümbersõnastamiste juhtumites. Lühim ümbersõnastamine DS Alfredi korpuses koosneb 2 sõnast (räägiv arvuti) ega saa juba seetõttu käesoleva mustri alla kuuluda. Seega on sarnasus ümbersõnastamiste puhul üksnes see, et ümbersõnastamisi kasutatakse harva ja need moodustatakse vastust pakkuva küsimusena (KYE: VASTUST PAKKUV).
2 3
1 1 0 1 2 3
KYE: VASTUST PAKKUV
KYE: SULETUD KAS KYE: JUTUSTAV KAS
Ümbersõnastamine
DS Alfred DS Annika
4.6.4. Partneri algatatud paranduse järelliige DS Alfred ja DS Annika korpuses
DS Alfredi dialoogides on vähe parandamisi, sest neid ei ole DS-i sisse prog-rammeeritud ning klientki kasutab vaid ligi kolmandiku üleküsimiste puhul võimalust paranduse läbiviimiseks. Miks? Kuna ametniku üleküsimiste voorud sisaldavad lisaks üleküsimise lausungile kõigil juhtumitel ka juba sama vooru järgmises lausungis info andmist (KYJ: INFO ANDMINE). Sellele vaatamata viib klient 6 korral siiski paranduse läbi. DS Annika dialoogides esineb paranduse läbiviimisi rohkem ning nende autoriteks on nii klient, ametnik kui Võlur.
Joonisel 17 esitatakse võrdlevalt, kui palju partneri algatatatud paranduste järelliikmeid leidus pärast partneri parandusalgatusi (vt ka joonis 13).
Joonis 17. Partneri algatatud paranduste esiliikmed DS Alfred ja DS Annika korpuses ametniku ja kliendi algatusi eristamata
Jooniselt 17 näeb, et DS Alfred ja DS Annika korpused on partneri algatatud paranduse järelliikmete moodustamise arvudelt üsna erinevad, kui kõrvutada parandusalgatustele järgnenud parandusi siin joonisel võrdlevalt. Kui kõrvutada joonist 13 ja joonist 17, on need joonised sarnased, ehkki partneri algatatud paranduse järelliikmeid on väga vähe võrreldes parandusalgatustega. Erandiks on DS Annika üleküsimiste ja ümbersõnastamiste arv, mis on joonisel 13 ja joonisel 17 samasugune (vastavalt 3 ja 5).
Joonis 18 illustreerib teavet selle kohta, et kui DS Alfredi paranduse läbi-viimised on valdavalt jaatused (KYJ: JAATUS) või eitused (KYJ: EITUS) ja 1 info andmine, siis DS Annika paranduse läbiviimised on enamjaolt just info and-mised (DIJ: INFO ANDMINE), ehkki leidub ka 1 jaatus (KYJ: JAATUS), 1 eitus
DS Alfred DS Annika
Mittemõistmisele järgnev
järelliige 2 9
Üleküsimisele järgnev järelliige 7 3
Ümbersõnastamisele järgnev
järelliige 0 5
PPE: MUU-le järgnev järelliige 0 0
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Partneri algatatud paranduste järelliikmed
(KYJ: EITUS), 1 info puudumine (KYJ: INFO PUUDUMINE) ja 1 täpsustamine (IL:
TÄPSUSTAMINE).
Joonis 18. DS Alfredi korpuse ja DS Annika korpuse paranduse läbiviimise lausungite multifunktsionaalsusest tulenevad DA-d ja nende esinemisarvud võrdlevalt
Mõlema DS-i dialoogides sõnastavad kliendid 6 paranduse läbiviimist, DS Alfred genereerib 1 paranduse läbiviimise ja 2 süstematiseerimata partneri alga-tatud paranduse järelliiget (PPJ: MUU), DS Annika voorudes on 4 paranduse läbi-viimist DS-i poolt, kuid lisaks sõnastab Võlur veel 7 paranduse läbiläbi-viimist.
Niisiis saab kokkuvõtlikult väita, et paranduse läbiviimise vormistuses ei ole DS Alfredi ja DS Annika korpuse vastavad voorud kuigi sarnased. Sarnasus on üksnes see, et mõlemas leidub paranduse läbiviimise voorudes eitust (KYJ:
EITUS), jaatust (KYJ: JAATUS) ning info andmist (DIJ: INFO ANDMINE), ent kasu-tuse eeliskasu-tused ei kattu. Kuna parandusalgatusi moodustatakse neis korpustes valdavalt üsna erinevalt, siis selgitab see ehk ka erinevusi partneri algatatud paranduste järelliikmete eelistustes.
4.7. Kahe korpuse võrdlus (VOZ 2009 ja DS Alfred)