258 ERA, f. R-1989, n. 1, s. 1,1. 139, 140.
259 ERA, f. R-1989, n. 2, s. 5,1. 11, 12.
260 ERA, f. R-1989, n. l,s.4,l. 116, 117.
ulatuses (ENSV-s asuvad evangeeliumi kristlased baptistid kuuluvad oma ühingutega üleliidulise liidu koosseisu, mis omakorda on elavas läbikäimises välismaade baptistide liitudega (peamiselt Ameerika Ühendriigid)).
Neil põhjustel oli volinik sunnitud ringkirjas esitatud nõudmiste täitmise peata
ma.261 On näha, kuidas Kivi tõstab baptistide puhul esile välispoliitilised huvid.
Oma teguviisi selgitas Tartumaa TK aseesimees P Kalevik kirjas 02.09.1947: "Sektide usuühingute liikmete kohta andis andmeid ENSV Julge
oleku Ministeeriumi Tartumaa Osakond, kes ka vastava vormi andis. Isikutelt pole mingeid ankeete võetud."262
Kohe pärast selle kirja saamist 10.09. saatis volinik selle koopia ka Mosk
vasse, leides, et Kalevik on ilmselt valesti kirjutanud: mitte "andis andmeid", vaid nõudis neid. Volinik soovis UN-ilt kommentaari julgeolekuministeeriumi sellisele tegevusele, leides ise, et on kohatu koguda selliseid andmeid nõu
kogude organite kaasabil, pealegi, "mis operatiivset tähtsust saab sellistel and
metel olla" Kivi leidis, et tegemist võis olla kohalike julgeolekutöötajate koge
nematuse või liiga suure agarusega. ENSV julgeolekuministri poole Kivi ei pöördunud.263
Sadovski vastas 20.09.1947 ja soovitas lahendada küsimus kohapeal ning tulemustest teatada nõukogule. Näib, et sellega juhtum vaibus, ankeetide tagas
tamist ei nõutud. Omapärane on UN-i kõrvalehoidmine probleemi lahenda
misest, ilmselt tuli see pelgusest julgeolekuorganite sekkumise ees.
Tartumaa võimuorganid tegelesid küllaltki aktiivselt ja iseseisvalt hoonete ülevõtmisega — nii Tartu linna kohalikud võimuorganid, maakonna täitev
komiteed kui ka Tartu Riikliku Ülikooli juhtkond taotlesid endale koguduste ruume (vt. ptk. 2.2.3.).
1.5.2. Pärnumaa
Pärnumaal Pärnu-Jakobi koguduse ruumide äravõtmine kohaliku TK poolt (EELK Konsistoorium teatab sellest oma kirjas 14.12.1945) ajendas ENSV RKN-i asjadevalitsejat A. Borkmani saatma täitevkomiteedele 23.12.1945 oma
moodi jõululäkitust, kus ta teatas, et kohalikud TK-d olid jätnud paljud usu
ühingud hädavajalike ruumideta. "Natsionaliseerimata u/ü hooned tuleb nende valdusse tagasi anda, seal, kus hooned natsionaliseeritud, tuleb u/ü jutlustajale kindlustada vajalikud ameti- ja eluruumid." RKN-ile tuli sellest ette kanda 10.01.1946.264
Kuigi Tartumaal oli ankeetide kogumine juba augustis 1947 peatatud, tekkis samasugune probleem veel kord Pärnumaal 1948. märtsis. 9. märtsil pöördus Kivi
261 ERA, f. R-1989, n. 1, s. 4,1. 123.
262 ERA, f. R-1989, n. 1, s. 4,1. 126.
263 ERA, f. R-1989, n. 1, s. 4,1. 132.
264 ERA, f. R-1989, n. 1, s. 1,1. 191, 193-196.
seetõttu kirjadega nii julgeolekuministri B. Kummi ("täiesti salajane" kiri) kui ka ENSV MN esimehe asetäitja Puusepa ("salajane" kiri) poole. Julgeolekuministrile avaldas ta oma oletuse (ilmselt analoogia põhjal Tartumaaga), et ankeetide kogumise algatus oli tulnud kohalikelt julgeolekuorganitelt. Volinik teatas, et oli andnud ministeeriumi vastavale jaoskonnale "usukultusteenistujate" nimestikud, nende enda käega kirjutatud ankeedid ja elulookirjeldused, seetõttu pole vaja enam selliseid ankeete täita lasta. Eelkõige tuli aga järgida kiriku ja riigi lahus
oleku printsiipi: "On kõigiti väliselt hoida vaja nõukogude organite neutraliteeti usuühingute suhtes, sest seda nõuab 1918. a. leninlik dekreet, mis määrab kiriku ja riigi lahusolu." Kohalike nõukogude organite rakendamine sellisteks üles
anneteks mõjus voliniku arvates halvavalt tema autoriteedile "usukultusteenis
tujate" hulgas.265 Kiijas MN-i esimehe asetäitjale kritiseeris Kivi eelkõige koha
likku TK-d, kes ankeetide kogumisega tegeles. Argumendid olid enamjaolt samad, TK polnud ka oma tegevust volinikuga kooskõlastanud. Lepinguid vor
mistama ei olnud Pärnumaa TK aga veel asunud.266
16.04.1948 oli Pärnumaa TK volinikuga kooskõlastamata andnud Tori luteri koguduse palvemaja kolhoosile "Randivälja Täht" ENSV MN oli otsuse kinni
tanud, seega pidi Kivi protesteerima ka MN-i tegevuse vastu 267
1.5.3. Harjumaa
Harjumaal oli volinikul vastuolusid valdade TK-dega. 14.06.1945 teavitas Kivi Harjumaa TK esimeest Mäed Hageri valla TK esimehe allumatusest: viimane oli läbi vaatamata tagasi saatnud voliniku korralduse esitada andmed usu
ühingute kohta. Selline talitusviis oli voliniku arvates "täiesti lubamatu" ning ta püüdis oma tähtsust rõhutada:
UN, mille volinikuks ma olen ENSV-s, on Üleliiduline riiklik organisatsioon ja sellepärast loen ma sellist talitusviisi valla TK poolt eriti sündsusetuks millisest ma ei saa mööda minna vaikides.268
19.04.1948 oli Kivi sunnitud pöörduma Harjumaa TK uue esimehe Turkes-tanovi poole seoses Jõelähtme valla TK allumatusega. Jõelähtmel taheti luteri koguduse jutlustajat Meri eluruumidest välja tõsta ja voliniku sekkumise peale öeldi, et temaga "üldse ei arvestata ja et nad on "iseseisev võim" kes võib teha mida tahab" 2 9 EK(b)P Harjumaa Komitee sekretär Meijel vastas 05.05,1948, et
"EK(b)P Harjumaa komitee pööras EK(b)P Jõelähtme vallakomitee sekretäri sm. Taru tähelepanu tema taktitu ja ebaõige käitumisele Teie ja usklike suh
265 ERA, f. R-1989, n. 2, s. 8,1. 38.
266 ERA, f. R-1989, n. 2, s. 8,1. 40.
267 ERA, f. R-1989, n. 2, s. 8,1. 87
268 ERA, f. R-1989, n. 1, s. 1,1. 85. Stiili järgi otsustades on volinik kirja vormis
tanud ilma sekretäri abita.
269 ERA, f. R-1989, n. l,s.5,l. 81.
tes" 270 Turkestanov lisas 14.05.1948 omalt poolt: "Teie poolt esiletoodud polii
tiline lühinägelikkus on tõepoolest asetleidnud, vaatamata sellele, et täitev
komitee esimees oli küsimusest põhjalikult instrueeritud. Seejuures Teie isiku kompromiteerimist täitevkomitee esimees eitab." Harjumaa TK oli hoiatanud Jõelähtme valla TK esimeest ning "juhtis kõikide valla täitevkomiteede esi
meeste tähelepanu taoliste omavolitsemiste vältimiseks" 271
1.6. Kokkuvõtteks
Mõjukaim riiklik organ luterliku kiriku ja riigi suhete reguleerimiseks käsit
letaval perioodil oli 1944. a. loodud Nõukogude Liidu Rahvakomissaride/
Ministrite Nõukogu juures asunud Usukultusasjade Nõukogu. UN-i poliitika põhisuund luterliku kiriku suhtes oli esialgu selle lojaalsuse saavutamine, hiljem ühiskondlikust elust väljalülitamine. Nõukogu esimene volinik ENSV RKN/
MN-i juures Johannes Kivi (ametis 1944-1954) oli endine julgeolekutöötaja, kes oma esitatud aruannete põhjal otsustades oli selleks tööks siiski piisavalt kompetentne ning kes on püüdnud seda kohusetundlikult teha. Kõik otsused pidi volinik kooskõlastama kohaliku, vabariigi valitsusega. Partei organid sel perioodil religiooniküsimustesse kuigi palju ei sekkunud, kriitilistel hetkedel tegid seda vaid julgeolekuorganid, enamasti koostöös volinikuga. Volinikul oli usuküsimuste reguleerimisel kokkupõrkeid kohaliku täitevvõimuga nii vaba
riiklikul, linnade ja maakondade kui ka valdade tasandil. Uus religioonipoliitika ja volinik kui selle esindaja olid harjumatud ja arvatavalt ajutised, seetõttu ei saavutanud nad esialgu piisavat autoriteeti kohalike võimuorganite silmis. Oma osa oli ka nõukogude "uue religioonipoliitika" sisu mittetundmisel — see jäi segaseks paljudele inimestele, kes seda otseselt ellu viima pidid.
270 ERA, f. R-1989, n. l,s. 5,1. 85.
271 ERA, f. R-1989, n. 1, s. 5,1. 95.