Piiskoplik Nõukogu

Kui konsistoorium oli kiriku valitsus, siis Piiskopliku Nõukogu (PN) ülesandeks oli 1935. a. EELK põhimääruste § 84 kohaselt usuküsimuste seletamine kõr­

geima instantsina. PN pidi arutama talle piiskopi poolt esitatud küsimusi, "eriti neid, mis puutuvad kirikukongressi ja usuteadlaste ning praostkondade õpetajate konverentside päevakorda"⁹⁰ Viimaseid tal küll 1944-1949 arutada ei tulnud, sest sellised organid koos ei käinud. PN-ist sai ilmselt teatud määral juhuslikult kiriku korraldamisel 1945. a. tähtis organ, sest A. Pähn, kes kiriku korraldamise juhtimise enda peale võttis, oli seni olnud PN-i kirjatoimetaja ning tal oli hädapärast õigus seda organit kokku kutsuda (§ 83 kohaselt oli PN-i kokku­

kutsujaks ja juhatajaks piiskop, abijuhatajateks piiskoplikud vikaarid, proto­

kollijaks Toomkoguduse õpetaja või diakonõpetaja).⁹¹⁰ Ka oli PN-i koosseis küllaltki esinduslik kirikule oluliste otsuste tegemiseks kriisisituatsioonis: sinna kuulusid piiskop, piiskoplikud vikaarid, konsistooriumi teised vaimulikud asses-sorid, kõik praostid, väljaspool praostkondi olevate koguduste (Toomkoguduse ja Tartu Ülikooli koguduse) õpetajad, Toomkoguduse diakonõpetaja ning Tartu ülikooli usuteaduskonna ordineeritud "evangeeliumi-luteriusulised" liikmed (professorid ja dotsendid).⁹¹¹

Esimesel, kirikut taas korraldama asunud PN-i koosolekul 17.01.1945 oli 18-st esialgu määratud liikmest kohal 12.⁹¹² Kahest kodumaale (ja avalikku ellu) jäänud vaimulikust assessorist oli kohal üks — J. Liiv. Viljandi praost J. Uustal puudus halbade liiklusolude tõttu, nagu ta hiljem vabandas.⁹¹³ Praostkondi esin­

908 GARF, f. R-6991, n. 3, s. 52,1. 245.

909 Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku (E.E.L.K.) Põhimäärused. Stockholm, E.E.L.K. Komitee, 1949. Lk. 16. Selles põhimääruste väljaandes on lisatud ka hilisemad muudatused kuni 1943 ind.

9,0 E.E.L.K. Põhimäärused. Lk. 15.

911 E.E.L.K. Põhimäärused. Lk. 15.

912 Tartu Usuteaduse Instituudi "ordineeritud ev.-luteriusulise liikmena" oli liikmeks arvatud ka prof. Uku Masing — ilmselt eksikombel. — EELKKA, PN, EELK Piis­

kopliku Nõukogu liikmed 17.01.1945; EELKKA, PN, PN-i koosoleku protokoll, 04.07.1945. Veel 28.06.1944 oli PN-i liikmeid 22. — EELKKA, PN, EELK Piiskopliku Nõukogu liikmed 28. juunil 1944. a.

913 Ta volitas A. Horni end esindama, kuid volikiri jõudis konsistooriumisse alles 23.01. Oma praostkonna õpetajatega ta telefoni puudumisel ühendust ei saanud. Hel­

dasid täieõiguslike praostidena vaid neli: Lääne praost F Jürgenson, Viru praost J. Kiivit, Tartu praost Aleksander Kuusik ning Lääne-Harju praost Ado Köögar-dal. Ülejäänud praostkondadest olid kohal praosti kt-d: Valga August-Eduard Ein, Ida-Harju — Richard Jõgis, Tallinn — P V Koppel, Narva-Alutaguse — V Kuljus, Võru — J. Sild. Väljaspool praostkondi olevate kogu­

duste õpetajad J. Kimmel ja A. Pähn olid samuti kohal. PN koosseisu olid lülitatud (ilmselt tagantjärele, sest liikmete nimekirjas neid esialgu polnud) Kirikuelu Korraldava Toimkonna liikmed A. Horn ja H. Pärno. Protokollis loeti neid vaimulikeks assessoriteks, kuivõrd toimkond tegutses konsistooriumi ase­

mel. Seega oli 14 praostkonnast esindatud 9. Mõnes praostkonnas oli tollel hetkel veel praosti kt. isegi määramata: Saaremaa ja Saare-Lääne praostkonnas polnud mõtet seda teha õpetajate vähesuse tõttu. Seetõttu olid Paul Uibopuu ja Matt Lillipuu liikmete nimekirjas vastavate praostkondade hooldajaõpetaja-tena.⁹¹⁴ Külalistena lubati koosolekust osa võtta Tallinna Jaani koguduse II piht­

konna õpetaja kt-1 Bernhard Leib'il ja Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja kt-1 Hillar Põllul. Osalejaid oli seega kokku 16.

Koosolekul andis A. Pähn ülevaate kiriku olukorrast, valiti piiskopi asetäitja, ajutine konsistoorium, võeti vastu konsistooriumi 1945. a. eelarve, arutati õpe­

tajate ja köstrite ettevalmistamise küsimust, naisusuteadlaste ordineerimist ning kohal algatatud küsimusi, millest olulisim oli otsus vastu võtta "üleskutse Ev lut. usu kogudustele ENSV-s"⁹¹⁵

Järgmine PN-i koosolek toimus 04.07.1945. Liikmeskonda kuulusid piiskopi asetäitja, konsistooriumi vaimulikud assessorid ja praostid (ehk praostkondade esindajad)⁹¹⁶ Kohal oli 20 liikmest 18 (puudusid Tartu praost A. Kuusik ja Saaremaa praostkonna hooldaja õpetaja P. Uibopuu) ning lisandus piiskopi kutsel konsistooriumi tollane peasekretäri kt. E. Lani. Kõige olulisem osa päevakorrast olid kaadriprobleemid: vakantsete õpetajakohtade täitmine, õpeta­

jata koguduste teenimine ning aseõpetajate ordineerimine. Ülevaates kiriku elust andis piiskopi asetäitja positiivse hinnangu koostööle usuasjade voli­

nikuga, keda eelmise koosoleku ajal veel ametis polnud:

Usuasjade Volinik kui riigivõimu vahendaja on meid mõistnud meie töö suhtes. Ta ei ole meid süüdistanud vaid kaitsenud. Ta hindab ka seda piskut mis tehakse ausameelselt ja tuleb südamest, mitte seda, mis omakasupüüdli­

kult ja silmakirjaks tehakse. Meie avaldame niisugusele isikule lugupidamist ja tänu. Kirikuvalitsus on võinud rahuldada koguduste mitmesuguseid soove, kuna usukultusasjade nõukogu voliniku loaga on võimaldatud trükkida laululehti, leeripäeva mälestuslehti ja trükki on antud liikmeannetuste-mest, kus Uustal elas, oli lähim raudteejaam Valga 32 km kaugusel. — EELKKA, PN, Volitus, 13.01.1945.

914 EELKKA, PN, EELK Piiskopliku Nõukogu liikmed 17.01.1945- PN koosoleku protokoll 17.01.1945.

915 EELKKA, PN, PN-i koosoleku protokoll 17.01.1945.

916 EELKKA, PN, EELK Piiskopliku Nõukogu koosseis 04.07.1945.

raamatud. Oleme saanud usukultusasjade nõukogu volinikuga vastastikuses usalduses koguduste elu korraldada. Nagu teada, tuleksid praeguste määruste põhjal pooled kogudused sulgemisele. On ometi jõutud nii kaugele, et Usukultusasjade Nõukogu Volinik on esitanud juhised, mille alusel iga õpetaja võib kahte kogudust teenida. Palvemajade suhtes on tema samuti vastu tulnud meie rahva usulistele vajadustele. On loota, et palvemajad jäetakse vastavate koguduste kasutada õpetajate juhtimisel. Nõnda on vennastekoguduse palvemajad sulgemisest päästetud.⁹¹⁷

Nagu näha, oli hinnang koostööle volinikuga optimistlik. Tol hetkel võis see tänumeel siiras olla, sest voliniku korraldused olid tõesti leebemad, kui sõja­

eelsete kogemuste järgi kiriku raskes olukorras võis loota. Näiteks võis üks õpetaja kehtivate määruste järgi teenida kahte (või ka rohkemat) kogudust, sest selle kohta polnud eeskirju. Teatud määral võis seda pidada voliniku vastu­

tulekuks.⁹¹⁸ Arutusel olevate küsimuste puhul oli nüüd teada ka riigivõimu vastav seisukoht. Praost Uustal avaldas imestust, et need kogudused, kust õpetaja ära oli läinud, olid vakantseks kuulutatud ning õpetajad vallandatud.

Peale selle, et senine olukord oli olnud ebaloomulik, põhjendas Pähn seda teguviisi ka "riigivõimu seisukohaga"

Praost Kiivit tegi teatavaks mõningaid usuasjade voliniku seletusi korral­

dustele, nagu võimalus õpetada vanemate soovil nooremaid kui 18-aastasi ning neid eraviisiliselt õnnistada. Ka eramajades võis jumalateenistuse korraldamist lubada. Ainult vabaõhu jumalateenistustest pidi kaks nädalat varem kohalikule TK-le teatama. Organiseeritud "armastustöö" (diakoonia) polnud lubatud.

TK-dega ei tohtinud vastuollu minna ning kõigist konfliktidest tuli usuasjade volinikule teatada. Selline oli voliniku edastatud informatsioon, mis jättis tookord üsna liberaalse korra mulje.

Praostide aruannete põhjal oligi üldiselt vahekord TK-dega hea. Praostidele pandi ka südamele, et nad esitaksid vajalike remondimaterjalide nimekirjad usuasjade volinikule hiljemalt 20. juuliks. Samuti pidi volinik hoolitsema, et kiriku antud komandeerimistunnistused ikka kehtiksid ja nende alusel saaks rongipileteid osta. Juulis või augustis taheti korraldada üle Eesti kõigis kirikutes jumalateenistusi, millel müüdavate laululehtede puhas sissetulek läheks tervi­

kuna sõjas langenute perekondade ja invaliidide toetuseks. Koguduste juhatused

917 EELKKA, PN, PN-i koosoleku protokoll, 04.07.1945.

918 Samas võis selle taga olla ka lootus, et kogudused sulanduvad sel viisil üks­

teisesse ja neid jääb niimoodi vähemaks — selline oli 1948. a. Ukraina NSV voliniku Vilhovoi põhjendus, kui lubati ühel pastoril teenida mitut kogudust. — GARF, f. R-6991, n. 3, s. 52, I. 246. Hiljem on Kivi ise põhjendanud UN-ile (1950. a. väiksemate koguduste teiste koguduste filiaalideks tegemise kampaaniaga seoses): "Sellega, et me pastoril lubame teenida mitmes koguduses, me vähendame religioossete kogunemiste arvu, lõikame läbi jumalateenistuskorra ning õpetame usklikke ja inimesi vähemaga läbi ajama." — GARF, f. R-6991, n. 3, s. 1340,1. 299.

pidid laekunud raha edasi saatma konsistooriumile, kes pidi siis kogu summa vastavale asutusele üle andma.⁹¹⁹

25.09.1946 peetud PN-i koosolekul oli koosseis sarnane eelmisega, ainult üksikute muudatustega. Et praost Kiivit oli nüüd ühtlasi ka konsistooriumi liige ning Saaremaad eraldi ei esindatud, siis oli liikmete arv langenud 18-le. Praos­

tide hulka oli A. Kuusiku asemel lisandunud aktiivne diskussioonist osavõtja H. Haamer.⁹²⁰ Kohal oli 19 inimest, Piiskopliku Toomkoguduse õpetajat asen­

das protokollimisel konsistooriumi peasekretär A. Isotamm. Assessor Koppel puudus. Liikmete nimekiijas olnud praoste või nende kt-sid asendasid mõnel juhul abipraostid.

Koosoleku päevakorras oli EELK uue põhimääruste kava läbiarutamine.

Kava väljatöötamisest osa võtnud konsistooriumi liikmena mainitakse proto­

kollis F Jürgensoni, kes valiti ka koosoleku abijuhatajaks. Kava ennast pole ilmselt säilinud. See oli kõigile liikmeile varem laiali saadetud, nii et koosolekul saadi kohe asuda arutelu ja parandusettepanekute juurde (vt. ptk. 4.3.). Pärast põhikirja projekti arutelu puudutati ka Usuteaduse Instituudi asutamist, kogu­

duste varade tagasisaamise, laululehtede trükkimise ja 1947. a. kalendrite trük­

kimise võimalusi. Nende küsimuste arutelu aga ei protokollitud. Koosolek lõpetati lauluga "Oota hing, oh oota" ⁹²¹

22.10.1949, XIII kirikukogu eelõhtul koos käinud Piiskopliku Nõukogu koosolekust on säilinud kahjuks ainult osalejate nimekiri. See koosolek jäi ka viimaseks, sest kirikukogul vastu võetud põhikirja kohaselt kaotati see organ.

Tuleb märkida, et PN-i koosolekud olid riigivõimust suhteliselt sõltumatud.

Kuigi julgeolekuorganid teadsid ilmselt koosolekute toimumisest, pole neist osa võtnud hilisemad "kontrollitud agendid" Ka pole märke, et nende läbiviimiseks oleks pidanud eriluba taotlema (esimesel koosolekul ainult miilitsaülemalt) või et loa saamisega oleks erilisi probleeme olnud (erinevalt kirikukogust). Ilmselt ei ületanud osalejate arv kriitilist piiri. Voliniku dokumentides pole neist koos­

olekuist (välja arvatud muidugi esimene) mingit märki. Pärast 1946. a.

koosolekut pole enam sisuliseks aruteluks kokku tuldud. Ilmselt jäi PN siiski ette võimu tsentraliseerimist taotlevaile võimuorganeile, mida näitab ka selle organi kaotamine uuest põhikirjast. Praktiliselt küljest muutus ju koosolekute pidamine aastatega järjest lihtsamaks. Samas võib öelda, et sarnase koosseisuga koosolekuid peeti siiski edasi, nüüd juba "EELK praostite informatsioon-konsultatiiv nõupidamise (peapiiskopkonna sinodi)" nime all. Esimene selline kokkusaamine toimus 15.03.1950. Et seda koosolekut peeti PN-i järeltulijaks, näitab koosoleku algul tehtud ettepanek "jääda piiskopliku nõukogu tavalise töökorra juurde," mis võeti vastu ühel häälel ⁹²³

EELKKA, PN, PN-i koosoleku protokoll, 04.07.1945.

920 EELKKA, PN, EELK Piiskopliku Nõukogu koosseis 25. septembril 1946. a.

921 EELKKA, PN, PN-i koosoleku protokoll, 25.09.1946.

922 EELKKA, XIII, [Piiskopliku Nõukogu liikmete nimekiri, 22.10.19491.

923 ERA, f. R-1989, n. 1, s. 9,1. 64. Protokoll 1. 63-87.