Suhted julgeolekuorganitega

Julgeolekuorganid värbasid Pähna agendiks (agendinimi "Homo") 25.01.1945.

Nagu paljude vaimulike puhul, oli survevahendina kasutatud tema nõukogude­

vastast tegevust Saksa okupatsiooni ajal. Tema ülesandeks sai nõukogudemeel­

se patriootliku töö tegemine luterlikus kirikus.⁷⁰¹ Ilmselt äratas Pähna valimine piiskopi asetäitjaks 17.01. julgeolekuorganite tähelepanu. See ei seganud julge­

olekuministeeriumi töötajail kahtlustamast, et Pähn kuulub põrandaalusesse gruppi (koodnimi "Ristikandjad"), kuhu peale tema arvati kuuluvat veel Hugo-Voldemar Pärno ning koguduse esimees Juhan Kalvo. Nimetatuid ühendas julgeolekuorganite arvates see, et nad kõik olid Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed.

Pärast H.-V Pärno arreteerimist 22.02.1946 ja ülekuulamist leiti, et sellist grup­

pi ei eksisteerinud, ning vastav agentuurtoimik suleti. Jälgimisandmeid Pähna kohta korjati edaspidi nn. formulartoimikusse,⁷⁰² mis tähendas individuaalsemat lähenemist.

698 ERA, f. R-1989, n. 2, s. 7,1. 45.

699 ERA, f. R-1989, n. 2, s. 7.1. 153.

700 ERA, f. R-1989, n. 2, s. 8,1. 2.

701 JÜRJO, I. Pagulus. Lk. 154; ERAF, f. 131, n. 1, s. 114,1. 46.

702 ERAF, f. 131, n. 1, s. 114,1. 12-16.

Pähna meelestatuse kohta on julgeolekule teateid andnud agent "Nool"

(Elmar Paldra), Pähna korterikaaslane ja kolleeg Toomkoguduse õpetajana, värvatud 26.03.1946.⁷⁰³ Tema andmeil oli Pähn 15.01.1947 oma ameti kohta öelnud järgmist:

Parem ja rahulikum on teenida kogudust, kui juhtida moraalselt laostunud kirikut. See töö käib närvidele, nõuab palju hoolt. Kirikuõpetajad on oma eluviisi poolest moraalselt laostunud (razložilis), aga mina pean olema tugev ja enesekindel, sest kuus last tahavad iga päev toidetud ja kaetud saada.⁷⁰⁴ Julgeolekuorganid, nagu volinikki, ei pidanud Pähna piisavalt otsusekindlaks isiksuseks. Mõningal määral annab sellest tunnistust ka eelmine märkus. Arvati, et Pähn on konsistooriumi assessorite Jürgensoni ja Horni mõju all. Nende kõrvaldamine võinuks "organite" arvates Pähna suhtumisi muuta. 1947. a. oli Pähn hakanud kitsamas ringis rääkima, et koostas "patriootlikke" üleskutseid ainult julgeolekuorganite sekkumise tõttu kiriku asjadesse.⁷⁰⁵ Samuti ei soovi­

nud ta "patriootlikele" üleskutsetele enda nime alla kiijutada, vaid eelistas eba­

isikulist "Konsistooriumi" Agent "Tammurile" (Georg Klaus) oli Pähn öelnud, et "Kiriku olukord on praegu tunduvalt halvenenud. Leivakaarte kiriku teenis­

tujad, peale kirikuõpetajate, ei saa. Sellega seoses loen patriootliku üleskutse väljaandmist ebaotstarbekaks."⁷⁰⁶ Pähna pidid plaanide kohaselt "töötlema"

• 707

mitu agenti.

Ka julgeolekuorganitele sai teatavaks Pähna venna tegevus Saksamaal põgenikelaagris — repatriant Juhan Lepiksoo sõnu andis 12.07.1947 edasi agent

"Eo Ipso", kelleks tuleb tõenäoliselt pidada jutlustaja Uno Sillastet (kes oli samu andmeid andnud volinikule). Julgeoleku teada pidasid vennad omavahel salaja sidet.⁷⁰⁸

Siiski ei muutnud ka Jürgensoni tagandamine konsistooriumist ning Horni arreteerimine 1948. a. algul Pähna suhtumist. Teda püüti ümber värvata, kuid tema ebasiirusest andis tunnistust julgeolekule teistest allikatest teadaolevate faktide jätkuv varjamine (Horn oli ülekuulamisel öelnud, et tunnistas Pähnale oma agendiksvärbamist ning samuti varjas Pähn talle teada olnud Koppeli ja Leib'i kirjavahetust välismaaga).⁷⁰⁹ Samuti oli Pähna kaadrivalik julgeoleku­

organite silmis kahtlane: esialgu valis ta endale koguduseõpetajana asetäitjaks agendiks värvatud Edgar Vaikmäe, siis aga asendas ta repatrieerunud Paul

ERAF, f. 131, n. l,s. 114,1. 2; ERAF, f. 131, n. l,s. 211,1. 139.

ERAF, f. 131, n. 1, s. 114, 1. 47. Ei saa märkimata jätta piiskopi asetäitja palka kui üht motivatsiooniallikat. See oli 2500 rbl. (näiteks usuasjade voliniku palk oli 1350 rbl.). Samas oli piiskopi asetäitja palgale rakendatud progresseeruv tulumaks.

705 ERAF, f. 131, n. l,s. 211,1. 97.

706 ERAF, f. 131, n. l,s. 114,1. 47.

707 JÜRJO, I. Pagulus. Lk. 155, 156.

708 ERAF, f. 131, n. l,s. 114,1. 87.

709 ERAF, f. 131, n. l,s. 211,1. 110.

Saarega, keda kahtlustati spionaažis. Kokkuvõttes esitas julgeolekuminister B. Kumm 06.04.1948 oma Moskva ülemustele Pähna kohta järelduse: "Loeme vajalikuks "Homo" kui veendunud nõukogude võimu vastane kõrvaldada piiskopi asetäitja ametist ning asendada isikuga, kes ei kuuluks reaktsiooniliselt meelestatud luterlike pastorite hulka."⁷¹⁰

See ei läinud nii lihtsalt. Juunis 1948 kontrollisid julgeolekutöötajad veel kord Pähna meelsust. Selleks kuulasid nad salajaste seadmete abil pealt Pähna vestlust oma naisega ja tegid kindlaks, et nad olid "endiselt nõukogude võimu suhtes negatiivselt meelestatud kodanlikud natsionalistid" Vestlusest toodi aruandes Moskvale tõestuseks järgmine lõik:

PAHN: Kõikjal rikutakse korda, kui sõita Venemaale, kas seal siis ei rikuta.

Miks nad siis kiitlevad. Kõigile on teada, et Venemaal elatakse halvasti ja inimesed piinlevad. Nad petsid meid, lubasid, et siin kolhoose ei tule, aga Venemaal lastakse kolhoosid laiali. Sakslased olid üsna karmid seetõttu, et nad sõdisid kaua. Võib-olla augustis puhkeb jälle sõda.

NAINE: Nii kaua veel oodata.

PÄHN: Noh, kasvõi kuu aja pärast. Kui kogunevad kõik Ameerika ja Inglise lennukid ja teevad lahingulennu Venemaa kohal, siis tekib seal nii­

sugune paanika, et annavad heaga alla. Vaat sellel momendil ongi vaja Nõu­

kogude Liidule esitada ultimaatum. Kui alla ei kirjuta, siis antagu neile veel.

Ja kui sõjavägi keeldub, siis kes hakkab sõdima.

NAINE: Hirmus, kui Eestit hakatakse pommitama. Tavaliselt ongi nii, et see, mida mina mõtlen, ei täitu iialgi.

PÄHN: Miks?

NAINE: Ma arvan, et nii lähebki.

PÄHN: Kui paar tuhat lennukit lendab üle Eesti, siis Eesti ei suuda neid alla tulistada.

NAINE: Siin on ju venelasi ka.

PÄHN: Venelasi on siin vähe.

NAINE: Ma tahaksin, et mitte ükski venelane ei jääks Eestimaale.

PÄHN: Mina tahaksin vahetada inimese inimese vastu, ministri ministri ja talupoja talupoja vastu. Niipalju, kui seal on eestlastel ministrikohti, nii­

palju olgu siin venelastel. Siis me sunniksime neid taastama endist korda.⁷¹¹ 29.07.1948 andis Julius Voolaid ülekuulamisel tunnistusi Pähna vastu, väites, et Pähn oli lisaks oma nõukogudevastasele tegevusele Saksa okupatsiooni ajal aidanud 1944. a. kirikutegelastel Rootsi põgeneda, saates laiali ankeetlehti (väljasõiduks) isikutele, kes kavatsesid pakku minna.⁷¹² Kõige eelneva põhjal tundub see väide ebatõenäoline.

7,0 ERAF, f. 131, n.

711 ERAF, f. 131, n.

712 ERAF, f. 131, n.

1, s. 211,1. 110, 111.

l,s. 211,1. 149, 150.

l,s. 211,1. 197.

Sõjaväe vastuluure andmeil oli Pähnal sidemeid välisluuresse kuulumises kahtlustatava Nõukogude armee kapteni Evald Mäldega. Nimelt oli Pähn 1947 a. tema kaudu ostnud insener Veermalt auto 20 000 rbl. eest, 1948. a. jäl­

legi kindral Allikaselt 7000 rbl. eest. Pähna poeg oli ühe allika andmeil kavat­

senud osta endale Soomest kellegi kapteni abiga mootorratta. Mälde naine ja Pähna vend Elmar pidid juttude järgi olema samas põgenikelaagris Saksa­

maal.⁷¹³

04.10.1948 võeti Pähn vaikselt kinni ning kuulati üle. Uusi andmeid ta ei andnud. Küll aga nõustus Pähn aitama välja selgitada Järva- ja Viljandimaal tegutsenud "relvastatud bandesid", mida juhtisid talle tuntud isikud. Ühtlasi lubas ta avaldada "bandede" liikmetele survet, et nad annaksid ennast ise üles, või viia nad julgeolekuorganite löögi alla. Pähna instrueeriti vastavalt. Kohalik RJK lubas operatsiooni eduka läbiviimise korral Pähnal säilitada senine ameti­

koht. Samal ajal tuli aga Pähna pidevalt jälgida ning kahekeelsuse ilmnemisel arreteerida.⁷¹⁴

Järgmise aruande kohaselt Pähna retk Järvamaale tulemusi ei andnud.

Metsavendade grupid küll hävitati, kuid ilma tema abita.⁷¹⁵ Seega oli käes aeg Pähn tagandada. ENSV Julgeolekuministeeriumi aruandes Moskva ülemustele teatati:

Ühtlasi valmistatakse meie poolt usuasjade voliniku kaudu vastavalt Teie juhtnööridele ette meie agendi Jüri [Jaan Kiivit] nimetamist Pähna ametli­

kuks asetäitjaks /faktiliseks asetäitjaks ta juba on/, misjärel võib otsustada Pähna arreteerimise otstarbekuse või siis tema töötlemise jätkamise üle, suunaga selgitada välja sidemed natsionalistliku põrandaaluse ja välis­

luurega.⁷¹⁶

02.02.1949 määras konsistooriumi täiskogu Jaan Kiiviti piiskopi alaliseks ase­

täitjaks vikaarpiiskopi ülesannetes.⁷¹⁷ 12.04.1949 arreteeriti August Pähn. Talle pandi süüks kuulumist Eesti Üliõpilaste Seltsi, Isamaaliitu ning Kaitseliitu.

1941. a. oli Pähn ennast metsas varjanud kuni sakslaste tulekuni ning liitunud metsavendadega. Sakslaste saabumisel oli ta osalenud Väinjärve vallavalitsuses ning sealses salajases fašistlikus kohtus uusmaasaajate ja teiste nõukogude aktivistide üle. Samuti pandi talle süüks nõukogudevastaste jutluste pidamist nii kirikus kui raadios ning põgenike aitamist Nõukogude vägede taastulekul.

Agendina oli ta olnud kahekeelne ning varjanud agendiksolemisega ainult oma nõukogudevastast tegevust. Konkreetselt süüdistati teda veel selles, et ta polnud välja andnud Henn Unti ja Guido Reinvallat, vaid oli nende kohta andnud

713 ERAF, f. 131, n. l,s. 211,1. 198.

714 ERAF, f. 131, n. l,s. 211,1. 198, 199.

715 ERAF, f. 131, n. l,s. 211,1. 223.

716 ERAF, f. 131, n. 1, s. 211,1. 224.

717 EELKKA, Kprot 1949, Protokoll 1, p. 10, 02.02.1949. EELKKA, J. Kiiviti isiklik toimik, Teenistuskäik; JÜRJO, I. Pagulus. Lk. 158.

positiivseid iseloomustusi, teades samas nende nõukogudevastasest tegevu­

sest.⁷¹⁸

24.09.1949 mõisteti August Pähnale VNFSV KrK § 58-1 lõike "a" alusel 25 aastat sunnitöölaagrit koos kogu vara konfiskeerimisega, süüdistuseks jäi

"kuritegelik tegevus Saksa okupatsiooni perioodil"⁷¹⁹

Tuleb tõdeda, et pilt, mis avaneb julgeolekuministeeriumi aruannetest, lubab tugevalt kahelda Pähna siiruses nõukogudemeelsete patriootlike üleskutsete koostamisel. Pähna koostööd võimudega nii avalikult ("patriootlike" üleskutsete saatmisel) kui ka varjatult ("agenditöö") tuleks vaadelda soovina tema meelest peatselt lõppev nõukogude võimu periood üle elada. Rahumeelsus, millele piiskopi asetäitja oma ringkirjas 1945. a. üles kutsus, oli seejuures ilmselt siiras.

Eesmärgiks oli ellu jääda.

4.1.1.2. Peapiiskop Jaan Kiivit

Im Dokument EESTI EVANGEELIUMI LUTER1USU KIRIK JA (Seite 152-156)