Konsistoorium J. Kiiviti juhtimisel

Konsistooriumi ümberkorraldamise olulisem osa toimuski 1949. a. algul.

02.02.1949 koopteeriti konsistooriumi koosseisu veel ilma võimuorganite nõus­

olekuta kaks uut assessorit — Ida-Harju praost A. Roosvalt ja Võru praosti kt.

Johannes Sild.⁸²⁹ 03.03. rahuldas konsistoorium P. V. Koppeli avalduse konsis­

tooriumist lahkumise kohta alates samast päevast.⁸³⁰ 11.04. lahkusid konsis­

tooriumist J. Kimmel ja J. Sild ning nende asemele tulid õpetajad Lembit Ted­

der ja Georg Klaus.⁸³¹ Järgmisel päeval arreteeriti A. Pähn.

20.04. tuli konsistoorium kokku koosseisus piiskopi asetäitja J. Kiivit ning assessorid J. Liiv, E. Hark, G. Klaus, L. Tedder ja J. Voolaid. Õieti koopteeriti abipraost Julius Voolaid sama istungi esimese päevakorrapunkti kohaselt konsistooriumi koosseisu.⁸³² Otsustati veel rida kaadriküsimusi ning jaotati ülesanded konsistooriumi liikmete vahel. See tähendas kardinaalseid ümber­

korraldusi. Vastavalt volinikult saadud informatsioonile loeti piiskopi asetäitja kohalt lahkunuks A. Pähn alates tema arreteerimise päevast, sellele kohale kin­

nitati tema alaline asendaja J. Kiivit. Tallinna praostkonna praostiks tõusis nüüd Kiiviti asemel G. Klaus. Samuti sai Klausist piiskopi asetäitja asendaja vikaar-piiskopi ülesannetes. Konsistooriumi liikmete vahel ülesannete jagamisel anti G. Klausile poliittöö ja vahekord riigiga, L. Tedderile kirikukord ja distsipliin, E. Hargile majandusküsimused ning A. Roosvaltile kaadriprobleemid. Samal istungil arutlusel olnud Viljandi praosti koha täitmise küsimust saadeti Viljandi­

maale lahendama siiski G. Klaus ja abipraost A. Tooming, mitte A. Roosvalt, nagu ülesannete jaotusest eeldada võiks. ³³

Ainuke 1945. a. valitud konsistooriumi liige oli nüüd emeriitõpetaja Joosep Liiv, keda võimuorganid pidasid tema vanust arvestades (ta oli 79-aastane) mõjutuks. Tema oli seal sellel hetkel ka ainuke, kes polnud värvatud julgeoleku agendiks.⁸³⁴

829 EELKKA, Kprot 1949, Protokoll 1, p. 10, 02.02.1949.

830 EELKKA, Kprot 1949, Protokoll 2, p. 15, 03.03.1949. Oma kvartaliaruandes andis Kivi Moskvale edasi Pähna iseloomustuse Koppelile. Koppel olnud konsistoo­

riumis ainus negatiivne nähtus, kes kunagi istungitel ei esinenud ning suhtus alati mär­

gatava irooniaga teiste konsistooriumiliikmete esinemistesse, juhul kui need suhtusid nõukogude võimu lojaalselt. Piiskopi asetäitja oli Koppeli suhtes märkinud, et ta "hoiab ust lahti juhuks, kui toimub mingi pööre, et siis öelda: minu käed on puhtad, kõike tegid teised" — GARF, f. R-6991, n. 3, s. 1340, 1. 129. Sellise hoiakuga inimesed edaspidi konsistooriumis töötada ei saanud.

831 EELKKA, Kprot 1949, Protokoll 4, p. 1, 2, 11.04.1949. Üks volinikupoolne kan­

didaat konsistooriumisse oli ka "patriootilise" tööga silma paistnud Valga praost Jaan Maior, kuid A. Pähn oli ta maha laitnud, leides, et ta oli praostinagi suhteliselt abitu —

"tühi kott ei seisa püsti" Volinik tegi aruandes UN-ile kokkuvõtte, et Maior polnud vaimulikkonna silmis piisavalt autoriteetne. — GARF, f. R-6991, n. 3, s. 1340,1. 105.

832 EELKKA, Kprot 1949, Protokoll 5, p. 1, 20.04.1949.

833 EELKKA, Kprot 1949, Protokoll 5, p. 2-7, 20.04.1949.

834 JÜRJO, I. Pagulus. Lk. 157, 158. ERAF, f. 131, n. 1, s. 211,1. 285-287.

XIII, erakorraline kirikukogu valis konsistooriumi samas koosseisus ame­

tisse kolmeks aastaks.⁸³⁵ 23.11. toimus peapiiskopi juhatusel konsistooriumi esimene istung. Seal teatas peapiiskop, et usuasjade volinikult on saadud pea­

piiskopi, konsistooriumi ja revisjonikomisjoni koosseisude (revisjonikomisjoni etteotsa oli valitud A. Tooming) registreerimise teadaanne. Peapiiskop oli mää­

ranud konsistooriumi presiidiumi liikmeiks (uue põhikirja § 28 kohaselt) alates 18.11. üheks aastaks assessorid G. Klausi ja L. Tedderi. Olulisemad ülesanded jäidki nende kanda, nagu nähtub ülesannete lisajaotusest konsistooriumis:

G. Klausile jäid endiselt küsimused poliitalal ja vahekordades riigiga, L. Tedderile lisandusid peale korraküsimuste ka majandusprobleemid, mis varem olid olnud E. Hargi vastutada.⁸³⁶ Nii koondusid konsistooriumi funkt­

sioonid suuremas osas väiksema organi — presiidiumi — kätte, mis oli ilmselt loodud nõukogude süsteemi eeskujul. Võimu tsentraliseerimine kirikus oli riiklike võimuorganite huvides.

4.1.2.3.1. Konsistooriumi presiidium

Kes olid kiiret kaijääri teinud Georg Klaus ja Lembit Tedder? Georg-Voldemar Klausi isiklikku toimikut EELK konsistooriumi arhiivis säilinud pole, seetõttu tuleb tema vaimulikukarjääri kirjeldada usuasjade voliniku koostatud ankeedi ning 1984. a. avaldatud nekroloogi järgi. 1907. a. Moskvas rätsepa peres sündi­

nud, oli ta pärast pere opteerumist Eestisse 1920. a. lõpetanud 1928. a. Tallinna I reaalkooli. 1936. a. lõpetas G. Klaus Tartu ülikooli usuteaduskonna. Keeltest valdas ta hästi vene keelt, saksa ja inglise keelt vähem.⁸³⁷ 1937. a. sai temast pärast ordineerimist õpetaja R. Uhke isiklik adjunkt. 1939. a. novembris sai ta Tallinna Kopli koguduse hooldajaõpetajaks, 1943. a. Randvere-Viimsi kogu­

duse hooldajaõpetajaks. Klaus oli põhitöö kõrvalt ka kooliõpetaja. Alates 15.08.1945 töötas ta (pakkuläinud A. Eilarti asemel) Nõmme Rahu koguduse _{Q I O O I A} õpetajana ning Tallinna praostkonna abipraosti kt-na. Voliniku poolt 23.06.1949 Moskvasse saadetud iseloomustuse kohaselt "võib pastor Klausi esinemiste ja käitumise järgi kuni tänaseni iseloomustada positiivsest küljest.

Usult — pole dogmaatik."⁸⁴⁰ Kuigi 1949. a. sisuliselt vikaarpiiskopiks tõusnud,

835 EELKKA, XIII, Protokoll, 1. 35, 36.

836 EELKKA, Kprot 1949, Protokoll 11, p. 1, 2. 23.11.1949. Tallinna praostkonna sinod valis 12.06.1949 praostiks G. Klausi ja abipraostiks L. Tedderi — seegi pidi nende positsiooni kiriku juhtimisel kindlustama. — EELKKA, Kprot 1949, Protokoll 7, p. 60, 05.07.1949.

837 GARF, f. R-6991, n. 3, s. 1340,1. 323.

838 Konsistooriumi otsus 31. augustist 1945. — EELKKA, Kr, pp, kk, EELKK ringkiri nr. 912, 22.10.1945.

839 In memoriam. Praost assessor Georg-Voldemar Klaus. — Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Tallinn, EELK Konsistooriumi väljaanne, 1984. Lk. 74.

840 GARF, f. R-6991, n. 3, s. 1340, 1. 323p. Selliste terminitega hindas volinik eel­

kõige inimese usklikkust. "Dogmaatik" (dogmatist) oli voliniku keeles ilmselt nega­

tiivse tähendusega, sarnaselt "pietisti" või "konservatiiviga." Selline inimene oli kiri­

ei saanud temast hiljem siiski peapiiskoppi. 1966. a. hakkas Klausi tervis halve­

nema, mille tagajärjel ta 1972. a. palus end vabastada Tallinna praosti ja konsistooriumi assessori ametikohalt. 1978. a. jäi Klaus ka õpetajaametist pen­

sionile ning 09.05.1983 ta suri. Nekroloogis öeldi G. Klausi kohta:

Tema isiku suurus ei seisnud selles, kellena ta töötas kirikuvalitsuses, vaid kes ta oli Jumala armust oma olemuselt: tagasihoidliku meelega, heasüdam­

liku suhtumisega inimestesse, sügava hingeeluga usus Jumalasse. Sellisena tundsid teda koguduseliikmed ja ametivennad.⁸⁴

Julgeolekuministeeriumi aruannetes esineb Klaus tihti kui jälitustööd teostav agent, kellelt saadi ka väärtuslikke andmeid. Ta oli üks varakult värvatud agente (1944. a. novembris), kes siiski aastate jooksul ei kaotanud julgeolekuorganite usaldust. Just temalt saadud andmete alusel algatati uurimine põrandaaluse grupi "Ristikandjad" kohta, mida tegelikkuses küll ei eksisteerinud, kuid mille

"liikmed" Pähn ja Pärno arreteeriti. Tema tõttu arreteeriti ka üks "suur sakslaste käsilane" (pole teada, kes). Georg Klausi — agent "Tammurit"— pidasid julge­

olekuorganid luterliku vaimulikkonna seas autoriteetseks ja samas nende usal­

dust väärivaks.⁸⁴² Teda on mitu korda kindlate ülesannetega komandeeritud nn. marsruutagendina ringsõitudele. Pole teada, mida võidi agendiksvärbamisel tema šantažeerimiseks kasutada. P V Koppel loetles septembris 1945 üle­

kuulamisel vaimulikke, kellele ei meeldi nõukogude võim. Horni, Leib'i ja Pähni kõrval mainis ta ka G. Klausi.⁸⁴³ Kui uskuda A. Raudsepa eespool tsi­

teeritud anonüümkirja J. Kiiviti piiskopi asetäitjaks saamise puhul, siis polnud Klausil Nõukogude võimu silmis kompromiteerivat minevikku. Võimalik, et võimudes äratasid usaldust tema 13 esimest eluaastat Venemaal ning sellest tulenev hea vene keele oskus. Samas oli ta jäänud Saksa okupatsiooni ajal kodu­

maale, mis oli juba iseenesest nõukogude võimu silmis kompromiteeriv.

Lembit Tedder oli sündinud Tallinnas 1913. a. maalri pojana ja lõpetanud Tallinna reaalgümnaasiumi cum laude. Usuline huvi tekkis tal gümnaasiumi viimastes klassides,

kuna isa oli väga palju kannatanud halvade inimeste läbi, kes viisid perekonna raskesse majanduslikku seisukorda. Siis märkasin õieti kui palju peitub maailmas pettust ja ebaaumehelikkust õilsa koore all. Minus tekkis soov enda väikest jõudu ja oskust rakendada kord kiriku teenistusse, et teisigi aidata hädades ja olla neile lohutajaks.⁸⁴⁴

kuga tihedalt seotud usklik. "Pole dogmaatik" tähendas lootusrikast hinnangut — ini­

mene võib usust taganeda. "Liberaal" oli selles suhtes veelgi "positiivsem"

841 In memoriam. Lk. 74.

842 ERAF,f. 131, n. 1, s. 211,1. 97.

843 ERAF, f. 130, n. 1, s. 12058,1. 100.

EELKKA, L. Tedderi isiklik toimik, Curriculum vitae [omakäeline, 1937],

Esialgu astus ta aga vabatahtlikuna kaitseväkke ning sai pärast sõjakooli lõpe­

tamist 1934 lipnikuks. Sellal oli isa majanduslik olukord paranenud ning ta sai asuda usuteadust õppima. Usuteaduskonnas auhinnati kahel korral tema aja­

loolise usuteaduse alaseid töid: 1934 II auhind ning 1936 I auhind. Ülikooli ajal astus ta ka Eesti Üliõpilaste Seltsi. 1937. a. lõpetas ta usuteaduskonna magistri­

kraadiga, peaaineks ajalooline usuteadus. Kraad anti tema esimese auhinna võitnud töö "Kuidas Justin Veretunnistaja kujutab ja kirjeldab oma teostes Jeesust Kristust?" alusel.⁸⁴⁵ Eksamil pro venia concionandi 1937 a. sai Tedder koondhindeks "väga hea" Ta töötas algul Tallinna Jaani koguduse noorsootöö-õpetajana, siis õpetajana Juuru koguduses, kuni 19.12.1947 kinnitas konsistoo­

rium Tedderi Tallinna Toompea Kaarli koguduse II pihtkonna õpetaja kt-ks.

Alates 1948. aastast oli ta Kõrgema Usuteaduse Katsekomisjoni koosseisus aja­

loolise usuteaduse õppejõuna.⁸⁴⁶ Konsistooriumi assessor, Tallinna abipraost ja konsistooriumi presiidiumi liige oli ta 1949. aastast kuni surmani 15.05.1954.⁸⁴⁷

Lembit Tedderi teenistuskäigus leidub ka märge premeerimise kohta 1600 rublaga peapiiskopi otsusel 29.04.1950 "poliittundide korraldamise eest" ⁸⁴⁸ Poliittunde korraldas ta laupäeva hommikuti alates 07.01.1950 pea­

piiskopi korraldusel konsistooriumi liikmetele ning Tallinna vaimulikele. Kuigi neis tundides alustati (kommunistliku) partei ajaloo õppimisega, nimetati ilmselt neidsamu kogunemisi 1951. a. juba piiblitundideks.⁸⁴⁹

Voliniku 21.06.1949 UN-ile saadetud iseloomustuse järgi oli Lembit Tedder religioosselt maailmavaatelt — liberaal, pole seotud usudogmadega. 1944. ja 1945. a. võttis aktiivselt osa Juuru valla ühiskondlikust elust, oli sõdurite perede kindlustamise komitee esimees ja esines rahvakogunemistel lojaalsete kõnedega. Sondeerib pinnast lahkumaks pastori ametist pärast ülikooli lõpetamist, mis toimub käesoleva aasta lõpul.⁸⁵⁰

Lisaks teoloogilisele haridusele oli L. Tedder omandamas ka teist kõrgharidust, õppides Tartu ülikoolis kaugõppes ajalugu. Novembris 1949 heideti Tedder üli­

koolist välja, sest ta ei õppivat oma erialal (usukultusteenistuja). Assessor Tedder käis seepeale kaebamas Kivile, märkides, et "kõik pastorid loevad mind

"punaseks pastoriks" ja nüüd, kui nad kuulevad, et mind visati ülikoolist välja minu elukutse pärast, tunnevad nad ainult kahjurõõmu" Õpingute lõpp oli lähedal, jäänud olid ainult mõned eksamid, seni oli Tedder õppinud

neljadele-845 EELKKA, L. Tedderi isiklik toimik, Curriculum vitae [omakäeline, 1937].

846 HARK, Edgar. Assessor Lembit Tedder. — Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku aastaraamat. Tallinn, Konsistooriumi väljaanne, 1956. Lk. 140.

847 EELKKA, L. Tedderi isiklik toimik, Teenistuskäik.

848 EELKKA, L. Tedderi isiklik toimik, Teenistuskäik.

849 Julgeolekutöötajate andmeil arvustati neis tundides marksistlikku maailmavaadet ja anti kõrge hinnang kristlusele. "Kristlus — see on reaalsus, millega kõigil tuleb arvestada", "suur rumalus on kristluse vastu võidelda." Need tsitaadid pärinesid J. Kiivitilt piiblitunnis 03.11.1951. — ERAF, f. 131, n. l,s. 220,1. 149.

850 GARF, f. R-6991, n. 3, s. 1340,1. 327p.

viitele. Ta ei julgenud juhtunust ametivendadele rääkidagi.⁸⁵¹ Voliniku hinnan­

gul langes nii ära võimalus lasta konsistooriumi assessoril loobuda religioonist (mida Kivi Tedderi puhul tulevikus sobiva ameti leidmise puhul vägagi tõe­

näoliseks pidas) ning kasutada teda usuvastases töös. "Jällegi on kirikule jäetud energiline ja korralik pastor," nentis volinik, pidades ülikooli juhtkonna tegu valeks.⁸⁵²

L. Tedderi huvide ring oli lai, keskendudes siiski kirikuajaloole. Tema lemmikperiood oli keskaeg, mille kohta oli ta ka õpikut kirjutamas, mis jäi aga surma tõttu pooleli. Ta on kirjutanud luuletusi, komponeerinud [muusikat], joonistanud looduspilte. E. Hargi hinnangul oli ta "avar, sirgjooneline ja jõuline isiksus. Mõnikord karm ja järsk, aga samas sõbralik ja kõikemõistev [—]

L. Tedder tundus võib-olla mõneski küsimuses liberaalsena, kuid ta omas otse

Im Dokument EESTI EVANGEELIUMI LUTER1USU KIRIK JA (Seite 175-179)