Reeli Torn Tartu Ülikool
5. Tulevikuvormide kasutamine 1. Tulevik inglise keeles
5.2 Tulevik eesti keeles
Eesti keel tulevikku m orfoloogiliselt ei markeeri ja tulevik kui verbikategooria eesti keeles puudub (Erelt jt 1993, Metslang 1994).
Samas aga on ka eesti keeles erinevaid võimalusi tulevikusünd- m usele viitam iseks7. Näiteks üheks sagedasemaks viisiks on piiritlemata situatsiooni korral (18) verbi kasutamine olevikus koos ajamäärusega või siis lõpuni jõudnud tegevuse puhul (19) verbi olevikus kasutamine ilma ajamääruseta:
(18)
Ma kirjutan homme kodus artiklit.
(19)
Ma kirjutan sellel teemal artikli. (Erelt jt 1993: 32)
Tuleviku väljendamisel eesti keeles kasutatakse ka verbi saama olevikuvormi koos põhiverbi w ö-tegevusnim ega. Metslang (1994) ja Erelt jt (2000) väidavad, et .шаАгш-tulevik väljendab puhast, lisatähenduseta tulevikku. Kuna saam a-tulevik on eesti keelde tulnud saksa keele werden-in\&\\k\i eeskujul, on selle kasutust peetud ebasoovitavaks (Erelt jt 2000: 369).
(20)
Reis saab tore olema.
7 Detailset kirjeldust vaata Erelt jt (1993), M etslang (1994a, 1994b).
R. Torn 187 Tuleviku abiverbiks on eesti keeles muutumas ka verb hakkama (Erelt jt 2000: 370), m ille esmane tegevuse algust märkiv tähendus on jäämas tahaplaanile.
(21)
Konverentsi külalised hakkavad söömas käima restoranis. (Metslang 1994b: 607)
5.3. Meetod ja tulemused
Põhiinformantide tulevikuvormide kasutamise uurimiseks eesti keeles pidid nad tõlkima 30 ingliskeelset lauset, mis sisaldasid erinevaid tuleviku väljendamiseks kasutatud konstruktsioone.
Kaheksas lauses 30-st ei esinenud tulevikku väljendavat konstrukt
siooni. Samad ingliskeelsed laused esitasin tõlkim iseks ka 20-le eesti keelt em akeelena kõnelejale informandile. Kontroll- informantide inglise keele tase oli väga hea.
Uurimuse eesmärgiks oli selgitada, kuidas põhiinformandid eesti keeles tulevikku markeerivad. Eeldasin, et kuna inglise keeles on tuleviku markeerimine süstemaatilisem, tunnevad põhiinfor
mandid vajadust tulevikku markeerida ka eesti keeles ja kasutavad selleks verbi hakkama. (Verbi hakkama korduv kasutus tuleviku väljendamisel ilmnes ka nende vabavestluses.) Lisaks tahtsin ma näha, kas põhiinformandid kasutavad verbi hakkama eesti keeles vaid ühe kindla inglise tulevikukonstruktsiooni puhul või siis erinevate konstruktsioonide tõlkim isel.
Kontrollinformantide tulemused olid kogutud võrdluseks põhi
informantide andmetele ja samuti kontrollimaks, kas esim esed kasutavad verbi hakkama tuleviku abiverbina.
Testi tulemusel saadud andmed kinnitavad väidet, et põhiinfor
mandid peavad vajalikuks markeerida tulevikku, kasutades selleks verbi hakkama. 22-st tulevikule viitavast lausest (m is sisaldasid erinevaid tulevikukonstruktsioone) kasutasid põhiinformandid verbi hakkama järgmiselt:
188 Sihitisekäänete ja tulevikuvormide kasutamine Tabel 2. Verbi hakkama kasutus põhiinform antidel
22
Mart 15
Mari 10
M adis 14
Alljärgnevalt toon mõned näited põhiinformantide tulevikukasu- tusest. Esitatud on testi ingliskeelne lause ja selle all põhiinfor
mantide eestikeelsed tõlked.
• will/shall + infinitiiv (22)
The two teachers w ill give a lecture in half an hour.
mrt:8 Kaks õpetajat hakkavad noh rääkima poole tunnis, mri: Kaks õpetajasid annavad loengus poole tunni pärast, mds: Kaks õpetajat hakkavad rääkima poole tunnis.
(23)
N o doubt I shall see you next week,
mrt: Ma tõesti hakkan nägema sind teisel nädalal, mri: Ma hakkan sind nägema järgmine nädal, mds: Jah hakkan nägema sind järgmine nädal.
(24) The girl will remain in the hospital, mrt: See tüdruk hakkab jääma haiglas, mri: See tüdruk hakkab jääma haiglasse, mds: See tüdruk hakkab jääma haiglasse.
• be going to + infinitiiv (25)
S h e’s going to have baby, mrt: Temal hakkab olem a tita.
mri: Tal hakkab olem a üks tita.
mds: Temal hakkab olem a tita.
s N im ede lühendid: mrt - Mart, mri - Mari, mds - Madis.
R. Torn 189
(26)
The boy was going to ask a girl a question, but he d idn’t,
mrt: Poiss hakkas tüdruku käest küsima küsimust aga ta ei küsinud, mri: See poiss hakkas küsima tüdruku käest küsim ust, aga ta ei küsinud.
mds: Poiss hakkas küsima tüdruku käest küsimust, aga ta ei teinud seda.
• w ill/shall + kestev infinitiiv (27)
Five pilots w ill be flying a white plane.
mrt: V iis piloote hakkavad lendama ühte valget lennukit.
mri: V iis lendureid hakkavad lennutama ühe valge lennuki.
mds: V iis lendurit hakkavad lennutama lendama ühes valge lennukis.
• lihtolevik (the sim ple present) (28)
What time does the match begin?
mrt: Millal ajal hakkab võistlus algama?
mri: Mis kell see mats algab?
mds: Mis kell see mäng hakkab algama?
Lauses (28) on inglise keeles tulevikule viitamisel kasutatud olevikku. Samas aga peavad Mart ja M adis vajalikuks eesti keeles kasutada verbi hakkama, et märkida, et sündmus toimub tulevikus.
Nimetud näitest nähtub, et hakkama ei ole siin kasutatud algust märkiva faasiverbina, sest lauses kasutavad Mart ja M adis ka verbi algama.
• be about to (29)
The play was about to start, mrt: Näidendus peaaegu algab, mri: See näidend hakkab algama, mds: See näidendus hakkab algama.
190 Sihitisekäänete ja tuleviku vorm ide kasutamine Ü la lto o d u s t on n äha, et v erb i hakkama k a su tu s p õh iin fo rm a n tid el ei sõ ltu n u d k a su ta ta v a tu le v ik u k o n str u k tsio o n i tü ü b ist. Ainult ju h tu d e l, k u s in g lis k e e ls e s la u se s e s in e s v ä lje n d be going to (We are going to the cinema in the evening) v õ i k e stv a s olevikus liik u m ist v ä lje n d a v verb (I ’m leaving the university in two years’
tim e), k a su ta sid p õ h iin fo rm a n d id verb i minema o le v ik u v o rm i.
L a u se d n agu It began to snow j a They began to eat tõlgiti v e r b ig a hakkama n ii p õ h iin fo r m a n tid e k u i kontrollinform antide p o o lt. N e is la u s e te s täh istab verb hakkama te g e v u s e algu st ja ei v iita o t s e s e lt tu le v ik u sü n d m u se le . K o n tro llin fo rm a n d id kasutasid v erb i hakkama tu le v ik u m a rk ee rim ise k s v ä g a harva (4 in im est 20- st, k õ ik ü h e l korral).
6. Kokkuvõte
K ä e s o le v artikkel v a a tleb k o lm e e e s ti- in g lis e k a k sk e e lse lapse sihi
tise k ä ä n e te ja tu le v ik u v o r m id e k asu tam ist e e sti k e e le s. A rvestades, et in g lis e k e e l on n en d e laste ig a p ä e v a se s k e e le k a su tu se s muutunud d o m in e e r iv a k s j a sam u ti et in g lis e ja e e sti k e e l erin evad oma k e e le tü ü b ilt, v õ ib ee ld a d a , et in g lise k e e l m õjutab laste eesti keelt ja p õ h ju sta b k e e le lis t ü lek a n n et (language transfer). Uurimuse h ü p o te e s, et p õ h iin fo r m a n d id p ea v a d p artitiivi p ea m isek s sihitise- k ä ä n d ek s j a k a su tavad se d a ka ju h tu d e l, kus õ ig e d o le k s nom inatiiv v õ i g e n itiiv , le id is k in n itu st. S am u ti le id is k inn itust hüpotees, et p õ h iin fo r m a n d id p ea v a d v a jalik u k s m ark eerid a tulevik ku , kasu
tad es s e lle k s v erb i hakkama.
KIRJANDUS
Ellis, Rod 1995. The Study o f Second Language Acquisition.. Oxford:
Oxford University Press.
Erelt, Mati jt 1993. Eesti keele grammatika. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn:
Eesti Teaduste Akadeem ia K eele ja Kirjanduse Instituut.
Erelt, Mati jt 2000. Eesti keele käsiraamat. Teine, täiendatud trükk.
Tallinn: Eesti K eele Sihtasutus.
R. Тот 191 Grosjean, Frangois 1982. Life with Tw o Languages. An Introduction to
Bilingualism . Cambridge, Mass: Harvard University Press.
Grosjean, Francois 1992. Another V iew o f Bilingualism . - C ognitive Processing in Bilinguals. Toim. R. J. Harris. Amsterdam: North Holland, 5 1 -6 2 .
Huddleston, Rodney ja Pullum, Geoffrey K. 2002. The Cambridge Grammar o f the English Language. Cambridge: Cambridge U n i
versity Press.
Klaas, Birute ja Laagus, Aino 1998. Eesti keel Lõuna-R ootsis. - V ä lis
eestlaste keelest. (Tartu Ü likooli eesti keele õppetooli toim etised 9).
Toim. L. Lindström. Tartu: Tartu Ü lik ooli Kirjastus, 3 9 -5 4 .
Lehiste, Ilse ja Kitching, Juta 1998. Sihitise käänete kasutam isest välis
eestlaste poolt. - V äliseestlaste keelest. (Tartu Ü lik ooli eesti keele õppetooli toimetised 9). Toim. L. Lindström. Tartu: Tartu Ü lik ooli Kirjastus, 6 7 -7 5 .
Metslang, Helle 1994a. Eesti ja soom e - futuurumita keeled? - Keel ja Kirjandus 9, 5 3 4 -1 6 1 .
Metslang, Helle 1994b. Eesti ja soom e - futuurumita keeled? - Keel ja Kirjandus 10, 6 0 3 -6 1 6 .
Odlin, Terence 1989. Language Transfer. C ross-linguistic influence in language learning. Cambridge: Cambridge U niversity Press.
Oksaar, Els 1992. Intercultural com m unication in m ultilingual settings. -International Journal o f Applied Linguistics 2 ( 1 ) , 3 -1 6 .
Raag, Raimo 1985. The Direct Object in Swedish Estonian. - ETSR Aastaraamat IX 19 8 0 -1 9 8 4 , 2 0 1 -2 1 2 .
Quirk, Randolph jt 1985. A C om prehensive Grammar o f the English Language. London: Longman.
Torn, Reeli 2003. Inglise keele artiklite ülekanne eesti keelde. Uurimus kolme eesti-inglise kakskeelse lapse keelest. - VIRSU. Viro ja suomi: kohdenkielet kontrastissa. Toim . P. Muikku-Werner ja H. Re- mes. Joensuu, 2 4 7 -2 5 8 .