Kadi-Ann Kraut Tallinna Pedagoogikaülikool
1. Kirjutiste vead
Järgnevad näited (1-13) on kogutud üliõpilaste filmi- ja raamatuarvustustest, ühiskonnaelu probleeme lahkavatest esseedest ning viimase kursuse küpsuseksami kirjandiosast.
1.1. Sidend
Soome sidendite süsteem erineb eesti omast: erisuguste olukordade vahel vahetegemiseks on mitu eri sidendit, millele eesti keeles vastab üksainuke. Enim põhjustavad segadust asesõnad kuka, mikä ja joka, sest nende kasutus on eesti keele omast erinev. Neid kõiki
J. K on stan di 85
kohtab eestlaste soomekeelsetes lausetes sidendi ülesandes.
Siduvad asesõnad on nendest soome keeles ainult joka ja mikä.
Joka viitab ühele sõnale, eelnevale sõnale (nimi- või asesõnale), mis tähistab inimest, looma või asja. Mikä viitab tervele eelnenud osalausele, asjale või ülivõrdelisele väljendile. Seal, kus eesti keeles oleks siduv asesõna kes, tahab eestlane kasutada ka soome keeles kuka, mis aga ei ole sidend, vaid küsiv asesõna. (Kuka, mikä, joka kasutam ise kohta vt W hite 2001: 120-125) Kuka-mikä- joka-viga oli üliõpilaste kirjatöödes korduvalt, siinkohal selgitab
asja olemust ka mõni ilm ekam näide.
1.1.1. kuka pro jo k a (1)
* Päähengilö on Pauli Haantie, kuka asui Suom essa vanhassa kivitalossa.
Päähenkilö on Pauli Haantie, joka asui Suom essa vanhassa k ivi
talossa. (Siin ja edaspidi on näidetes teisel kohal gram m atiliselt korrektne variant.)
(2)
*[...] sain yhteyttä kirjailijaan, kenestä tutkielmani kirjoitan.
[...] sain yhteyttä kirjailijaan, josta kirjoitan tutkielmani.
1.1.2. m ikä pro jok a (3)
* V ielä on hänellä äitin puhelinkirja, mistä hän löytää vanhoja puhelinnumeroita, mitkä tuovat taas esiin muistoja.
V ielä hänellä on äidin puhelinm uistio, josta hän löytää vanhoja puhelinnumeroita, jotka tuovat taas esiin muistoja.
86 Em akeele m õjul tekkinud süntaksivigu eestlaste soom e k eele kasutuses
1.1.3. joka pro jo tk a; että pro jotta (4)
* Heti tuli m ieleen A lek sis K iven Seitsem än veljestä, joka menivät m yös metsään pakoon että saisivat olla vapaana ja rauhallisina.
Heti tulivat m ieleen A lek sis Kiven seitsem än veljestä, jotka menivät m yös metsään pakoon, jotta saisivat olla vapaina ja rauhallisina.
M itmuse vorm soome sidendist joka on jotka. Eesti kes ainsuse ja mitmuse vahel vahet ei tee ja selle eeskujul on siin sidendi valikul eksitud. Kõnekeeles kasutatakse sidendit että (tähenduses ‘selleks, e t’), kuid kirjakeeles peaks olem a selle asemel jotta. Paljud eest
lased tarvitavad eestipärast että ka kirjakeeles.
1.1.4. jo s pro -k O (5)
* Mutta nyt on fem inism i voittanut niin paljon oikeuksia, ettei naiset ole enä varmoja, jos he ihan oikeasti haluavat aina käyttää uusia mahdollisuuksia.
Mutta nyt fem inism i on voittanut niin paljon oikeuksia, etteivät naiset ole enää varmoja, haluavatko he ihan oikeasti aina käyttää uusia m ahdollisuuksiaan.
Selle näite jo s võib äratada küsimusi ja panna esmalt oletama inglise keele mõju: they a re n ’t sure i f they really want... Asi on ilmselt siiski emakeele väljendusm allis ning see jo s asendab eestikeelset kas-i. Sellist jo s-i kasutam ist kaudses küsivas kõrval
lauses küsiva liitepartikli -k O asemel võib eestlaste soomekeelses kõnes ikka aeg-ajalt kuulda.
1.1.5.juuri кип pro ikään kuin (6)
* U sein minä illalla juuri kun herään ja en huomakaan, että kello on jo 3 yöllä.
J. K on stan di 87 U sein minä illalla ikään kuin herään enkä huomaakaan, että kello on jo 3 yöllä.
Eestikeelne väljend justkui on võetud soome keelde otse üle kujul juuri кип, kusjuures segamini on aetud ka sõnad кип ( ‘siis, kui’) ja
kuin ( ‘nagu’, ‘ju stk ui’).
1.2. Partikkel: -kin pro -kAAn
Eesti -g//-£/-liide esineb nii jaatavates kui eitavates lausetes ja selle mõju avaldub ka soome keele kasutuses: eestlane ei pane alati tähele, et soome keeles on eitava lause liitepartikkel -kAAn.
(7)
* En vieläkin tajua, mitä tuolla paketissa oli.
En vieläkään tajua, mitä tuossa paketissa oli.
1.3. Asesõna on hauskaa-lauses
Soome keeles on liik, nn on hauskaa-lmseid, mille aluseks on kõrvallause. Selliste lausete algusesse ei käi asesõna (vt White 2001: 245, 283). Eesti keeles oleks igati harilik lause algus: See on tore, et... Ka mõnest indoeuroopa keelest kogemata malli võtta püüdes võib asesõna se sellise lause algusesse kippuda (vrd rootsi Det är kui att...\ inglise I t’s great that...):
( 8 )
* Se on kiva, että loppuu jäi pois, sitten saa itse miettiä eteenpäin.
On kiva(a), että loppu jäi pois, sitten saa itse miettiä eteenpäin.
1.4. Predikatiivi käändevormi valik
Predikatiivi käändevormide reeglid on eesti ja soome keeles mõneti erinevad, Kui subjekt on abstraktne (nt kirjoittaminen) või
88 Em akeele m õjul tekkinud süntaksivigu ee stla ste soom e keele kasutuses
mitmuses, on soome keeles predikatiiv osastavas käändes, eesti keeles aga kasutatakse ka sellistel puhkudel nim etavat käänet.
(9)
* Bakkalaureustyöni kirjoittaminen on ollut aika kiinnostava.
Bakkalaureustyöni kirjoittaminen on ollut aika kiinnostavaa.
(10)
* Internet ja sen kieli sekä kielen käyttö ovat ilm eisesti niin uudet asiat, että niistä ei ole ehditty vielä kirjoittaa.
Internet ja sen kieli sekä kielen käyttö ovat ilm eisesti niin uusia asioita, ettei niistä ole ehditty vielä kirjoittaa.
1.5. Sõnajärg
Ei soome ega eesti keeles ole väga rangeid reegleid sõnade järje
korra kohta, kuid mingil juhul ei saa öelda, et sõnajärg neis keeltes oleks vaba. Soome keel erineb eesti keelest selle poolest, millal valida otsene, millal pööratud sõnajärg. (Reeglitest tuleb täpsemalt juttu allpool. Vt ka Itkonen 2000: 84-85.) Siia valitud näitelausetes peaks olem a otsene sõnajärg (alus-öeldis). Seevastu eesti keeles on juhul, kui lause esim eseks m oodustajaks on kõrvallause või määrus, V2-sõnajärg, mitte nagu soome keeles.
Eestlastest soome keele õpetajate vigu uurinud Päivi Rautio arvab, et kuna soome sõnajärje kohta ei ole rangeid reegleid, ei peaks sõnajärjevigu kutsum a vigadeks, vaid pigem hälveteks ja prob
leemideks (poikkeama ja ongelma) (Rautio 2000: 112).
(11)
* [...] kun Marko lopettii suhteen ei pystynvt Iris sitä tunnustamaan.
[...] kun Marko lopetti suhteen, Iris ei pystynyt sitä tunnustamaan.
(12)
* Tiettyjen tapahtumien jälkeen alkoi Mikael epäillä [...].
Tiettyjen tapahtumien jälkeen Mikael alkoi epäillä [...].
J. K on stan di 89 0 3 )
* Äitin kuoleman jälkeen pohtiskele Hannu, mitä jäi äitistä jäljelle.
Äidin kuolem an jälkeen Hannu pohdiskelee, mitä äidistä jäi jäljelle.