M are Kitsnik
4. Kesktaseme saavutamiseks vajalikke grammatika- teemasid õppekom plektis esinemise järjekorras
4.1. R õh u liited -g i ja -ki
Kasutatakse
• tegusõna juures, kui tahetakse seda eriti rõhutada, näiteks:
(1)
A ve palus õppejõudu ja saigi tema gruppi rootsi keelt õppima.
• tegusõna juures küsim uses, kui küsimus on kahtlev (näide 2):
9
66 G ram m atika j a sõn avara õpetam in e õ p p ekom plektis “A v a tu d uksed (2)
Kas õppejõud võttiski A ve om a rühma? ("Ei või olla!")
• muude sõnade juures, kui tahetakse neid rõhutada, näiteks:
(3)
A ve käis raamatukogusid lisamaterjali otsim as, ( ‘isegi raamatu
k ogu s’)
Venekeelsed õppijad kasutavad rõhuliiteid tavaliselt üsna vähe.
Kuigi see pole tõsine viga ja enamasti suhtlust ei häiri, lisavad rõhuliited ometigi keelele täpsust ja ilmekust.
4.2. Täisminevik
Täism inevikku kasutatakse siis,
• kui räägitakse tegevusest, mis algas minevikus ja kestab ka praegu (näide 4):
(4)
S elles töökohas olen ma töötanud ainult kaks kuud.
• kui räägitakse oleviku seisukohalt minevikus toimunud fakti
dest (ei räägita tegevuse toimumise ajast):
(5)
Ma olen Haapsalus käinud.
• kui räägitakse sellest, et mingi tegevus on lõppenud või lõpeb tulevikus:
(6)
Ma olen nüüd puhanud, võim e edasi minna. Kui ma olen riided vahetanud, siis hakkame minema.
M. Kitsnik 67
V enekeelsele õppijale valmistab raskusi täismineviku kasutamine, sest vene keeles puudub vastav grammatiline kategooria. Tavaliselt liialdavad venekeelsed õppijad lihtminevikuga, kasutades seda tihti täismineviku (ja ka ennemineviku) asemel. M õnikord toob see kaasa ainult keelelise ebakorrektsuse, tihti aga tekitab vale aja
vormi kasutam ine arusaamatusi mõistmisel.
4.3. Tingiva kõneviisi minevik
Tingiva kõneviisi minevikku kasutatakse siis,
• kui räägitakse tegevustest ja seisunditest, mis on juba m öödu
nud, et väljendada kahetsust sündmuse kohta, mida enam muuta ei saa (näide 7):
(7)
Kui Külli oleks teadnud, et kaasosanik teda petab, siis ei oleks ta temaga koostööd teinud.
• kui tehakse oletusi möödunu kohta, näiteks:
(8)
Kui Külli oleks esim esel katsel pedagoogikaülikooli sisse saanud, siis oleks temast saanud tööõpetuse õpetaja.
Venekeelsele õppijale valmistab tingiva kõneviisi minevikuvormi kasutamine suuri raskusi, tavaliselt kasutatakse selle asemel tingiva kõneviisi olevikuvormi või ka kindla kõneviisi lihtminevikuvormi.
4.4. Umbisikuline tegumood
Umbisikuline tegumoodi kasutatakse siis, kui lauses puudub alus, s.t ei öelda täpselt, kes on tegija (näide 9):
(9)
K õrgkoolis peetakse loenguid. Minult küsiti, mida ma soovin.
68 G ram m atika ja sõn avara õpetam in e õppekom plektis “A v a tu d uksed
Venekeelsele õppijale valmistab raskusi nn um bisikulise tegumoe vormide moodustamine kui kasutamine. V orm im oodustuse teeb keerukaks muutetüüpide suur hulk. Kasutam ise puhul asendab venekeelne õppija um bisikulise tegumoe tihti isikulise tegumoe mitmuse kolm anda pöörde vormiga, põhjuseks nende vormide sama kuju vene keeles (vt näide 10):
(1 0)
K õrgkoolis peavad loenguid. M inult küsisid, mida ma soovin.
4.5. Ühendtegusõnad. Sõnajärg
• Lauses järgneb abisõna tavaliselt põhisõnale, kusjuures tihti paiknevad põhisõna ja abisõna lauses eraldi (11):
(11)
Inim esed kasvatavad lõvipoja üles.
• Küsilauses on siiski üsna tavaline, et abisõna eelneb põhi
sõnale:
(12)
Kes lõvipoja üles kasvatab?
• Tegevusnim edes ja liitajavormides paiknevad abisõna ja põhi
sõna lauses tavaliselt koos, abisõna põhisõna ees (näide 13):
(13)
Inim esed peavad lõvipoja üles kasvatama. Inimesed tahavad lõvipoja üles kasvatada. Kui lõvipoeg on üles kasvatatud, viiakse ta teise parki.
M uukeelsele õppijale valmistavad ühendtegusõnad raskusi siis, kui abisõna ja põhisõna paiknevad lauses eraldi. M adalama keeletase- mega õppijad tõlgivad sel juhul tihti kummagi sõna eraldi, saades
M. Kitsnik 69
nii kokku täiesti arusaamatu lause. Ka kõrgemal tasemel nähakse vaeva ühendtegusõna korrektse kasutamisega.
4.6. Kesksõnad
• v- kesksõna on oleviku kesksõna, mis iseloomustab tegevuse tegijat:
(14)
Kõik seda toodet kasutavad kliendid on väga rahul.
• m v-kesksõna on oleviku kesksõna, mis iseloom ustab tegevuse objekti:
(15)
Selles vabrikus toodetav kaup on kvaliteetne.
• nud- kesksõna on mineviku kesksõna, mis iseloomustab tege
vuse tegijat:
(16)
Kõik seda toodet kasutanud kliendid on väga rahul.
• /W -kesksõna on mineviku kesksõna, mis iseloomustab tege
vuse objekti:
(17)
Selles vabrikus toodetud kaup on kvaliteetne.
Venekeelsetele õppijatele on keerukas nii kesksõnavormide kor
rektne m oodustamine kui kasutam ine. Tihti aetakse kesksõnad omavahel segi. Kasutamine on eriti raske pikemates sõnaühendites, vene keele eeskujul kasutatakse tihti valet sõnajärge. Samuti teki
tab probleeme v-kesksõna ja tav-kesksõna vormide käänamine.
70 G ram m atika j a sõn avara õpetam in e õ p pekom plektis A v a tu d uksed 4.7. S ih itise käänd ed
4.7.1.
Sihitis on osastavas• eituse korral (näide 18):
(18)
Ära osta seda uut seadet.
• ebam äärase hulga korral (näide 19):
(19)
On vaja osta uusi seadmeid.
• sõnadega, mis nõuavad alati osastavat käänet (näide 20):
(2 0)
M e vajame seda uut seadet.
• tegevusprotsessi kirjeldamise korral (näide 21):
(21)
M e valim e praegu uut seadet.
4.7.2.
Sihitis on ainsuse om astavas• lõpetatud või tulevikus kindlasti lõpetatava tulemusliku tege
vuse korral, kui sihitis on ainsuses:
(22)
Hom m e ostam e selle uue seadme.
4.7.3.
Sihitis on nimetavas• käskiva kõneviisi ja tulemusliku tegevuse korral:
M. K itsnik 71
(23)
Anna m ulle see leping.
• lõpetatud või tulevikus kindlasti lõpetatava tulemusliku tege
vuse korral (kindla kõneviisi puhul, kui sihitis on mitmuses, ning um bisikulise tegumoe korral), näiteks:
(24)
Hom m e ma saadan need lepingud kliendile.
H om m e saadetakse see leping kliendile.
• on vaja, on tarvis, on kasulik jm s, tuleb, õnnestub, läheb korda + tulemuslikku tegevust väljendava tegusõna da-tegevusnim e korral:
(25)
See leping on vaja saata kliendile.
M uukeelsele õppijale valmistab sihitise korrektne kasutam ine suurt raskust. Asjaolu, et tihti ei om andata seda oskust täielikult isegi kõrgtasemel, ei tähenda, et selle õpetamise ja harjutam isega ei tuleks tegelda ka madalamatel tasemetel. Sihitise käände valikul on ilmselt mõttekas alustada osastava juhtudest. Omastavas võib sihitis olla vaid ühel juhul. Kui sihitis ei ole osastavas ega om as
tavas, on see järelikult nimetavas. Kuigi sihitise vale kääne ei pruugi sugugi alati mõistmist takistada, mõjub see eestlasele siiski häirivalt, eriti kirjalikus tekstis.
4.8. Muud grammatikateem ad
Õppekomplektis leiavad käsitlem ist veel järgm ised gram m atika
teemad (neist mõned kuuluvad ainult kõrgtaseme teemade hulka):
siduvad sõnad: ja, ning, ega, või, aga, kuid, vaid, ent, et, kui, sest, nagu, kuna, kuni, kuigi, ehkki, olgugi et, juhul kui, seega, niisiis, järelikult, muidu, nimelt, see tähendab et, sest selle tulemusel, sest
selle tagajärjel, seda enam et, lisaks sellele, kuigi, sellest
72 G ram m atika j a sõn avara õpetam in e õ p pekom plektis A v a tu d uksed
hoolimata et, sellele vaatamata et; sõnade mitte ja ega kasutamine;
des-vorm ja lauselühend; /-mitmus; raa-tegevusnim e um bisikuline vorm; põhiarvsõna sihitisena; ennem inevik; um bm äärased ase
sõnad; um bm äärased koham äärsõnad; kaudne kõneviis; mas-, mast- ja m ata-vorm ja -lauselühend; nud- ja tad-lauselühend, rektsioon.
Õpiku lõpus on gram m atikal isad, mis kordavad algtaseme gram m atikateem asid, annavad lisaseletusi ja esitavad käändsõna- tüüpide ja pöõrdsõnatüüpide tabeleid.