K eeleõpetus on variatiivne tegevus. Edu kindlustam iseks tuleb tunnis teg eld a kõigi osaoskuste arendam isega. K irjutam ine ei ole teistest isoleeritud oskus, vaid on seotud rääkim ise, lugem ise ja k eeleväliste kogem ustega. K irjutam isoskus algab suulisest kõnest, m illele liitub trükisõna. Õ ppijad, kelle suulist kõnet on variatiivselt arendatud j a k ellel on olnud palju huvitavat lugem ist, on suurem a p o tentsiaaliga ka kirjutam isel. Sageli arvatakse, et kirjutam ist pole võõrkeeles v aja eraldi õpetada, kuna em akeeles ju osatakse k irju
tada. K uid kirjutam isel on ko m m unikatiivse keeleõppe m udelis om a kindel koht. Ü he võim aliku m udeli kohaselt asuks kirjalike tekstide ko ostam ine neljandal positsioonil m otiveeriva etapi, kõne
tegevuses sõnav ara om andam ise ja õppetekstidest info otsim ise järel. K irjutam isele järg n ek s selle m udeli jä rg i õppetunni loov etapp ning refleksioon. Igal kirjalikul tööl peab olem a ko m m unika
tiivne eesm ärk, om a lugeja.
P üüdes arendada kirjutam isoskust eriala kontekstis, tasuks keeleõpetajal töö käigus m õelda järg m istele küsim ustele:
• M illiseid tekste ühe või teise am eti esindaja peab oskam a om a tööga seoses koostada?
• M iks on kirjalikud tööd erialaõpetuses vajalikud?
• M iks on kirjutam ine õppijale raske?
• M illiseid alaoskusi tuleks eraldi õpetada?
• M illist abi vajavad õppijad ja kuidas õpetaja saab neid aidata?
• K uidas m uuta k irjutam ist õpilasele m eeldivaks?
• M illiseid k irjutam isstrateegiaid võiks eriala keeleõppes kasu
tada?
• M issugune on selle eriala puhul hea kirjutam isülesanne?
• M iks on tarvis tunnis teha erinevaid kirjutam isülesandeid?
• M illiseid uurim istöid ja referaate õpetataval erialal kirjutatakse ja kuidas neid erinevate allikate põhjal teha?
48 Kirjutamisoskuse õpetamine eriala kontekstis
• K uidas saaks loovkirjutam ist o lem aso lev a sihtgrupi ju u re s õ p e tada? M issugused on lo o v k iiju tam ise põhilised etapid j a m e
toodilised võtted?
• M issu gused oleks võim alikud iseseisva õppe k iiju tam isü les- anded? M is on kiijutam ise m app?
• K uidas kiijalikke töid p aran d ad a j a k irju tam ist hinn ata?
K õigeg a üheko rrag a teg eld a pole v õim alik j a piiratud tundide m ahu ju u re s aitab vastuste o tsim ine nendele k ü sim ustele olulist ebaolulisest eristad a ning kirju tam iso sk u se arendam isel k esken d u d a tähtsam ale. A lljärgnevalt p üüak sin m a p üstitatud küsim ustest o lulisem aid om a k o g em u stele toetud es põgu salt käsitleda.
Õ ppijad puutuvad erinevates k iiju tam ise faasides kokku erin e
vate probleem ideg a. R askused võivad olla järg m ised :
• psüh h o lo o g ilised - kirjutatud teksti m itm etim õ istm ised ja sel
lega seonduvad arusaam atused;
• k eelelised - k iiju tatu ebalo ogiline ülesehitus, teksti sidusus, sõnavara;
• kogn itiiv sed - kiiju tam in e nõuab teatud etappide läbim ist, alaoskuste tundm ist.
Kui m ingi alaoskus on õ petam ata jä ä n u d (näiteks kas kirjaetikett, side- ja siduvad sõnad, info korrastam ine esm alt lõiguks, seejärel tekstiks vm s), on kiiju tam in e raskendatud. Kui kirju tam iseg a seo
tud probleem e lahendatakse kom pleksselt õpetaja abiga, siis annab see v õim aluse eduelam useks. K irjutam isoskus ei tule iseenesest, seda tuleb arendada palju harjutades ja tõhusaid m etoodilisi võtteid kasutades.
K iijutam ine on vajalik seetõttu, et ta
• soodustab iseseisvat m õtlem ist,
• ju h ib sügavam ale sisevaatlusele,
• arendab lugem isoskust j a püüdu m õista, kuidas tekst on kom poneeritud,
• võim aldab ülesm ärgitud m õtteid säilitada, täp su stad a ja aren
dada, tõstes seega õppija eneseteadvust.
A. Jänese 49 E rialak onteksti silm as pidades aitab kirjutam ine kinn istad a oskus
k eelt j a erialast term inoloogiat.
K irjutam isoskuse õpetam isel peaksim e arvestam a kolm e
T eiseks, kutsekoolide õppurid ja üliõpilased peavad oluliseks konspekteerim isoskust, u urim istööde j a referaatide kirjutam ist koos n õutava vorm istusega - seega üldistam is- j a analüüsim is- oskuse h aijutam ist. Sageli saavad üliõpilased esim esi kogem usi referaatide koostam isel ju st keeleõppe raam es. U urim istööde ja referaatide kirjutam ine toim ub tavaliselt m itm ete erin evate allikate põhjal. Ü ks võim alus harjutam iseks oleks töö teo stad a järgm iste etappidena:
• õppijat huvitavate küsim uste püstitam ine (individuaalne ja rühm atöö);
• tabeli koostam ine m aterjali korrastam iseks;
• tabeli täitm ine;
• võim aliku vastuolulise m aterjali selekteerim ine, otsus info esitam ise kohta;
• töö vorm istam ine.
K olm andaks peab õpetaja teadm a, m ida nõutakse eesti keele tasem eeksam il. Kui algtasem el peab oskam a täita ankeeti ja kirju
tada isiklikku kirja, siis rühm a ettevalm istam isel kesktasem e eksam iks tuleb rohkem tähelepanu pöörata poolam etlikule kirjale ja arutlusele. K õrgtasem e eksam i sooritaja peaks hakkam a saam a lähteandm etele to etuva üldistava teksti loom isega ja kindla teem aga p ikem a kirjutisega.
K irjutam isoskuse arendam isel tuleks kindlasti eespool nim e
tatud asjaoludeg a arvestada.
H ea kirjutam isoskuse kujundam iseks vajavad õppijad
• võim alust näha ja analüüsid a erinevaid kirjutisi (esseed, k irjel
dused, ärikirjad; am etlik, poolam etlik ja m itteam etlik stiil);
7
50 Kirjutamisoskuse õpetamine eriala kontekstis
• keeleliste vahendite (teksti üleseh itus ja paigu tu s, sid uv ad sõ
nad, kirjavahem ärgistus) harjutam ist;
• g ram m atikareeglite ja õ igekirja tu ndm ise õpetam ist;
• vajalikku sõnavara ja lausem alle;
• eak ohaseid j a om a erialag a seotud ü lesan d eid (C V , ärikirjad, blanketid, kokk uvõtted, arutlused jm s);
• kirju tam ise sidum ist teiste osaoskustega;
• kaaslaste toetu se saam iseks paaris- ja rühm atööd.
Õ petaja ülesan deks on h äälestada õppijat k irjutam isele, luua sood
said töövorm e, to etad a ja ju lg u sta d a kirjutajat keeletunnis, hinnates eriti tem a arengut, ning k indlustada eespool nim etatu d m eetm ed.
K irjutam ine on tulem uslik ja m otiveeritud tegevus, kui õppijad saavad täpselt aru
• m id a nad peavad kirjutam a;
• m ille k s nad kirjutavad;
• kes nende teksti loeb ja m ik s ta seda teeb.
Õ petaja peaks olem a veendunud, et tekst oleks õppijale indi
v iduaalselt oluline j a tal tekkiks seotuse tunne ning tem a ego oleks köitvalt haaratud. Õ ppija peab sam aste tekstitüü pidega olem a oma em akeeles varem kokku puutunud.
E rialakeele õpetam isel puututakse kokku järg m iste võim alike k irjutam isstrateegiatega:
• iseseisev k irjutam ine - põhistrateegia, m ille plussiks on õppurile sobiva tem po valim ine, om a oskuste ja vajadustega kohandum ine, m iinuseks aga kollektiivsusm om endi puudu
m ine;
• k irju tam isarutelu - kirjutatu jag am in e, ettelugem ine: küsim uste ja arvam uste esitam ine, arutlused;
• konverents - õpetaja ja õppur, õpetaja ja rühm ;
• kirjalike tööde m app;
• loovkirjutam ine.
Järgnevalt peatuksingi pikem alt protsesskirjutam isel, m illega olen om a põhitöös - hum anitaarala üliõpilaste (täpsem alt tulevaste keeleõpetajate) õpetam isel - sagedam ini kokku puutunud ning
A. Jänese 51 m ida pean n im etatud sihtrühm a jao k s küllaltki efektiivseks kirju- tam isstrateegiaks. L oovkirjutam ise strateegia sobib rohkem õppu
ritele, kellel on vajadus om a m õtteid ja tundeid edasi anda, kirjuta- m istegevuse käigus arutada ja vestelda, enda poolt kirjutatut pa
randada, m uuta või kõrvale jätta, om a kirjatööd esitleda ja sellest rõõm u tunda. L o ovkirjutam in e e vabakirjutam ine e protsesskirjuta- m ine on seotud loom inguga ning kestab pikem at aega, ent samal ajal ka aitab k eskenduda j a pakub vaheldust. K ooskirjutam ine kujundab ka kollektiivsustunnet. P rotsessk irju tam ine on teksti m itm ekordn e läbikirjutam ine m ahuka ettevalm istustööga.
K irjutam isprotsess ja o tu b kolm e faasi: k irjutam iseelne tegevus, k irjutam ine j a kirjutam isjärgne tegevus. L oovkirjutam ine algab sobiva teem a valikust (vanasõnad, intrigeerivad väited ja küsim u
sed, kõige-tem aatika). M ida ko nkreetsem on teem a, seda kergem on kirjutada.
L oov kirjutam ise etapid võiksid olla järgm ised :
• ettevalm istu s (ajurünnak, sõnavara, väljendid; eesm ärkide püs
titam ine) - see on info kogum ise ja m õtete korrastam ise etapp;
• p lan eerim ine (m ustandi esim ene versioon) - m õtete ü les
k irjutam ise etapp, kusjuures tähelepanu aktsentueeritakse ideedele, m itte aga õigekirjale, gram m atikale ega m uudele k irjutam ise alaoskustele;
• tagasiside - m ustandit tutvustatakse kaaslastele, eesm ärgiks on om a kirjatöö parem aks m uutm ine;
• viim istlus - tööd täiendatakse, parandatakse ja viim istletakse, see toim ub sageli kas õpetaja või kaasüliõpilaste abiga;
• toim etam ine - parandatakse keelendeid ja stiili;
• k o rrek tu u r - õpetaja parandab tööd;
• avaldam ine - tööd paljundatakse kogu rühm ale;
• hin dam in e — tööde esitlus kas suuliselt või kirjalikult.
52 Kirjutamisoskuse õpetamine eriala kontekstis L oovk irjutam ises kasutatavaid võtteid:
• ideekaart/m õttekaart - aitab teem at struk tu reerid a, õhutab m õtlem a seoste üle, lihtsalt m uudetav ja täiendatav;
• m õisteskeem - aitab m õ isteid rü hm itada, struk tu uri luua, seoseid välja tuua;
• arutlusskeem - võim aldab d iskussiooni rühm as, analüüsivate esseed e kirjutam ist;
• T -tabel - võim aldab kirju tam ist lugem isega siduda, õhutab arvam ust avaldam a;
• arvam uste tabel - õpetab p arafraseerim a, kinnistab osku ssõ n a
vara;
• kah eosaline päevik - võim aldab seostada loetut isiklike k oge
m ustega, p õhjendada isiklikke seisukohti;
• vab akirjutam in e/k iirk irju tam in e - võim aldab vabade j a sageli o otam atute m õtete kirjapanem ist;
• visandam ine (võim alik lisada o m ajoonistatud illustratsioone) - võim aldab õpetada erinevaid to im etam ise viise;
• nõupidam ine (õpetaja, kursu sekaaslane, kogu rühm ) - eesm ärk on tööd parem aks m uuta;
• korrektuuri kontroll-lehe täitm ine - aitab ju u ru tad a kirjatöö süsteem set kontrolli;
• ajalehe või -kirja koostam ine - annab võim aluse erinevate lu
gude kirjutam iseks (uudised, arvam uslood, film iarvustused, nõuanded jm s).
H ea ab ivahend kirjutam ise protsessi ju u res on kirjutam ise mapp, m is sisaldab vajalikke abivahendeid: ju h en d eid , küsim ustikke, k u ju tam iste em ad e loetelusid, erin evaid kaarte ja tabeleid, m õtete
visandeid, plaane, intervjuusid, pilte, fotosid, illustratsioone, aja
lehe- või -kirja artikleid, väljalõikeid jm s.
L o o vkirjutam ise m ärksõnaks on koostöö (õppija-õpetaja- rühm ). K a õpetaja osaleb kõigis etappides, kirjutab ise läbi kõik ü lesanded, m ida ta õppijatel palub teha. Õ petaja näitab õpilas(t)ele om a m ustandit, mis esialgu ei pea ega tohigi olla veatu. K a õpetaja võib palud a om a m ustandit parand ada ja täiendada.
A. Jänese 53 E rinevaid k irju tusülesandeid parandatakse erinevalt. E nne vi
gade p aran d am ist võiks õpetaja m õelda, kas viga m õjutab aru
saam ist, kas õppija vääratas või ta tõesti ei tea seda, kas keelendit, sõna vm s on üld se õpitud, kas viga võib olla põhjustatud m õnest tunnivälisest asjaolust. R eeglina m ärgitakse ära sellised vead, m ida parajasti õpetatakse j a tahetakse kontrollida. Kui õp etada m itm use osastavat, pole tingim ata vaja parandada ortograafiat. T uleks sil
m as pidada, et k o oskirjutam ise protsessis on tähtsam m õtete vaba voog, lo ogilisus ja sõnavara rikkus, m itte aga üksikud kirja- ja gram m atika vead.
K o kkuvõtteks tuleb öelda, et loovkirjutam ise erinevus trad it
sioonilisest kirjutam isest on m ärkim isväärne. T rad itsio on ilise m e
toodika kohaselt kirjutab õpilane vaid õpetajale, ta jäeta k se üksi om a k irjutam isega seotud probleem idega, sest teksti koostam ine on paljudele stressitekitav töö. Õ pilasel puudub võim alus ju b a esitatud teksti m uuta ning kirjutaja originaalsed m õtted jääv ad õpilase enda ja õpetaja teada. T rad itsioonilises m etoodikas on kirjutam ise stii
m uliks hinne. L oovkirjutam ise protsessis kirjutab õpilane kaas
õpilastele, m is m uudab keeleõppim ise m eeldivaks koostööks.
Teksti koostam ine on loovkirjutam ise ju u res m itm ejärguline prot
sess, m ille käigus saab kirjutatut m uuta, viim istleda ja stiliseerida.
Töö arutam ine ja avaldam ine sunnib õpilast end kokku võtm a ja m aksim aalset tulem ust saavutam a. S tiim uliks ja tunnustuseks on kaasõpilaste huvi ja positiivne hinnang.
KIRJANDUS
Joassoone, D., Luts, A. 2000. Publitsistlike teemade kasutamine usu- teema käsitlemisel. - Eesti keele kui teise keele õpetamine. Artiklite kogumik, II osa. Tallinn: AS Atlex.
Efektiivne keeleõpetus: põhimõtted ja praktika II. New Brunswick i Ülikooli väljaanne. Eesti keele kui teise keele õpetajate koolitus, 4
-14.08. 1996.
Hage, M. 2000. Tekstiõpetus. Tallinn.
Krall, I. , Sõrmus, E., Toomsalu, M. Kommunikatiivse keeleõppe lühi
kursus.
54 Kirjutamisoskuse õpetamine eriala kontekstis Kärtner, P. 2000. Kirjutamisoskuse arendamine. Tallinn: TEA.
Lugemine ja kirjutamine iseseisva mõtleja kujunemiseks 1998. Käsi
raamat, II, VII.RWCT projekt.
Maisla, D. 2000. Vigade parandamine. Tallinn: TEA.
Madisso, M. 1998. Sõnastusharjutusi eksamikirjandiks valmistujale. Tal
linn: Koolibri.
Metsa, A. 1993. Keelte õpetamine õpilasekesksemaks. Lingua 2, 3. Tal
linn: Perioodika.
Metsa, A., Jänese, A. 2001. Sulle, õpetaja! Eesti suhtluskeele õpik kesk
tasemele. Tallinn: TEA.