Kahel esim esel semestril on põhiülesandeks eesti keele intensiivne õpetam ine, et tudengitel oleks alates II õppeaastast võimalik kuulata teatud loenguid juba eesti keeles. Lisaks sellele õpetatakse üldaineid: maatundmine, sissejuhatus fennougristikasse (kuna ena
mik õpilastest ei õpi soome-ugri keeli ega ka ungari keelt), eesti ajalugu ja keelesugulus. Teisest õppeaastast on osa loenguid vähe
mal või suuremal määral eesti keeles.
Tudengid saavad pärast 1. või 2. õppeaastat stipendiumi Eesti suveülikoolidesse ja pärast 2. või 3. õppeaastat pooleks aastaks Tartu ülikooli. Siiamaani on alati olnud võimalus Tartus saadud ainepunktid ja hinded Budapesti ülikoolis üle kanda.
Valikkursustest on semestrist olenevalt tudengitel olnud siia
maani valida eesti rahvatantsu, murrete, fraseoloogia, tõlkekursuse, uuema eesti kirjanduse jm s vahel. Eriala vaheeksamid on kokku
võtvad eksamid, kus üliõpilane peab teadma kõike eelnevalt õpitut.
Vaheeksamid, nagu ka lõpueksam, toimuvad viieliikmelise komis
joni ees.
L. Kreinin 101
2.2. Õppekirjandus
Kahel esim esel semestril kasutatakse eesti keele õpetamiseks A. Kippasto ja J. Nagy poolt koostatud õpikut, mille esimene trükk ilmus 1995. aastal M iskolcis (Anu Kippasto on praegu Budapesti Eesti Instituudi juhataja, olnud eesti keele lektoriks Debrecenis ja Budapestis, Judit Nagy õpetab eesti keelt Miskolcis).
Raamat on jaotatud 13 peatükiks, millest igaühes käsitletakse ka m itut gram m atikateem at (gram matikat on väga palju ja seda peab väga palju harjutama). Õppetükkidele järgneb kokkuvõte eesti keele gram m atikast koos näidetega (iga õppetüki gram m atikateem a juures on ka vastav number). Gram m atika on esitatud ka tabelitena.
Raamatu lõpus võib leida õppetükkide ülesannete õiged lahen
dused, tekstides esinevate sõnade sõnastiku (nii eesti-ungari kui ka ungari-eesti), seletused lühendite kohta ja eesti keeleteaduslike terminite loetelu (viimased on kahjuks peamiselt ladinakeelsed, nt interrogatiivpronoomen - küsiv asesõna, samuti käänete nim e
tused). Õpikust on ilmunud kaks trükki, kuid kahjuks on ka teises trükis sisse jäänud mitmed vead ja ebatäpsused (näiteks imperso
naali asemel passiiv).
Edasijõudnute õpikut ungarlastele veel pole, kasutame Eestis ja mujal (peamiselt Soomes) ilmunud eesti keele õpikute tekste ja harjutusi, enamiku harjutustest peame aga ise koostama. Eestis välja antud õpikutest on alates keeleõppe viiendast poolaastast kasutusel M are Kitsniku, Leelo Kingissepa õppematerjalide komplekt “Avatud uksed” (Tallinn 2002), mida ka õpilased üsna kõrgelt hindavad. Eestis välja antud õpikutest ei sobi suur osa see
tõttu, et Ungaris eesti keelt õppivaid tudengeid ei toeta keele- keskkond, võõrad sõnad ja väljendid tulevad liiga ruttu, lähtutakse indoeuroopa keelte kõnelejaist, gram m atikat seletatakse liiga vähe, rõhk on kom munikatsioonil loomulikus kõnesituatsioonis. Teo
reetiliste ainete õpetamisel ja seminaride läbiviimisel kasutatakse Eestis välja antud õppematerjale ja artikleid. Viimasel ajal kasu
tatakse õppetöös üha rohkem ka Internetti.
102 Eesti keele õ p eta m ise st U ngaris B u dapesti ülikoolis
3. Probleem id eesti keele õpetam isel
Eesti keele peaaineks saam ine tõi endaga peale rõõmu kaasa ka palju probleeme. Tundide arv on eesti keele eriharus kasvanud, õppejõudude koormus samuti. (Eesti keele lektori tunnikoormus oli 2003. aasta sügissemestril näiteks 16 nädalatundi.) Hädasti oleks lisaks lektorile vaja külalisõppejõudu Eestist. Vaeslapse osas on eesti kirjanduse õpetam ine, õppetooli koosseisus vastav inimene puudub, tunniandjale väljastpoolt aga ei suuda õppetool palka maksta, sest ülikooli hum anitaarteaduskond on suurtes rahalistes raskustes ja õppetoolile pole ju b a mitu aastat raha eraldatud. Siiani õpetas eesti kirjandust mainekas kiijandusteadlane ja tõlkija Gyözö Feherväri, alates sellest aastast aga on selle kohustuse enda kanda võtnud Tartu Ülikooli doktorant Tiina Pai.
Ülikool on rahalistes raskustes, õppetoolile ei ole juba mitu aastat raha eraldatud. Ka üliõpilaste olukord on ebakindel. Näiteks 2003. aasta septembris teatati üliõpilastele ootamatult, et nad peavad hakkam a tasum a õppemaksu. Selliseid ebameeldivaid ja ootam atuid uudiseid tuleb kahjuks üsna sageli.
Eesti keele eriharu ei tunta veel, siiani on sisseastujaid olnud aastas 5 -6 üliõpilast (võrdluseks: soome keele eriharusse on konkurss 2 -3 inimest kohale, igal aastal võetakse vastu 18-20 uut tudengit), kuigi viimasel ajal teatakse Eestist ka Ungaris üha rohkem. Ungari pressis ilmub pidevalt artikleid Eesti kohta ning ka huvi eesti keele õppimise vastu on üha suurem. Eesti keelt õppima tulevad eelkõige need. kes Eestist midagi teavad (on Eestis käinud.
Internetist Eesti kohta lugenud, mõnel on Eestis tuttavad või kiijasõbrad) või kes tahavad õppida mõnda väikest eksootilist keelt, mis ei ole indoeuroopa keel (Ilves 2003).
Õpilaste eriharusse meelitamisel on veel palju tööd teha (veebileht. Eestit tutvustavad üritused, lahtiste uste päev jms).
M itmed meie praegused tudengid on eesti keelt õppima sattunud rahvatantsuharrastuse kaudu, hakates tantsima P. Pomozi juhitavas eesti rahvatantsurühmas. 2002. aastal toimus tudengite esimene õppereis Eestisse, selle tulemusel tuli eriharusse samuti paar uut üliõpilast.
L. K reinin 103
Praegu ei saa eesti eriharu lõpetajad pedagoogikutset. Ka seda loodetavasti tulevikus muudetakse.
4. Lõpetuseks
Eesti keele õpetamisel Ungaris on traditsioonid, mis on küll tunduvalt noorem ad kui paljude teiste Euroopa keelte õpetamisel, kuid eesti keele positsioon Ungari haridussüsteemis on viimastel aastatel tunduvalt paranenud. Euroopa Liitu astum ine on tõstnud huvi eesti keele ja kultuuri vastu. Eesti riik toetab eesti keele õpet välismaal üha rohkem. V äga vajalikud on haridusministeeriumi iga-aastased raam atusaadetised. Samuti on eesti keele eriharu nii moraalselt kui m ateriaalselt toetanud Eesti Vabariigi Suursaatkond Budapestis ja Budapesti Eesti Instituut.
Meie noore eriharu on praeguseks jõudnud lõpetada vaid paar inimest, nende hulgas praegune hea kolleeg M onika Segesdi (lõpe
tas 2002. aastal summa cum laude), kes kaitses oma diplomitööd eesti m odaalverbide saama ja võima vastetest ungari keeles (töö kirjutas ta eesti keeles). M onika aitab viiendat aastat õpetada eesti eriharu tudengeid ning varsti ilmub tema tõlkes juba teine ilukirjanduslik teos. Praegu on valmimas veel paar diplomitööd, tudengid kirjutavad oma lõputööd peamiselt eesti kirjandusest või kultuuriloost.
Motivatsiooni tõstmiseks ja keelepraktika pakkumiseks käib sageli koos eesti ja ungari üliõpilastest koosnev nn eesti klubi, vaadatakse eesti filme jm s. Eesti keele eriharu üliõpilased on ise väga aktiivsed selliseid üritusi korraldama, neil on ka väga head kontaktid Bälint Balassi Instituudis ja Budapesti ülikoolis õppinud ja õppivate eesti tudengitega.
Eesti keele õpetamise tulevikus suhtes Budapesti ülikoolis võib olla optimistlik.
104 E esti keele õ p eta m ise st U ngaris B u dapesti Ülikoolis
KIRJANDUS
Bereczki, Andras 2004. A ket viläghäborü közötti M agyar-Eszt kapcso- latok törtenetöröl. - Jogtörteneti szem le 1, Budapest, Györ M iskolc.
Bereczki, Andras 2000. Eesti keele õpetam isest U ngaris. Ettekanne konverentsil Eesti keel ja kultuur m aailm as, Tartu.
Ilves, Marju 2003. D ie Vermittlung der Estnischen Sprache und Kultur in Ungarn an der S ch w elle des Beitritts beider Länder zur Euro
päischen Union. - B iuletyn G lottodydaktyczny 9/10, Krakow.
Kreinin, Lea 2002. Eesti keel ja m eel Madjarimaal. Ü levaade. Oma Keel 2. Tallinn.