• Keine Ergebnisse gefunden

3. Tulemused

3.1. Facebooki kasutamise üldised tendentsid

3.1.2. Tegevused Facebookis

Kui kasutajakonto omanikud Facebooki sisse logivad, siis esimesena vaatavad nad tavaliselt üle enda teatised ehk sõbrakutsed ja isiklikud kirjad ning uudised oma „seinal“. Seejärel vaadatakse sõprade uudisvoogu, kommenteeritakse ja vajutatakse meeldib-nuppu.

(N1): No ma vaatan oma wall’i üle, mis sõbrad on postitanud.

(N9): Ää vaatan mis, kõigepealt mis … teated mulle on. … Siis vaatan üle, mida sõbrad on postitand.

Kolm intervjueeritavat 13st peab oma igapäevaseks tegevuseks Facebookis ka fännilehtede külastamist. Kui aga vaadata valimisse kuuluvate inimeste fännatavate fännilehtede arvu, siis väiksem osa vastajatest on valmis ise fännilehtedele minema. Seega võib öelda, et Facebooki kasutajad ei võta ettevõtete ja organisatsioonide fännilehti Facebooki loomuliku osana.

(N1): Siis ma käin mõnel fännilehel, näiteks mõne spordiklubi fännilehel, kuna ma fännan sporti, /…/

Eranditena saab tuua välja mõned kasutuspraktikad, nagu intervjueeritavad M5 ja M6 ütlesid, et kasutavad Facebooki tööasjade ajamisel. Veel näiteks intervjueeritavad N7 ja N2 kasutavad Facebooki keskkonda endale vajaliku teabe otsimiseks, mis sõltuvad tema huvidest, ning näiteks intervjueeritava M13 jaoks on Facebook põhiliseks suhtlusvahendiks sõpradega, sest

ta muid kanaleid ei kasuta. Seega sõltuvad Facebooki kasutuspraktikad eelkõige kasutajate huvidest, hobidest ja ametist.

(M13): mm enamus ajast suhtlen rahvaga, sest ma MSNi eriti ei kasuta ja vaatan uudiseid.

Facebooki kasutajad üldjuhul vajutavad meeldib-nuppu rohkem kui kommenteerivad või postitavad. Like’imine on nende sõnul lihtsam kui kommenteerimine, siis ei pea kirjutama, oma arvamust avaldama ja see on kõigest nupuvajutus, mis näitab kasutaja positiivset hoiakut ja poolehoidu. Facebook on keskkond, kus saab oma arvamust avaldada ilma midagi ütlemata, nii on ka tagasihoidlikumatel inimestel võimalus oma seisukohti ja poolehoidu väljendada.

(M10): Siis ei pea midagi kirjutama. See on lihtsalt nagu „Jess! Mul on sama idee!“ või umbes noh mida iganes.

Kaks kasutajat N3 ja N7 ütlesid, et nemad like’ivad kindla eesmärgiga. Intervjueeritav N3 tõi välja, et tema soov on inimesi julgustada tegema asju, mis talle meeldivad, ning N7 soovib näidata oma poolehoidu kodutute loomade aitamisel.

(N3): Ma like’in palju, sest ma üritan... üritan julgustada inimesi teha seda, mis mulle meeldib, kui nad teevad.

(N7): Eriti ma panen like’i siis, kui jälle on see loomade teema. Et, kui mingisugune koer otsib kodu, ma panen like ja jagan /…/.

Mõlemad nii kommenteerimine kui ka like’imine sõltuvad mitmest aspektist. Esiteks Facebooki kasutaja isikuomadustest: kui inimene on päriselus ka tagasihoidlikum ja eelistab pigem mitte silma paista, siis ta Facebookis väga tegutsema ei tõtta, vaid soovib olla pigem jälgija rollis. Kuid kui inimene avaldab ka offline-maailmas oma seisukohti ja arvamusi, siis kipub ta seda ka Facebookis tegema.

(N1): No palju ei kommenteeri, nagu ma ütlesin, kui ma jälgin neid, kes on paremad sõbrad /…/.

(N2): Kui keegi juhuslikult Facebookis kirjutab midagi selle kohta, näiteks et öö arutatakse mingisuguse, noh filosofeeritakse mingisuguse nähtuse või asja ümber, siis mulle meeldib sõna võtta.

54 Teiseks ei saa välja tuua mingit kindlat sagedust kommenteerimisel ja like-nupu vajutamisel.

See sõltub, kui palju ja mida kasutajate Facebooki kontaktid postitavad. Mõnel päeval võib kasutajate arvates olla rohkelt asju, mis väärivad kommenteerimist ja like’imist, teisel päeval ei pruugi nad endale midagi meelepärast leida, aga üldjuhul on like’imine ja kommenteerimine ikkagi igapäevased tegevused.

(M13): /…/ niipalju, kui midagi kommenteerimist väärt on postitatud, sõltub.

(N3): Võib juhtuda, et ma päevas kommenteerin mingi kolm korda – see on päris palju.

Noh, kolme erinevat asja /…/ Aga võib juhtuda, et ma nädal aega ei kommenteeri mitte midagi.

Kolmandaks on kommenteerimine ja like’imine seotud sõpradega. Pigem avaldatakse arvamust ja näidatakse poolehoidu sõprade ja lähedaste inimeste postitustele ning uuendustele kui tuttavate ja ettevõtete postitustele.

(N1): No palju ei kommenteeri, nagu ma ütlesin, kui ma jälgin neid, kes on paremad sõbrad, et siis arvatavasti, et jah ma nende postitusi vast kommenteeringi, et selliseid, et noh võib-olla neid inimesi, keda ma pean tuttavateks, või siis kellega väga tihedalt ei suhtle, et neid ma väga ei kommenteeri /…/.

Facebooki kasutajad postitavad keskmiselt u 2–3 korda nädalas ja kõige enam postitatakse muusika- ja naljavideosid ning humoorikaid asju, mis on kasutajates esile kutsunud positiivse emotsiooni ja seda soovitakse teistega jagada. Väike osa kasutajaid ei postita Facebookis midagi, vaid soovivad jälgida teiste postitusi ja selle kaudu infot saada.

(N9): /…/ selles mõttes, et ää igapäevaselt mingisugust jama ma sinna ei postita, et pigem siis vaatan midagi, mis on täielik nonsenss, mis on lihtsalt nii mõttetu, et see on lausa naljakas või siis asju, mis ongi naljakad, et … mmm ma arvan, et midagi sellist enamasti.

Erandina saab välja tuua intervjueeritavate M6 ja N7 kasutuspraktikad, kus M6 postitab ainult endaga seotud organisatsioonide asju ning N7 vaid sotsiaalsel ja heategevuslikul eesmärgil infot kodutute loomade ja loomakaitse kohta.

(M6): Ma arvan,et mulle ongi see iseloomulik, et ma ... pigem tegutsen Facebookis organisatsioonidena mitte eraisikuna.

(N7): aa...no põhimõtteliselt no ma jagangi vaata neid erinevaid kass, kodu otsivaid kasse ja kodu otsivaid loomi, et laiendada seda tutvusringkonda /…/. mingi hilja aega ma

tegelikult käisin ise ka internetis vaatamas neid mingi Hiinas ja Jaapanis toimunud neid ee nahaistandus või mitte nahaistandusi, noh neid farme, kus neid kasse ja koeri kasvatatakse ja siis piinataksegi ja siis neil nahkasid maha võetakse. Et siis ma otsisin ise netist ja siis ma ise postitan neid.