Facebooki üldised kasutuspraktikad

Enamik Facebooki kasutajaid on keskkonnas kasutajaprofiili omanud kuni kolm aastast.

Seega on Facebooki kasutajad enamjaolt pikaaegse kasutuspraktikaga. Keskkonnaga liitumise põhjuseks on tavaliselt sõbrad – kas siis sõprade soovitused või on sõbrad liikunud ühest keskkonnast teise. Samale tulemusele jõudsid ka Quan-Haase ja Young (2010: 354-355), et 85% üliõpilastest liitus Facebookiga sõbra soovitusel. Siit tuleb ka järgmine põhjus:

kasutajate soov uute trendidega kaasas käia, mida kinnitas samuti Quan-Haase ja Youngi uurimus (2010: 354-355), kus 49% inimestest hakkas Facebooki kasutama, kuna see oli populaarne. Body ja Ellisoni (2007) järgi toetavad sotsiaalvõrgustiku keskkonnad varem loodud kontaktide säilitamist ja võimaldavad kuvada kontakti tutvusi, ka uuringutulemused kinnitasid, et üheks liitumispõhjuseks on soov olla sõpradega ühenduses.

Facebooki külastamine on igapäevane harjumus, sest keskkonda külastatakse mitu korda iga päev. Pidevad külastused on lühikesed, kuid päeva jooksul veedetakse keskkonnas üks kuni kaks tundi, mis on rohkem kui Facebooki ametlik statistika (Facebook 2010b), mille kohaselt veedab päevas kasutaja keskkonnas u 55 minutit. Seega lahutatakse enda meelt ja ollakse kursis sõprade uuendustega igal vabal hetkel. Muidugi on ka kasutuspraktikaid, mis hoiavad sotsiaalvõrgustiku kasutaja kogu aeg keskkonnas sees. Võib arvata, et see on mugav lahendus, hoidmaks aega kokku kasutajatunnuse ja salasõna sisestamise pealt. Facebooki kasutajate ja keskkonna suhe on kasutajate endi arvates pidev, igapäevane ja tihe püsisuhe. Niisiis on kasutajate endi arvates suhe keskkonnaga kestev ja harjumuspärane. Leidub neidki kasutajaid, kelle jaoks on suhe muutunud pigem negatiivseks liialt kommertsliku sisu pärast. Seega pole kõik kasutajad rahul asjaoluga, et ettevõtted tungivad nende keskkonda ja levitavad seal reklaami. Sama aspekti tõi välja ka Vorvoreanu (2009), et Facebooki tavakasutajad tajuvad möödapääsmatult ja pigem negatiivselt seda, et keskkond on muutunud avatuks kõigile ning

kardavad, et ettevõtted tungivad nendele loodud keskkonda ja hakkavad seda reostama rämpspostitustega.

Peamisteks Facebooki kasutajate tegevusteks on teatiste lugemine ehk vaadatakse üle kõik oma kasutajakontoga seotud, näiteks sõbrakutsed, isiklikud kirjad ja uudised oma „seinal“.

Seejärel kommenteeritakse ja vajutatakse „meeldib” nuppu. Facebooki kasutajad aga ei pea üldjuhul ettevõtete, organisatsioonide fännilehtede külastamist oma igapäevaseks tegevuseks, seega leiab kinnitust jällegi asjaolu, et kasutajad ei ole harjunud sellega, et nende keskkonda on oma olemasolu loonud kommertslikud ettevõtted. Veel võib välja tuua, et Facebooki kasutuspraktikad sõltuvad eelkõige kasutajate huvidest, hobidest ja ametist. Näiteks, kui kasutaja amet eeldab reklaamialast pädevust, siis külastatakse rohkem reklaamiagentuuride fännilehti või kui kasutaja tegeleb näiteks kodutute loomadega, siis kasutaja on motiveeritud ise külastama erinevate varjupaikade ja loomadega seotud fännilehti.

Facebookis on kaks põhilist tegevust oma arvamuse avaldamiseks: „meeldib” nupu vajutamine ja kommenteerimine. „Meeldib” nupu vajutamine ehk like’imine on kasutajate seas populaarsem kui kommenteerimine, sest kommenteerimine eeldab sõnavõttu, kuid like’imine võimaldab nupuvajutusega näidata oma seisukohta ning kuna enamik kasutajatest on pigem jälgijad ja tagasihoidlikud, siis on see neile parim võimalus oma poolehoiu näitamiseks. Võib öelda, et kommenteerimine ja like’imine on seotud kasutaja isikuomadustega, tagasihoidlikumad pigem like’ivad ja suhtlemisaltimad inimesed avaldavad oma arvamust ka sotsiaalvõrgustiku keskkonnas, sama kinnitab ka Correa (2010: 250) uuringu tulemused, kus ekstraverdid kasutasid rohkem sotsiaalmeediat kui introverdid.

Kindlat sagedust mõlemal tegevusel välja tuua ei saaks, sest tegevused on seotud teiste kontaktide postitusega, seega võib mõni päev mööduda, ilma et kasutaja leiaks endale midagi meelepärast ja teine päev võib jälle meeldivaid postitusi tulla mitmeid. Kuna kommenteerimine ja like’imine on tihedas seoses kontaktide postitustega, siis rohkem kiputakse oma arvamust avaldama oma sõprade tegevuste suhtes ehk tegutsema hakatakse rohkem nende inimeste puhul, kellega tuntakse piisavalt emotsionaalset lähedust, mis jällegi näitab kui olulised on sõbrad Facebooki kasutuspraktikate loomisel.

Sotsiaalvõrgustiku keskkonna kasutajad postitavad enim videosid, mis on kasutajates esile kutsunud positiivse emotsiooni, seda tehakse tavaliselt 2–3 korda nädalas. Populaarseimad on muusikavideod, millega soovitakse arvatavasti näidata oma muusikaeelistusi. Muidugi on ka

78 kasutajaid, kes ei postitagi midagi, vaid soovivad jälgida teiste loodud sisu, arvatavasti need ühtivad nende kasutajatega, kes eelistavad pigem like’ida kui kommenteerida. Postitustest jäävad rohkem silma need, millele on lisatud visuaalseid materjale, nagu pildid või videod.

Sama tuli välja ka Aasranna (2010) uuringust, kus ettevõtete postitustest 66% püüdsid saavutada kasutajate tähelepanu, lisades tekstile ka visuaalseid materjale. Postitustest märgatakse ka ettevõtete või organisatsioonide reklaamikampaaniaid, kuid võib arvata, et kampaaniad, mis jõuavad kasutajateni, sõltuvad eelkõige kasutaja kontaktide tarbimiseelistustest. Seega märkavad Facebooki kasutajaid eelkõige lühikesi postitusi, millele on lisatud visuaalne materjal, seega pole Facebook keskkond, kus teha pikki tekstilisi sissekandeid, ilma et see annaks postitusele lisaväärtust.

Facebooki kasutajad pole enamasti erilisi meetmeid oma info organiseerimiseks kasutusele võtnud. Tavaliselt peidetakse või blokeeritakse mõni tüütu rakendus, fännileht või kasutaja.

Tüütu all mõistetakse rämpspostitusi ja ebavajalikku infot. Seega kui ettevõtete eesmärk on Facebookis laialdaselt levitada reklaami, siis ei too see kaasa mitte süvenevat kliendisuhet, vaid pahameele ja suhte katkestamise. Kasutajad otsivad infot juurde eelkõige uute tuttavate ja vanade sõprade kohta, kellega enam kontakt pole võib-olla nii tihe. Sama tulemust kinnitab ka varasem uuring (Lampe et al. 2006), et Facebooki kasutatakse rohkem sotsiaalseks otsinguks (social searching) kui sotsiaalseks sirvimiseks (social browsing), millest võib järeldada, et kasutajad pigem otsivad lisainformatsiooni kontaktide kohta, keda tuntakse juba varem, kui leitakse täiesti uusi tutvusi. Soovitakse veel lisainfot erinevate sündmuste kohta, kas siis esinejate või üritusel osalejate kohta. Lisainfot soovitakse ka enda huvide, hobide ja erialaga seotud valdkondadest. Seega ei otsi Facebooki kasutajad konkreetset ettevõtete või toodete kohta lisainfot, vaid pigem selle kohta, mis neid ka offline-maailmas huvitab. Siit võib ka järeldada, et Facebooki keskkonnas pelgalt tootekeskseks jääda ei tohiks, vaid siduda enda pakutav toode või teenus rohkem inimesi huvitavate aspektidega, mis Kaupo Kalda (2010b) arvates on üks viise kasvatamaks väärtuslikku fännbaasi.

Üks Facebooki kasutajakonto omanik omab keskmiselt 370 kontakti. Kui 90% sisuloojatest on jälgijad ja 10% sisuloojad (Nielsen 2006), siis ühel Facebooki kasutajal on keskmiselt 37 sisuloojast kontakti, kellest sõltub, milline info kasutajani jõuab. Kontaktid jaotuvad sõpradeks ja tuttavateks ning uurimusest selgus, et iga päev lävitakse 15–20 inimesega. Seega mängivad Facebooki kasutuspraktikates olulist rolli sõbrad ja lähedased offline-maailmast, sest nendest sõltub, milliseid sotsiaalvõrgustiku keskkondi inimene kasutab ja sõprade loodud

sisu jälgitakse pingsamini. Seega suurendab Facebook kasutuspraktika Putnami (2008) järgi siduvat (bonding social capital) sotsiaalset kapitali, mis tuleneb lähedastest suhetest sõpradega. Tuttavate all peetakse silmas eelkõige kontakte, kes on tekkinud koolis, tööl või vaba aja tegevuste käigus ning kellega on hea Facebooki kaudu ühendust hoida. Võib öelda, et Putnami (2008) järgi suurendab Facebooki kasutuspraktika lisaks siduvale sotsiaalsele kapitalile ka sildavat (bridging social capital) sotsiaalset kapitali, mis põhineb nõrkadel seostel tuttavate ja sõprade sõpradega, mis ei ole kooskõlas Ellisoni, Lampe ja Steinfieldi (2009) teooriaga, kus Facebook suurendab ainult sildavat sotsiaalset kapitali. Ühesõnaga on Facebook keskkond, kus saab säilitada oma offline-maailma kontakte online-keskkonnas, samale tulemusele jõudsid oma uuringus ka boyd ja Ellison (2007).

Facebooki kasutajatel on keskmiselt 148 fännilehte, kuid Facebooki ametlik statistika (Facebook 2010b) järgi on ühel kontaktil keskmiselt 80 fännilehte, seega on reaalsus kasutajate keskmine fännilehtede arv suurem. Fännilehtede arv võib varieeruda vastavalt inimese huvidele ja tegemistele. Tavaliselt Facebooki kasutajad päris täpselt oma fännatavate fännilehtede arvu ei tea ja enamikel juhtudel hindavad nende arvu tegelikust väiksemaks.

Liitutakse eelkõige fännilehtedega, mis on seotud töö või erialaga ehk fännilehtedega, mis loovad oma olemasoluga Facebookis väärtust ja jagavad kasulikku informatsiooni. Liitutakse ka kommertsettevõtete fännilehtedega, enamasti kampaaniate tõttu, kus on võimalus midagi võita, ning veel soovitakse näidata oma huve ja hobisid, liitudes erinevate telesarjade ja muusikaartistide fännilehtedega. Seega puhtalt ettevõtte või lemmikbrändiga sotsiaalvõrgustiku kasutajad Facebooki keskkonnas ennast siduda ei soovi, pigem on ettevõtetega liitumise põhjuseks materiaalne kasu. Enamasti jõuavad fännilehed kasutajateni kasutajaprofiili kontaktide kaudu ehk kontaktide tegevused ilmuvad teatisena uudisvoos ja kasutaja jõuab nende kaudu fännileheni, mis on kooskõlas Vertmanni (2010: 46,47) teooriaga, et paljude inimeste meediatarbimine sõltub sellest, mida sõbrad, kontaktid teevad, kus käivad, millist toodet tarbivad ning selle põhjal kujunevad üldised arusaamad, seisukohad ja ka toote, teenuse eelistused. Ise kasutajad fännilehti otsima ei kipu, pigem jäävad silma bännerreklaamid vms. Seega võib öelda, et fännamine sõltub eelkõige ettevõttest või organisatsioonist ja nende pakutavast sisust ehk kas nad suudavad luua kvaliteetset sisu ja hoida end pidevalt n-ö pildis, ilma et hakkaksid kasutajat tüütama ja kutsuksid esile vastupidiseid reaktsioone, suhte katkestamise.

80