Järvi Lipasti Soome Instituut
Soome Instituut on korraldanud soome keele õpetajatele täiend- koolituskursusi alates 1994. aastast. Esimesel seminaril oli pea
mine eesmärk kaardistada õpetajate probleemid ja vajadused. Huvi täienduskoolituse vastu oli nii suur, et esimesest koolituspäevast sai alguse tänaseni kestev traditsioon. Igal kevadel ja sügisel kogunevad soome keele õpetajad nädalavahetuseks Soome Insti
tuudi täiendkoolituskursusele. 2006. aasta märtsis toimusid 26.
koolituspäevad. Alates 1997. aastast lisandusid kevad- ja sügis
seminaridele ka suviti peetavad viiepäevased praktilise keele kursused.
Tingimused soome keele õpetajate täiendkoolitusele seab see, et soome keele õpetajad on väga erineva taustaga. Nad õpetavad soome keelt kas üldhariduskoolis C-keelena, kutsekoolides eriala- keelena, kõrgkoolide keelekeskustes, koolide juures tegutsevates ringides või keelekoolides. Õpetatavate kursuste maht ulatub paarikümnest paarisaja tunnini. Õppijate hulgas on nii algkooli- õpilasi kui pensionäre. Erinev on ka soome keele õpetajate koolituslik taust. Osa on õppinud ülikoolis peaainena soome keelt, osa on oma oskused hankinud soome keele kursuselt, praktilise õpetustöö käigus ja täiendkoolituspäevadelt. Tõestuseks sellest kirjust pildist esitan andmed õpetajatele 2005. aasta kevadel korraldatud küsitlusest. Ankeedid said 140 täiendkoolituses osa
lenud ja/või koolis soome keele õpetajana töötavat inimest, vastuseid tuli 61.
Hoolimata sellest, et Tartu Ülikool ja Tallinna Pedagoogika
ülikool on alates 1991. aastast koolitanud noori soome filolooge, töötavad soome keele õpetajatena eelkõige vanemad inimesed (vt joonist 1). Peaaegu pooled vastanutest (49%) on üle 50aastased, 44% on 30-50aastased ja ainult 6% on alla kolmekümneaastased.
12
90 Järvi Lipasti 7%
Joonis 1. Soome keele õpetajate vanus
Õpetajad on hea haridusega (vt joonist 2): 92% õpetajatest on kõrgharidusega, 3% omandab kõrgharidust ja 5%-l on keskeri
haridus.
92%
Joonis 2. Soome keele õpetajate haridus
Õpetajakutse on vastanutest 79%-l. Neist 65% on erialalt eesti keele ja kirjanduse õpetajad, 20%-l on soome keele õpetaja kutse, kusjuures neist pooled on soome keele õpetaja lisaeriala saanud tollase Tallinna Pedagoogikaülikooli 40-ainepunktilisel täiend- koolituskursusel aastatel 1992—1995 ja pooled on õppinud soome keelt ülikoolis kesk- või ülemastmes. Ülejäänud 15% õpetaja
kutsega õpetajatest esindavad väga erinevaid erialasid (vene ja
Soome Instituut soome keele õpetajate koolitajana 91 saksa keel, bioloogia, füüsika, matemaatika, kehaline kasvatus, klassiõpetaja, käsitööõpetaja). Õpetajakutseta soome keele õpe
tajate hulgas on neid, kes õppinud meditsiini, majandust, agro
noomiat, bibliograafiat, ajakirjandust, arhitektuuri, aga ka soome filoloogiat, läänemeresoome keeli ning eesti keelt ja kultuuri.
Joonis 3. Õpetajakutse
Küsitluse ajal töötas 30% vastanuist põhikohaga eesti keele õpetajana, 16% soome keele õpetajana, 19% märkis ametiks üldiselt õpetaja (sh lektor, õppejõud), 6% oli pensionäre ja 6%
jättis küsimusele vastamata. Lisaks oli märgitud ametitena näiteks saksa keele õpetaja, vene keele õpetaja, bioloogia-keemia õpetaja, tegevjuht, õppealajuhataja, magistrant, majandusosakonna juha
taja, giid, tõlk, projektijuht jt (joonis 4).
15%
20%
■ Eesti keele ja kirjanduse õpetaja
□ Soome keele õpetaja
H Muu aine õpetaja
6% 6°,
■ Emakeeleõpetaja
□ Soome keele õpetaja я Õpetaja
□ Pensionär
m Vastamata
ш Muu
19%
Joonis 4. Soome keele õpetajate põhiamet
92 Järvi Lipasti Neist lOst inimesest ehk 16%-st küsitletuist, kes märkisid põhi- ametiks soome keele õpetaja, töötavad pooled kutsekoolides ja pooled keelekoolides (vt joonist 5). See on seletatav asjaoluga, et neis on võimalik töötada täiskoormusega soome keele õpetajana.
Kokku õpetas 40% küsitletuist soome keelt keelekoolides või erinevatel kursustel, 38% üldhariduskoolides ja 26% kutsekooli
des, lisaks neile oli õpetamiskohaks märgitud soome keele ringi ja kõrgkoole ning osa vastanuist ei õpetanud küsitluse ajal soome keelt. Mitmed õpetajad õpetavad korraga erinevates kohtades.
45
Kedekod Üldharidus- Kutsekool e õpeta Ring Kõrgkool kool
Joonis 5. Soome keele õpetamise koht
Kutsekoolide õpetajail palusin vastata, mis eriala õpilasi õpe
tatakse. Ootuspäraselt õpetati kõige rohkem turismi- ja hotelli- eriala õpilasi, järgnes koka eriala.
Soome keele õpetaja staaži kuni viis aastat on 30%-l vastanuist, 6-5 aastat 53%-l ja 16-30 aastat 16%-l vastanuist (vt joonist 6).
Soome Instituut soome keele õpetajate koolitajana 93 16%
■ kuni 5 a a sta t
□ 6-15 a a sta t H 16-30
Joonis 6. Soome keele õpetamise staaž
Nädalatundide arvu kohta andis vastuse 88% küsitletuist (vt joonist 7). Neist 52% õpetas soome keelt nädalas 2-A tundi, 22%
6-10 tundi, 9% 10-14 tundi, ülejäänuil oli nädalatunde rohkem (9% õpetas soome keelt 20 või rohkem tundi nädalas). Õpetatavate soome keele kursuste maht ulatus 20st tunnist 280ni.
8%
■ 2-4 tundi
□ 6-10 tundi В 10-14 tundi E3 20 ja rohkem
■ 14-20 tundi
Joonis 7. Õpetaja nädalatundide arv
Nii erineva taustaga õpetajaile on raske pakkuda koolitust, mis kõiki rahuldaks. Oleme püüdnud pakkuda kõigile midagi ja nii on koolituspäevad olnud niisama kirjud kui õpetajate soovid ja vaja
dused. Sama nädalavahetuse jooksul on võinud jutuks tulla mitu
94 Järvi Lipasti erinevat teemat. Näiteks 2002. aasta sügisel on kuulatud loenguid soome kaasaegsest lüürikast, Elias Lönnroti ja eesti keele suhetest, soomerootsi napsulaulutraditsioonist, keelekujunditest soome keeles, kiriku rollist tänapäeva Soomes ja soome-eesti kultuuri
erinevustest. Teemad, mida koolitustel käsitletud on, kujunesid suhteliselt juhuslikult, sõltuvalt sellest, mida õpetajad on soovi
nud, keda on olnud võimalik esinema kutsuda ja mis teemad on olnud aktuaalsed. Kuigi läbimõeldud õppekava on puudunud, sel
gus seni peetud seminaride analüüsimisel, et erinevad teemavald- konnad on suhteliselt hästi kaetud. Loengute ja praktiliste tundide teemad võib jaotada nelja rühma: 1) oma keeleoskuse arendamine, 2) soome kultuur ja maatundmine, 3) soome keele metoodika ja 4) teadmised soome keelest. Selgus, et igal alalt on loenguid olnud enam-vähem võrdselt, umbes 150 tundi igast valdkonnast.
Selline erinevatest teemadest koosnev koolitus on kindlasti vaheldusrikas ja huvitav, aga õpetajatel ei pruugi moodustuda ühestki teemast tervikpilti ja nad ei pruugi kuuldule oma vara
semate teadmiste süsteemis kohta leida. Eriti neil, kel puudub soome keele õpetaja koolitus, võib olla raske „puslet” kokku panna. Alates 2003. aasta sügisest olemegi pakkunud koolitust, kus kõik loengud kahe päeva jooksul käsitlevad sama teemat.
Eelmise seminari teema oli näiteks keeleoskuse hindamine, enne seda soome keele varieerumine.
Lisaks küsimustele õpetajate töö ja tausta kohta, uurisin ankeedis ka õpetajate suhtumist senisesse ja tulevasse täiend- koolitusse. Küsitletuist 87% oli osalenud Soome Instituudi kevad- ja sügisseminaridel ning 54% Soome Instituudi korraldatud suve
kursustel. Tuleviku kohta arvavas 77% õpetajaist, et senised kaks korda aastas toimuvad kahepäevased seminarid peaksid jätkuma, 23% meelest piisaks ka ühepäevasest kursusest kaks korda aastas, 67% oli seda meelt, et suvised mitmepäevased kursused peaksid jätkuma ning 26% vastanutest soovis pikka kursust, kust saaks
soome keele õpetaja lisaeriala (vt joonist 8).
Soome Instituut soome keele õpetajate koolitajana 95
2 kahepäevast 2 ühepäevast nädalane lisaeriala
kursust kursust suvekursus kursus
Joonis 8. Soome keele õpetajate soovid koolituse vormi osas
Selle kohta, mis teemasid õpetajad edasistel seminaridel kuulata sooviksid, olid vastused sama erinevad kui õpetajad ja nende vaja
dused. Ankeedis olid avatud küsimused, millest noppisin välja enim kordunud vastused. Oma keeleoskuse parandamise puhul peeti kõige vajalikumaks vestlusoskuse arendamist ning sõnavara laiendamist (sh erinevate erialade terminoloogiat), oluliseks peeti ka grammatika harjutamist ja kirjutamist. Kuna osa õpetajaid tege
leb õpetamise kõrval ka tõlkimisega, peeti vajalikuks ka selle harjutamist. Mitu inimest vastas, et harjutada tuleks kõiki osa- oskusi.
Keeleteadmiste alal sooviti kõige rohkem koolitust keele varieerumise kohta. See on tõenäoliselt tingitud sellest, et erinevalt eesti keelest on soome keeles kõne- ja kirjakeel väga erinevad ja edukaks suhtlemiseks peab valdama mõlemat registrit ning suutma neid teineteisest eristada. Järgmine oluline valdkond, millest rohkem teada tahetakse, on sõnavara, eriti rõhutati uusi sõnu ja väljendeid. Palju oli soovitud ka lisateadmisi grammatikast, eraldi toodi välja lauseõpetus. Paar inimest soovis eesti ja soome keele kontrastiivset käsitlust. Suur huvi vestlusoskuse lihvimise ja sõnavara täiendamise vastu osutab, et õpetajate kontaktid elava keelega on suhteliselt vähesed.
Võõrkeele õpetamise metoodika all soovitakse kõige enam teada intensiivõppe metoodikast, sest soome keele kursused on
96 Järvi Lipasti tihtilugu mõnekümnetunnised, (osalt tänu väärarusaamale sellest, et soome keelt ongi võimalik omandada palju lühema ajaga kui teisi võõrkeeli). Huvi tuntakse ka uute õppematerjalide ning arvuti kasutamise vastu keeleõppes. Paar inimest soovis teadmisi täis
kasvanute õpetamisest. Mitmes vastuses kordus soov kuulda teiste õpetajate kogemustest mingi kindla teema (sõnavara, grammatika, vestlus) õpetamisel ja ka „konkreetseid metoodilisi nipikesi”.
Paljudes vastustes kordus mõte, et kõik võõrkeele õpetamise metoodikasse puutuv on oluline ja vajalik, sest „ülikoolis oli didaktikat liiga vähe, kui üldse oli”. Arvestades sellega, et suure osa õpetajate metoodikaõpingud piirduvad emakeeleõpetamise metoodikaga ja võõrkeele õpetamise metoodika kogemus pärineb tihti oma võõrkeeleõppimise kogemusest, on siin täienduskooli
tusel väga oluline roll.
Kõige mitmepalgelisemad ja detailsemad olid soovid maatund- mise ja kultuuri teemade kohta. Esikohal oli kirjandus (rõhutati nii vanemat ja uuemat kui ka noortekirjandust) ja Soome erinevate piirkondade tutvustus. Väga suur oli huvi Eesti ja Soome ajaloo
liste, poliitiliste ja kultuuriliste suhete vastu. Mitu vastajat soovis infot Soome koolisüsteemi kohta. Palju nimetati ajalugu ja filmi
kunsti, aga ära mainiti peaaegu kõik, mis kultuuri alla käib: kunst, folkloor, arhitektuur, disain, teater, teadus, jne. Ka Soome poliiti
kast ja ärielust ollakse huvitatud. Üllatav oli see, et spordielu vastu ei tuntud üldse huvi, kuigi soome kultuuris on see olulisel kohal ja huvitaks arvatavasti ka eesti õpilasi, eriti poisse.
Küsimusele, keda tahetakse koolitajatena näha, vastati üldiselt, et senine praktika, kus enamik lektoreid on Soomest, on ennast õigustanud. Rõhutati, et materjali hea tundmise ja esitamise kõrval on oluline, et esineja emakeel oleks soome keel, see annab kooli- tatavatele võimaluse oma keeleoskust arendada. Õigustatult mär
giti siiski, et „sageli teavad meie oma õppejõud eestlastele keeru
kaid asju pareminigi (eriti grammatikas)”.
Kuna soome keele õpetajaid on suhteliselt vähe, veidi üle saja inimese, ja täienduskoolituskursustel on lisaks teadmiste pakku
misele ka võrgustiku loomise ja säilitamise roll, tahame jätkata
Soome Instituut soome keele õpetajate koolitajana 97 kevadiste ja sügiseste seminaride korraldamist, millest võtaksid osa võimalikult paljud soome keele õpetajad. Selleks tuleb neil seminaridel pakkuda sellist koolitust, kus igaühel, sõltumata kooli- tustaustast ja õpetatavate sihtgrupist, oleks võimalik midagi uut ja vajalikku õppida. Mõningaseks diferentseerimiseks annab võima
luse suvekursus, kus osavõtjate arv on väiksem ja mille sisu saab kujundada erinevatele sihtgruppidele (kutsekoolide õpetajad, õpe
tajakutseta õpetajad, täiskasvanute õpetajad, jne). Meie eesmärk on viia koolituskursustel käsitletavad teemad senisest enam sõltu
vusse võõrkeele õpetamise uurimusest, soome keele kui võõrkeele ja teise keele õpetamise uurimusest, Soome ja Eesti ülikoolide
soome keele õppekavadest ning meie õpetajate koolitussoovidest.
Soome Instituut soovib teha tulevikus veelgi rohkem koostööd nii Tartu kui Tallinna ülikooliga. Ideaalis võiksid Soome Instituudi poolt pakutavad kursused olla osa soome filoloogide, soome keele õpetaja ja soome keele õpetaja lisaeriala õppekavadest. Sisuline ja vormiline koostöö ülikoolidega võimaldab õpetajail saada aka
deemiliselt aktsepteeritava tunnistuse, millest on õpetajal prakti
line kasu edasises võimalikus taseme- või jätkukoolituses.
Ülikoolis õppivatele tulevastele soome keele õpetajatele annaks see võimaluse juba õpingute ajal liituda soome keele õpetajate võrgustikuga.
13