Eesti vähekeele korpus loob uusi võimalusi

Elektroonilised keelekorpused on keeleteaduses kasutusel juba pikem at aega. Viim asel ajal on korpuste kasutam iseni jõutud ka võõrkeeleõppes (vt Kitsnik 2006), mille arendamiseks kasutatakse nii traditsioonilisi kirjakeelekorpusi kui ka uudset korpuseliiki - vähekeele- ehk õppijakorpusi, mis sisaldavad keeleõppijate loodud tekste.

52 Mare Kitsnik E V K K koostam ine

Nüüd on ka eesti keele kui K2 õppijate tekste hakatud kogum a korpusesse. Tallinna ülikooli üld- ja rakenduslingvistika õppetooli juures on loodud Eesti vähekeele korpus (EVKK)." Selles on praegu põhiliselt vene em akeelega eesti keele õppijate loodud tekstid, tekste on aga võim alik pidevalt lisada. Igale tekstile on lisatud taustainfo (looja vanus, sugu, emakeel, haridus jm s; teksti tüüp, loomise olukord jm s). On koostatud esialgne veaklassifikat- sioon (um bes 200 vealiiki) ja alanud vigade märgendamine.

Vigade klassifikatsiooni loomise põhim õtetest on kirjutanud Pille Eslon (2006).

E V K K võim alused

K orpusel on tavalise keeleuurim ise ees m itmeid eeliseid: suur m aht ja m itm ekesisus annavad objektiivsem aid tulemusi, arvuti- põhine analüüs on kiirem ja võimalusterohkem . Perspektiivne oleks ühe uurim issuunana lähtuda funktsionaalsest grammatikast (vt C hesterm ann 1998) - keskenduda keelefunktsioonide (nt käsu, palve jm s) edastam ise võimaluste ning funktsionaalsemantiliste väljade - tem poraalsuse, m odaalsuse, aspektuaalsuse, kvantitatiiv- suse jm t kirjeldam isele õppijakeeles ja sihtkeeles. Huvitav lähene­

m ine on eesti-vene korrelatsioonigram m atika loomine (vt Eslon 2006). Korpuste abil saab arendada ka uut õppem etoodikat - nn andm epõhist õpet. See tähendab, et korpusest saadud autentse keelekasutuse näidete põhjal teeb õppija ise järeldusi keele toim i­

m ise kohta. N äiteid saab leida nii em akeelekorpustest kui õppija- korpustest (vt Tribble 1997). See m etoodika sarnaneb keele om andam isele keelekeskkonnas ja suurendab õppija iseseisvust õppeprotsessis. Korpuse juurde on võim alik luua ka elektrooniline õppem aterjal3.

2 http://evkk.tlu.ee

Vt nt http://web.quick.cz/jaedth/lntroduction%20to%20CCS.htm (15.05.2006); http://vlc.polyu.edu.hk/ (15.05.20056); http://www.tu- chemnitz.de/phil/IntemetGrammar/frontend/index.html (15.05.2006).

Õppijakeele uurimine ja arendamine — põnev väljakutse 53 EVKK-1 peaks olem a suur roll ka eesti keele kui võõrkeele õpetajate koolituses. Korpuse abil õpivad õpetajad m ärkam a ja kirjeldam a õpilaste keeleprobleem e ning m õistma nende erinevat raskuastet. Oluline on ka õpetajate teadlikkuse tõstm ine selle suhtes, m illal, kui palju ja mis tasem el on õppijad võimelised omandama. N äiteks on eesti keele sihitise vormi valiku süsteem nii keerukas, et seda ei valda täielikult ka kõrgtasem el K2-kõne- lejad, seega ei ole m adalam atel keeletasem etel põhjust sihitise vigu väga tõsiseks probleem iks pidada. Vea raskuse hindamisel on oluline arvestada ka seda, m illine kõrvalekalle tekitab arusaam a­

tusi suhtlem isel, m illine aga on lihtsalt väike iluviga ja võõrkeele- kõnelejale täiesti andestatav.

Kokkuvõte

Eesti keele kui võõrkeele õpe on alles noor ja arenev ala. Viimasel ajal on selle valdkonna areng hoogustum as - on ilmunud uusi õppija vajadustest lähtuvaid õppekomplekte, on loodud Eesti vähekeele korpus, mis pakub suuri võimalusi õppijakeele teadus­

likuks uurim iseks. Nii õppijakeele kirjeldamise kui m etoodika arendamise peaeesm ärk on m uuta keeleõppijaile eesti keele kui K2 om andam ine jõukohasem aks, tõhusam aks ja mõnusamaks.

Eesti keele kui võõrkeele õpetam ise arendamine on põnev välja­

kutse - vaadates oma em akeelt võõrkeeleõppija pilguga, võime teha avastusi ka enda jaoks.

KIRJANDUS

Chestermann, Andrew 1998. Contrastive Functional Analysis. Amster­

dam: Benjamins.

Ehala, Martin 1998. Eesti keele arenguteid: korporatiivsus vs avatus. - Keel ja Kirjandus 11,733-739.

54 Mare Kitsnik Eslon, Pille 2006. Eesti vähekeele korpusest korrelatsioonigrammatikani.

— Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 2. Toim Helle Metslang ja Margit Langemets. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 11—

24.

Kerge, Krista 2001. Eesti süntaks keeleõppe praktikule. Tallinn: TEA Kirjastus.

Kingisepp, Leelo, Sõrmus, Elle 2000. Ülevaade võõrkeeleõppe meeto­

ditest. Tallinn: TEA Kirjastus.

Kitsnik, Mare 2004. Eesti keele õppekomplekt vene õppekeelega kooli 9. klassile. Tallinn: ILO

Kitsnik, Mare, Kingisepp, Leelo 2002. Avatud uksed. Eesti keele õppe­

komplekt kesk-ja kõrgtasemele. Tallinn: TEA Kirjastus.

Kitsnik, Mare 2006. Keelekorpused ja võõrkeeleõpe. - Eesti Rakendus­

lingvistika Ühingu aastaraamat 2. Toim Helle Metslang ja Margit Langemets. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 93-108.

Kitsnik, Mare, Kingisepp, Leelo 2006. Naljaga pooleks. Eesti keele õppekomplekt algtasemele (tase A2). Tallinn: OÜ Iduleht ja FIE Mare Kitsnik.

Maisla, Diana 2000. Vigade parandamine. Keeleõpetaja metoodika- vihik. Tallinn: TEA Kirjastus.

Metslang, Helle 1994. Eesti ja soome - futuurumita keeled? - Keel ja Kirjandus 9, 534-547, 10,603-616.

Metslang, Helle, Ingrid Krall, Renate Pajusalu, Kristi Saarso, Silvi Vare 2003. Keelehärm. Eesti keele probleemseid piirkondi. Tallinn:

TPÜ Kirjastus.

Pool, Raili, Vaimann, Elle 2006. Kivinemisnähtusi vene üliõpilaste kirjalikus eesti keeles. - Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aasta­

raamat 2. Toim Helle Metslang ja Margit Langemets. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 203-218.

Sahkai, Heete http://www.fl.ut.ee/orb. aw/class=file/action=preview/

id=120904/Sahkai.rtf (15.05. 2006).

Selinker, Larry 1972. Interlanguage. — International Review of Applied Linguistics 10, 209-231.

Tragel, Ilona 2003. Eesti keele tuumverbid. Dissertationes Linguisticae Universitatis Tartuensis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Tribble, Chris 1997. Improvising corpora for ELT: quick-and-dirty ways of developing corpora for language teaching. - PALC '97 Proceedings. Ed. by B. Lewandowska-Tomaszczyk, P. J. Melia.

Õppijakeele uurimine ja arendamine - põnev väljakutse 55 Lodz: Lodz University Press, 106-117. http://www.ctribble.co.uk/

text/Palc.htm (15.05.2006).

Vaiss, Natalia 2004. Verbi aspektikategooria eesti ja vene keeles. - Eesti keel: võõrkeelest teiseks keeleks. Koost Mart Rannut, toim Mart Rannut, Marju Kõivupuu, Tiit Päeva. Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti filoloogia osakonna toimetised 1. Tallinn: TPÜ kirjastus, 145—

184.

Verschik, Anna 2004. Mõnda vahekeelest ja kontrastiivsest analüüsist. - Eesti keel: võõrkeelest teiseks keeleks. Koost Mart Rannut, toim Mart Rannut, Marju Kõivupuu, Tiit Päeva. Tallinna Pedagoogika­

ülikooli eesti filoloogia osakonna toimetised 1. Tallinn: TPÜ Kirjas­

tus, 132-144.

Willis, Dave 1990. The Lexical Syllabus. - http://www.cels.bham.ac.uk/

resources/LexSyllabus/lexsch3 .pdf (15.05.2006).

Õim, Asta 2002. Leksikaalsete sünonüümide sisulisest küljest. - Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002.

Toim Marja Kallasmaa, Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 292-315.