Marjo Mela Helsingi Ülikool
Artikkel käsitleb soome ja eesti keele õpetamist Riias asuvas Põhjamaade gümnaasiumis. Artiklis analüüsitakse valdkondi, mille omandamine valmistab õpilastele raskusi ja põhjustab ohtralt vigu, sh soome possessiivtarindite kasutamist, soome ja eesti keele objektikasutust ja muid morfosüntaksi õpetamise ja omanda
misega seotud küsimusi.
Riias asuva Põhjamaade gümnaasiumi õpilased on soome keelt õppinud ligikaudu kolm aastat viis tundi nädalas. Nad on valinud soome keele vabatahtlikult või pidanud seda õppima hakkama seetõttu, et pole mahtunud näiteks rootsi keele rühma. Koolis on tavaliselt õpetanud mõni soome üliõpilane. Pädevaid õpetajaid pole Riias lihtsalt võimalik saada selle palgaga, mida kool on võimeline õpetajale maksma. Möödunud aastal õpetati soome keelt läti keeles. Õpilaste keeleoskus ei tõuse rahuldavast tasemest kõrgemale.
Osa soome rühma õpilasi on Põhjamaade gümnaasiumisse tulnud Riia eesti koolist, mistõttu nende soomekeelsetes töödes on võimalik täheldada läti keele kõrval eesti interferentsi.
Riia eesti koolis alustatakse eesti keele õpetusega esimesel kooliaastal. Õpilased õpivad eesti keelt vähemalt üheksa aastat.
(Koolil on õigus anda gümnaasiumitaseme õpetust, ent seda õigust pole viimasel ajal kasutatud.) Eesti keelt õpetatakse koolis süste
maatiliselt ja õpilased saavutavad keeleoskuse keskmise taseme.
Üldeuroopalikus mõttes on tegemist oskustasemega B l: õpilased valdavad rutiinset keeleainest ja põhilisi grammatikareegleid juba suhteliselt veatult, kuid keerukamad reeglid ja fraasid valmistavad veel suuri raskusi. Tõsi, paljud õpilased on õppinud eesti keelt kauem kui soome keelt, kuid sellele vaatamata jääb kõrgem keeleoskuse tase saavutamata, sest lapsed ei omanda grammatikat
Läti noored soome ja eesti keele õppijatena 99 lennult ning nende oskused ja vilumused arenevad selles vald
konnas väga aeglaselt. Võõra keele omandamise võime on güm
naasiumiõpilasel hoopis teisel tasemel, mis eeldatavasti võimal
daks õpetada suhteliselt kiiresti. Ometi jääb ka soome keele tase üpris madalaks. Üheks põhjuseks on täiesti ilmselt motivatsiooni puudumine.
Olen seadnud eesmärgiks välja selgitada, mis on läti ema
keelega õpilasele soome ja eesti keele õppimisel raske, mis kerge.
Ehkki soome ja eesti keel on suhteliselt lähedased sugulaskeeled, on ohtralt eripärasusi, mis avalduvad selgesti ka nende keelte õpetamisel läti keelekontekstis. Käesoleva artikli ainestik pärineb kõnealuste koolide õpilaste kirjalikest töödest.
Lühikeses artiklis on võimalik esile tuua vaid mõningaid vald
kondi, mille omandamine valmistab raskusi ja põhjustab ohtralt vigu.
Peatun esmalt astm evaheldu sel. Vääri tüvekujusid leidub nii noomenite käände- kui ka verbide pöördevormides. Kuna materjal pärineb kirjalikest töödest, võib vigade põhjus johtuda muidugi - vähemalt osaliselt - õpilaste nõrkadest ortograafiaalastest teadmis
test. Astmevaheldusvigu kohtab töödes siiski suhteliselt vähe.
Põhjuseks võiks ehk olla muuhulgas õpilaste piiratud sõnavara, mida aktiivselt teatakse ja oma kirjalikes töödes kasutatakse.
Soome astmevaheldust on ilmselt kergem õpetada kui eesti astmevaheldust, kus paljude aktiivse keeleomandamise seisukohalt elutähtsaid väikerühmi hõlmavate astmevaheldust lubavate/
keelavate reeglite meelespidamine koormab mälu ja õpilane ei omanda kõnealuseid juhte nii kiiresti (nt vesi vee vett, tuba -toa - tuba, aga: saba - saba - saba, jagama - jagada -ja g a n ).
Viiko alkoi huonosti, sillä nukkuin pommi.—►
Viikko alkoi huonosti, sillä nukuin pommiin.
Kauppassa minä ostin pari omenaa, viinirypäleitä, leipää ja suklaata.—►
100 Marjo Mela Kaupasta minä ostin pari omenaa, viinirypäleitä, leipää ja suklaata.
Soome keelele (eriti normatiivsele keelele iseloomulikud) p osses
siivsu fik sid läti keeles kui indoeuroopa keeles puuduvad. Läti keel kasutab possessiivpronoomeneid. Läti süsteem on paljuski ana
loogiline eesti vastava süsteemiga: Es ar savu mäsu = Mina om a õega ja Vinš ar m anu mäsu - Tema (tema, mees) m in u õega.
Minun huone on sotkussa.—>
Minun huoneeni on sotkuinen.
Mana istaba ir nekärtlbä.
Soome normikeele possessiivtarindite kasutamist tuleb õpetada.
Siinkohal toon aga näite õpilase selgelt ülepingutatud possesiiv- sufiksi kasutusjuhtumist:
Se oli hyvä syyslomani—► Tas bija mans labs brlvlaiks Se oli hyvä syyslom a^ Tas bija labs brlvlaiks
Üks raskemini õpetatavaid piirkondi indoeuroopa keelekontekstis on soome ja eesti keele ob jek tik a su tu s. Läti vastav objektikääne on reeglina akusatiiv.
Luen lehti.—>
Luen lehteä/lehden.—>
Es lasu avlzi. (akk.) Sa näed uued kohad.—>
Sa näed uusi kohti.—»
Tu redzesi j aunas vietas.
Soome ja eesti keele kääneterohkuse õpetamine ja omandamine ei valmista tavapäraselt erilisi probleeme, k ään ete k asu tam ise pal
jud piirkonnad aga küll. Läti õpilasele pole raske selgeks teha soome ja eesti kohakäänete süsteemi, kuid kuna läti keeles ena
Läti noored soome ja eesti keele õppijatena 101 masti ei diferentseerita kus- ja fo/Zm-funktsiooni, on see piirkond väga veaaldis.
Me menemme autolla Jurmalissa.—>
Me menemme autolla Jurmalaan.—>
Läheme arsti juures.—>
Läheme arsti juurde.—*
lesim pie ärsta.
Kuhu-funkXsiooni on läti keeles võimalik väljendada tarindiga prepositioon uz + akusatiiv (uz = peal, peale), mistõttu selliseid juhte annavad läti õpilased seetõttu sageli edasi väliskoha- käändega, sealjuures siingi kus-kuhu-funktsoooni sageli diferent
seerimata:
Menin elokuvilla ystävän kanssa.—■»
Menin elokuviin ystävän kanssa.—>
Es aizgäju ar draudzeni uz kino. (akk.) Ulos minä tavasin ystävää jälleen.—>
Ulkona minä tapasin jälleen ystäväni.—>
Ärä es atkal satiku draudzeni.
Läti p red ik atiiv on ainsuse või mitmuse nimetavas. Soome predikatiivireeglid on keerulised - see piirkond on läti õpilasele väga veaohtlik. Seevastu eesti ja läti predikatiivikasutus on ena
masti analoogiline.
Me kaikki olimme saunassa tosi iloinen.—►
Me kaikki olimme saunassa tosi iloisia.—>
Mes visi bijäm pirtT loti priecTgi
Rohkeid vigu põhjustab verb iv o rm istik u kasutamine lauses.
Suuri raskusi valmistavad soome ja eesti infinitiivid, millele läti keeles vastab vaid üks infinitiiv, nt:
102 Marjо Mela Menimme pelata biljardia.—►
Menimme pelaamaan biljardia.—►
Mes aizgajan spelet biljardu.
Karu hakkab maja ehitada.—>
Karu hakkab pesa tegema.—»
Läcis säk taisTt midzeni.
Soome ja eesti keele hästi arenenud p a ssiiv iv o rm istik asendatakse tihtipeale vastavate aktiivivormidega, sest läti keel kasutab tavaliselt aktiivivormistikku ka passiivseis lauseis, nt:
Lauas sööb vaikselt. —►
Lauas süüakse vaikselt.—>
Pie galda ed klusi.
Väljas mängivad korvpallit.—►
Väljas mängitakse korvpalli.—►
Ärä spele basketbolu.
On tuntud tõsiasi, et võõra keele õigete rek tsio on id e selgeks
õppimine kulgeb väga aeglaselt. Selles valdkonnas leidub ohtralt lätipärast käändekasutust, nt:
Minä pidän uimahalli.—► Minä pidän uimahallista.—>
Man patlk peldbaseins.
S õn ajärg on süntaksi neid piirkondi, mis suuri probleeme ei näi valmistavat: sõnajärg on soome, eesti ja läti keeles suhteliselt samasugune, kõiki neid nimetatud keeli võib pidada SVO-keel- teks, mistõttu häirivat interferentsi esineb selles piirkonnas vähe.
Artikli autoril on kavas jätkata siin käsitletud teema kohta ainestiku ulatuslikumat kogumist ja saadud tulemuste sügavamat analüüsi.
Läti noored soome j a eesti keele õppijatena 103 ALLIKAD
Riia Põhjamaade gümnaasiumi õpilaste kirjandid.
Riia eesti kooli õpilaste kirjandid.
Intervjuud õpetajatega (2005. a november): Tatja Pusa (õpetas 2004/2005.
õppeaastal Põhjamaade gümnaasiumis soome keelt), Urve Aivare, Liina Lihtsaar (Riia eesti kooli eesti keele õpetajad).