• Keine Ergebnisse gefunden

Õppijakeele kasutamine on keeleomandamise loomulik etapp

Im Dokument EMAKEEL JA TEISED KEELED V (Seite 40-47)

Õppijakeele uurimine ja arendamine - -põnev väljakutse

1. Õppijakeele kasutamine on keeleomandamise loomulik etapp

Iga uue keele om andam isel on loomulik, et õppija kasutab iseseisvalt om a mõtteid väljendades üsna kaua nn õppijakeelt, mis erineb tuntavalt sihtkeelest. Selline keelekasutus võib tunduda 1 Õppijakeel on õppija keelekasutus tema loodud tekstides.

6

42 Mare Kitsnik em akeelekõnelejale naljakas ja isegi lohakas, õigem oleks seda aga pidada lihtsalt üheks keelevariandiks. Õ ppijakeelt on nim e­

tatud vahekeeleks (interlanguage). M õiste ja vastava teooria looja Larry Selinker selgitab, et õppijad ei saa m uutuda K2 valdajaks järsu hüppega: nad asuvad vähekeele (K l ja K2 vahelise keele) kontiinum is ning liiguvad samm haaval sihtkeele poole, kohan­

dades om a m entaalset m udelit uue keelega ja arendades kommu­

nikatiivseid oskusi. A utentset keelekasutust kuuldes teevad õppi­

jad pidevalt hüpoteese K2 kohta ja testivad neid suhtluses. See­

ju ures võivad õppijad saada form aalseid instruktsioone, need võivad aga ka puududa. Edukad hüpoteesid muutuvad seejärel m entaalseteks konstruktsioonideks, mis on vastavuses sihtkeele reeglitega, ebaedukad aga heidetakse kõrvale. Edukamad õppijad jõuavad sihtkeele lähedase kom petentsini, vähemedukate keel kivineb vähekeele kontiinumis, (vt Selinker 1972) Seega kui soovim e, et m itte-eestlaste eesti keele oskus paraneks, on oluline tõsta ka eestlaste teadlikkust suhtlemises eesti keele kui võõrkeele kasutajatega. M ida rohkem me ise keeleõppijatega täisväärtuslikus eesti keeles suhtlem e, seda rohkem hakkab nende keel sarnanema meie omaga.

Enam iku võõrkeelekõnelejate keelde jäävad teatud kõrvale­

kalded sihtkeelest siiski alatiseks ning võivad K2-kõnelejate arvukuse korral isegi sihtkeelt muuta. N äiteks võib eesti keeles sel juhul tõenäoliselt hakata kadum a laadivaheldus ja lihtsustuma sihitise vorm ivalik (vt Ehala 1998). Kuigi selles pole midagi kohu­

tavat, sest iga keel m uutub pidevalt, on keeleõppe eesmärk siiski aidata keeleõppijal lähendada om a keelt kokkulepitud standardile.

Küsimus on, kuidas teha seda tõhusalt ja õppijale meeldival viisil.

Parim ate lahenduste leidmiseks on vaja kõigepealt õppijale raskusi valm istavaid keelenähtusi täpselt kirjeldada. Seejärel on võimalik leida probleem ide põhjused ning välja töötada lahendused teemade järk-järguliseks käsitlem iseks eri õppeastm etel.

Õppijakeele uurimine ja arendamine — põnev väljakutse 43 2. Õppijakeelt tuleb uurida ja täpselt kirjeldada Tihti võib kuulda eesti keele kui võõrkeele õpetajaid kurtmas, et vaatam ata pidevale seletam isele ja harjutam isele ei õnnestu vähendada kum m aliste vigade arvu õppijate tekstides.

Samal ajal kaebavad õppijad, et eesti keel on raske, sest selles puuduvad reeglid ja kõik tuleb pähe õppida. Need kaks m uret on tegelikult ühe ja sama probleem i eri tahud. Kui ei suudeta näha võõrkeeleõppija vajadusi, ei suudeta luua ka õppijat aitavaid sele­

tusi ning harjutusi. Õppija raskuste m õistm iseks on vaja uurida õppijakeelt, pöörates tähelepanu nii otsestele kõrvalekalletele standardist (nn keelevigadele) kui ka sihtkeele võimaluste kasuta­

m atajätm isele.

Vead õppijakeeles ei ole juhuslikud

Õ ppijakeelt analüüsides selgub, et enamik vigu ei ole juhuslikud, vaid koonduvad teatud piirkondadesse. Kõige üldisem alt on vigadel kaks põhjust: õppija emakeele interferents - sama К Iga õppijad teevad ühesuguseid vigu ning sihtkeele sisem ised raskused - kõik K2-õppijad kalduvad tegem a sam aseid vigu. Siiani puu­

duvad teosed, kus kirjeldataks eesti keele kui K2-õppijate keeleprobleem e põhjalikult. On ilmunud käsiraam at „Keelehärm.

Eesti keele probleem seid piirkondi” (M etslang j t 2003), milles on tehtud algust õppija raskuste kirjeldam isega, samuti on välja antud heatasem eline käsiraam at „Eesti süntaks võõrkeeleõppe prakti­

kule” (Kerge 2001), kus aga ei keskenduta otseselt õppijakeelele.

Õ ppija vigadesse ei tohiks suhtuda kui rumaluse või laiskuse ilminguisse, vaid kui „aknasse”, mis lubab näha täpsem alt õppija vajadusi. Keelevigade uurim isel on väga oluline nende klassifit­

seerimine. Kui piirduda vigade rühm itam isega keeletasem ete järgi:

leksikaalsed, m orfoloogilised, süntaktilised jne, ei ole sellest õppija jao ks kasu. Õppija aitamiseks ei piisa, kui juhtida tema tähelepanu valesti kasutatud sõnale või vormile, asendades selle sobivam a variandiga. Nii ei teki tal endal arusaam a sellest, milles

44 Mare Kitsnik on vea põhjus ning seega puudub tal ka võim alus analoogseid vigu vältida. M ida täpsem alt suudame õppijate vead rühm itada, seda parem ini suudam e välja töötada ka õppijat abistavad seletused.

Järgnevalt on esitatud m õned sagedaste leksikaalsete vigade võim alikud alam klassid.

K uidas vigu rühm itada. Leksikaalsed vead

Leksikaalsed vead on õppijate tekstides sagedased, nende uuri­

m isega pole siiani aga tõsiselt tegeletud. Leksikaalsetest ohu- kohtadest kirjutatakse lühidalt käsiraam atus „Keelehärm ” (Mets­

lang j t 2003). Sõnavalikuvigu on Raili Pooli ja Elle Vaimanni uurim uses kivinem isnähtuste kohta vene üliõpilaste kirjalikus eesti keeles (Pool, Vaim ann 2006) nim etatud kõigi vigade hulgas arvu­

kuselt teisena. Anna Verschik (2004) toob samuti välja semanti­

liste vigade grupi ning juhib tähelepanu raskustele kausatiiv- verbide, ühendverbide ja väljendverbide kasutamisel.

Leksikaalseid vigu võib allrühm adesse jagada mitmel viisil.

Järgnevalt on esitatud kuus rühm a koos õppijakeele näidetega.

1. Paronüüm id - sõnad, mis on häälikuliselt lähedased, kuid tähenduselt täiesti erinevad.

(1) See kleit soovib talle väga hästi.

(Г ) See kleit sobib teile väga hästi.

K 2-õppija jaok s on selliseid sõnapaare palju rohkem kui eestlase jaoks, nt veel pakkum a-pakkim a, kuna-kuigi, vastama-vastutama, aeg-aed, keel-kell.

N endest sõnapaaridest oleks vaja koostada loend esinem is­

sageduse järgi. Seejärel saaks tõsta loendis esinevate sõnade sage­

dust õppem aterjalides ja harjutustes.

2. Sam atüvelised, aga erinevate tuletusliidete (või käändelõppude) abil saadud sõnad.

Õppijakeele uurimine ja arendamine —põnev väljakutse 45 (2) Ärge suitsege tanklas.

(2') Ärge suitsetage tanklas.

(3) Ärge laske koju mitte tuntuvat inimesed isegi kui nad ütlevad, et neil on vaja abi.

(3') Ärge laske koju tundmatuid inimesi isegi siis, kui nad ütlevad, et neil on abi vaja.

See rühm jaguneb om akorda paljudeks allrühmadeks. Ühe suure allrühm a m oodustavad sihitute ja sihiliste sõnade paarid, nt laiendama-laienema, muutma-muutuma, suitsetam a-suitsema.

Teise suure allrühm ana võib nimetada eitavaid vorm e, nt tund- mata-tundmatu, ebatavaline-tavatu, värvita-värvitu-värvim ata.

Õppija vajab täpseid seletusi liidete (ja käändelõppude) tähen­

duste ja kasutustingim uste kohta. N äiteks sihitute ja sihiliste verbidega (mis on keeles väga sagedased ja olulised) tuleks esmast tutvust teha ju b a algtasem el. Kõrgemal tasem el m uutub järjest olulisem aks ka info selle kohta, m illised on väikese tähenduserine­

vusega sünonüüm sete vorm ide kasutusreeglid või -tendentsid.

N äiteks, millal kasutam e sõna värvita, millal värvimata, millal värvitu.

3. Tuum verbid, mille kasutussfäär on väga lai ning m ida tarvi­

tatakse erinevas kontekstis ja m itm esugustes konstruktsioonides.

(4) Eestis ei tohi osta mobiiltelefoni kaunistusi.

(4') Eestis ei saa osta mobiiltelefoni kaunistusi. Eestis ei ole võimalik osta mobiiltelefoni kaunistusi.

(5) Seal tulevad praegu teetööd.

(5') Seal käivad praegu teetööd.

Tuum verbid on keele põhisõnavara osa, millel on väga laiad kasutusfunktsioonid. Ka see rühm jaguneb m itmeks allrühmaks, nt m odaalverbid saam a-võim a-tohtim a-suutm a-oskam a, liikumis- verbid minem a-tulem a-käim a-sõitm a. Keerukad on õppija jaoks ju st need juhtum id, kus eri sõnade tähendusväljad osaliselt

46 Mare Kitsnik kattuvad (nii sihtkeeles endas kui ka K ls ja sihtkeeles), samas on aga olem as sem antilised või süntaktilised kasutuspiirangud.

4. Perifrastiliste verbide rühm ad (ühendverbid, väljendverbid jm).

(6) Et hommikul mitte üle magada, ma panin äratuskella käima.

(6 ) Et hommikul mitte sisse magada, panin äratuskella helisema.

(7) Mul on vaja diplomit, et saada uut tööd kätte.

(7') Mul on vaja diplomit, et saada uut tööd.

See rühm jaguneb väga paljudeks allrühmadeks. Õppija jaoks kõige kasulikum on tõenäoliselt rühmitam ine põhisõna järgi, nt magama, sisse magama, välja m agam a, maha magama jt; kirju­

tama, alla kirjutama, maha kirjutama, üles kirjutama jt; jääma, haigeks jääm a, hiljaks jääm a, ära jä ä m a jt; panema, käima panem a, helisem a panem a, tööle panema, kinni panema; minema, rikki minema, katki minema, puruks minema, halvaks minema;

saama, kätte saama, aru saama, kokku saam a jm . Õppija vajab infot tähenduste kohta, mille abisõnad põhisõnale annavad. Samuti on vaja teada, m illistes kollokatsioonilistes mudelites sõna esineb, nt äratuskella kohta öeldakse tavaliselt panen helisema jmt.

M õnede sõnade puhul on raske tajuda ka tähenduserinevus! ainult põhisõna ja põhisõna+abisõna vahel, nt saama-kätte saama.

5. Igasugused m uud ühte m õistepesasse kuuluvad sõnarühmad, nt pakkum a, ettepanekut tegema', riknema, rikki minema; riba, lint, joon; kui, m illal jt.

(8) Minu pleier riknes ja ma viin ta parandusse.

(8 ) Minu pleier läks rikki ja ma viin ta parandusse.

(9) Mulle pakuti tulla sellesse firmasse tööle.

(9') Mulle tehti ettepanek tulla sellesse firmasse tööle. ' Mulle pakuti tööd selles firmas.

Õppijakeele uurimine ja arendamine — põnev väljakutse Al (10) Võimleja esines ribaga.

(10') Võimleja esines lindiga.

V erbide kasutuspiirangud võivad olla m itm ekesised — seotud näiteks subjekti om adustega (rikneda võivad toiduained, rikki m inna võivad telerid, autod jm tehnilised vahendid) või hoopis rektsiooniga. Sõna pakkum a ei saa esineda koos infinitiiviga, sõnaühend ettepanekut tegem a aga nõuab da-infinitiivi. N im i­

sõnade puhul on tavaliselt abi konkreetsetest kasutusnäidistest {lint - võim lem islint, ordenilint jm t; riba - m agnetriba, pabeririba, ribakardinad jm t), m ille põhjal saavad õppijad ise sõna omadused tuletada.

6. Sarnase tähendusega sõnad, mis on erineva form aalsusastm ega või erinevate konnotatsioonidega, nt natuke, natike; neiu, naine, proua, naisterahvas jm .

(11) Ta tuli natike vara.

(11') Ta tuli natuke vara.

Esimene lause tundub em akeelekõnelejale väga kõnekeelsena ega sobi seega igasuguses kontekstis kasutamiseks.

Sihtkeele võim aluste kasutam atajätm ine

Õ ppijakeelt iseloom ustab ka paljude sihtkeele võim aluste kasuta­

m atajätm ine. Tihti ei kasuta õppijad m itmeid fraasi- või lause- struktuure, mis em akeelekõnelejate tekstis on väga tavalised.

N äiteks kasutatakse vähem liitlauseid, ei tunta eestipärase eituse, rinnastuse ja siduva asenduse võim alusi jm t. Selle tõttu mõjub õppijakeel tihti kohm akalt ja võõrapäraselt ka ilma otseste viga­

deta.

(12) Tänapäeval on palju uusi ostukeskusi. Mul ei ole lemmik- ostukeskust. Mugav on osta Viru keskusest ja Prismast. Mina ei käi tihti Viru keskuses ja mina ei käi tihti Prismas.

48 Mare Kitsnik (12 ) Tänapäeval on palju ostukeskusi, kuid mul ei ole oma lemmikut. Olgugi et Viru keskuses ja Prismas on mugav sisseoste teha, ei käi ma kummaski tihti.

Eesti keele kui K2 kirjeldus ning seletused õppija jaoks

Õppijakeele uurim ise kaudu saab välja selgitada õppijate raskus­

punkte. Sellele peab aga järgnem a raskuste põhjuste selgitamine, eesti keele kui K2 põhjalik kirjeldam ine ning õppijat abistavate seletuste ning reeglite sõnastamine. Tihti pole sel juhul võimalik toetuda ainult akadeem ilisele gram m atikale ega autori keelevais­

tule, vaid on vaja uurida, kuidas em akeelekõnelejad tegelikult keelt tarvitavad. Sel eesm ärgil saab kasutada m itmete eesti keele kui em akeele uuringute tulem usi, nt on Helle M etslang (1994) uurinud tuleviku väljendusvõim alusi eesti keeles, Ilona Tragel (2003) tuum verbe, A sta Õim (2002) sõnasem antikat, Heete Sahkai kirjutab doktoritööd konstruktsioonigram m atikast (vt Sahkai).

Sam uti on m itm el ju h u l kasulik К2 võrdlem ine К Iga, nt on N atalia Vaiss (2004) võrrelnud verbi aspektikategooriat eesti ja vene keeles.

Seletusi ja reegleid luues tuleb end asetada vastaval keele- oskustasem el võõrkeeleõppija kohale, st tuleks vältida keerukat lingvistilist term inoloogiat ja eri tasem e seletused peavad olema koostatud erineva põhjalikkusega.

Im Dokument EMAKEEL JA TEISED KEELED V (Seite 40-47)