TARTU Ü LIK OO LI EESTI KEELE (VÕÕ RK EELEN A) ÕPPETOOLI TOIM ETISED 6
PU BLICA TIO N S O F TH E DEPARTM ENT OF ESTO N IA N AS A FO R EIG N LA N G U A G E 6
U N IV ER SITY OF TARTU
EMAKEEL JA TEISED KEELED V
TARTU 2007
TARTU ÜLIKOOLI EESTI KEELE (VÕÕRKEELENA) ÕPPETOOLI TOIMETISED 6
PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF ESTONIAN AS A FOREIGN LANGUAGE 6
UNIVERSITY OF TARTU
EMAKEEL JA TEISED KEELED V
TARTU 2007
Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) õppetooli toim etised 6 Publications o f the Departement o f Estonian as a Foreign Language 6
University o f Tartu
Em akeel ja teised keeled V Toim etanud Raili Pool Tartu 2007
A utoriõigus Tartu Ülikool, 2007 Tartu Ülikooli Kirjastus
ww w.tyk.ee
Tellim us nr 681/2006
Saateks
Tartu Ü likooli eesti keele (võõrkeelena) õppetool on konverentse
„Em akeel ja teised keeled” korraldanud alates 1993. aastast, 1 7 - 18. novem bril 2005 Tartus toim unud konverents oli järjekorras ju b a viies.
Seekordsed põhiteem ad olid järgm ised: eesti keel teiste keelte kontekstis, eesti keele võõrkeelena/teise keelena õpetam ine ning m õjukeeled ja Eesti võõrkeelepoliitika. Konverentsi töökeelteks olid eesti ja inglise keel. Kahe päeva jooksul peeti kokku 35 ettekannet, m illest 26 on vorm istatud artikliks ning avaldatakse käesolevas kogum ikus.
Selle kogum ikuga m älestame Tartu Ülikooli head sõpra, Jyväskylä Ülikooli professorit Kari Sajavaarat, kellele jäi esine
mine konverentsil „Em akeel ja teised keeled V ” viim aseks külas
käiguks meie ülikooli.
Nii konverentsi korraldam ist kui ka artiklikogum iku välja
andm ist on rahaliselt toetanud Eesti Vabariigi H a rid u s-ja Teadus- m inisteerium.
Kohtum iseni konverentsil „Em akeel ja teised keeled V I” Tartus!
Birute Klaas
Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) korraline professor Raili Pool
kogum iku toim etaja 12. detsem bril 2006 Tartus
Sisukord
Ilm ar A nvelt
Eesti üliõpilaste suhtum isest eri k eeltesse... 9 Tiina H alling
Eesti keel N a rv a s ... 17 Katrin Karu
M öönduse väljendam isest ühes lihtlause tüübis
(eesti ja vene keele n ä ite l)... 30 M are K itsnik
Õppijakeele uurimine ja arendamine - põnev väljaku tse... 41 Jelizaveta K ostandi
Tõlke pragm aatikast rek laam tek stis... 56 Juri Kudrjavtsev, Valentina Štšadneva
Verbide быть ja olema eitavate vormide eripärast... 64 Irina Külmoja
Taksise kategooriast vene ja eesti keeles... 78 Järvi Lipasti
Soome Instituut soome keele õpetajate koolitajana... 89 Marjo Mela
Läti noored soome ja eesti keele õppijatena... 98 Oksana Palikova
Uuslaenudest kakskeelses sõnaraam atus...104 Ene Peterson
Eesti keele (teise keelena) õpetaja muutuste k e e rise s... 118
6 Sisukord Raili Pool
Keelevigade parandam isest eesti keelt teise keelena
õppijate kirjalikes tö ö d es... 132 K ristiina Praakli
M õnda eesti-soom e koodivahetuse funktsioonidest ja nende tõlgend am isvõ im alu stest... 151 Eve Raeste
K akskeelse m ajandussõnastiku koostam ise lähteprintsiipe... 164 Sirje Ratnm o
Eesti keele sõnatuletussüsteem i om andam isega seotud
p ro b le e m e ... 175 Kari Sajavaara
Jyväskylä University Language Policy: W hat Is It f o r? ...184 Elle Sõrmus
Algajate keeleline areng ühe õppeaasta jo o k su l... 197 Anastassia Zabrodskaja
Interaktiivõppe strateegiad keeleteaduse õpetam ise n ä ite l... 203 Irina Tabakova
Translation difficulties as a consequence o f language and cultural differences (on the m aterial o f Estonian, Russian
and P o lish )... 220 Tõnu Tender
Eesti form aalharidussüsteem i võõrkeeleõppepoliitika
suundum usi... 227 Silvi Tenjes
Som aatiline mõiste KÄSI tähendusm uutuste e sileto o jan a... 242
Sisukord 7 M aarika Teral, Sirje Ram m o
ON ENESS - eesti keele õppem aterjalid In te rn etis...256 Kristiina Toom e
Põhitem peratuurisõnad eesti ja vene k e e le s... 264 Anu Vaagen
Eesti keele kui teise keele oskuse arendam isest EL Phare
k eeleõ pp e-ja lähetusprojekti n ä ite l... 280 Jüri Valge
Eesti keel rahvusvahelistum ise ja murdeliikumise elavnemise tingim ustes... 287 Ljudmila Vedina
Mis värk on „vene värk“? ... 296
Eesti üliõpilaste suhtumisest eri keeltesse
Ilmar Anvelt Tartu Ülikool
Õpetan Tartu Ülikoolis ainet nim ega Society and Culture o f English-speaking Countries (Inglise keelt kõnelevate m aade ühiskond ja kultuur), mis käsitleb ingliskeelseid maid väljaspool Suurbritanniat - Iirimaad, Kanadat, USAd jm .
Viimasel ajal on ilmunud m itmeid käsitlusi inglise keele enne
olem atust levikust tänapäeva m aailm as ja selle m õjust teistele keeltele (nt Crystal 2000, M cKay 2002, Graddol 2006). Ka ülalm ainitud kursuse algul on kaks üldisem a iseloom uga loengut inglise keelest m aailm akeelena, sellest, kuidas ta on om a praeguse positsiooni saavutanud ja tem a suhetest teiste keeltega. Et panna tudengeid m õtlem a erinevate keelte (nii em akeele kui õpitud võõr
keelte) tähtsusest enda jaoks, olen neil lasknud koduülesandena kirjutada kirjandi teem al M y Languages (M inu keeled). Ü liõpi
lastele olid antud ka suunavad küsim used, m illest võiks kirjutada, kuid rõhutati, et nende järgim ine pole kohustuslik.
Kolme aasta jooksul (2003-2005) on m ul kogunenud ligikaudu 300 tööd. Kirjutajateks on nii inglise filoloogia üliõpilased, kellele aine on kohustuslik, kui ka teiste filoloogiliste erialade (saksa, skandinaavia, eesti ja vene filoloogia, eesti keel võõrkeelena) tudengid ja väiksem al arvul üliõpilasi igasugustelt ülikoolis õpe
tatavatelt erialadelt bioloogiast sotsiaalteaduste või teoloogiani.
Rahvuselt on enamik eestlased, kuid on ka kohalikke venelasi ja vähesel m ääral välisüliõpilasi m itm etest Euroopa m aadest ja isegi USAst (et välisüliõpilasi on vähe, siis nende arvam usi ma ei käsitle). Kuna ainet loetakse inglise keeles, siis võib eeldada, et tegem ist on üliõpilastega, kel on keskm isest parem võõrkeelte
oskus j a suurem huvi keelte vastu. Seega ei peaks siin esitatud tulem usi laiendam a üliõpilaskonnale tervikuna või Eesti noortele üldiselt.
2
10 Ilm ar Anveit A lljärgnevalt annan ülevaate keelte kaupa. Tsitaadid kirjan ditest olen tõlkinud eesti keelde.
Emakeel (eesti või vene)
On suur õnn olla sündinud nii väikesel maal ja rääkida nii tillukest keelt. Minu arvates annab see palju rikkama ja tund
likuma arusaamise maailmast kui suurtel rahvastel.
Minu emakeel on vene keel. Olen uhke, et räägin seda suurt ja rikast keelt, mis on tähtsaks osaks ühest kõige vanemast, mitme
külgsemast ja originaalsemast kultuurist. Vene kirjanikud on tun
tud kogu maailmas oma särava stiili ja ladusa sulejooksu poolest.
Ü liõpilaste suhtum ine em akeelde on positiivne või vähem alt neut
raalne. V aldav m otiiv, mis nii eesti kui vene üliõpilastel oma ema
keelest kirjutades esineb, on uhkus oma emakeele ja selle ilu üle.
M ingeid negatiivseid em otsioone seoses em akeelega ei mainita - kes om a suhtum ist täpsem alt ei kirjelda, ütleb vaid lühidalt, mis on tem a emakeel.
Eesti keele kohta öeldakse kõige sagedam ini, et see on ilus.
Kiidetakse peam iselt keele kaunist kõla, mida vastandatakse gram m atilisele vorm irohkusele. Ei leita, et eesti keel oleks maa
ilma ulatuses väike ja tähtsusetu; hoopis vastupidi - arvatakse, et see on midagi erilist, kui räägitakse keelt, m ida igaüks ei oska.
Kuna eesti keele gram m atika on kirjutajate arvates keeruline, hinnatakse kõrgelt m uulaste pingutusi eesti keele õppim isel. Need, kes oskavad lisaks kirjakeelele m õnda murret, hindavad seda positiivselt, öeldes et nad on üles kasvanud kahe em akeelega.
N iivõrd positiivne suhtum ine eesti keelde on isegi üllatav, sest sageli kuulem e kaebusi noorte lohaka kõnem aneeri üle või et eesti keel on risustatud am eerika slängiga.
Ka vene tudengid rõhutavad om a em akeele ilu ja sõnavara rikkust. Erinevalt eestlastest, kes hindavad peam iselt eesti keele muusikalisi omadusi (m eloodilisus, Iauldavus), seostavad vene
Eesti üliõpilaste suhtumisest eri keeltesse 11 lased om a em akeelt rohkem kirjanduse ja kultuuriga. Sageli öeldakse, et see on kuulsate vene kirjanike keel, kõige sagedam ini nim etatakse Dostojevskit. Eestlased eesti kirjanikke nim epidi ei maini.
Inglise keel
... inglise keel oli ja on õpitud keelte hulgas kõige kergem ja loogi
lisem. Ta on peaaegu sama lihtne kui eesti keel.
Inglise keelt kui enim õpitavat võõrkeelt peetakse eelkõige rahvus
vahelise suhtlemise ja karjäärivõim aluste keeleks ja alles seejärel Suurbritannia või USA keeleks. Arvatakse, et inglise keele õppi
mine arendab sallivust ja vähendab eelarvam usi teiste rahvuste suhtes.
Üldiselt peetakse inglise keelt m eeldivaks ja võrreldes teiste võõrkeeltega kergeks. Kuigi tudengite inglise keel, eriti kirjalikus vormis, võib tegelikult jätta paljugi soovida, on kirjutajad küllaltki enesekindlad ja om a keeleoskusest heal arvamusel. Selle üheks põhjuseks võib olla, et inglise keelt on tudengid saanud sageda
mini praktikas kasutada kui muid võõrkeeli; ollakse näinud, et see keel töötab ja et selles keeles saadakse hakkama. Kindlasti aval
davad suurt mõju televisioon ja popm uusika - inglise keelt on igal pool näha ja kuulda.
Sagedam ini kui muude keelte puhul kiidetakse om a õpetajat.
Inglise keele õpetajad on ka muude keelte õpetajatest õnnelikumas olukorras - õppem aterjali on rohkesti, sest inglise keele õpikute ja sõnaraam atute kirjastam isest on saanud tõeline suurtööstus, mis hoolitseb selle eest, et õppimine oleks „fun and sexy“ (Salverda 2002: 11).
Kuigi järjest rohkem Eesti noori on m õnda aega õppinud või töötanud ingliskeelses keskkonnas, kasutatakse inglise keelt isegi sagedam ini suhtlem isel neis maades, kus seda ei räägita ema- keelena. Küsitlus, mille viisin läbi üliõpilaste hulgas mõned aastad
12 Jlmar Anveit tagasi, näitas, et kõige sagedam ini olid nad inglise keelt kasutanud Rootsis, Saksamaal ja Soom es; Suurbritannia oli järjestuses alles neljas ja teised ingliskeelsed m aad kaugel tagapool (A nvelt 2001:
14). K a see, kui m õlem ad vestluspartnerid räägivad inglise keelt võõrkeelena, lisab kõnelem isel enesekindlust, sest ollakse enam
vähem võrdsel tasem el ja ei tunta häbi om a keeleoskuse pärast, võrreldes em akeelekõnelejaga.
Rahvusvahelistel konverentsidel räägitakse juba, et liigume inglise keele järgsesse m aailm a {post-English world), kus inglise keele oskust peetakse loom ulikuks ja tööandjad hakkavad järjest rohkem otsim a m uude keelte oskajaid. Isegi Suurbritannias ja USA s hakatakse aru saam a, et ainult inglise keelest ei piisa (G raddol 2006: 11 8-119). Paistab, et meie tudengidki on hakanud seda suundum ust ära tabam a - vähehaaval ilmuvad arvamused, kus öeldakse, et koolid peaksid rohkem tähelepanu pöörama m uude keelte õpetam isele või et esim ene võõrkeel koolis ei peaks olem a inglise keel, vaid midagi muud. Samuti nähakse inglise keeles ohtu eesti keelele ja teistele m aailm a keeltele.
Vene keel (võõrkeelena)
Minu suhtumine vene keelt kõnelevatesse inimestesse on väga keeruline. Mul pole midagi venelaste kui rahvuse vastu, kuid paljud venekeelsed inimesed, keda olen näinud Eesti tänavatel,
käituvad halvasti ja räägivad ropult. Nemad on mulle jätnud venelastest väga halva mulje. Mõned mu parimad sõbrad on venelased.
See lühike tsitaat võtab väga hästi kokku vastuolulise suhtumise venelastesse ja vene keelde. Tundub, et V enem aa ja vene keel jäävad tänapäeva eesti noortest järjest kaugem ale. Üheks näiteks sellest on, et ju st viim asel aastal kaebavad paljud, et vene keele õppimise juures oli kõige raskem tähestiku om andam ine. Rohkem kui eelm istel aastatel tuleb esile rahulolem atust venelastega kes ei oska eesti keelt.
Eesti üliõpilaste suhtumisest eri keeltesse 13 Ü ldiselt peetakse vene keelt raskeks ja enda keeleoskust halvaks. Selle põhjustena nähakse nii nõukogude ajast pärinevat vaenulikkust vene keele suhtes (see arvatakse küll rohkem m inevikku kuuluvat) kui ka enda laiskust ja õpetam ise kehva taset.
Küllaltki tihti leitakse, et oleks pidanud koolis vene keele õppim isele rohkem tähelepanu pööram a ja tahetakse om a keele
oskust parandada, kuid on ka neid, kes ei pea vene keele oskust oluliseks. M õned peavad ebaõiglaseks, et paljudel töökohtadel nõutakse vene keele oskust.
Väga palju on neid, kes pole vene keelt kunagi praktikas kasutanud; isegi Lasnam äel võib üles kasvada kordagi vene keelt rääkimata. Kui eelpool sai öeldud, et nurisetakse venelaste üle, kes ei oska või ei taha eesti keelt rääkida, siis haruldane pole ka vastu
pidine kogemus - m ainitakse om a vene sõpru, kes oskavad eesti keelt nii hästi, et nendega pole kunagi vaja vene keelt rääkida.
Rohkem kui muude keelte puhul kaevatakse õpetam ise ja õppem aterjalide kehva kvaliteedi üle. N eed vähesed, kel on olnud õnne õppida entusiastliku õpetaja käe all, on talle tänulikud ja arm astavad vene keelt, kuid tihtipeale leitakse, et õpetus jäi pealis
kaudseks ja elukaugeks - õpiti küll pähe laule ja luuletusi, kuid ei osata igapäevakeelt.
Eesti keel (võõrkeelena)
Eesti keele õppimine avas mu silmad selles suhtes, kui väga ma armastan oma sünnikohta. Tegelikult peaksime kummarduma Eesti ees tema suurepäraste metsade ja põldude, unustamatute maastike j a päikeseloojangute pärast. Nüüd saan aru, et tunnen end siin kodus.
Vene tudengid saavad aru vajadusest õppida eesti keelt kui oma kodum aa riigikeelt. Leitakse, et hea eesti keele oskus on vajalik edu saavutam iseks ja selleks, et ei jäädaks ühiskonnas isolatsiooni.
Sellegipoolest on üliõpilaste tegelikus keeleoskuses suured erine
vused. Ühel pool on need, kellele eesti keel on tulnud kätte lihtsalt
14 Ilmar Anveit j a loom ulikult kui nende igapäevase keskkonna keel — m õnedki on
käinud eesti lasteaias või koolis, mõnede vanem ad oskavad hästi eesti keelt ning abistavad lapsi õppimisel ja selgitavad eesti keele oskuse vajalikkust. Teisel pool on aga need, kes on üles kasvanud venekeelsetes piirkondades, kus eesti keel jääb vaid kooliaineks, m ida ka m õni õpetaja piisavalt ei valda. Sellistest piirkondadest pärit tudengid ütlevad m õnikord, et inglise keel on neile lihtsam ja om asem kui eesti keel.
Tundub, et neil, kes on avastanud enda jao ks Eesti looduse ja kultuuri, on suurem m otivatsioon keeltki õppida. M itmed kasu
tavad eesti keele kohta väljendit „minu kodum aa keel“ {the lan
guage o f m y homeland). Samas oli 2005. aastal esim ene juhus, kus Eestis elav venelane ütles enda kohta „välism aalane“ {foreigner).
Kui varasem atel aastatel, kuigi küllalt harva, on nii eestlased kui venelased m aininud, et om avahelises suhtlemises kasutatakse m õnikord inglise keelt, siis 2005. aastal kirjutab üks vene tudeng, et kõik eestlased, kellega ta püüab inglise keeles rääkida, keel
duvad sellest.
Saksa keel
Eestis on üles kasvanud terve noor põlvkond, kes on õppinud saksa keelt ainult satelliit-televis iooni kaudu ja räägib seda peaaegu soravalt.
Kas ju st kogu põlvkond, ja kuivõrd soravalt nad räägivad, selles võime m uidugi kahelda, kuid varases lapsepõlves vaadatud anima- film ide m õju saksa keele oskusele m ärgivad küllaltki paljud.
N äiteks vene keele puhul televisiooni ei m ainita, kuigi ka vene telekanalid on paljudele kättesaadavad.
Sageli peetakse saksa keelt, eriti ju st gram m atikat raskeks, kuigi m õned leiavad, et selle keele struktuur on väga loogiline ja seostavad seda saksa filosoofiaga. M õned peavad saksa keelt kõlaliselt inetuks, kuid on ka vastupidiseid arvam usi. Ka saksa keele puhul esineb m õningat rahulolem atust õpetajatega.
Eesti üliõpilaste suhtumisest eri keeltesse 15 Saksa keelt praktiseerida on saanud küllalt vähesed - isegi Saksam aal reisides püütakse tihti inglise keelega toim e tulla.
Prantsuse keel
Seda nimetatakse ka armastuse keeleks, seega võib seda väga vaja minna.
Prantsuse keelt õpetatakse Eesti koolides üsna vähe, kuigi vajadus selle järele näib pärast Eesti liitum ist Euroopa Liiduga kasvavat.
Ka neil, kes on prantsuse keelt õppinud, jääb selle oskus tihtipeale algtasem ele, sest üldiselt nad prantsuse keelt väljaspool koolitundi kasutada ei saa. Tüüpiline on rom antiseeritud suhtum ine prantsuse keelde, kiidetakse selle kõlalist ilu, seostatakse seda m itmesugute kaunite tunnetega, avaldatakse soovi õpinguid jätkata, kuid ena
masti jääbki hea prantsuse keele oskus rom antiliseks unistuseks.
Kakskeelsus, üleminek ühelt keelelt teisele
... minu jaoks on igal keelel erinev funktsioon. Eesti keel on mu igapäevane suhtluskeel, vene keelt räägin peamiselt oma sugu
lastega. Inglise keeles suudan teha end arusaadavaks peaaegu kõikjal maailmas. Saksa keel on lihtsalt miski, mida olen koolis õppinud.
Väike arv tudengeid on üles kasvanud kakskeelses peres või on oma elu jooksul läinud üle vene keelelt eesti keelele. Om apärane näide on Tartus kasvanud arm eenia tütarlaps, kes kirjutab, et om a tõelist em akeelt kuuleb ta väga harva - ainult siis, kui sugulased A rm eeniast külla tulevad. Perekonna kodukeel oli vene keel, kuid ta käis eesti koolis ja praeguseks on eesti keel om andanud ta elus juhtiva koha. M õnikord on kogu perekonna suhtlemiskeel vahe
tunud, näiteks m ainib üks noormees, et lapsepõlves rääkis ema tem aga vene keelt ja isa eesti keelt, kuid nüüd on ka ema läinud
16 Ilmar Anveit üle eesti keelele. Kahe keele vaba valdam ist peetakse suureks rikkuseks, kuid m õnikord avaldatakse kahetsust, et harvem ini kasutatav keel kipub unarusse jääm a.
Kokkuvõtteks
Ma ei kujutaks oma elu ette ainult ühe keele ja mõtlemis- vahendiga.
K irjanditest on näha, et tudengid tunnevad suurt huvi võõrkeelte õppim ise vastu, lisaks ülalm ainituile on paljud õppinud muidki keeli (üllatavalt paljud olid keskkoolis õppinud ladina keelt). Tihti avaldatakse soovi hakata õppim a m õnda uut keelt (näiteks his
paania, itaalia) või täiendada seni õpitud keelte oskust (prantsuse, vene). Suhtum ine teistest rahvustest inim estesse on üldiselt tolerantne, kriitilist või halvustavat suhtum ist m õnesse rahvusse esineb väga harva.
KIRJANDUS
Anvelt, Ilmar 2001. Using English in real life. - British Studies in the New Millennium: The Challenge of the Grassroots (Cultural Studies Series No. 2). Ed. Pilvi Rajamäe and Krista Vogelberg. Tartu: Tartu University Press, 11-18.
Crystal, David 2000. English as a Global Language. Cambridge:
Cambridge University Press.
Graddol, David 2006. English Next. British Council.
McKay, Sandra Lee 2002. Teaching English as an International Lan
guage. Oxford: Oxford University Press.
Salverda, Reinier 2002. Language diversity and international commu
nication: Some reflections on why English is necessary but not enough. - English Today 1, 3-11.
Eesti keel Narvas
Tiina Halling Tartu Ülikooli Narva K olledž
N arva om apära loob tem a asukoht: linn asub Eesti ja Vene piiril vabariigi kirdeosas. Seetõttu on N arva alati olnud m ultikultuuri
line linn. Enne 1940. aastat oli Narvas ligi 24 000 elanikku, neist um bes 35% m uukeelseid. Praegu on N arva 70 000 elanikust 4%
eestlasi ja 96% m uukeelseid, neist valdav osa muidugi vene
keelseid. Linnas tegutsevad rahvusseltsid, nende juures õpitakse pühapäevakoolides rahvuskeeli. Suuremad on ukraina, valgevene, ingeri, saksa ja tatari rahvusselts.
K eelekeskkond on Narvas valdavalt venekeelne. Linnas ilmu
vad ajalehed on ainult venekeelsed, kohalik televisioon ja raadio on samuti venekeelsed. Eesti- ja venekeelsena ilmub maakonna- leht „Põhjarannik“ ning kaks korda nädalas hommikuti on 3-minutiline eestikeelne N arva raadiosaade riiklikus raadios. M ui
dugi on kättesaadavad nii eestikeelsed üleriigilised ajalehed-aja- kirjad kui ka raadio ja televisioon, iseasi, kas või mil määral nende vastu huvi tuntakse.
Ehkki tüüpilise piirilinnana on N arva olnud läbi sajandite oma rahvusliku koosseisu poolest äärm iselt kirju, on eestlaste arvu drastiline vähenem ine viim ase poole sajandi jooksul põhjustatud eelkõige N õukogude Liidu m igratsioonipoliitikast, mille olemus seisnes sihikindlas venestam ises. N arvalaste enamiku emakeeleks ongi vene keel, eesti keele oskus on halb. Eesti keelt me N arva tänavatel, kaubandus- ja teenindussfääris ei kuule. Kuna vähene eesti keele oskus takistab aktiivset osalem ist Eesti elus, ise
loomustab N arva elanikkonda teatav kapseldum ine. Osa narvalasi pole kunagi mujal Eestis käinud. Ülejäänud Eestis tekitab N arva peam iselt venekeelse elanikkonna kujundatud kultuurikeskkond ja siinne keelesituatsioon võõristust, mida om akorda võim endab eestlaste ajaloolisel kogemusel põhinev hirm idanaabri ees.
3
18 Tiina H alling Kodakondsuse põhjal jaguneb N arva elanikkond kolm eks pea
aegu võrdseks osaks: kolm andikul narvalastest on Eesti, kolm an
dikul teiste riikide kodakondsus (neist 99% Vene kodakondsus) ja kolm andik pole om a kodakondsust m ääratlenud.
Seega tuleb tõdeda, et N arva positsioon tänases Eestis on vastu
oluline: ühelt poolt on N arva elanike arvult kolm as linn Eestis, siin on ka suurtööstused (elektrijaam ad, tekstiilitööstus „Kreenholm “), m is annavad olulise osa Eesti m ajanduse kogutoodangust ja eks- pordim ahust, teisalt ei räägi 96% N arva elanikest emakeelena eesti keelt ning võrreldes ülejäänud Eestiga on teenindussfäär ja infra
struktuur siin tunduvalt tagasihoidlikum alt arenenud. Nimetatud faktid on tõenäoliselt põhjuseks, miks eksisteerib vastandumine N arva ja ülejäänud Eesti vahel.
Haridusest ja võimalustest eesti keelt õppida
Eestit ja eesti kultuuri tutvustav tegevus on 2002. a. märtsikuust koondunud N arva Eesti Kodusse. Eesti Kodu Narvas on niisiis Eestim aa, eesti keele ja kultuuri infokeskus, mis tegutseb ja paik
neb füüsiliselt Tartu Ülikooli N arva Kolledži katuse all. Keskus on m õeldud kõigile piirkonna elanikele, kel huvi ja soov Eesti maad ja kultuuri parem ini tundm a õppida. Rahvasuus tuntakse Eesti Kodu kui Eesti saatkonda Narvas. Keskuse ülesanneteks on nõustam ine (eesti keele, kodakondsuse, riigikeele tasemeeksa
m itega jm s seotud küsim used), Eestiga seonduva informatsiooni kogum ine, erinevate avalike ürituste korraldam ine, metoodilise abi pakkum ine m uukeelsete koolide õpetajatele, uute õppevahendite loomine jm ).
N arva Eesti Kodu mulluse juh ataja Urmo Reitavi sõnul on suhtum ine eesti keelde ja kultuuri viim aste aastate jooksul m õne
võrra paranenud ning Eesti riik m uutunud narvalasele enesest
m õistetavam aks. See on oluliselt vähendanud eestlaste kseno- foobiat ja m otiveerinud venelasi eesti keelt ja kultuuri õppima.
Positiivsed kogemused kontaktidest teise rahvusega aitavad
Eesti keel Narvas 19 lõhkuda N arva ja ülejäänud Eesti vahelist piiri. Siinkohal on oluline roll ka eesti riiklikul integratsioonipoliitikal. Riiklikku integratsiooniprogram m i viib ellu M itte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus (Integratsiooni Fond), mille eestvõttel on käivitatud hulgaliselt täiskasvanute keeleõppe kam paaniaid ja program me ning kõikvõim alikke projekte, m illega innustatakse m itte-eest- lasest narvalasi eesti keelt õppim a ning eksami positiivse soorituse korral kom penseeritakse 50% õppekuludest. Om eti pole eesti keele õpe N arvas erilist populaarsust võitnud ning ka edu on olnud seni tagasihoidlik.
Arvatavasti olulisim aks m otiiviks eesti keelt õppida on narva
lastele Eesti kodakondsuse saam ine, m ille eeltingim useks on eesti keele oskus vähem alt algtasem el (= eesti keele piiratud suuline ja elem entaarne kirjalik oskus). Lisaks tuleb sooritada nn koda- kondsuseksam , mis põhineb Eesti V abariigi põhiseaduse ja koda
kondsusseaduse tundmisel. On võim alik sooritada ka eesti keele kesktaseme (suuline toim etulek erinevates situatsioonides, nor
maalse tem poga kõnest arusaamine, igapäevaelu tekstide raskus
teta m õistmine, oma tegevusvaldkonda puudutava teksti kirjuta
mine; kesktasem e eksam on võrdne muukeelse güm naasium i riigi
keele eksam iga) ja kõrgtaseme eksam (hea eesti keele oskus kõnes ja kirjas). Tuleb aga tõdeda, et tasem eeksam i sooritam ine võib m õnele olla üsnagi vaevanõudev ja tasem e m iinim um saavutatakse sageli napilt.
Eesti keele õpetus üldhariduskoolides ja keelekümblus N arva linnas on kokku 10 vene õppekeelega riiklikku põhikooli ja güm naasium i, üks eesti õppekeelega güm naasium (Narva Eesti Güm naasium ), üks keeleküm bluskool (Narva Vanalinna Riigi
kool), lisaks m õned vene koolid, kus töötavad keelekümblus- klassid (N arva H um anitaargüm naasium , N arva Kesklinna Güm naasium , N arva Pähklimäe Güm naasium ja N arva Joala Kool) ning kolm keeleküm bluslasteaeda (Narva lastaeaiad „Päikene“,
20 Tiina Halling
„Punam ütsike“ ja „Potsataja“). N arva koolides on kokku 61 eesti keele õpetajat, neist 11-le on eesti keel em akeeleks.
Esim esed keeleküm blusklassid Eestis alustasid tööd 2000.
aastal. 2001. aastast töötavad keeleküm blusm etoodikat rakendades vabariigis seitse kooli: Tallinna Läänem ere G üm naasium , Tallinna M ustam äe H um anitaargüm naasium , K ohtla-Järve Ü hisgüm naa
sium, K ohtla-Järve V ahtra Põhikool, M aardu G üm naasium , Valga Vene G üm naasium j a N arva V analinna Riigikool.
K eeleküm blusklasse on kahesuguseid: on varase keelekümb- luse klassid, kus keeleküm blus algab ju b a I klassis, ja hilise keeleküm bluse klassid neile, kelle koolitee ju b a poole peal.
N arva koolides on keeleküm blusm etoodika kasutam ine vii
m aste aastate joo ksu l m ärgatavalt laienenud. Praegu töötavad varase keeleküm bluse klassid N arva K esklinna Gümnaasiumis ning loom ulikult ka N arva ainsas keeleküm bluskoolis - Narva V analinna Riigikoolis. Hilist keeleküm blust rakendatakse Narva Hum anitaargüm naasium is, N arva Pähklim äe Gümnaasiumis, N arva Soldino G üm naasium is, N arva Joala Koolis ning Narva V analinna Riigikoolis. Viimases avatakse hilise keelekümbluse klassid 2006. a sügisel nende jaoks, kelle koolitee oli alanud enne, kui nim etatud koolist sai keeleküm bluskool.
Õppetöö keeleküm bluskoolis on üles ehitatud selliselt, et I klassis õpitakse kõiki aineid ainult eesti keeles, II klassis lisandub vene keel, m ida õpetatakse em akeelena ning jääb selli
sena õppekavasse kuni güm naasium i lõpuni, III klassis lisandub inglise keel võõrkeelena, IV klassis hakatakse loodusõpetust, mida alates I klassist õpetati eesti keeles, õpetam a vene keeles jne.
Seega on keeleküm bluskooli põhim õte, et lapsed om andaks oma õpinguaja jooksul kõiki õppeaineid nii eesti kui ka vene keeles.
Hilise keeleküm bluse klassides tuuakse keeleküm blus sisse vähe
haaval, õppeainete kaupa. K eeleküm bluse õpetajad on saanud hea ettevalm istuse Kanadas ja Soomes.
M õnevõrra problem aatiliseks on osutunud lastevanem ate tead
likkuse puudum ine keeleküm blusm etoodika efektiivsusest. Nagu iga uue asja puhul, esineb siingi um busaldust. Paraku on iga N arva
Eesti keel Narvas 21 lapsevanem probleem i ees, kas panna om a laps keeleküm bluskooli või mitte. Paljud vanem ad saavad aru, et väga hea eesti keele oskus looks nende lapsele head tulevikuväljavaated edaspidises elus. Samas kardetakse, kas see m etoodika ikka töötab ning võib
olla veelgi rohkem kardetakse lapse m ahajääm ust õppeainetes, sest kui laps teist keelt korralikult ei mõista, ei suuda ta om andada ka õppeaine sisu ning teadm ised jäävad kesiseks, m istõttu ta ei pruugi hiljem olla konkurentsivõim eline kõrgkooli astumisel.
Sellised hirm ud peaks hajutam a N arva Vanalinna Riigikooli keele- küm blusõppe ühe teerajaja Ene Kurme m eenutus om a esim esest kooliaastast keeleküm blusõpetajana: „Aasta alguses oli ainult kolm õpilast, kes suutsid kuuldavale tuua mõne elem entaarse eestikeelse lause, ülejäänud teadsid vaid üksikuid sõnu. Seevastu aasta lõpuks olid isegi kõige nõrgemad õpilased eesti keelt rääkim a hakanud. Peale selle olid nende õpitulem used teistes aine
tes sam aväärsed nende esim este klasside õpilaste omadega, kes õppisid vene õppekeelega koolide tavaprogram m i järgi. Minu ja mu õpilaste kogem used on näidanud, et keeleküm blusest on kasu.
Õpilased olid rõõmsad, õppisid palju, ja ehk kõige tähtsam on see, et m eil oli tore olla ... Elagu keeleküm blus!“ (KKK 2003)1
K eeleküm blus on siiski praegu veel küllalt uus õppemeetod, mistõttu on N arva praeguseks selle vilju veel vähe m aitsta saanud.
Samas pole kahtlust, et keeleõppe seisukohalt on m eetod tõhus, m istõttu võib loota, et see ka eesti keelele Narvas tulevikku loob.
1 Keelekümblusest võib lähemat teavet saada intemetiaadressil www.kke.ee.
22 Tiina Halling Tartu Ü lik ooli Narva K olled ž
Aastatuhande vahetuse eelset keelelist situatsiooni Eestis on iseloom ustatud järgm iselt: „Ühe kolm andiku Eesti elanikkonnast m oodustavad m itte-eestlased, kellest suur enam ik ei valda eesti keelt ... Iseseisvuse taastam isega kuulutati eesti keel riigikeeleks ning ühtlustati eesti- ja venekeelsete koolide õppekavad. Vene koolides suurenes m ärkim isväärselt eesti keele õppimiseks ette
nähtud tundide arv. Senise õppe abil ei ole eesti keele kui teise keele õpetam isel soovitud tulem usteni jõutud. Konkreetsemalt, enam iku venekeelse keskkooli lõpetanute eesti keele oskus ei ole piisav selleks, et konkureerida tööturul või jätkata õpinguid kõrg
koolis“ (Pavelson 1998: 212-213).
Situatsioon N arvas pole kuidagi võrreldav Eesti keskmisega.
4% eestlasi on kaduvväike osa ning seegi 4% ei räägi emakeelt laitmatult. Eesti on suurele osale narvalastest kauge ja võõras.
N arva kinnistunud vanem põlvkond ei pea eesti keele oskust vajalikukski, sest N arva tingim ustes puudub sellel praktiline väljund.
O aasina selles kõrbes alustas 1999. aastal tööd Tartu Ülikooli N arva K olledž, m ille tegevuse põhirõhk on suunatud vene põhi
koolide ja güm naasium ide jao k s eesti keele kui võõrkeele õpe
tajate ettevalm istam isele. K olležis dom ineerib venekeelne üliõpi
lane. Jääb m ulje, et pigem on vähesed eestlased lõimunud vene
lastega kui vastupidi, või on eestlane lihtsalt kapseldunum, roh
kem om aette olija. Suhteliselt väheste eesti rahvusest üliõpilaste positsioon on pigem tagasihoidlik, eemale tõm buv, dominantsena m õjub vene üliõpilane.
Õppetöö kolledžis käib nii eesti kui ka vene keeles. Kolledži õppekavad on seitsme aasta jooksul läbi elanud m itm eid muuda
tusi.
Õppekavade register 2006/2007. aastaks on järgm ine:
Eesti keel Narvas 23 Ü m berõpe
Nim etus M aht (AP) Sisseastum ise aasta A jalugu ja ühiskonnaõpetus
põhikoolis 40 AP 2006/2007
Loodus- ja inim eseõpetus
põhikoolis 40 AP 2006/2007
Diplom iõpe
Nim etus M aht (AP) Sisseastum ise aasta Põhikooli inglise keele
õpetaja 160 AP 1999/2000;
2000/2001 Eesti keel teise keelena 160 AP 2000/2001 Alushariduse pedagoog (alus-
ja algõpetus) 160 AP
1999/2000;
2000/2001;
2001/2002 Põhikooli vene keele ja
kirjanduse õpetaja 160 AP 1999/2000
Ärijuhtim ine 120 AP 2000/2001;
2001/2002 R akenduskõrgharidusõpe
Nim etus M aht (AP) Sisseastum ise aasta
Sotsiaaltöö korraldus 120 AP
2001/2002;
2002/2003;
2003/2004
Noorsootöö 160 AP
2004/2005;
2005/2006;
2006/2007 Kohaliku om avalitsuse
korraldus 140 AP
2004/2005;
2005/2006;
2006/2007
24 Tiina Halling B akalaureuseõpe
Nim etus M aht (AP) Sisseastum ise aasta Eesti keel teise keelena 200 AP 2001/2002
Inglise keele õpetaja 200 AP 2000/2001
A lushariduse pedagoog (vene
õppekeele baasil) 160 AP 2002/2003
H um anitaarained vene õppe
keelega põhikoolis
H um anitaarained vene õppe
keelega põhikoolis (m uuda
tused 2001/2002 sisseastunutele)
H um anitaarained vene õppe
keelega põhikoolis (m uuda
tused 20.12.2004)
H um anitaarained vene õppe
keelega põhikoolis (m uuda
tused 22.05.2006)
120 AP
2001/2002 2002/2003 2003/2004 2004/2005 2005/2006 2006/2007
M ajandusteadus 120 AP
2002/2003 2003/2004 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Koolieelse lasteasutuse
õpetaja
Koolieelse lasteasutuse õpetaja (m uudatused 24.04.2006)
120 AP
2003/2004 2004/2005 2005/2006 2006/2007
Eesti keel Narvas 25 M agistriõpe
Nim etus M aht (AP) Sisseastum ise aasta H um anitaarainete õpetaja
vene õppekeelega põhikoolis H um anitaarainete õpetaja vene õppekeelega põhikoolis (m uudatused 20.12.2004 a.
2005/2006 sisseastujatele) H um anitaarainete õpetaja vene õppekeelega põhikoolis (m uudatused 22.05.2006)
80 AP
2002/2003;
2003/2004;
2004/2005;
2005/2006;
2006/2007
Koolieelse lasteasutuse õpetaja
Koolieelse lasteasutuse õpe
taja (m uudatused 25.11.2004) Koolieelse lasteasutuse õpe
taja (m uudatused 22.05.2006)
80 AP
2003/2004;
2004/2005;
2005/2006;
2006/2007 Klassiõpetaja (vene õppekeele
baasil)
K lassiõpetaja (vene õppekeele baasil) (m uudatused
10.05.2005)
Klassiõpetaja (vene õppekeele baasil) (m uudatused
22.05.2006)
200 AP
2003/2004;
2004/2005;
2005/2006;
2006/2007
Nagu õppekavade registrist näha, on viimaste aastate jooksul lisandunud ka uusi erialasid, nagu näiteks kohaliku om avalitsuse korralduse (KOV) ja noorsootöö (NT) eriala. Erialad küll avati, aga nende õpetam iseks ei olnud õppevahendeid ega piisavat ettevalm istust. Filoloogiharidusega eesti keele õpetajatele oli vald
kond võõras, tuli hüpata vette tundm atus kohas ning kohe ujuma hakata. Erilist abi ei suutnud osutada ka nn erialaõppejõud, kellel samuti polnud selget visiooni, m issuguseid teadm isi KOVi eriala
4
26 Типа Halling lõpetanud spetsialist tingim ata vajaks. Ü liõpilastel oli tõsiseid ras
kusi ju b a esim esel õppeaastal loetavatest erialaloengutest arusaa
m isega, kuna erialaspetsiifilisi sõnu ei leidu sageli ka sõnaraam a
tuis. Erialase eesti keele õpetam ist KO Vile peaks alates käes
olevast sügisest tunduvalt hõlbustam a M argarita Koskineni m agistritööna valm inud õppevahend „Tekste ja ülesandeid koha
liku om avalitsuse eriala üliõpilastele“ .
E estikeelsest loengust arusaam ine ja loengute konspekteeri
m ine on ikka olnud kolledži üliõpilaste üldiseks probleemiks.
Eesti keele oskuse tase on õpirühm ades väga ebaühtlane. Loengu traditsiooniline tem po pole tavaliselt m uukeelsetele üliõpilastele jõukohane ning nõrgem a keeleoskusega üliõpilaste tõttu kipub loeng m õnigi kord kujunem a m illekski etteütluse sarnaseks: lau
seid tuleb sageli korrata ja seda ilm tingim ata täpselt samas sõnastuses. M uidugi aitavad siin m õnevõrra lüümikud, kuid kui neid liiga palju kasutada, kulub nendelt m ahakirjutam iseks mõtte
tult palju aega. Ka rühm ad on väga erineva tasem ega. Lisaks kesi
sele keeleoskusele puuduvad teadm ised eesti kirjandusest, kul
tuuriloost jm s, m ille m inim aalselgi tasem el tundm ist võiks eeldada ju b a seetõttu, et elatakse Eestimaal.
M arkantseim näide minu N arva kolledžis töötam ise praktika jooksul on seotud viie aasta taguse alushariduse eriala üliõpilaste rühm aga, kelle puhul kaalusin tõsiselt, kas peaksin neile eesti kirjandust lugema vene keeles. Rühm as oli üks eestlanna, väga tubli üliõpilane, ülejäänute eesti keele oskus oli praktiliselt ole
matu. Loom ulikult ei suutnud sellise keeleoskusega üliõpilased lugeda eestikeelset kirjandust ning vähem alt osa neist väitis, et ei om a eesti kirjanduse kohta m ingeid teadm isi. Kui küsisin, mis
suguseid eesti kirjanike teoseid nad üldse teavad, siis vastas üks õrn hääl, et tem a teab „K alevala“. V astaja oli ingerisoom lane.
Õnneks pole aastad vennad ning see rühm oli üsna erandlik nähtus isegi N arva tingimustes. Enam ikus rühm ades õpib tarku ja tublisid üliõpilasi, kes suudavad loengutem poga samm u pidada ja kaasagi mõelda, on valm is spontaanselt vastuseid andm a ning sooritavad oma eksam id ja arvestused hästi.
Eesti keel Narvas 27 Ü ldiselt on m ärgata, et äärm uslikult drastiline olukord Narva kolledži üliõpilaste eesti keele oskuse osas on nihkunud pisut paranemise suunas. Eelkõige on see osutunud võim alikuks tänu kolledži eesti keele õpetajate ennastunustavale tööle. Eesti keele tundide m aht on küllaltki suur, samas, kui tudeng loengusaalist pääseb, lülitub ta kiiresti tagasi om a arm sale em akeelele ning kurdab hiljem, et ta ei saa eesti keelt selgeks sellepärast, et tal ei ole keelekeskkonda. Tekib küsimus, kes talle selle keskkonna siis looma peaks, kui ta ise ei kasuta ära võim alusi selle loomiseks?
Pean siinkohal silmas m uuhulgas eestikeelset raadiot, televisiooni, kirjandust ja ajakirjandust ning võimalust suhelda om avahel ja oma õppejõududega n-ö praktika mõttes eesti keeles. Võib-olla on eesti keele vähene praktiseerim isvõim alus põhjuseks, miks viimastel aastatel võrdub kolledžisse pürgijate arv sissesaanute arvuga ning m agistriõppe kohad jäävad osaliselt täitmata.
Probleem saab alguse muidugi koolist. N arva koolide eesti keele õpetajate teadm ised om a ainest on paljudel juhtudel kesised:
sageli räägib õpetaja ise eesti keelt tugeva aktsendiga, mistõttu jäävad hääldusalused nõrgaks ka õpilastel. Tehakse ka rektsiooni- ja sõnajärjevigu. Ometi oleks ülekohtune teha sel moel üldistust ja hinnata kõigi N arva eesti keele õpetajate erialakeele tundm ist halvaks. Nii mõnedki neist valdavad oma eriala. Enam asti kuulu
vad sellised N arva väheste eestlaste hulka. Teiseks narvalaste nõrga eesti keele oskuse oluliseks põhjuseks, nagu ju b a mainitud, peetakse keelekeskkonna puudumist. Sageli, aga võib-olla ka ena
m asti ongi noore narvaka ainsaks eesti keele praktiseerim ise kohaks eesti keele tund, olgu siis koolis või kolledžis. Siit kasvab välja ka kolmas eesti keele om andam ise pidur - vähene m oti
vatsioon, sest Narvas elades eesti keelt ei vajata, erandiks võiks pidada eesti keele õpetajaks pürgivaid kolledži üliõpilasi, kellel m otivatsioon on ehk siiski olemas. Uued probleemid on tekkinud seoses ülem inekuga 3 + 2 õppekavale. Kui varem sai üliõpilane viie aastaga paratam atult ka pedagoogikoolituse ja enamusest sai kolledži lõpetamise järel eesti keele (võõrkeelena) õpetaja, siis nüüd om andatakse erialane koolitus alles m agistriõppes, üliõpi
28 Tiina Halling lasele aga jääb võim alus vahejaam as rongilt m aha hüpata. Juba lühiajalinegi praktika on näidanud, et üliõpilane ei kipu pärast 3 aastat õpinguid jätkam a (vähem alt mitte N arva kolledžis), sest om a eesti keelega (mis tasem el see ka poleks) on ta Ida-Virum aal nii riiklikus kui ka erasektoris tehtud mees, eriti veel, kui ta on endale lisaerialaks inglise keele valinud. Sellise pooliku koolituse saanud noorel puudub m otiiv edasi õppida ning vaevalt ta tahabki töötada koolis, kus sageli langeb eesti keele õpetaja õlule suur tasuta lisatöö koorm us igasuguste eestikeelsete paberite täitjana, tõlgina jm s. Üksikute üliõpilaste jao k s on m otiiviks kolledžist lahkuda soov jätk ata varem valitud või hiljem huvi äratanud tea
dusteem al, kuid kolledži praeguse otsuse kohaselt võib üliõpilane kirjutada m agistritöö vaid pedagoogilisel teem al või lõpetada ma
gistriõppe pedagoogika-alaste eksamitega. Sellega seoses on oht, et spetsiaalse, parem a ettevalm istusega noored enam kooli tööle ei satu ja häda sunnib kooli m eelitam a 3aastase bakalaureuseõppe lõpetanuid, kelle eesti keel ega üldine erialane ettevalmistus ei vasta nõutavale tasem ele. On oluline, et see m otivatsioon õpinguid jätk ata jääk s püsim a ka pärast kolledži põhiõppe lõpetamist ning m agistriõppes jätkam ise soov ning piisav pädevus magistriõppesse pääsem iseks oleksid iseenesestm õistetavad.
N arva kolledž on end aktiivselt ja edukalt väljapoole näidanud (vt Tartu Ülikooli N arva Kolledž. V iis aastat. 2004 jpm ), nüüd oleks aeg pilgud ka sissepoole pöörata ja võim aluste piirides eesti keele õpet tõhustada. Küsim us ei ole vaid selles, kui palju keele- või loengutunde üliõpilane saab, vaid selles, kuidas viia õppetöö tulem us m aksim um ini või vähem alt selle lähedale. Senised paari
päevased kolledži ühiskoolitused on olnud toredad ettevõtmised, kuid kindlasti ei oleks kolledži õppejõududel midagi pikemaajalise ja erialaspetsiifilisem a koolituse vastu, et üliõpilasele kujuneks eesti keele eriala om andam ine tervikprotsessiks, m itte üksikute loengute ja sem inaride summaks.
Kõigil on õigus kasutada om a em akeelt, kuid kohustus osata riigikeelt. Et eesti keele positsioon N arvas tugevneks, on vaja anda sellele riiklik prioriteet. Eelkõige N arva Kolledžil on täita vastu
Eesti keel Narvas 29 tusrikas ülesanne - eesti keele õpetajate erialakeele m adalseisust väljatoom ine. Selleks on vaja saavutada, et iga kolledžist lendu lastav noor eesti keele õpetaja om andaks kui mitte varem , siis vähem alt om a õpinguteaja vältel eesti keele tasem el, mis võim al
daks tal edukalt oma erialal töötada. N arva kolledži em aülikooli ehk Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas (2003) on m ääratlenud eesti keele (võõrkeelena) õpetaja pädevusnõuet järgm iselt: „Et muukeelse kooli eesti keele õpe
tajana edukalt hakkam a saada, peab õpetajal olem a väga hea eesti keele oskus (kui tegem ist ei ole emakeelse eestlasega), vajalikud teadm ised õpetatavast ainest (eesti keelest ja kultuurist, aga ka Eestist), oskus õpetada ja keerulisi pedagoogilisi ning psühho
loogilisi probleem e lahendada. Rääkim ata sellest, et me eeldame õpetajalt laia silm aringi ja üldist intelligentsust.” Õ petaja saab noorem ale põlvkonnale edasi anda ikka vaid seda, m ida ta ise hästi oskab. Alles siis, kui N arvas on piisavalt hea keeleoskuse ja erialase ettevalm istusega eesti keele õpetajaid, saab hakata lootma, et eesti keele oskus N arva elanikkonna hulgas hakkab aastate jooksul paranema.
Tänan kolleege N arva kolledžist, kelle arvam used olid mulle artikli kirjutam isel toeks.
KIRJANDUS
Klaas, Birute 2003. Eesti keele õpetamisest ja uurimisest võõrkeelena ja teise keelena Tartu likoolis. - 200 aastat eesti keele ülikooliõpet.
Juubelikogumik. Toim Mati Erelt. Tartu Ülikooli eesti keele õppe
tooli toimetised 25. Tartu, 319-348.
Pavelson, Marje 1998. Multikultuuriline Eesti: Haridussüsteemi ülesan
ded. OÜ Vali Press.
Tartu Ülikooli Narva Kolledž. Viis aastat. OÜ Sata, 2004.
Narva kolledži õppekava 2006/2007.
www.kke.ee www.narva.ee
Möönduse väljendamisest ühes lihtlause tüübis (eesti ja vene keele näitel)
Katrin Karu Tartu Ülikool
Prototüüp il ise lt väljendatakse möönduse sem antikat nii eesti kui ka vene keeles põim lauses, ent lisaks põim lausele on nimetatud tähendust võim alik vorm istada ka m uudel viisidel (vt nt Karu 2004; Кару, Кю льмоя 2004). K äesoleva artikli uurimisobjektiks on üks lihtlause tüüp, millel on nii eesti kui ka vene keeles kontsessiivne tähendus, kuid m ida traditsiooniliselt mööndlausena ei käsitleta, sest lihtlauseid m ööndlausete hulka ei arvata (EKG II 1993: 3 08-3 09) \ Vaatluse all olevate konstruktsioonide kontses
siivne kom ponent on vorm istatud eesti keeles sõna kiuste abil.
M eid huvitavaid lauseid on m öönvate hulka liigitatud töös (Кару, Кю льмоя 2004: 299), kuid pikem alt nende analüüsil peatutud ei ole. A lljärgneva analüüsi käigus püüan välja selgitada: 1) millised on kiuste-lausete vasted vene keeles ja 2) kas kõik kõnealust elem enti sisaldavad konstruktsioonid on tähenduselt möönvad.
Leidm aks vastust püstitatud küsim ustele, pöördume esmalt
„Eesti kirjakeele seletussõnaraam atu” (edaspidi EKSS) poole.
EKSS annab sõnale kiuste kaks seletust. Esimene neist semanti- seerib adverbi kiuste peam iselt kui kiusu ajamist, ent viitab ka kontsessiivsele sem antikale: „kiusu ajam iseks, kiusu pärast, kiusam iseks, vihuti; m illestki m itte hoolides v midagi trotsides”
(EKSS II, 2: 321). V astavalt teisele seletusele on tegem ist geni- tiivse postpositsiooniga, mis tähendab „m illestki, kellestki hooli
mata, nagu m illegagi või kellegagi kiusu ajades, seda trotsides;
kellegi kiusam iseks, kiusuks“ (sam as). Postpositsiooni seletuses 1 Mööndlausete spetsiifikast ja kohast determmeeritussuhete funktsio- naalsemantilises väljas vt (Кару 2006). Determmeeritussuhete all pean silmas tähendussuhteid, mida vene grammatikas nimetatakse „отно
шения обусловленности”, nende kohta vt (Теория 1996: 138-213).
Möönduse väljendamisest ühes lihtlause tüübis 31 tuleb erilist tähelepanu pöörata selles sisalduvale sõnale nagu, millest tuleb lähem alt juttu allpool.
Toodud seletusest järeldub, et kontsessiivne tähendus on sõnal kiuste peaasjalikult siis, kui ta esineb postpositsiooni funktsioonis;
adverbi puhul jääb see tahaplaanile.
Otsides sõna kiuste venekeelseid vasteid, pöördusin „Eesti- vene sõnaraam atu” poole ja leidsin sealt järgm ised seletused:
1. adverbile kiuste vastavad vene keeles adverbid назло, нарочно, наперекор. 2. postpositsioonil kiuste on järgm ised vasted: назло кому-чему, несмотря на что, вопреки чему, наперекор кому- чему, в пику кому (EVS IT 2000: 311).
Nii venekeelsete vastete kui ka EVSis leiduvate illustreerivate näidete analüüsist ilmneb, et EKSSis ja EVSis antud info on praktiliselt üks-üheses vastavuses. Adverbi puhul jääb kontses
siivne tähendus teisejärguliseks, postpositsiooni puhul kerkib esile. Samas ei saa väita, et adverb kontsessiivses tähenduses ei esineks ega ka seda, et postpositsioonil m ittekontsessiivset tähen
dust ei oleks. Seega saab justkui rääkida tendentsist, ent mitte reeglist. Kui püüda jagada praktilisi soovitusi keeleõppijale sõna kiuste kasutam ise kohta kontsessiivses ja mittekontsessiivses kontekstis, siis sõnaraam atutes sisalduvast infost need ei ilmne. Ei ole kindlaid pidepunkte, millele tuginedes saaksime väita, et ühel juhul on sõnal kiuste kontsessiivne, teisel m ittekontsessiivne tähendus ning vene keelde tõlkimisel tuleks valida üks või teine keelend. Kui aga analüüsida nimetatud sõnaraam atute näiteid lähemalt, selgub, et teatud seaduspära kontsessiivse ja mittekont- sessiivse tähenduse realiseerum ise vahel nii adverbi kui kaassõna puhul siiski on.
Enne konkreetse keelematerjali analüüsim ist vaatlem e, kuidas seletatakse sõnale kiuste antud venekeelseid vasteid vene keele seletussõnaraam atus. Selleks olen valinud 4-köitelise akadeem ilise sõnaraam atu „Словарь русского языка” (edaspidi MAC).
N agu eespool näidatud, võivad analüüsitaval eesti keelendil olla vene keeles järgm ised vasted: назло, нарочно, наперекор, несмот ря на что, вопреки чему, наперекор кому-чему, в пику
32 Katrin Karu кому. Vaatlem e lähemalt, kuidas neid vene keeles tõlgendatakse.
M AC seletused on käesoleva artikli autori tõlgitud.
Н азло — adv. ‘sooviga tekitada viha, vihastam a pan na’ (MAC 1982,11:354).
A dverbil нарочно on kaks tähendust, m illest esim ene (koos tähendusvarjunditega) pakub käesoleva analüüsi seisukohast huvi.
Н арочно - a) ‘m ingi eesm ärgiga, teatud kavatsusega, tahtlikult’;
b) ‘ainult kellegi või m illegi pärast’; c) ‘vastu kellegi tahtmist, k iu ste’ (M AC 1982, II: 390).
Н аперекор - adv. ‘vastupidiselt sellele, m ida oodati, sooviti’;
prep. ‘vastupidiselt m illelegi, midagi arvesse võtm ata’ (MAC 1982,11:378).
Вопреки - prep. ‘m illelegi vastu, m illelegi vaatam ata’ (MAC 1981,1 :2 1 1).
В пику кому сделать что-либо — ‘tegem a midagi kellegi kiusam iseks, kiuste’ (M AC 1983, III: 121).
N agu näha, esineb sõna kiuste venekeelsetes vastetes, milleks on adverbid, tihti tähenduselem ent ‘m eelega’, ‘tahtlikult’, ‘sihi
likult’, ‘nim m e’. Seega võib öelda, et antud tähenduses on tege
m ist k a v a t s u s l i k u j a s i h i p ä r a s e tegevusega, mis on suunatud kellegi vastu - kiusuga. EK SSi järgi on kius püüe kangekaelselt, vihuti om a tahet läbi viia; pahatahtlik jonn (EKSS II, 2: 320). Ö eldust võib järeldada, et adverbil kiuste ei tohiks olla kontsessiivset tähendust, sest m öönvas sem antikas ei sisaldu ega saagi sisalduda seemi ‘sihilikult’. M ööndussuhete spetsiifika seis
neb adversatiivse ja sisem ise determ ineerituse komponentide ühendam ises (Русская грамматика И 1980: 586). Käesolevas artiklis ei ole võim alust pikem alt peatuda kontsessiivse semantika eripäral ja selle seostel teiste tähendustega, m ida väljendavad determ ineeritussuhted, ent seda on põhjalikult analüüsitud m it
m etes uurim ustes.2 Tuleb vaid ära m ärkida, et sihipärane 2 Siinkohal toome ära vaid mõned olulisemad tööd, milles on analüüsitud möönvat semantikat. Nimekirjast on välja jäetud mööndtingimuslausete analüüsile pühendatud tööd, sest nende tähendus erineb mõnevõrra
Möönduse väljendamisest ühes lihtlause tüübis 33 tegutsem ine mingi eesm ärgi saavutam iseks on kontsessiivsusega vastuolus.
K aassõna kiuste venekeelsed ekvivalendid realiseerivad m öön
vat semantikat.
Järgnevalt analüüsim e EKSSi ja EVSi näiteid. N äidete esita
mise järjekorda ei ole muudetud. Esm alt on ära toodud EKSSi ja EVSi näited adverbi kiuste, seejärel kaassõna kiuste kohta. EKSSi näited on vene keelde tõlkinud artikli autor. Kandilistes sulgudes on antud vastete variandid. M õlem as allikas korduvad näited on v äljajäetu d .
KIUSTE 1. adv. kiusu ajam iseks, kiusu pärast, kiusam iseks, vihuti; m illestki mitte hoolides v midagi trotsides
(1) Toimis kiuste kõigi nõuannete vastu.
Назло действовал вопреки [наперекор] всем советам.
(2) Või tema keelab, just kiuste lähen!
Ах он запрещает!? Так назло пойду!
(3) Kiuste astuti keelust üle.
Назло преступили [нарушили] заперт.
(4) Justkui kiuste anti ülesandeid, mis talle ei meeldinud.
Как назло давали задания, которые ему не нравились.
(5) Mineku eel hakkas nagu kiuste sadama.
Перед отправлением в путь как назло пошел дождь.
(6) Tuul puhus nagu kiuste kogu aeg vastu.
Как назло все время дул встречный ветер.
mööndlausete tähendusest. König 1988; König 1991; König, Siemund 2000; Апресян 1999; Апресян 2004; Евтюхин 1997; Ляпон 1986; Тео
рия 1996; Теремова 1986; Типология 2004; Урысон 2002; Урысон 2003.
5
34 Katrin Karu (7) Me jäime vihma kätte ja rügasime kiuste edasi, et pimedaks künniga valmis saada (J. Kross).
Начался дождь, но мы работали несмотря ни на что, чтобы к темноте закончить пахоту.
Eesti-vene sõnaraamat (8) Just kiuste lähen!
Назло [нарочно] пойду!
2. Postp. [gen.] m illestki, kellestki hoolim ata, nagu millegagi või kellegagi kiusu ajades, seda trotsides; kellegi kiusamiseks, kiusuks
(9) Kõigi raskuste, kõigi takistuste kiuste.
Несмотря ни на какие трудности / преграды [вопреки всем трудностям], [невзирая ни на какие трудности]
(10) Raskete aegade kiuste säilis rahvas elutahe.
Несмотря на тяжелые времена, народ сохранил волю к жизни.
(11) Seda tehti otsekui saatuse kiuste.
Это делали как будто наперекор судьбе.
(12) Tormi kiuste mindi merele.
Несмотря на шторм [невзирая на шторм], [вопреки шторму]
(лодки) вышли в море.
(13) Tuldi kohale karistuste ja ähvarduste kiuste.
Пришли несмотря [невзирая] на наказания и угрозы.
(14) Та tegi seda meie kiuste.
Он сделал это назло нам.
(15) Tüdruk abiellus vanemate kiuste.
Девушка вышла замуж, чтобы досадить родителям.
Möönduse väljendamisest ühes lihtlause tüübis 35 Eesti-vene sõnaraamat
(16) Kõige kiuste
Наперекор [вопреки] всему (17) Kõikide kiuste
Назло всем [в пику всем]
(18) Saatuse kiuste Наперекор судьбе
Vaatleme eraldi adverbi ja kaassõna kasutust illustreerivaid näi
teid.
Adverbi puhul on esmane tähendus „kisu ajam iseks, kiusu pä
rast”, mis ilmneb ka näitelausetest (vt 1-8). Seega on adverbi puhul säilinud tugev semantiline seos teiste samatüveliste sõnadega - substantiiviga kius ( ‘püüe kangekaelselt om a tahet läbi v iia’) ja verbiga kiusam a ( ‘om a tegevuse v käitum isega sihilikult kellelegi ebam eeldivusi tekitam a’). Valdavas enam uses on tegu m ittekontsessiivsete lausetega. Adverbi kiuste venekeelseks vas
teks on samuti suuremal osal juhtudest adverb назло ehk „kiusu ajam iseks”, seega samuti m ittekontsessiivne keelend. Erandlik on vaid näide (7). Esm apilgul tundub, et see viib süsteemi tasakaalust välja, kuivõrd kõigil teistel juhtudel realiseeris adverb mitte- kontsessiivset tähendust. Kõnealune juhtum erineb m uudest näide
test ka lauseehituslikult. Tegem ist on o t s t a r b e l a u s e g a , mille pealauses esineb meid huvitav lekseem kiuste. Õigupoolest rügati vihm a kiuste edasi ning kui võtta kasutusele selline inter
pretatsioon, on tegem ist kaassõnafraasiga, mille puhul, nagu järg nevast analüüsist selgub, on aktuaalne ju st nim elt kontsessiivne tähendus.
Postpositsiooni puhul on suuremal osal juhtudest tegem ist möönva sem antika realiseerimisega.
Vaid näidete (14), (15), (17) puhul on tähendus m ittekontses
siivne ja sarnaneb adverbi semantikale „kiusam iseks, kiusu aja
m iseks” . N ende lausete puhul ilmneb aga, et „kiusatav” on elus
36 Katrin Karu subjekt. Seal, kus realiseerub m ööndus, on „kiusatava” rollis elutu objekt, liiatigi selline, mis ei ole subjekti poolt kuigi hõlpsasti m õjutatav või ei allu tem a tahtele sootuks — saatus, torm , ilm, vigastused jm s.
Veel näiteid:
(19) Kõrgete hindade kiuste napib õppureil üüripindu.
Несмотря на высокие цены учащимся не хватает жилья.
(20) Medõed töötavad palga kiuste.
Медсестры работают несмотря на (низкую) зарплату.
(21) Globaalne rahapesumasin kogub tuure korrakaitsjate pingu
tuste kiuste.
Глобальная машина отмывания денег наращивает обороты несмотря на усилия правозащитников.
(22) Aivar Rehemaa rühib tagasilöökide kiuste tippu.
Айвар Рехемаа стремится к вершине несмотря на неудачи.
(23) Raudne leedi pidutseb halva tervise kiuste.
Железная леди празднует несмотря на плохое здоровье.
(24) Koertenäitus kogus huvilisi ilma kiuste.
Выставка собак собрала много зрителей несмотря на плохую погоду.
Et kius on pahatahtlik jonn , püüe kangekaelselt om a tahet läbi suruda, siis seostub ta loom uldasa m illegi negatiivsega. Kont- sessiivse tähenduse puhul, m il sem antika sam atüveliste täistähen
duslike sõnade ja kaassõna vahel on nõrgenenud, säilib tähenduse negatiivne elem ent, mis on ühest küljest kõige abstraktsem sem antiline kom ponent, mis sisaldub sõnades kius, kiusama, kiuste, teisest küljest võib seda pidada üheks juhtivaks seemiks kiusu tähenduse lahtiseletamisel, kuivõrd ta on kõige üldisem ning on kõigi sam atüveliste sõnade puhul üheks tähenduskom ponen
diks. Võib oletada, et gram m atikaliseerum ise kasvades (adverb >
Möönduse väljendamisest ühes lihtlause tüübis 37 kaassõna) lekseemi diferentsiaalseem id hägustuvad, esile kerkib integraalseem "midagi ebam eeldivat, negatiivset’.
N äidete analüüsist võib järeldada, et sõna kiuste adverbi funkt
sioonis on sem antiliselt tugevam ini seotud verbiga kiusamine ja substantiiviga kius, m istõttu see kontsessiivset tähendust ei reali
seeri, tähistades pigem (pahatahtlikku) jo n ni ja püüdu tekitada kellelegi ebam eeldivusi, ehk teisisõnu sihipärase ja tahtliku tege
vusega. Seevastu m ittetäistähendusliku sõnana sõltub kontses- siivse ja m ittekontsessiivse tähenduse väljendam ine sellest, kas
„kiusatava” rollis on elus või elutu objekt. Viimasel ju h u l jääb n-ö esmane, jonni ja om a tahte läbisurum ise sem antika tahaplaanile ning esile kerkib raskuste trotsim ise ehk kontsessiivne tähendus.
Sidemed sam atüveliste täistähenduslike sõnade sem antikaga nõr
genevad.
M ärgata on ka seda, et venekeelsetes vastetes on selgelt dife- rentseeritav kontsessiivne ja m ittekontsessiivne tähendus. M öön
duse puhul on võimalik neid lauseid tõlkida eessõna несмотря на kaudu, seal, kus aktualiseerub kiusam ise semantika, kerkib vene
keelsetes vastetes esile adverb назло ja selle sünonüümid.
M iks ma säilitasin näidete esitamise järjekorra sellisena nagu see oli sõnaraam atus, kuigi analüüsi seisukohalt oleks ehk ots
tarbekas olnud grupeerida need vastavalt väljendatavatele tähen
dustele? Põhjus seisneb selles, et EVSs on vaheldum isi toodud kontsessiivse ja m ittekontsessiivse tähendusega näitelaused. Selli
ne diferentseerim atus raskendab aga sõnaraam atu kasutam ist, me ei saa sealt selgeid juhiseid selle kohta, m illine vaste oleks millisel juhul kohane valida ning illustreeriv m aterjal ei hõlbusta, vaid
pigem takistab meil õigete valikute tegemist.
Tulles veel kord tagasi m ittekontsessiivsete Ämste-adverbiga lausete juurde, tuleb ära m ärkida veel üks nende semantiline eripära, m illest on seoses esmapilgul erandliku näitega (7) eespool põgusalt ju ttu olnud. N im elt on m ittekontsessiivsed kiuste-laused tõlgendatavad otstarbelausetena.
38 Katrin Karu Ta tegi seda meie kiuste = selleks, et meid kiusata
Он сделал это назло нам = чтобы досадить нам
Ö eldust aga ilmneb veel üks asjaolu. Kui tegem ist on otstarbe
lausega, siis on tegem ist ka sihipärase tegevuse sooritamisega.
Sihipärast tegevust saab aga sooritada vaid aktiivne subjekt.
N äidete (1)—(4) puhul see nii ongi. „Kiusaja“ on elusolend. (5) ja (6) näite puhul ei ole „kiusaja“ elusolend: viiendas näites on see sadu, kuuendas tuul. Seetõttu tuleb neis lausetes adverbile kiuste lisada veel üks adverb — nagu. Adverbil nagu võib olla mitu tähendust, kuid üks neist on EKSSi järgi „näimine, tundumus, väite kaheldavus või teadm ise ebakindlus“ (EKSS III, 4: 619).
Seega, saades aru, et elutu nähtus ei saa eesm ärgipäraselt või sihi
likult kedagi kiusata, lisab kõneleja om a väitesse sõna, mis võtab tem a kõnelt kindluse, ning vähendab seega oma vastutust öeldu eest. Vene keeles on olukord samane. Me ei saa öelda: *Всю дорогу назло дул встречный ветер. Selline lause ei ole ei sem antiliselt ega pragm aatiliselt korrektne. Me peame ütlema как назло, nagu eesti keeleski, ning sõnaraam atute näited demonst
reerivad seda.
K ontsessiivsete fowste-lausete puhul moodustab „mööndus- sõna“ lause sem antilise ja pragm aatilise tipu, see on edastatava sõnumi olulisim kom ponent. Tihtipeale on Ämste-elemendis kuju
tatu m idagi suurt ja võim ast, m illega on inimesel raske võidelda ning mis on inimese enda tahtest sõltum atu: vrd saatuse kiuste, raske haiguse kiuste, ilma kiuste, vigastuste kiuste, tormi kiuste jm s. Seega kerkib kontsessiivsetes Ä7W5/e-lausetes sageli esile sem antiline elem ent „meie tahtest sõltum ata”, mis on mööndusele iseloom ulik (vt Кару 2006).
Lõpetuseks tahaksin lisada, et väga põgusa vaatluse põhjal võib oletada, et kontsessiivsed kiuste-laused esinevad eesti keeles (vähem alt ajakirjanduskeeles) tunduvalt sagedam ini kui mitte- kontsessiivsed. Seega võiks arvata, et kasutades sõna kiuste, räägi
me pigem m ingite väliste jõudude, väliste tegurite trotsim isest,
Möönduse väljendamisest ühes lihtlause tüübis 39 mis tihtilugu ei sõltu m eist ning m ida me ei saa ka m õjutada, ning vaid vähestel juhtudel ajame kiusu kiusu pärast.
KIRJANDUS
EKG II = Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.
EKSS = Eesti kirjakeele seletussõnaraamat 1988. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.
EVS = Eesti-vene sõnaraamat 2000. II kd. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Karu, Katrin 2004. Ühest mööndlausete alaliigist eesti ja vene keeles. - Toimiv keel II. Töid rakenduslingvistika alalt. Koost Helle Metslang, toim Maria-Maren Sepper, Jane Lepasaar. Tallinn: TPÜ Kirjastus, 175-184.
König, E. 1988. Concessive Connectives and Concessive Sentences:
Cross-Linguistic Regularities and Pragmatic Principles. - Explaining Language Universals. John A. Hawkins (ed.). Oxford, 145-166.
König, E. 1991. Concessive Relations as the Dual of Causal Relations. - Semantic Universals and Universal Semantics. D. Zaefferer (ed.).
Berlin, New York, 190-209.
König, E. Siemund, P. 2000. Causal and concessive clauses: Formal and semantic relations. - Cause-Condition-Concession-Contrast. Cogni
tive and Discourse Perspectives. Ed. by Elizabeth Couper-Kuhlen, Bernd Kortmann. Berlin, New York, 341-360.
Апресян, В. Ю. 1999. Уступительность в языке и слова со зна
чением уступки. - Вопросы языкознания № 5. Москва: Наука, 24^14.
Апресян, В. Ю. 2004. Уступительность: языковые связи. - Сокро
венные смыслы. Слово. Текст. Культура. Сборник статей в честь Н. Д. Арутюновой. Москва: Языки славянской культуры, 255- 266.
Евтюхин, В. Б. 1997. Категория обусловленности в современном русском языке и вопросы теории синтаксических категорий.
Санкт-Петербург: Издательство Санкт-Петербургского универ
ситета.
