Elle Sõrmus Tallinna Ülikool
Võõrkeele õppimist m õjutavad peam iselt õppimise põhjused, suhtumine ja m otivatsioon. Õppim ise põhieesm ärk on toim etulek õpitava keele keskkonnas ehk suhtlemine (kom m unikatsioon).
Selle saavutamiseks tuleb olla kom petentne mitmes valdkonnas.
Michael Canale ja M errill Swain (1980) on välja toonud 4 kompetentsuse liiki: gram m atiline (lingvistiline) (hõlmab vorm i
ja lausemoodustust, hääldust, vormifunktsioone jne), sotsioling- vistiline (sobiva keele kasutam ine erinevates sotsiaalsetes konteks
tides, tähenduse ja vormi sobivus), diskursuse kom petentsus (kirjaliku ja suulise seotud teksti loomine erinevates vormides, nt telefonivestluses, essees) ja strateegiline (verbaalne ja m ittever
baalne, et kom penseerida vajakajääm isi keeles) kom petentsus.
Kuigi grammatika on ainult üks neljast kom ponendist, on see sama vajalik kui teisedki, et olla suhtluses edukas. M arianne Celse-Murcia ja Sharon Hilles (1988) ning Diane Larsen-Freem an ja Michael Long (1991) vaatlevad gram m atika õpetam ist niisugus
test aspektidest nagu vorm, tähendus ja kasutus. Kuna täis
kasvanud keeleõppijad ei õpi keelt nagu lapsed, siis on gram matikal ning reeglitel keeleõppes tähtis roll. Eesti keel on suhte
liselt grammatikakeskne, seetõttu tuleb eriti algajate õppijate puhul pöörata gram m atikale üpris palju tähelepanu. Seejuures peab õpetamine kindlasti toim um a kontekstis ja õpitu kasutam ine nii suulises kui kirjalikus tekstis.
Sõnavara õppimisel m õjutavad varasemad kogemused ja olemasolevad mälupildid uute sõnade om andam ist ning nende sõnadega tekkivaid seoseid ja tähendusvarjundeid. Paremini jäävad meelde ju st need sõnad, m illega väljendatakse üm brit
sevaid esemeid, nähtusi ja olendeid, samuti konkreetseid tegevusi väljendavad sõnad ehk siis kõik see, mis on inimese jaoks oluline
198 Elle Sõrmus ja lähedane. Uute sõnade kasutam ine peaks toim um a kontekstis
ning olem a seotud gram m atika, rääkim ise ja kirjutam isega.
Tallinna Ülikooli eesti keele kursus toim us 2005/2006. õppe
aastal inglise keele baasil. Õppijad olid peam iselt ERASMUS- program mi vahetusüliõpilased Jaapanist, Prantsusm aalt, Soomest, K atalooniast ja Udm urtiast, V enem aalt. Kõik õppijad alustasid eesti keele õppim ist enam-vähem sam alt tasem elt, keegi neist pol
nud varem süstem aatiliselt eesti keelt õppinud.
Esimesel semestril oli eesti keele tunde 130 ja teisel semestril sam apalju ehk siis kokku 260 tundi. Artiklis vaadeldakse nende üliõpilaste gram m atika ja sõnavara kasutuse arengut, kes õppisid eesti keelt terve õppeaasta.
Õ ppim ism eetodina kasutati kursusel põhiliselt suhtlusmeeto- deid. Õpitud sõnavara ja gram m atikat said õppijad kasutada rolli
m ängudes, infolüngaga ülesannetes, situatsiooniülesannetes jne.
Eesm ärk oli õppida toime tulem a eestikeelses keskkonnas. Õppe
m aterjaliks oli Ungaris välja antud eesti keele õpik algajatele (Anu K ippasto, N agy Judit „Eszt nyelvkönyv”). Kuna õpikus on rohkem keskendutud gram m atikale, siis olid lisaks m itmesugused töölehed ülesannetega, m ida sooritati nii tunnis kui keelekeskkonnas (nt toidupoes, raam atupoes, riidepoes jne). Esimesel semestril oli suurem rõhk rääkim isoskuse arendamisel, samuti tutvustati eesti keele gram m atika põhifunktsioone ja õpetati neid kasutama nii suulises kui ka kirjalikus tekstis. Teisel semestril pöörati rohkem tähelepanu ka kirjutam isoskusele ja käsitletud grammatika- funktsioonide nüansirikkam ale kasutusele.
M õlem ad sem estrid lõppesid suulise ja kirjaliku eksamiga. Üks osa eksam itööst oli mõlemal puhul sama pildi kirjeldamine, ees
m ärgiks oli teada saada, m issugune on sõnavara ja grammatika areng. Õppijad võisid vajadusel kasutada sõnaraamatut.
Kuidas kasutati õpitud sõnavara ja gram m atikat erinevate semestrite lõputöödes, illustreerivad järgm ised näited, mis on pärit kõikide õppijate töödest:
Algajate keeleline areng ühe õppeaasta jooksul 199 1. semestri lõpus:
Grammatika:
• peamiselt lühilaused:
N t Pildil on maja. Ta töötab autojuhina. Talle m eeldivad lilled.
• oleviku kasutamine. See on kindlasti tingitud ka ülesande tüübist: pildi kirjeldamine:
Nt Nendel on p a a d id j a mängib sellega. Vesi tuleb ilusalt pursk- kaevast.
• peamiselt kirjeldav tekst:
Nt Paha mees võttis raha meie äripangast. M inu ema oli rõdul j a ta nägis seda meest. Tänaval on kaks väikesed kauplused. M aja taga on garaaž.
• küllaltki lai kaasõnade kasutamine:
Nt 3 last m ängivad koos purskkaeva kõrval. Puu taga on mees.
Kolm last on purskkaeva ees.
• ära ülekasutamine:
Nt Ta kallas vett mehe p eale ära. M ees müüs jä ä tist ära.
• hea osastava käände kasutamine:
Nt Uks poiss vaatab seda elevanti. Praegu koer sööb tema vorsti.
Sõnavara:
• toiduga seotud sõnu:
Nt Meie koer võttis naabrilt vorsti. Üks inimene ostab jäätist.
Koer varastab viinerid. M inu vend andis loomale õuna. Teine mees müüb liha.
• riietusega seotud sõnu:
Nt Temal on naljakas p rillid j a lips.
• igapäevaeluga seotud sõnu:
Nt Politseinik räägib telefoniga. Nende ema töötab haiglas.
• isikuga seotud sõnu:
Nt Mulle meeldib töötada müüjana. Talle m eeldivad lilled. Ta on abielus. Ta käib koolis. Vabal ajal õpib ta ka.
• erinevaid omadussõnu:
200 Elle Sõrmus N t M a arvan, et ta on vihane. Tänaval on erinevad asjad. Siin elab tavaline pere: mees, naine, p oiss j a tüdruk. Vesi on külm, aga selge.
2. sem estri lõpus:
G ram m atika:
• kas oleviku või lihtm ineviku kasutamine. Juhul kui õppija kasutas lihtm inevikku, võisid olla selles ^/-lihtmineviku üldista
m ise vead:
N t M ees kardas j a jo o ks minema. Zoopargist läks ära suur loom j a tulis meie maja juurde. See p u u istutasib üks vana mees. Minu
ema oli rõdul j a ta nägis seda meest.
• mõnel juhul ka täism ineviku kasutamine:
N t K a lapsed ei ole huvitatud, mis ju h tub praegu. Mees on raha p a ng alt röövinud, aga ta ei ole kohvrit lukustanud, seega ta kaotab raha. M ees on vihane koera peale, sest koer on vorstid röövinud.
• eri tüüpi liitlaused:
N t Katusel on üks vargapoiss kes võtab üks kotti j a aknast vaatab tänavale tüdruk. A ga p a lju d asjad hakkavad seal: inimesed selles linnas tunduvad õnnelikud. Kui ma elaks siin, ma töötaks ka müüjana. Pildil on politseinik. Ta räägib käsiraadiosse j a ma arvan, et ta üritab helistada kohale rohkem politseinikuid ja loom aeda juhtajat.
Sam al ajal teine onu parandas oma autot, sest järsku auto läks tänaval rikki, tal oli kiire töö asja ajamisega, aga mis teha, asi läks nii.
• sõnajärg võis lauses olla vale:
N t Elevant midagi pilkab, nalja heidab mees. Naine tütrega on akna taga j a vaatvad inim esed väljas. Lapsed on rõõm sad sest tahavad mängida paadiga veel.
Algajate keeleline areng ühe õppeaasta jooksul 201 Sõnavara:
• emotsioonide väljendamine, nt:
-E s im e s e l korrusel vargapoisi ema valab vett tänava peale .... Oi, oi, oi! .... Im elik küll!
- Elu on huvitav. Iga p ä ev on pidu.
- See pakub neile huvi, nad on j u lapsed.
- M ul pole aimugi, ehk on see torumehe jalgratas.
- Aga kui palju maksab jä ä tis? M a ei tea, aga teine mees ei ole tasunud.
- Kui ma elaks siin, ma töötaks ka müüjana. M ulle meeldib töötada müüjana. M inu isa töötab müüjana Barcelonas.
- A g a kui kaunist triibulist pintsakut ta kannab!!!
• omadussõnad ja nende tuletamine:
Nt Hoovis on tohutu elevant. Puu taga on imelik mees. M a arvan, et müüja on vihane. Kohkuv elevant on lapsed ära vaevanud.
Esimese semestri lõputöös kasutati väga palju asesõnu, teises töös rohkem nimisõnu nende asemel. Kirjutades kasutati peam iselt lihtlauseid, üldistati ^/-minevikku, probleeme tekitas ühildumine.
Teises töös olid lausekonstruktsioonid keerukam ad, kasutati eri
nevaid ajavorme, samuti osati kasutada rohkem ja korrektsem alt mitmusevorme. Osati väljendada ka erinevaid tundeid ning oma arvamust pildil toim uva kohta. Sõnavara oli laiem, nt telliskivi, piserdab, üritab, ujutavad jne.
Kindlasti jäi mõne õppija (nt prantslased, kataloonlased, jaapanlased jt) lausekonstruktsioonidele püsim a emakeele mõju, kuna nende emakeele lausete ülesehitus on eesti keelest erinev.
Püüti kirjutada väga keeruliselt (või kasutada otsetõlget emakeelest), kasutada tarbetult palju kõrvallauseid.
Kahjuks ei võimalda selline ülesandetüüp (pildi põhjal jutu kirjutamine) õppijatel kasutada kogu om andatud sõnavara ja õpitud grammatikat, kuid annab siiski m ingi pildi nende eesti keele grammatika ja sõnavara kirjaliku kasutuse arengust ning võimaldab õppetöö sisu efektiivsem alt planeerida.
26