Varauusaegse pressiajaloo avanemine

Juba eelnev kokkuvõtlik käsitlus näitas, et siinse varauusaegse pressi ajaloo edasine uurimine on minetamas saksakeelsete linnalehtede lokaalta-sandit. Pigem tuleks Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa pro-vintsikeskuste ajalehti ning nende väljaandmis-mehhanisme ja -põhjusi asetada viimaks ometi esi-teks Rootsi suurriigi või siis veel laiemasse — va-rauusaegse Euroopa pressiajaloo konteksti. Järg-nevalt olgu esitatud mõned visioonid.

58 K. Vanamölder 2012, lk 186–188.

59 Ibid., lk 189.

60 Ibid.

17. sajandi Läänemere ruumi kõige olulisemaks kommunikatsiooni- ja uudiseid tootvaks ning rep-rodutseerivaks keskuseks oli Hamburg (ja Altona),⁶¹ mis oli omakorda ühenduses Thurni ja Taxise pos-tivõrgustikuga. 1618. aastast tegutses näiteks Ham-burgis Rootsi postiamet, mille vahendusel liikus Stockholmi kogu „saksa post” ehk korrespondents Lääne-Euroopaga.⁶² Vaadates Rootsi suurriigi pos-tivõrgustiku 17. sajandi lõpu kaarti,⁶³ on näha, kui-das Hamburgist alguse saav ühendusjoon sirutub emamaa kaudu ümber terve Läänemere. Lääne-mere provintside jaoks oli suhtlemisel Saksa ala-dega Skandinaaviat ja Soomet läbiva ühendustee kõrval oluliselt lühemaks ning loomulikuks alter-natiiviks Läänemere lõunakaldal Rootsile kuulu-va Pommeri, Poolaga seotud Preisi- ja Kuramaa kaudu kulgev postiühendus.⁶⁴

Alates Hamburgist, kus 17. sajandi viimasel veerandil ilmus paralleelselt mitu ajalehte roh-kem kui kaks korda nädalas, trükiti lisaks Kö-nigsbergile „oma” lehte Danzigis, Rootsi-Pom-meri linnadest Stettinis⁶⁵ ja Stralsundis.⁶⁶ Kõik nimetatud olid saksakeelsed ajalehed, mis ilmu-sid vähemalt kaks korda nädalas ning kuuluilmu-sid Hamburgi mõjuvälja.⁶⁷ Kuidas ja milliste uudis-tekandjate kaudu liikusid uudised Hamburgist Riiga (ja Tallinna) ning kas teateid läks ajalehte-devahelise „telefonimängu“ jooksul kaotsi, pole siiani teada. Samuti on selgusetu, millist rolli mängis uudistedoonorina siiski Königsbergi aja-leht Riias pärast 1680. aastat (ja varem?), kui

vä-61 Vt nt Holger Böning, Emmy Moepps. Hamburg: Kommentierte Biblio-graphie der Zeitungen, Zeitschriften, Intelligenzblätter, Kalender und Almanache sowie biographische Hinweise zu Herausgebern, Verlegern und Druckern periodischer Schriften. Bd. 1: Von den Anfängen bis 1765. (Deutsche Presse. Bibliographische Handbücher zur Geschich-te der deutschsprachigen periodischen Presse von den Anfängen bis 1815.) Stuttgart-Bad Cannstatt: Frommann-Holzboog, 1996, lk XI–

62 P. Ries 2001, lk 239.XXX.

63 Vt Connecting the Baltic Area: The Swedish Postal System in the Sev-enteenth Century, lk 6.

64 Näiteks kirjeldab Saksa literaat Paul Jacob Marperger (1656–1730) Rootsi riigi postivõrgustikku väga põhjalikult, esitades infot suure-mate keskuste vahemaade pikkuse ning linnade postipäevade kohta:

Paul Jacob Marperger. Schwedischer Kauffmann. Wißmar und Leipzig:

Schmidt, 1706, lk 354–359.

65 Stettinis ilmus ajaleht Europäische Zeitung alates 1655. aastast, ent Blü-hmi-Bogeli oletuste kohaselt võis esimene ajaleht ilmuda juba 1633.

aastal, vt Die deutschen Zeitungen des 17. Jahrhunderts, Bd I, lk 106;

110; 122; 141.

66 Stralsundi ajaleht Stralsunder Relations Courier ilmus alates 1689.

aastast. Vt Die deutschen Zeitungen des 17. Jahrhunderts, Bd I, lk 269–270.

67 Stettini ajaleht kandis alates 1689. aastast Hamburgi eeskujul tiitlit Relations-Courier, kuid 17. sajandi lõpukümnendil on täheldatav ka teise Hamburgi lehe Nordischer [Mercurius] mõju. Vt Die deutschen Zeitungen des 17. Jahrhunderts, Bd I, lk 270.

hemalt Rigische Montags (Donnerstags) Ordina-ri Post Zeitungi puhul on täheldatud Königsber-gi lehe mõju, mida peegeldab kasvõi Riia lehe esialgne pealkiri.

Riigi või tsensuuri mõju varauusaegsetele aja-lehtedele on samuti üks perspektiivikas uurimis-teema, millest siiani pole kuigi palju üksikasju tea-da.⁶⁸ Siiski võib 17. sajandi lõpu Euroopa kaardil visandada keskvõimu ja ajalehe suhete iseloomus erinevaid piirkondi. Killustatud võimuga aladel ja/

või seal, kus puudus territooriumi ühtselt kontrol-liv tugev keskvõim, nagu Saksamaal, Itaalias ja Madalmaades, ilmusid ajalehed üpris varakult, neid trükiti aktiivselt paljudes linnades ning Hol-landi näitel ka mitmes keeles.⁶⁹

Absolutistliku võimuga maades püüdis kesk-võim avalikkusele suunatud informatsiooni roh-kem kontrollida, allutades ajalehtede väljaandmi-se otväljaandmi-seväljaandmi-se ja range riikliku kontrolli alla. Heaks näi-teks oleks siin Prantsusmaa, kus pikka aega ilmus üksnes üks ametlik ajaleht, Gazette, mille koosta-mine oli otseselt allutatud riiklikule kontrollile (va-hepeal koostas lehte kuninga ihuarst) ning mida kasutati keskvõimu, s.o kuninga ning kardinali sõ-numite vahendajana. Muud infot hangiti eelkõige välismaistest ajalehtedest neid tõlkides.⁷⁰ Ann-Kat-rin Hatje on juhtinud tähelepanu Rootsi suurrii-gis ning Prantsusmaal rakendatud pressipoliitika sarnasusele. Rootsi press sai alguse 17. sajandi esi-mesel poolel, mil sõdiv riik rakendas selle riikliku propaganda teenistusse.⁷¹

17. sajandi lõpuks oli Rootsist kujunenud tsent-raliseeritud võimuga riik, mida valitses tugeva, Karl XI ja Karl XII kontekstis juba isevalitsusliku

68 Tsensuuri kohta nt Johannes Weber. Kontrollmechanismen im deut-schen Zeitungswesen des 17. Jahrhunderts: Ein kleiner Beitrag zur Geschichte der Zensur. — Jahrbuch für Kommunikationsgeschichte, 2004, nr 6, lk 56–74; Martin Welke. Johann Carolus und der Beginn der periodischen Tagespresse: Versuch, einen Irrweg der Forschung zu korrigieren. – 400 Jahre Zeitung, lk 9–117.

69 Vt Euroopa eri piirkondade ajalehtede kohta nt 400 Jahre Zeitung 2008; The Politics of Information in Early Modern Europe 2001.

70 Gazette’i kohta lähemalt: Anuschka Tischer. Obrigkeitliche Instrumen-talisierung der Zeitung im 17. Jahrhundert: die Gazette de France und die französische Politik. — Die Entstehung des Zeitungswesens im 17.

Jahrhundert: Ein neues Medium und seine Folgen für das Kommuni-kationssystem der Frühen Neuzeit. (Presse und Geschichte — Neue Beiträge, 54.) Toim Volker Bauer, Holger Böning. Bremen: Edition lu-mière, 2011, lk 455–467; Jean-Pierre Vittu. Instruments of Political Information in France. — The Politics of Information in Early Modern Europe 2001, lk 160–179; Sonja Schultzheiß-Heinz. Contemporane-ity in 1672–1679: The Paris Gazette, the London Gazette, and Teutsche Kriegs-Kurier (1672–1679). — The Dissemination of News and the Emergence of Contemporaneity in Early Modern Europe. Toim Bren-dan Dooley. Farnham–Burlington: Ashgate, 2010, lk 115–137.

71 A.-K. Hatje 2008, lk 217 -218.

võimuga monarh. Analoogselt Prantsusmaaga oli ajalehe väljaandmine algusest peale riigi ehk ku-ninga asi. Sarnaselt Gazette’iga Pariisis oli Rootsi emamaa ainus ajaleht, kord nädalas Stockholmis ilmunud Ordinari Post-Tijdender allutatud range-le riiklikurange-le kontrollirange-le.⁷² Stockholmi lehe lähte-materjal saadi Hamburgi kaudu saadetud saksa-keelsetest ajalehtedest. Ilmudes rootsi keeles, täitis ajaleht paralleelselt nii propagandistlikku kui ka praktilis-kommunikatiivset rolli. Keskvõim täht-sustas gootitsistlikus vaimus ühtaegu rootsikeelse kirjavara levikut, samas täitis ajeleht sarnaselt Gazette’iga keskvõimu hääletoru funktsioone.⁷³ Samas olid Gazette’i levikul paratamatult geograa-filised piirid, mille tõttu lubati provintsides litsent-si alusel publitseerida ajalehe täpseid ümbertrük-ke. 17. sajandi lõpukümnendiks oli keskvõim väl-jastanud 13 sellist trükilitsentsi.⁷⁴

Kuivõrd teadlik Prantsusmaa n-ö pressipoliiti-ka kopeerimine Rootsis võis olla, on omaette tee-ma ning vääriks kahtletee-mata nii piketee-mat teoreeti-list käsitlust absolutistliku riigi struktuurist ning võimuvertikaali toimemehhanismidest kui ka si-hiteadlikke arhiiviotsinguid. Rootsi ja Prantsus-maa liitlassuhted 17. sajandil ning PrantsusPrantsus-maa valitsemissüsteemi üldisem eeskujuks seadmine Rootsis on samas üsna hästi teada.⁷⁵

Rootsi suurriigi emamaad ja provintse ühendas ning lahutas meri. Kirjeldatud „Prantsuse mude-li“ rakendamine korra nädalas ilmunud Stockhol-mi ajalehe põhjal Eesti-, Liivi ja Ingerimaal poleks olnud logistiliselt võimalik. Samas on riikide pres-sipoliitikas ja ametlike ajalehtede iseloomus

mär-72 Ibid.

73 Ibid., lk 218.

74 J.-P. Vittu 2001, lk 172.

75 Ralph Tuchtenhagen. Zentralstaat und Provinz im frühneuzeitlichen Nordosteuropa. Wiesbaden: Harrassowitz, 2008, lk 19–28.

gata sarnaseid jooni. Rigische Novellen oli loodud poliitilistel põhjustel, konkureerima eelkõige kaks korda nädalas ilmuva Königsbergi ajalehega. Sar-naselt emamaaga koostas ajalehte keskvõimu esin-daja ning selle sisu kontrollis tsensor. „Prantsuse mudelist“ lähtuvalt võiks Rigische Novellenit vaa-delda Balti provintside ainsa ametliku ajalehena, mille litsentseeritud ärakiri ilmus ümbertrükina Reval(i)sche Post-Zeitungi kujul Tallinnas ning mida ilmselt telliti ka Narvas.

Kas selline poliitika oli Stockholmi teadlik siht, selgub ilmselt järjekindla arhiivitöö tulemusel. Kui siinsete Läänemere-provintside ajalehed polnud iseseisvad, siis kuidas suhtus keskvõim riigi Sak-sa provintside linnades (nt Stralsundis, Wismaris ja Bremenis) ilmuvatesse ajalehtedesse?

***

Esitatud visioonide kõrvale võib kindlasti lisa-da veel mitu. Ka provintsikeskuste ajalehtede ar-hiivipõhine üksikuurimine pakub veel palju uut.

Meil ei ole näiteks konkreetseid andmeid Riia ja Tallinna ajalehtede tehnilise teostuse, tiraažide, trükkimiseks kulunud aja ning lehe hindade ku-junemise kohta. Pressiajaloo hämaruses seisab ka lehe lugeja, kes aastakäikude kaupa haaras uudi-seid mujal Euroopas toimuvatest sõjalistest kam-paaniatest, katastroofidest, kurioossetest sünd-mustest jne. Ometi võib loota, et välgatused meie pressiajaloo vanimast perioodist — varjudeajast

— võiksid pikapeale muutuda kaasakutsuvateks, püsivalt hubisevateks tulukesteks.

See auditoorium, mis nüüd kannab Juhan Peegli nime, on mulle väga südamelähedane. Pool sajan-dit tagasi, sünnitusmaja töötajate laste nääripeol, mängisin siin poodiumil akordioni. Mu ema töö-tas tollal sünnitusosakonna arstina.

Kaks aastat tagasi pidas ülikooli naistekliinik siinsamas oma lahkumispidu. Sellel üritusel osa-lesin günekoloogi abikaasana. Lõppeks olen ma, nagu paljud teie hulgast, selles majas sündinud.

Nüüd sünnitakse ja sünnitatakse Maarjamõisas, siin, Toomemäe vanas sünnitusmajas, koolitatak-se meedikute akoolitatak-semel meedia asjatundjaid.

Ka meedias sünnib praegu väga palju uut ja hää-lekat. Ent mul paluti rääkida meedia morbiidse-mast osast: paberajakirjanduse ellujäämise võima-lustest. Paberi tulevik on siiski ainult üks, vormi-line külg märksa mastaapsemast probleemist — kas ajakirjandusel, sõltumata sellest, kas ta ilmub lugeja ette elektroonilisel või paberkandjal, on üld-se väljavaateid jääda ellu? See ei ole sugugi retoo-riline küsimus, sest kriisis ei vaevle ainult paber-ajakirjandus, vaid ajakirjandus tervikuna. Ärimu-delit, mis tagaks kvaliteetajakirjanduse finantsee-rimise ka online-meedias, alles otsitakse. Otsitak-se terves maailmas.

2008. aastal kuulutas Microsofti tegevjuht Ste-ve Ballmer, et kümne aasta pärast, seega aastal 2018 ei ilmu maailmas enam ainsatki trükitud ajalehte ega ajakirja. Praegu oleme Ballmeri antud agoo-niagraafiku keskpunktis. Kui 2008. aastal tundus tema seisukohavõtt absurdselt utreeritud, siis nüüd tuleb möönda, et midagi ei tohiks enam välistada.

Globaalse statistika abil võib muidugi säilitada il-lusioone — Hiinas ja Indias trükiarvud kasvavad.

Ütleme siis nii, et ajalehed tõusevad idas ja lange-vad läänes nagu päike.

Õige varsti oleme silmitsi olukorraga, et isegi kui paberväljaannetele jätkuks lugejaid, võib kät-te tulla nappus paberist ja trükivõimsuskät-test.

Viimase kümne aasta jooksul on paberi- ja trü-kitööstusest üle käinud lageraie. Uudis maailma ühe suurima trükimasinate tootja, Saksamaa fir-ma MAN Rolandi pankrotist ilmestab seda prot-sessi. Mis on saanud Soome hiilgavast paberitöös-tusest? Ajalehepaberit on jäänud tootma ainult üks tehas! Kui palju tonne ja töökohti on viimastel aas-tatel kaotatud!

Ameerikas ja Euroopas on investeeringud pa-beri- ja trükitööstusse olnud nullilähedased, mis-tõttu lähiajal hakkavad vanad trükimasinad üks-teise järel lihtsalt lagunema. Uusi masinaid on jul-genud osta vaid üksikud meediafirmad, näiteks soomlaste Alma Media. Needki julged, või pigem ehk vähese ettenägelikkusega firmad on sunnitud kahetsema kallist trükiinvesteeringut, sest selle ta-gajärjel on kõikuma löönud ettevõtte jätkusuutlikkus.

Meediaettevõtte jätkusuutlikkus ei sõltu üksnes sellest, kui mitu tuhat lugejat vähem või rohkem tal on. Kõik Põhjamaade suurimad meediaettevõt-ted tegutsevad börsil. Just börsi ehk siis aktsionä-ride meeleolud kirjutavad ettevõttele ette tema arengusuuna. Need meeleolud on ühesed — börs on kaotanud usu trükimeedia kestmisse. Võib ki-ruda finantsturge liigse emotsionaalsuse ja ennat-like hoiakute pärast, kuid eirata ei saa neid ka kõi-ge tukõi-gevamad meediafirmad.

Näiteks Norra Schibsted, mis on Eesti Meedia emafirma, peab arvestama tõsiasjaga, et börsiana-lüütikute arvates moodustavad kontserni väärtu-sest neli viiendikku internetikuulutuste firmad.

Online-uudistel (Aftonbladet Rootsis ja VG Nor-ras) on mõningane väärtus, paberlehtedel (Aften-posten ja VG Norras, Aftonbladet ja Svenska Dag-bladet Rootsis) väärtus peaaegu puudub. Ja veel mõned aastad tagasi olid need lehed kadestamis-väärsed rahamasinad!

Tõsi, ka praegu seisavad Põhjamaade ajalehed veel majanduslikult plusspoolel, erinevalt sada-dest USA ja Inglise väljaannetest (Washington Post, Guardian jt), mille ilmumine on võimalik