Arvatavasti 1980. aastal peetud ettekanne ajalehekeele alasel semina-ril (keelepäeval?).
gemused, tavad, traditsioonid; aga ka see, et aja-leht on kollektiivne looming – toimetaja, välja andja suunamised, parandused; ametlike materjalide laad, ajakirjanduse objektiivsuse taotlus ja faktide rekonstrueerimise kunst. Selles laadis on parata-matud ka klišeed ja nende vastu pole vist mõtetki võidelda;
2) personaalsus — stiililis-keelelise isikupära esinemine, mille ajakirjandusväline baas on ilu-kirjandus ja ka elav kõnekeel, kuid mille kasuta-missfäär pole piiratud mitte ainult žanriti, vaid ka sellega, et ajakirjandus on objektiivne faktikirjan-dus, et on olemas mingi väljakujunenud tasakaal, ühtsus impersonaalsuse poolega, mida võiks kut-suda ajastu stiiliks.
Kui Jannsen kirjutas omal ajal välispoliitikast nii, nagu Vändra külamehed oma asju ajasid, siis tollane kujunev ajalehestiil, mis vähe erines küla-jutust, lubas sellist esitust.
Juba 1860. aastaist on just sõnumeis valdav neut-raalne esituslaad, kuid K. A. Hermann kirjutas 1888 [. a] niisuguse sõnumi:
Neiu Alma Fokström, Soome suur maailma-kuu-lus laululind, andis Tartu suurekooli aula-saalis kaks kontserti augusti-kuu lõpul. Selle neiu ära rääkimata ilus laul ja suur kurgu-osavus on nii, et teda küllalt ei jõua imestada. Trillerid ja heli jooksud tulevad nagu imeread ööpiku kurgust.
Soome suguõe laulu ilu ei jõua keegi sulg ära kirjeldada.4
Küllap oli selles oma ajastu stiili sedavõrd, et se-da võidi ilma muigamata avalse-dase-da.
Võtke kätte mõni meie lehe juhtkiri [19]40.–
[19]50. aastaist ja te tunnete ära selle ajastu stiili.
Ilmselt ei oleks siia stiili mahtunud Olev Anton, Valdo Pant ega praegune Noorte Hääl,5 aga prae-gu nad mahuvad. Arusaadavalt kehtib piiravalt personaalsele poolele üldarusaadavuse nõue, kõr-ge kommunikatiivsuse nõue. Impersonaalne stiil sisaldab, nagu öeldud, paljusid klišeesid — kohtu-mine toimus soojas ja sõbralikus õhkkonnas, Car-teri administratsioon, Pentagon — osa neist on terminilähedased.
Nõukogude ajalehekeele uurijad on vahet
4 Laulu ja mängu leht, 1888, lk 71.
5 Ajaleht Noorte Hääl ilmus aastatel 1940–1941 ja 1944–1995, kuni 1990. aastani oli ELKNÜ Keskkomitee häälekandja. Toim.
teinud klišee ja stambi vahel.
Klišee on enam-vähem kindla sisuga valmis kõ-nevormel, mille eralduskriteerium on tema esine-mise regulaarsus teatud korduvates kõnesituatsioo-nides. Tal võib olla infoväärtus.
Stambil on esmane infolaeng kadunud; disfunkt-sionaalne. Need sageli piltlikud, korduvad ühen-did: helge tulevik, jõhker vahelesekkumine, aktiiv-ne osavõtt, aga ka valge kuld. Stamp on taunitav seetõttu, et seda kasutatakse erineva sisu puhul.
Need on kõik tekkinud personaalsel tasandil ja seal muutunud üldlevinuks, seega impersonaalseks.
Milleks nii pikk jutt? Mis oleks siis meie ajastu ajalehestiil 1980. aastail?
Näib nii, et personaalsuse piirid on küllalt ava-rad, võib-olla et isegi kohati väljudes faktikirjan-duse asjalikkusest, kuid teiselt poolt on imperso-naalne stiiliväli niisugune, et paneb tõsiselt mõt-lema. Näib, et need kaks poolust on praegu teine-teisest kuidagi kaugenenud, süsteemisisene tasa-kaal on rikutud, ajaleht nagu jaguneks kaheks osaks – loetav ja mitteloetav just oma keele poolest, sest kommunikatiivsuse aluseks olevat arusaadavuse nõuet rikutakse peaaegu igas lehes ning eeskätt just TASS-i6 informatsioonis.
Ei tahaks hakata siin kordama teksti arusaada-vuse kirvereegleid, need on ära toodud ka kogu-mikus „Keelevoos“ dotsent Jaan Miku artiklis.7
Märgiksime seda, et paljusid tekste iseloomus-tab lausestuse äärmuseni viidud keerukus, kõrval-lausete suur hulk (need on sageli alistava lausega ebaõigesti seotud), abstraktsete mõistete suur hulk, rahvusvaheliste ja võõrsõnade üleküllastus.
Mõnigi kord muutub tekst arusaamatuks ja ilm-selt vastupidi mõistetavaks.
Teostades araablaste suhtes ähvarduste poliiti-kat, täidab Sadati režiim imperialismi ja sionis-mi plaane, sionis-mis on sihitud araabia rahvuse poolt Camp Davidi kokkulepetele vastutegutsemise ja vankumatuse õõnestamisele. (Noorte Hääl, 21.
VI 1980.)
6 TASS — Телеграфное агентство Советского Союза, `Nõukogude Liidu Telegraafiagentuur´. Informatsiooniagentuur tegutses selle akronüümi all kuni NSV Liidu lagunemiseni 1992. aastal, mil tema pärijaks sai ITAR-TASS. Toim.
7 Jaan Mikk. Lihtsa keele reeglid. — Keelevoos, 1973/74, Tallinn: Valgus, 1976, lk 15–22. Teksti arusaadavuse reeglid (lihtsa keele reeglid) on esitatud ka Jaan Miku raamatus „Teksti mõistmine”. Tallinn: Valgus, 1980. Toim.
Või:
Mis toimub kolme meetri paksuste tellisseinte taga, teavad üksnes vangid ise, kes harva jäävad ellu, samuti korravalvurid, kel aastaid ei ole üle 20, ja vanglat juhtinud ühiskondliku Julgeoleku Ministeeriumi eritöötajad. (Edasi, 12. V 1979.) Nagu öeldud, on ajakirjandus faktikirjeldus ja informatsioonižanrid tegelevad faktide reprodut-seerimisega, teatamisega, seetõttu peab olema vä-listatud igasugune metafoorsus — piltlikkus, sest kogu infoteksti tuleb võtta otseses tähenduses. See-tõttu on väär ja arusaamatusi põhjustav seesugu-ne stiil:
Avalduses öeldakse, et kumbki pool tervitab NA-TO juhtkonna poolt tehtavaid samme sõjamasi-na suurendamiseks ning bloki poolt väljatööta-tud sellealast pikaajalist programmi, samuti NA-TO nõukogu mullust otsust arendada Lääne-Eu-roopas välja keskmise tegevuskaugusega ühend-riikide tuumaraketid.
F. J. Straussi ambitsioossed nõudmised, mille eesmärk on viia Saksa FV tagasi külma sõja ja konfrontatsiooni kaevikutesse, leiavad vastusei-su Saksa Föderatiivse Vabariigi valitvastusei-suse poolt, kes pooldab dialoogi ja asjalikku koostööd sotsialismimaadega.
Ajaleht ei varja, et üsna tähtsat osa selles (USA presidendi poliitilises kursis) etendavad presi-dendi sisepoliitilised kaalutlused, kes flirdib ava-likult konservatiivsete jõududega...
... erinevused tema ja president Carteri vahel ei ole hoopiski mitte kosmeetilised, vaid olulised...
Mõnikord jääb mulje, et Stendhalil oli õigus, kui ta oma „Punase ja musta“ ühe peatüki motoks pa-ni „Sõnad on selleks, et mõtteid varjata“. Ometi me teame, et info nõudeks on täpsed vastused 3 K + 3 M (Kes? Kus? Kuidas? Millal? Miks? Mis tagajärgedega?)
„Provokatsioonid jätkuvad“
Hanoi. 14. juunil (TASS). Juuni algul jätkasid Hiina võimud pinevuse suurendamist Vietna-mi-Hiina piiri lähedal. Hiina sõdurid tungisid korduvalt Vietnami SV territooriumile, tulista-sid seda mitmesugustest relvadest ning korral-dasid sõjaväeõppusi Vietnami-Hiina piiri vahe-tus läheduses, eelkõige Ha Tueni ja Hoang Lien Soni provintsi ümbruses, öeldakse siin avalda-tud VIA teadaandes.
Eriti tõsised on hiinlaste aktsioonid Ha Tueni provintsis, mille territooriumile tungis 1., 3. ja 8.
juunil rohkesti agressorite gruppe. Nad tulista-sid ägedalt rahulikke asundusi, tekitades kohali-kele elanikohali-kele suurt kahju. Need jultunud provo-katsioonid leidsid resoluutse vastulöögi Vietna-mi piirivalvuritelt ja rahvamaakaitseväelastelt.
Mis juhtus? Hiinlased suurendasid pinevust, tu-listasid mitmesugustest relvadest, tõsised aktsioo-nid, tulistasid ägedalt, tekitasid kahju, said reso-luutse vastulöögi.
Võrdluseks üks sõjatelegramm kaugest minevikust:
ETA, Helsingi, 14. XII 1939. (Kaart kõrval!) Vahepeal on võitluste raskuspunkt nihkunud Karjala maakitsuselt Kesk-Soome, kus N Liidu väed püüavad 2-e paralleelse pealetungi abil Soo-met eraldada kahte ossa. Rasked võitlused kes-tavad nii Suomussalmi ümber kui ka kaugemal põhjas Kuolajärvi ligidal. Viimased teated ütle-vad, et N Liidul on seal väga suured väed ja soom-lased saadavad sinna suuri abivägesid, et takis-tada N Liidu vägede sissetungi. Karjala maakit-susel on sõjategevus raugenud.
Soome lendurid lendasid teisipäeval peale lõu-nat madalalt piki raudteeliini Murmanski ligi-dal ning pommitasid raudteid, rikkudes seda umbes 20 km ulatuses.
Siin on kõik konkreetne ja inimlikult sõnasta-tud. Praeguses stiilis näeks see välja nii:
Tõsised aktsioonid, mis suurendavad pinevust, toimuvad Kesk-Soomes. Tulistatakse
mitmesu-gustest relvadest ja tekitatakse kahju. Eriti tõsi-sed on soomlaste aktsioonid Suomussalmis, kus neile on antud resoluutne vastulöök. Soome õhu-jõud on ette võtnud kohaliku tähtsusega operatsioone.
Omamoodi kroon oli tänavu aprillis sõnum Hii-nast, kus oli juttu sellest, et seal ei tähistatud Le-nini 110. sünniaastapäeva. Pealkiri oli „Kuritaht-lik apostaas“!!!8
Stiili iseloomustab, nagu öeldud, abstraktsus ja keerukas lausestus. Taunitavaim lausetüüp on tea-tavasti selline:
pealause, kõrvallause, pealause.
- - , - - , kõrvallause, - - . - - ,
Eeltoodud näiteis on see tavaline. Selle kõrval teksti nominaalsus, tohutu verbivaegus, kusjuures nimisõnadest on suur osa abstraktseid, palju võõrsõnu.
Noorte Hääl 26. VI 1980:
Siin märgitakse ühenduses sellega, et oma udus-te arutlusudus-tega mingist „üleminekumehhanis-mist“, mis olevat ette nähtud nn. afgaani küsi-muse lahendamiseks, püüab USA juhtkond asen-dada USA puuduvat vastust Afganistani valitsu-se valitsu-selgetele ettepanekutele. Nendest ettepaneku-test järeldub, et tõelise reguleerimise põhilised eeldused peavad olema Ühendriikide ja Pekingi reaktsioonijõudude poolt Afganistani DV vastu organiseeritava agressiooni lõpetamine ning Afganistani siseasjadesse mittesekkumise garan-teerimine. Nõukogude vägede väljaviimine ole-neb USA, Hiina ja teiste välistagurluse jõudude jõhkra sekkumise lõpetamisest.
Võõrsõnadest
Neid on palju, nende hulgas ka haruldasi, nagu see apostaas, mida keegi hoobilt ei teadnud, aga ka afišeerima.
Meil oli möödunud aastal üks diplomitöö,
8 Apostaas tähendab usutaganemist. Toim.
Ragna Aeg9 vaatles Rahva Hääle10 poliitika- ja ma-jandusterminite arusaadavust. Ta analüüsis 26 le-henumbrit aastatest 1978-1979, tõi välja 20 kõige sagedasemat võõrsõna. Need olid esinemiskorda-de pingereas:
9 Ragna Aeg. Ajalehe „Rahva Hääl“ poliitika- ja majandusterminite arusaadavus. (juh Peeter Vihalemm) Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, eesti keele kateeder, 1979. Toim.
10 Ajaleht Rahva Hääl ilmus aastatel 1940–1995, kuni 1990. aastani oli EKP Keskkomitee häälekandja. Toim.
Tegusõ-nad Nimi-
sõnad Ase-
sõnad Omadus-
sõnad Muud
järeldub ettepanekutest nendest tõelise et
peavad reguleerimise põhilised ja
olema eeldused
Staatiline, abstraktne, EBAINIMLIK TEKST
rekonstrueerima 21 x
Seejärel korraldas ta katse 90 inimesega kolmes grupis, igas 30 inimest — üliõpilased, insener-teh-niline personal, töölised. Neile esitati isoleeritult 20 ülaltoodud sõna, kui vastamisel tuli ette rasku-si, esitati need kontekstis.
Tulemustest:
Üliõpilasgrupis — üle ühe kolmandiku valesid vas-tuseid: kampaania, rassism, provokatsioon, separaatrahu.
Spetsialistid — strateegia, provokatsioon, separaatrahu.
Töölised — progress, agressioon, aktsioon, reakt-sioon, opositreakt-sioon, provokatreakt-sioon, strateegia, se-paraatrahu (ainult 2 inimest teadsid!).
Seega — arvan ma — meie ajaleheteksti ühe osa, poliitiliselt olulise osa arusaadavuse tõstmine teks-ti inimlikuks muutmise läbi on väga vajalik üles-anne. Just siin on rikutud vist kõiki arusaadavuse põhireegleid. Niiviisi edasi enam ei saa.