Rektsiooni kopeerimine

Kuigi eesti-soome koodikopeerimise ainestikus on täielike verbikoopiate arv väga väike – kokku kümme esinemisjuhtumit –, on soome verbide osalemine koodikopeerimise protsessis tegelikult märksa ulatuslikum. Soome verbi-kasutus – kas otseselt või kaudselt – nähtub ka valikuliste koopiate esinemises.

Eesti-soome kontaktsituatsiooni näitel on valikulises kopeerimises substantiivi-dest atraktiivsem soome verbide valikuliste omaduste (nt semantiliste ja kombinatoorsete) kopeerimine. See avaldub ennekõike soomepärase rektsiooni ning analüütiliste verbide (ühendverbid, fraasiverbid) kopeerimises.

Esimesena võetakse vaatluse alla soome rektsiooni kopeerimine. Kopeeri-mine toimub kombinatoorselt. See tähendab, et kõneleja lähtub eesti verbi kasutuses soome verbi rektsioonist ning kannab verbi grammatilised omadused soome keelt eeskujumallina kasutades mõnele eesti verbile. Verbikopeerimise kohta esineb ainestikus kümmekond näidet. Uurimuse keelejuhtide kõnes on ülekaalus soome latiivse verbirektsiooni kopeerimine (nt mõjutanud sellesse), väiksemal määral esineb separatiivse rektsiooni kopeerimist (nt naudi vabast päevast).

Soomepärase rektsiooni esinemine nähtub järgmiste verbide puhul: mõju-tama, liituma, pöörduma, komistama ning osalema. Keelejuhtide kõnes esinevad need verbid eranditult latiivse rektsiooniga. Eesti keeles tingivad latiivset laiendit (vastab küsimusele kuhu?) eelkõige sellised verbid, mis väljendavad siirdumist või siirmist, seejuures nii konkreetset, nt mingi objekti liikumist kuhugi, kui ka abstraktset, nt info talletamist (EKG 1993 II: 72).

Vaadakem näiteid ükshaaval. Esimene näide demonstreerib koopia aluseks oleva soome samatähendusliku verbi vaikuttaa (ee mõjutama) rektsiooni kopeerimist. Soome keel kasutab siinkohal illatiivi: vaikuttaa siihen:

(137)

INF6: Et see ei ole nagu ehk selles mõttes muutunud. See on inimestel nagu kahe kõrva vahel juba ennem seda olnud, et missugune nagu see nende (...) võib-olla nendel on mingeid ettekujutusi või mingid sellised, mis on nagu mõjutanud sellesse, et milline pilt on tekkinud ennem, aga et vastupidi, kõik on nagu üsna positiivselt suhtuvad küll, et minu meelest nagu mingeid ebameeldivusi selles mõttes nagu välja ei ole tulnud.

Latiivse rektsiooniga esineb ka verb liituma, aluseks soome verbi liittyä (IllSg) mall. Rektsiooni kasutus on fikseeritud kahe keelejuhi kõnes. Monolingvaalne eesti keel kasutab siinkohal komitatiivi, nt millegagi liituma. Võimalik, et monolingvaalne kõneleja valiks samal teemal vesteldes sootuks teise verbi, näiteks ühinema: Eesti ühineb Euroopa Liiduga:

(138)

INF8: Ma ei kujuta ette, praegu vaadata seda, et kuidasmoodi kogu aeg Eesti tahab sinna EUsse ikkagi liituda ja kuidasmoodi Eesti hakkab õudsalt palju, seal hakkab ka õudsalt kallimaks minema.

(139)

INF7: EUsse liitumine peaks ikkagi paljud asjad lihtsamaks muutma.

Väärib tähelepanu, et mõlemad keelejuhid kasutavad verbi sama vestlusteema puhul. Seega võib oletada, et verbirektsiooni latiivse esinemise tingib pigem verbi kasutamine keelejuhtide jaoks harjumuspärases vestluskontekstis, mis ei pruugi avalduda aga teistel vestlusteemadel vesteldes. Seda illustreerib verbi liituma kasutamine sama keelejuhi kõnes “õige” rektsiooniga, kui keelejuht annab intervjueerijale nõu, millise mobiilkõneteenuste pakkujaga liituda, öeldes: Mina soovitaksin sul küll Soneraga liituda.

Tavapäraseks võib pidada nelja keelejuhi kõnes fikseeritud tegusõna nau-tima esinemist separatiivse rektsiooniga, näiteks naudi suvest. Soome keeles eeldab verb elatiivi: nauttia kesästä. Seejuures on kahe keelejuhi puhul fikseeritud rektsiooni kasutus nii suulises kõnes kui kirjalikus tekstis (indi-viduaalne e-kirjavahetus keelejuhtidega, 2002). Mõlemad e-kirjad on keele-juhtide vastused intervjueerimispalvetele:

(140) Tere,

aitäh et viitsisid asjaga tegeleda!!!

Naudi suvest ning teeme sügisel edasi.

(141) Tere,

jah, /.../ helistas mulle juba ja rääkis Teist. Meil ei ole suveks veel plaane tehtud ning kindlasti võiksime Tamperel millalgi kohtuda. Võib olla siiski oleks parem augustis, sest siis algab lastel jälle kool ning pääsen ka ise autoga paremini liikuma. Juunis tahaksime aga niisama suvest nautida. Loodan, et Teile sobib ka august.

Näide (142) väärib tähelepanu pöörduma-verbi kinnistunud kasutuse tõttu keelejuhi kõnes. Peresiseste keelevalikute kirjeldamisel kasutab keelejuht korduvalt verbi pöörduma, mis on kolmel korral saanud latiivse rektsiooni:

pöörduma mehele, pöörduma lastele. Monolingvaalse eesti keele kõneleja valik oleks kaassõnaühend pöörduma mehe poole, pöörduma laste poole, võimalik, et monolingvaalne kõneleja valiks selles kontekstis ka terviklikult teise verbi. Verbi kasutus jääb ebaselgeks ka soome keele poolelt vaadatuna.

Võib oletada, et kõneleja kopeerib soome verbi kääntyä, samas jääb aga kopeerimise alus ebaselgeks, kuna konstruktsiooni kääntyä johonkin valik oleks monolingvaalses soome keeles selles tähenduses pigem ebaharilik (nt kääntyä mieheen). Küll aga kasutab soome keel samas tähenduses konstrukt-siooni kääntyä jonkun puoleen (ee pöörduda kellegi poole):

(142)

INF9: No isad suhtlevad ikka soome keeles, emad tihtipeale, on olnd on olnud noh (on ka nagu soome keelt rääkind), siis lastega rääkind, aga muidugi noh minu meelest on see äärmiselt vale, sest et ükski ei räägi nii õigesti, ilma aktsendita, et see nagu lapsele edasi kanda. Jaja tihtipeale on nii, et need naised on (.) räägivad ka mehele pöörduvad soome keeles, aga mitte alati, aga samas enamus nendest meestest saab per-fektselt aru eesti keelest ja räägivad päris hästi, noh küll sellise soome hirmsa aktsendiga ((naerab)), aga nad räägivad eesti keelt ja aru saavad nad kõik suurepäraselt, et neil noh tava sellises vestluses küll ei ole mingit, et nad nüüd ei ee ei saaks üldse pihta, et milles milles asi käib.

Samas minu meelest vastupidi need pered on väga kihvtid, et kus on soome naised ja eesti mehed. Meie tutvusringkonnas paar tükki, seal on selge eesti keel.

KP: Kodukeeleks?

INF9: Kodukeeleks jah, kuigi lastele pöörduvad võibolla need abikaasad soome keeles, oma emakeeles, aga aga kui on veel külalisi või mõni mees on seal lähedal, siis vestlus käib eesti keeles et. See on nii nalja-kaks nagu muutunud.

Vaatamata sellele, et kopeerimise alus jääb selgelt määratlemata, on näide oluline teiselgi põhjusel, markeerides mitmetele esimese põlvkonna eestlastele omast tendentsi vältida eesti kaassõnade kasutamist. Näited (143–144) de-monstreerivadki suhtumist väljendavate kaassõnade eiramist konstruktsiooni-des, kus monolingvaalne eesti keel eeldab postpositsiooni kohta kasutamist.

Samadele tendentsidele, st soome keele sünteetilisuse mõjule eesti verbi-kasutuses juhivad tähelepanu ka Hanna Jokela ning Geda Paulsen (Jokela, Paulsen 2009: 9).

(143)

INF3: Ma ei oska nagu teistest inimestest öelda.

(144)

INF5: Üldiselt soomlastest peab ütlema, et nad suhtuvad tegelikult üsnagi hästi [eestlastesse].

Omapäraseks verbikasutuseks võib pidada latiivses rektsioonis esinevat tegu-sõna komistama: komistasin ühte eestlasesse. Võimalik, et keelejuht lähtub soome verbi kompastua (kompastua siihen) eeskujust. Samas ei ole aga verbi kasutus selles tähenduses soome keeles aktuaalne, moolingvaalne soome keel kasutab siinkohal pigem verbi törmätä, tähenduses ‘kellegagi ootamatult kohtuma, kokku jooksma’. Järelikult tuleb koopia moodustumise puhul pigem pidada tõenäolisemaks seda, et kõneleja lähtub eesti verbist komistama, millele ta kannab üle soome törmätä kombinatoorsed omadused ehk rektsiooni – törmäsin virolaiseen –, kuid kasutab soome verbi asemel eesti verbi komis-tama. Seega ühinevad kopeerimises eesti verbi tähendus ning soome rektsioon:

(145)

KP: Aga nüüd eesti klubi, kuulud sa sinna?

INF14: Ei, sest ma kunagi, kunagi kui ma veel õppisin, siis kogemata komis-tasin ühte eestlasse, ta oli seal koristajana ja siis tema kutsus mind sinna nendele nendele kohtumistele.

Soomepärane verbirektsioon nähtub ka verbi alata kasutuses:

(146)

INF3: Näiteks minu poeg (.) kui ta oli väike, siis ta algas rääkida kõigepealt soome keelt.

(147)

INF7: Esimesena keelena nad algasid kõik puhu: rääkima ikkagi eesti keelt.

Soome keeles eeldab verb alkaa da-infinitiivi (1.tegevusnime lühem vorm):

alkaa tehdä. Mõlema keelenäite puhul nähtub paralleelne valikuline kopeeri-mine, kus mudelkoodi semantilisele ning kombinatoorsele mallile toetuvalt luuakse põhikoodi mallidest erinevad koopiad. Kuigi verb alata kuulub mõlemasse keelde, ei ole verbid tähenduselt sünonüümsed, eesti keel kasutaks tegevuse või protsessi algusfaasi väljendamisel hakata-verbi (teemast lähemalt Nemvalts 1986: 81). Alkaa-verbi kasutust markeerivad kaks näitelauset järgi-vad kummagi keelejuhi kasutuses erinevat rakendusmalli. Esimese keelejuhi kõnes on täheldatav soome konstruktsiooni kombinatoorne kopeerimine, mille tulemusena kannab kõneleja soome rektsioonisuhted üle eesti ekvivalendile, verbile alata. Kopeerimise tulemusena moodustub emakeelekõnelejale võõras konstruktsioon algas rääkida. Soome konstruktsiooni ootuspärane vaste mono-lingvaalist eesti keele kõneleja vaatenurgast võiks vestlussituatsioonis olla hakkama+ma-infinitiiv: .. kui ta oli väike, siis ta hakkas rääkima kõigepealt soome keelt.

Teise keelejuhi repertuaaris esineb sama verb ma-infinitiiviga: algas rääki-ma:

(148)

INF6: Esimesena keelena nad algasid kõik puhu: rääkima ikkagi eesti keelt.

Soome verbi mõju nähtub ka muutumisverbide kasutuses. Renate Pajusalu (1994: 84) defineerib muutumisverbina verbid, mis tähistavad loogilise subjekti või situatsiooni üleminekut uude seisundisse seda seisundit ometi täpsemalt kirjeldamata (st seisundi kirjeldus antakse teiste lauseliikmete abil). Nende verbide hulka kuuluvad jääma, saama, minema ja muutuma, mida eesti keel kasutab oma analüütilisuse tõttu tunduvalt rohkem kui soome keel (Pajusalu 1994: 84). Soome keeles on muutuse, seejuures ka negatiivse väljendamiseks kasutusel tegusõna tulla (nt tulla sairaaksi ‘jääda haigeks’, tulla köyhäksi

‘jääda vaeseks’, tulla alakuloiseksi ‘jääda nukraks’, tulla vanhaksi ‘jääda vanaks’, tulla raskaaksi ‘jääda rasedaks’ (Pai 2001: 62). Eesti keel kasutab muutumise väljendamiseks verbi saama (lähemalt Pajusalu 1994: 89–92; samal teemal ka Nemvalts 1986: 80).

Soome tulla-verbi kopeerimine eesti keelde samafunktsioonilise saama- verbi tähenduses on aktiivne kahe keelejuhi kõnes:

(149)

INF3: Nigu mul üks sõbranna ütles, et kui mind ei oleks olnud, et siis oleks niimoodi olnud, et tema oleks täielikult soomlaseks tulnud. Et nagu tänu minule ta on eestlane tagasi.

(150)

INF18: Meie kodus on igatahes kogu aeg eesmärgiks seatud, et lastest tuleksid kakskeelsed eesti ja soome keele rääkijad.

Üksikjuhtumina esineb veel verbi käydä rektsiooni kopeerimine. Eesti keeles on verbil püsiva tegevuse väljendamisel lokatiivne rektsioon (käima kus?, EKG 1993 II: 73), soome keel kasutab selles kontekstis partitiivi: käydä suomen-kielistä koulua. Keelejuhi ning intervjueerija vestlusteema puudutab keelejuhi laste eesti ja soome keele oskust. Laste keeleoskust hinnates avaldab keelejuht arvamust, et laste tugevam keel on soome keel, põhjusel, et lapsed õpivad soomekeelses koolis, keelejuhi sõnu tsiteerides: käivad soome keele kooli:

(151)

INF16: Küll nad on ikka soome keeles tugevamad, kuna nad käivad soome keele kooli.

Üksikjuhtumina esineb soome verbi semantiliste omaduste kopeerimist. Näites 152 kopeerib kõneleja soome verbi mennä naimisiin (ee abielluma). Semanti-liste omaduste kopeerimise kõrval toimub samaaegselt verbi kombinatoorsete omaduste (rektsioon) kopeerimine:

(152)

INF17: Eesti naine kolib siia, läheb soomlasega abiellu. Nii see tavaliselt käib.

Eesti sõna tähenduse laiendamine soome keele eeskujul iseloomustab eesti ja soome keeles sarnase häälikulise kujuga, kuid eesti keelendi tähendusega võrreldes laiema tähendusmahuga soome ühiku tähenduse kopeerimist. See tähendab, et kopeerimise käigus lisanduvad eesti sõnale soome sõna eeskujul uued tähendused ja tähendusvarjundid (protsessist lähemalt Must 2000: 553).

Soome keelendi laiendatud tähendust illustreerib näide 153. Verb esineb mõlemas keeles – sm haukkua, ee haukuda –, kuid eesti keeles mõneti kitsamas tähenduses. “Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” (EKSS 1991) järgi on verbi tähendus eesti kõnekeeles ‘pahuralt, häbematult, järsult teisega kõnelema’, soome kõnekeeles aga ‘kedagi klatšima, taga rääkima’ (SES 2001). Kuigi teises keelekeskkonnas elava keelejuhi keelekasutuse analüüsimisel ei ole üld-juhul õigustatud tema keelelisse repertuaari kuuluvate ühikute võrdlemine monolingvaalse eesti sõnavaraga, viitab sõna kasutamine siiski sellele, et kõneleja on loonud soome ühikule tähendustele tuginevalt oma idiolektis laiendatud tähendusega koopia:

(153)

INF3: Tähendab üldiselt meil on nagu korra kuus on meil mingisugune üritus, sest et need kuud, mis on nagu tühjemad, et siis seal ei ole nagu mingi-sugust üritust, et siis me teeme kohvikõhtu. Istume lihtsalt koos ja haugume siis soomlasi.