Morfosüntaktiliste omaduste kopeerimine

Järgmisena võetakse vaatluse alla soome morfosüntaktiliste mallide kombi-natoorne kopeerimine. Esimese põlvkonna esindajate keelekasutuse põhjal tuleb siiski öelda, et soome morfosüntaktilise struktuuri kopeerimine on margi-naalne ning pigem on põhjust rääkida soome morfosüntaktiliste mallide kopeerimisest.

Soome rektsioonimallide kopeerimises pälvib eraldi tähelepanu soome ela-tiivse verbilaiendi kyse jostakin (ee küsimus millest) kopeerimine. Selle aktiiv-ne kasutus keelejuhtide lõikes (kokku 7 esiaktiiv-nemist 7 keelejuhi kõaktiiv-nes) ei tuleaktiiv-ne ainult kontaktsituatsiooni otsesest mõjust, võimalik et selle sagedat esinemist mõjutab ka konstruktsiooni küsimus selles esinemine monolingvaalses eesti keeles. Tampere eestlase kõnes on kasutusel mõlemad variandid: verbilaiendi küsimus millest esinemine on fikseeritud 7 korral, verbilaiendi küsimus milles esinemine 5 korral. Konstruktsiooni rakendamise sage varieeruvus viitab koha-käänete tundlikkusele eesti-soome kontaktsituatsioonis. Sage esinemine keele-juhtide lõikes ei tähenda ainult konstruktsiooni atraktiivsust kõnelejate jaoks, vaid ka seda, et eesti ja soome keele kohakäänete sarnasused lubavad kõnelejal valida mõlema konstruktsiooni vahel: küsimus selles ~ küsimus sellest.

Konstruktsiooni soomepärases kasutuses näeme küll mudelkoodi süntaktilise malli omaduste kopeerimist, kuid konstruktsiooni rakendamist võib tõlgendada ka konvergentsina, millisel juhul põhikood hakkab lähenema mudelkoodile, võttes konstruktsiooni puhul üle mudelkoodi kombinatoorsed omadused.

Konstruktsiooni kasutust osutavad näited (168) ja (169):

(168)

INF5: Põhimõtteliselt ikka seda halba nagu tuuakse kergelt kergemini esile, kui on mingist uudistest või millestki küsimus et.

(169)

INF16: Ma arvan, et et on ülekaalus on see, et räägitakse nii väljaspool kui ka kodus soome keelt.

KP: Soome keelt ikkagi?

INF16: Sellepärast, et nende laste pealt, keda ma seal lasteringis ja nüüd ka nüüd ka seal esimeses klassis ma olen õpetanud, ma olen märganud, et nad ei saa arugi eesti keelest, et sellisel juhul on ka küsimus sellest, et seda ei ole lihtsalt kuuldudki, sest laps võib küll otsustada, et ta ei räägi ühte keelt, aga aru saab ta ikkagi.

(170)

INF23: No soome keel on kindlasti tugevam kui on igasugustes mängudes (-) ja mängudes telekamängudes küsimus ja siis tavalistes lastemängu-des. Kindlasti on mingis suhtes eesti keel tugevam.

Teiste morfosüntaktiliste joonte kopeerimise osakaal on marginaalne. Rekt-siooni kõrval esineb ka soome postpositRekt-sioonifraasi kopeerimist (näide 171).

Kopeerimise oletatav alus on soome postpositsioon mukaan (GenSg + mukaan), mille emakeelse vastena tajub keelejuht eesti ühikut järgi. Mudel-koodi kombinatoorsed suhted keelendile otseselt ei laiene, kuna ka eesti keeles eeldab postpositsioon järgi noomeni esinemist genitiivis:

(171)

KP: Käid sa tihti Eestis?

INF24: No põhimõtteliselt vanemate sünnipäevadel ma olen käinud, aga siis rohkem sedapidi, et me oleme veetnud nagu jõulusid Soomes, kuna meil on noh elamine on suurem ja ja siis on alati vanemate pere ja õe pere on alati olnud seal. Et me oleme nagu aastaid jõulusid pidanud koos jaja ema-isa ja õe pere ka üldiselt käivad suvel vähemasti sageli meil. Aga et meie meie käime Eestis siis põhimõtteliselt nagu töö järgi, et nii nagu töö võimaldab et. Ja kui on sellised ajad, et et on vähem tööd, nii siis me käime.

Monolingvaalsele kõnelejale jääb võõraks ka A-infinitiivi adverbistunud vormide muistaakseni ja tietääkseni kopeerimine, mis moodustunud valikulise koopiana peegeldab soome konstruktsiooni semantilist tähendust, grammati-liste omaduste poolest aga põhikoodi postpositsioonifraasi struktuuri:

(172)

INF7: Minu mäletamise põhjal elab praegu Tamperel umbes 600 eestlast.

(173)

INF15: Minu mäletamise järgi peaks Anttilas veel kaks eestlast töötama.

(174)

INF6: Minu teadmise järgi oli eestlasi mõned aastad tagasi kuskil 800 ringis, siis maakonnas kokku.

Soome normidele vastava predikatiivadverbiaali kopeerimist illustreerivad näited (175–177). Kõikides näidetes kirjeldatakse situatsiooni või tegevust (keelejuhtide töösuhteid enne Soome kolimist), milles kõneleja või osaleja on viibinud ajutiselt situatsiooni võimaliku muutumiseni. olema-verbi laiendav predikatiivadverbiaal eeldab eesti keeles teist käändevalikut, näiteks latiivse seisundi väljendamiseks translatiivi (nt oli ettekandjaks) või essiivset rektsiooni eeldavate verbide rakendamist (nt töötama → ma töötasin linnavalitsuses insenerina):

(175)

INF8: Ma olin linnavalitsuses insenerina.

(176)

INF10: Ta oli seal ettekandjana tööl.

(177)

INF17: Me olime lüpsjana tööl. Ma olin lüpsjana pea seitse aastat tööl.

Essiivi esinemise tingimusi eesti ja soome keeles on käsitlenud Kristina Pai (2001). Soome keeles võib essiivne predikatiivadverbiaal esineda ka üksi (nt Hän on sairaana), eesti keeles on essiivi kasutamise eeltingimus avara või üldise tähendusega verbide puhul see, et lause sisaldaks peale predikatiiv-adverbiaali kas mingit kohamäärust (nt koha- või ajamäärust) või öeldistäidet.

Verbid, mis ei tingi essiivset rektsiooni, ei saa ainult üksinda (st koos subjekti ja predikaadiga) lauset moodustada (vt Pai 2001: 82–83), nt Mart on arstina laagris.–* Mart on arstina; Mart jäi arstina laagrisse.–*Mart on arstina.

Kahel korral esineb predikatiivi kopeerimist partitiivis (178–179). Öeldis-täite puhul on regulaarne totaalsuse/partiaalsuse eristus olemas ainult soome keeles (Metslang 1994: 15). Erinevalt soome keelest on eesti keeles öeldistäide enamasti nimetavas käändes. Osastavaline öeldistäide on eesti keeles perifeerne ning selle kasutus on võimalik vaid üksikjuhtudel (lähemalt vt EKG II: 58).

Soome keeles on ainsuse partitiiv predikatiivi tavaline kääne siis, kui predi-katiiviks on pronoomen (nt mitä se on?), adjektiiv- ja substantiivpredikatiiv ei pruugi samas seoses tingimata ainsuse partitiivis olla:

(178)

INF15: Sa küsid, et mida see minu meelest on?

(179)

INF7: Et minu meelest see on tõesti negatiivne, sest maahanmuuttaja on see, kes tuleb, ma ei tea, põgeneb sealt kuskilt Aafrikamaadest, kuna seal on tõesti tõesti halb elada ja (-) need on need pakolaisia, mis siia tulevad ja muud, aga minu meelest eestlasi küll ei peaks pidama maahan-muutajaina, absoluutselt.

(sm pakolainen ‘põgenik’)

Soome lausemallidest on fikseeritud ajalisi suhteid markeeriva konstruktsiooni kauan siitä (‘kaua sellest’) kopeerimine. Kopeerimist soodustavaks keelesise-seks teguriks võib pidada põhikoodi häälikuliselt struktuurilt ning tähenduselt sarnase ühiku (ee kaua, sm kauan) olemasolu. Eesti keel tunneb konstrukt-siooni kujul kaua aega mööduma millestki. Nii mudel- kui ka põhikoodis on konstruktsioon elatiivis (kauan siitä, möödunud kaua sellest):

(180)

INF19: Ei ole kaua sellest, kui ajakirjandus sellest kirjutas.

(181)

INF4: Kui on nagu nii kaua sellest.

Kombinatoorsele kopeerimisele allub ka soome eitusverbi kopeerimine (neli juhtu). Eesti keeles oleks eitusverbi ootuspärane asukoht peaverbi ees, soome keele puhul on sõnade järjekord eitusverbi puhul üsnagi vaba, mis tähendab, et eitusverbi ja põhiverbi vahel võivad esineda nii subjekt, objekt kui ka adverbiaal. Eesti keeles paikneb eitusverb normaaljuhul lauses vahetult

öeldisverbi ees, eitussõna asukoht muus positsioonis on väga haruldane (lähe-malt Huumo 1993: 145).

Soome keelele omase sõnajärje tarvitamist kirjeldavad näited (182–184), milles eitusverbi ja põhiverbide rõhutama ning osa võtma vahel esinevad rõhu-määrsõnad üldse, üldiselt ja kunagi. Sama laadi soomepärast eitusverbi kasu-tust on täheldanud ka Sirje Hassinen (vt Hassinen 2002).

(182)

INF3: Ma ju ei üldse rõhuta, et ma olen soomlane.

(183)

INF8: Üks Tampere eestlasi või üks Pirkkala eestlasi oli, kes ka ei üldiselt ole võtnud eesti klubist osa.

(184)

INF11: Ei, selles ta teeb küll väga selget vahet, et ta ei noh tal võib tulla nagu üksikuid sõnu ja käändelõppe niimoodi soome keeles, et nagu koge-mata või lähevad sassi, sarnased keeled ka, aga ta ei kunagi pöördu soome keeles minu poole ja vahepeal oli isegi nii, et ta täitsa nagu vihastas, et miks sa räägid soome keeles või kuidagi ta väga imelikult vaatas selle peale, kui mina rääkisin soome keeles.