Kultuurkapitali seadus ilma ajakirjanduse sihtkapi-talita võeti vastu 1994. aasta juunis ja hakkas keh-tima juulikuust. Alles peaaegu aasta hiljem võttis Ajakirjanike Liit end kokku ja asus muutmisette-panekuid tegema. Algas nii-öelda palvekirjade pe-riood.
Veel ametis olev esimees Märt Müür Ajakirjanike Liidu X kongressil:
formierakonna/ muudatusettepaneku põhiargument on suuremate summade laekumine ja et sellega tegeleksid spordiala inimesed.“ Rii-gikogu kultuurikomisjoni istungi protokoll nr 53, 11. jaanuar 1996.
Talvi Märja: „Mina pooldan kehakultuuri ja sporti.“ Avo Viiol: „Ei ole võimalik seaduses määratleda, mis on kehakultuur ja sport.“ Tõnis Lukas: „Kui me kirjutame seadusesse kehakultuur ja sport — milline on siis tõenäosus, et tippsport ei hakka võimutsema?“ Riigikogu kul-tuurikomisjoni istungi protokoll nr 58, 17. jaanuar 1996. Talvi Märja:
„Kõigepealt, mis puutub sellesse, et uus sihtkapital tuleb juurde ilma kaasavarata, ei vasta tõele. Tubaka- ja alkoholiaktsiis tuleb ju juurde.“
Paul-Eerik Rummo: „Ma ei nõustu sellega, et aktsiisi maht on nagunii tõusnud. See on ainult õnnelik juhus, et tänavu nii on. Mina arvan, et kes tahab liituda, peab kaasa tooma oma tuluallika.“ Talvi Märja:
„Keegi ei taha selle seaduse venitamist. Mina pooldan, et see homme vastu võetaks.“ (Eesti Riigikogu arhiiv 4.217. Toimik 2–13.)VIII Rii-gikogu III istungjärgu täiskogu korralisel istungil (18.01.1996) ütles Jaak Allik: „Käesoleva seaduseelnõu väljatöötamise tingisid vajadus kehakultuuri ja spordi sihtkapitali järele ning vajadus lahendada Kul-tuurkapitali tegevusega seotud probleeme [---] Kehakultuuri ja spordi sihtkapitali loomise kaheksanda sihtkapitalina Kultuurkapitali raames, nagu see oli ka enne 1940. aastat kehtinud Eesti Kultuurkapitali sea-duses, tõstatas terve hulk Eesti tuntud kultuuri- ja sporditegelasi oma kirjas Riigikogu esimehele, härra Toomas Savile ja Riigikogu kultuuri-komisjoni esimehele, härra Tõnis Lukasele eelmise aasta aprillis, tehes ettepaneku algatada seaduseelnõu kehakultuuri ja spordi lülitamiseks Kultuurkapitali sihtkapitalide koosseisu.“ [---] Elmar Truu: „Ma ar-van, et möödunud nädalal te lugesite Eesti Päevalehest, kus avaldati, et Kultuurkapital jagas toetusi kultuurile, et jagati pensione, stipendiume.
Kui te seda nimekirja vaatasite, siis te ei leidnud sealt eesti kultuuri väga silmapaistvaid esindajaid, tänaseid pensionäre, te ei leidnud Jo-hannes Kotkase nime, te ei leidnud August Englase nime, ei leidnud Heino Lipu nime jne. See näitab, kui tähtis on viia Kultuurkapitali koosseisu kehakultuuri ja spordi sihtkapital, et hakataks mõistma, kui suur väärtus on Eesti riigile olnud meie spordi suurkujud, kõige paremad eesti kultuuri esindajad maailmas. [---] Ei saa olla suuremat kultuurkapitali kui on tervis, terve inimene nii vaimselt kui füüsiliselt.
Seetõttu oleks väga tarvis, et kehakultuuri ja spordi sihtkapitali juures hinnataks nende inimeste tööd, õpetajate, treenerite, kasvatajate, spor-diteadlaste tööd, kes on loonud aluse, et oleks terve laps, oleks terve inimene.“ Seaduse vastuvõtmise poolt 63 liiget. http://stenogrammid.
riigikogu.ee/et/199601181000#SND-890082842.
32 Jüri Uljas. Eesti Kultuurkapital — eeskujud ja lahendused. Sirp, 2012, 23. august. http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/eesti-kultuur-kapital-eeskujud-ja-lahendused/.
39
Kui täna tuleb otsuste vastuvõtmise aeg, siis siin on ka üks projektikene/seaduse parandusettepa-nek valmis. Ehk tänane kongress annab teada valitsusele ja parlamendile, et me siiski oleme olemas ja selline valdkond vajaks ka suunitletud finantseerimist teatud ürituste läbiviimiseks, mit-te ülalpidamiseks.33
Ettepaneku saata kiri Riigikogu kultuurikomis-jonile ning kultuuri- ja haridusministeeriumile, et ajakirjandust kui olulist kultuurivaldkonda siiski oma sihtkapitaliga tunnustataks, kiitis kongress heaks küll.34 Kuid kuna samal ajal heideti senisele esimehele ja juhatusele ette liidu võlgadesse vajuda laskmist ning liidu etteotsa valiti uued inimesed, jäi otsuse teoks tegemine juba teiste teha.
Eriline edu seda katset ei saatnud — 27. juunil 1995 soovitas kultuurikomisjoni esimees Tõnis Lu-kas uuele Ajakirjanike Liidu esimehele, et ajakirja-nikud üritaksid oma ettepaneku panna ühte potti sportlastega, kelle huvides seaduse muutmist kul-tuuri- ja haridusministeerium just ette valmistab:
Komisjon saab muidugi käsitleda ka teie ettepa-nekut, aga ikka alles siis, kui kultuurkapitali sea-duse muutmise seadus on Riigikogu menetluses.
Sõjaeelse kultuurkapitali sihtkapitalide loetelus olid tõesti ka ajakirjandus ja sport, kui enesest-mõistetavail põhjustel puudus sealt audiovisuaal-ne kunst. Selle sihtkapitali kaudu on kaudselt ka ajakirjandus siiski esindatud.35
Kaudset esindatust Ajakirjanike Liit siiski piisa-vaks ei pidanud ja järgmise sammuna püüti massiga läbi murda. 1996. aasta suvel võtsid liidu liikmed kokkutulekul vastu pöördumise teksti, millele see-järel üle Eesti kõigilt elualadelt allkirju koguti.
Eesti ajakirjandusel on meie kultuuris olnud olu-line osa. Ajakirjandus kandis vaimuvalgust igas-se metsatallugi, ajakirjandus kasvatas rahvasti-ku eneseuhrahvasti-kust, aga tutvustas ka maailma rahvasti- kul-tuurisaavutusi. Ajakirjandusest kasvas välja meie
33 Stenogramm, Eesti Ajakirjanike Liidu X kongress 19. mai 1995 lk. 9.
EAL-i arhiiv.
34 Eesti Ajakirjanike Liidu X kongressi protokoll, 19. mai 1995 lk. 18.
EAL-i arhiiv.
35 Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Tõnis Lukase vastuskiri EAL-i esimehele Toivo Tootsenile, 27. juuni 1995 nr 2–14. EAL-i arhiiv.
päriskirjandus, ajakirjanikena alustas enamus meie kirjanikke, aga ka riigimehi. [---] Vaatama-ta korduvatele Vaatama-taotlustele on praegusest Kultuur-kapitalist ajakirjanduse sihtkapital välja jäänud.
Seda on põhjendatud üsna veidra väitega: ajakir-jandus on niigi rikas, sest seal liigub palju raha!
[---] Rikas võib olla mõne ajakirjandusväljaan-de omanik, rikas võib olla ka mõni üksik ajakir-janik. [---] Meie, allakirjutanud, palume tungi-valt muuta praegu kehtivat Kultuurkapitali sea-dust ja viia sinna sisse järgmine parandus: luua kultuurkapitalis ajakirjanduse sihtkapital.36 Kokku pani ettepanekule käe alla 280 inimest, mis paberil allkirjade kogumise ajajärgul polnud sugugi väike arv.
Seadusemuudatust rahvaalgatusega liikvele siiski ei saanud, vaja läks poliitilist esitajat.37 Ambrasuuri-le viskus Arengupartei fraktsioon. Nii jõudis ettepa-nek Riigikogu lauale ja võeti arutleda. Kultuuriko-misjon murdis pead, milleks ikkagi sihtkapitali vaja oleks — koolitusteks ehk, sest ajakirjanduse tase nõrgapoolne. Kas kultuuriajakirjandus kannataks, kui ka muu ajakirjandus eraldi sihtkapitaliga mee-potile ligi pääseks? Kas eraomanike äril tegelikult ikka ongi mingit abi vaja? Kuivõrd tahab Ajakirja-nike Liit hoopis rahamaiust oma taskusse? Hääle-tamisele pani komisjoni esimees Tõnis Lukas kaks varianti — menetlusest välja või Riigikogu saali.
Nelja poolthäälega ühe vastu ja ühe erapooletu juu-res lükati eelnõu komisjoni laualt maha.38 Teisiti ei
36 Eesti Ajakirjanike Liidu pöördumine Eesti Vabariigi valitsuse ja Riigi-kogu poole, 26. juuni 1996. —EAL-i arhiiv.
37 Seaduse algatamise õigus on Riigikogu liikmel, fraktsioonil, komisjonil ja Vabariigi Valitsusel.
38 Riigikogu kultuurikomisjoni istung nr 107, 8. oktoober 1996, Krista Kilvet: „Ei tahaks nõustuda Jaak Alliku saadetud seisukohaga, mille kohaselt ajakirjanduse lisamisel Kultuurkapitalile väheneks ajakirjanduse toetamine. Ajakirjandus tervikuna on ju ikkagi kultuuri-valdkond.“ Paul-Eerik Rummo: „On kindlasti kultuurivaldkond. Kuid ajakirjandus on samaaegselt ka äritegevuse liik ja selles osas võrreldav muu kirjastustegevusega. On suunatud kasumi teenimisele. Käsitleda samadel alustel teiste kunstidega ei ole siiski õige.“ Märt Kubo: „ [---]
On sõnumi-, mitte analüüsikeskne see meie ajakirjandus praegu. See-tõttu võiks see kapital olla, ajakirjanikust pressitakse kõik välja, aga koolitamiseks talle raha ei anta. Puudub analüüs, käsitlus ja kontsep-tuaalne seisukoht.“ Tõnis Lukas: „[---] koolituseks ei pea ilmtingimata mööda Läänt ringi kolistama.“ Paul-Eerik Rummo: „Meediakolledž korraldas hiljuti kõrgel tasemel seminari Matkamajas, kõigile olid saadetud kutsed, kuid näiteks ETV ei tulnud üldse kohale, eramee-diast siiski esindajad oli. Ei saa öelda, et ajakirjanikud kasutaksid kõi-ki võimalusi.“ Talvi Märja: „Toetaksin eelnõu siis, kui näeksin otsest sidet ajakirjanduse sihtkapitali ja ajakirjanduse taseme tõusu vahel.“
Paul-Eerik Rummo: „Eelnõu ei eelda lisalaekumisi Kultuurkapitalile, seetõttu ei pea õigeks teiste kunstide arvelt ajakirjanduse toetamist.“
Märt Kubo: „Aga kas Ajakirjanike Liit tahab sahtlit, kust raha võtta?“
Helle Tiikmaa
arvanud ka üldkogu, kus hääled jagunesid 30–10.39 See ei jäänud küll Ajakirjanike Liidu viimaseks katseks ajakirjanduse sihtkapitali või siis vähemalt selle teema arutamist taas elule ärgitada,40 kuid po-sitiivset tulemust ei järgnenud.41 2003. aastal soo-vitas kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles kultuurkapitali muutmise ettepanekut tagasilükka-vas kirjas: „Ajakirjanikel on võimalus oma teemade üle algatada avalikke sõnavõtte ja seeläbi valmistada ette põhjendus täiendava sihtkapitali loomiseks.“42 Avalikku debatti siiski ei järgnenud. Peaaegu eduka
seadusemuutmise katseni läks üksteist aastat.
2007. aasta jaanuaris lootis Ajakirjanike Liidu selle perioodi esimees Marica Lillemets, et ettevõt-mine, mida juba mitu liidu esimeest on ajanud, te-mal lõpuks õnnestub:
Sihtkapital peaks toetama eeskätt ajakirjanikke
— sõltumatuid, vabakutselisi ja/või uurivaid
aja-Paul-Eerik Rummo: „Paistab, et Ajakirjanike Liit ei taju end tugeva organisatsioonina. Aga Kultuurkapital elab siiski peost suhu.“
39 VIII Riigikogu stenogramm, IV istungjärk, 14. oktoober 1996. Tõnis Lukas: „Kultuurikomisjoni nimel teen ettepaneku arvata menetlu-sest välja Arengupartei fraktsiooni algatatud Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu. Muudatuse eesmärk oli luua Kultuurka-pitali raames ajakirjanduse sihtkapital. Uue sihtkaKultuurka-pitali loomist ei toetanud Eesti Kultuurkapitali nõukogu ega ka Vabariigi Valitsus.
Kultuurkapitali seadus võimaldab praegu ajakirjanduse toetamist nii audiovisuaalse sihtkapitali kui ka teiste sihtkapitalide eraldiste kaudu.
Kultuurkapital on toetanud kultuuriajakirjandust päris suurte summa-dega, sest kultuuriajakirjandus on ajakirjandussfääri kõige vaesem lüli.
Praegu koolitatakse maksumaksjate kulul Tartu Ülikoolis ajakirjanik-ke. Asjast huvitatud saavad pöörduda nii Kultuurkapitali kui Avatud Eesti Fondi poole toetuste saamiseks. Pealegi taotlevad ajakirjandus-väljaanded siiski kasumit.“ Aseesimees: „Tänan! Ma panen selle ette-paneku hääletusele. Kohaloleku kontroll. Kohal on 62 Riigikogu liiget, puudub 39. Tuginedes Riigikogu kodukorra seaduse § 55 lõikele 1 teeb kultuurikomisjon ettepaneku arvata Riigikogu menetlusest välja Aren-gupartei fraktsiooni algatatud Kultuurkapitali seaduse muutmise sea-duse eelnõu. Palun hääletada! Selle poolt on 30 saadikut, vastu on 10, erapooletuid ei ole. Seega on eelnõu nr 381 menetlusest välja arvatud.“
40 Nt EAL-i poolt kultuuriministeeriumile koostatud seadusemuudatu-se eelnõu seadusemuudatu-seletuskiri, 15. märts 2000: „Ajakirjandus on tsiviliseadusemuudatu-seeritud ühiskonna peegel. Ajakirjandus on vaieldamatu osa kultuurist ja seda tõestab juba see fakt, et ka ajakirjanike töö on loov ja nende töö tu-lemuseks on looming, nagu seda on kirjanike ja teiste loominguliste inimeste töö tulemus. [---] Seaduse muutmise eesmärgiks on võrdõi-gustada ajakirjanduse osatähtsust kultuuris.“ — EAL-i arhiiv.
EAL-i ettepanekud Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumile ja minis-ter Urmas Paedale aastal 2003: „Ajakirjanikud on läbi aegade olnud eesti kultuuriloo talletajad; sportlaste innustajad ning nende saavutus-te tutvustajad; kirjanike, kunstnike, heliloojasaavutus-te loomingu propageeri-jad trükisõnas, pildis ja meedias. Seepärast on loogiline, et Kultuur-kapitali juurde luuakse ajakirjanduse ja kommunikatsiooni sihtkapital, mis võimaldab keskenduda töömahukamatele projektidele.“ — EAL-i arhiiv.
41 2000. aastal järgnes ettepanekule kaks järelepärimist vastuse saami-seks septembris ja novembris enne kultuuriminister Signe Kivi vastust 27. novembril 2000, et Kultuurkapital rahastab ajakirjandust piisavalt kultuuriajakirjanduse toetamise kaudu, mistõttu seadusemuudatuseks põhjus puudub. — EAL-i arhiiv.
42 Kultuuriministeeriumi kantsleri Siim Suklese vastus EAL-i ettepane-kule. 11. august 2003. — EAL-i arhiiv.
kirjanikke, rahastama olulisi teemasid, mida ei kiputa muidu tellima, toetama biograafiate jms väljaandmist, mida spordiajakirjanikud saavad praegu endale lubada spordi sihtkapitali rahast.
Samuti toetus erakorralise töö eest. Loomekrii-si ajal peaks toetama neid, kelle kadu oleks kul-tuurilooliselt korvamatu. Samuti peaks toetama sõltumatuid meediauuringuid.43
Kuid ka Kultuurkapitali juhataja Raul Altmäe sõnul peaks uus sihtkapital, kui seadust sel moel muuta otsustatakse, katma kõik samad suunad, mis 1925. aasta seadus:
[---] ajakirjanike kutsehariduse arendamine, vä-liskomandeeringud ja rahvusvahelised suhted, albumite ja perioodiliste väljaannete toetamine, stipendiumid, preemiad jms.44
Paar päeva hiljem edastas Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel väljaandjate-peatoimetajate vaate-nurga:
Minu meelest on tegemist mitte ainult mõttetu maksumaksja raha kulutamisega, vaid suisa oht-liku ideega, mis kahjustab vaba ja sõltumatu aja-kirjanduse arengut. Rahastada olulisi teemasid, mida ei kiputa muidu tellima. Maksta kinni iga-vaid ja lugejatele huvi mittepakkuiga-vaid lugusid?
Milleks? Ajalehes töötava ajakirjaniku puhul on kõrvalt raha võtmine suisa keelatud, vabakutse-line saab tänapäeval iga hea asja maha müüa.
[---] Toetada sõltumatuid meediauuringuid.
Maksta kinni uuringuid, mis näitavad meediat tellijale meeldivas suunas? [---] Toetada ajakir-janike õpinguid, sh välismaal. Sellega on see lugu, et iga väljaanne leiab hetkel ka ise või-maluse oma ajakirjaniku motiveeritud õppi-misvõimaluse rahastamiseks välismaal. Lisara-ha on muidugi tore, kuid kardan, et seda Lisara- hak-kavad kasutama Ajakirjanike Liidu liikmed.
[---] Kõik kaunid kunstid, neid võib rahastada keskvõimu poolt küll, midagi hullu ei juhtu.
[---] Ajakirjaniku sõltumatus on kõige alus,
en-43 Ants Juske. Palmaru: Ajakirjanduse sihtkapital saab tekkida ainult koos lisarahaga, mis toob endaga kaasa muudatusi seaduses. — Eesti Päevaleht, 2007, 15. jaanuar.
44 Ibid.
41
da sidumine mingi väljaande välise rahaandja-ga ka beli mats.45
Toonane kultuuriminister Raivo Palmaru toob vajaduste kõrvale välja rahakotimured:
Pean ajakirjanduse sihtkapitali loomist väga va-jalikuks. Aga kindlasti ei ole õige luua see teiste sihtkapitalide arvelt, nii et Kultuurkapitali ole-masolev eelarve jagatakse mitte enam seitsme, vaid kaheksa sihtkapitali vahel. Ajakirjanduse sihtkapital saab tekkida ainult koos lisarahaga, mis tähendab muudatusi alkoholi- ja tubakaakt-siisi ning hasartmängumaksu seadustes. Ühtla-si tuleb muuta Kultuurkapitali seadust, kirjuta-des sinna sisse ajakirjanduse.46
Palmaru katsed kultuuriministrina seadusemuu-datusi parlamenti viia lõppesid koos tema ametist lahkumisega aprillikuus. Nii polnud Ajakirjanike Liidu esimehel Lillemetsal võimalik 2008. aasta kongressil liikmetele rõõmusõnumit teada anda, sest eelnõu oli küll valmis, kuid käiku päriselt ei läinud.47
Ametist lahkuva juhatuse aruandes seisab:
Sihtkapitali osas avanevad paremad võimalused järgmisel juhatusel, sest mida suurem on majan-duslangus, seda mõistetavamaks saab sotsiaal-ne dimensioon.48
Järgmine, tegelikult paar järgmist juhatust valis aga teistsuguse, kaudsema raja ettepanekute esi-tamise otserünnaku asemel49. Seekordse esimehe
45 Meelis Mandel. Riiklik toetus ajakirjanikule? — Äripäev, 2007, 18. jaanuar.
https://www.aripaev.ee/uudised/2007/01/17/riiklik-toetus-ajakirjanikule
46 A. Juske, 2007.
47 EAL-i 21. kongressi stenogramm, 15. veebruar 2008, lk 11. EAL-i esi-mees Marica Lillemets: „Sihtkapitali eelnõu väljatöötamisega tegeles asetäitja loome alal Karin Paulus ja eelnõu on olemas juba eelmise aasta lõpust. Ma võin öelda praegu kommentaariks, et see on profes-sionaalselt juristide poolt koostatud seaduseelnõu. Mina olen sellega käinud ka kultuuriminister Laine Jänese juures, kuid kuna valitsus keeldub esitamast seadust sellisel kujul, nagu ma juba nimetasin, see valitsuskoalitsioon ei taha näha ajakirjanikke loomeliitude hulgas, siis sihtkapitali seaduseelnõu saame me esitada ainult läbi parlamendi-fraktsiooni või parlamendi kultuurikomisjoni.“ EAL-i juhatuse liige Karin Paulus: „See on pigem poliitiline otsus, ja kel on omalt poolt vähegi võimu survestada kultuurikomisjoni liikmeid, palun tehke seda.“ — EAL-i arhiiv.
48 EAL-i juhatuse aruanne. 21. kongressi materjalid, 15. veebruar 2008.
— EAL-i arhiiv.
49 7. juunil 2008 kirjutas viimased kaks aastat kultuuriministeeriumilt tegevustoetust saanud Ajakirjanike Liidu uus juhatuse esimees Peeter
Peeter Ernitsa taktikat iseloomustati stiilis „lobitöö kestab, lootus pole kadunud, meil on palju sõpru“.50 Kõigutada veendumust, et ajakirjandus ei vaja roh-kem tuge, kui talle juba antakse, ei õnnestunud ka kaude.